Nun la propono videblas sur frontpaĝosed eble poste necesos iri por ĝi al
Esperantol on mõned head küljed, kuid ta pole sugugi nii lihtne, neutraalne või kasulik nagu väidetakse.Keel loodi ammu ja maailm on vahepeal kõvasti muutunud.Esperanto on jäänud suhteliselt kitsa seltskonna hobiks ja argumente miks õppida esperanto keelt ei ole kuigi palju.Neutraalsuse kohta võib korealane ainult õlgu kehitada, sest tähestik ja sõnavara on Euroopa päritolu.Kellel on tulnud lugeda Euroopa Liidu õigusakte ükskõik mis tahes keeles saab aru, et isegi emakeel võib olla raskesti arusaadav Oletame, et inglise keele õppimiseks kulub kümme korda rohkem aega aga võimalused kasvavad tuhat korda.Kahjuks on elu üürike ja ainult vähesed andekad suudavad mitut võõrkeelt piisavalt hästi selgeks õppida Praegusel ajal omab vabastavat mõju inglise keel. Kõigele vaatamata on idee huvitav, kuid reaalselt võiks olla koolides ülevaatlik tutvustus maailma erinevatest keeltest kaasa arvatud tehiskeeled.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
"Kial ne volapük?
Esperanto havas kelkajn bonajn flankojn sed ĝi tute ne estas tiom neŭtrala, facila aŭ utila kiel oni asertas. La lingvon oni kreis delonge kaj la mondo intertempe forte ŝanĝiĝis. Esperanto estas restinta kiel hobio de relative malvasta socio kaj argumentoj kial lerni esperanton estas malmultaj. Pri la neŭtraleco koreano povas nur ŝultrojn movi ĉar kaj la alfabeto kaj la vortaro estas eŭropdevenaj. Kiu devis legi justicleĝojn de EU en ajna lingvo, komprenas ke eĉ la gepatra lingvo povas esti malfacile komprenebla. Ni supozu ke por lernado de la angla oni bezonas dekoble pli da tempo sed ebloj milobliĝos. Bedaŭrinde la vivo mallongas kaj nur malmultaj talentuloj bovas bone lerni kelkajn fremdlingvojn. Nuntempe havas liberigan influon la angla lingvo. Malgraŭ ĉio la ideo estas interesa, Sed reale oni povus en lernejoj enkonduke konatigi diversajn lingvojn de la mondo inkluzive la artefaritajn."
========================================================================================
Peeter Aitai (23.01.2009 21:35)
Vaata ettepanekule /proposal/2010
http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/proposal/2010
lisaks ka foorumit /debate/2012
http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/debate/2012
Loomulikult on olemas palju lihtsamaid keeli kui esperanto, ent esperanto on optimaalne varjant olles lihtne ent veel võimaldav edasi anda kõiki ilukirjanduslikke nüansse.
Tartu Ülikooli professor Aleksander Dulitšenko loetleb oma teostes tuhatkond keeleprojekti, milliste hulgast mina tooksin esile kui väga õnnestunu eestimaalase Edgar de Wahli (Edgar von Wahl) keele Occidental. Ent ainult Esperanto on tõusnud elavaks keeleks oma 120-aastase ajaloo jooksul miljonite kasutajate poolt praktikas tõestatud ja lihvitud suhtlusvahendina.
Väidate et inglise keel vabastab...
Vabastab millest?
Meenub, et Buchenwaldi koonduslaagri väraval oli silt "Töö vabastab"...
Millest vabastab meid inglise keel?
Eesti keelest? (võib-olla).
Või vabastab ta moraalsest kohustusest ja vastutusest ühiskonna ees otsida ja juurutada ratsionaalseid lahendeid?
Tänane Esperanto pole loomulikult enam see, mis vastaks teie omaduste iseloomustamiseks kasutatud väljendile "loodud ammu".
Tänast seisu iseloomustab ehk fakt et kui eestikeelses Wikipeedias on 59 tuhat artiklit siis esperantokeelses 110 tuhat.
Esperanto ei konkureeri kasutusvõimaluste poolest inglise keelega, kuigi ka esperantol on arvestatav kasutusväärtus. Esperanto on eriliselt väärtuslik aga jüst propedeutilise, sissejuhatava võõrkeelena koolides (ja siin pole midagi võrdväärset kõrvale panna).
Lõpetuseks veel paar sõna volapükist.
Martin Schleieri loodud keel osutus ebatäiuslikuks ja raskesti õpitavaks ning lisaks sellele ei lasknud autor teistel keelemeestel oma projekti täiustada. Erinev oli L.L.Zamenhofi seisukoht, kes väitis, et ta on mitte esperanto autor, vaid ainult initsiaator ja keel arenegu nagu kõik elavad keeled. Esperanto hakkaski arenema (analoogselt Wikipeedia-projektiga) ja volapüki-oskajad läksid esperantokasutusele üle.
Peeter Aitai
Por doni pliajn informojn por subteno de la propono /proposal/2010 mi hodiaŭ malfermis la forumon /debate/2012Jen la teksto:--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Vaata lisaks (inglise keeles):
http://news.bbc.co.uk/1/hi/magazine/7505820.stm
http://www.esperantoeducation.com/
http://www.springboard2languages.org/home.htm
http://www.iomtoday.co.im/west-news/Esperanto-project-success-at-Maro...
http://en.wikipedia.org/wiki/Propaedeutic_value_of_Esperanto
http://www.guardian.co.uk/news/2005/nov/26/mainsection.saturday31
http://www.examiner.co.uk/views-and-blogs/reader-letters/2008/07/29/s...
http://www.newstatesman.com/society/2008/05/esperanto-language-anti-w...
http://www.freebase.com/view/en/propaedeutic_value_of_esperanto
-----------------------
2}
-----------------------
Cxar la estonlingva artikolo pri esperanto en vikipedio estas modesta, rigardu la anglalingvan:
Kuna eestikeelne wikipeedia artikkel esperantost on tagasihoidlik siis on soovitav vaadata ingkiskeelset:
http://en.wikipedia.org/wiki/Esperanto
--------------------------
3)
---------------------------
Rigardu ankau:
Vt. ka
Madis Linnamägi: "Intervjuu esperantost"
http://www.forselius.ee/?Interlingvistika:Intervjuu_esperantost
August Kilk: "Esperanto pakub lahendust"
http://www.vnl.ee/pressiteated.php?id=6388
Reinhard Selteni kõne Euroopa Parlamendis 9. mail 2007
http://blog.delfi.ee/node/12802
Esperanto õpikutest:
http://blog.delfi.ee/node/10869
Sõnaraamatutest:
http://blog.delfi.ee/node/10885
Uus internetipõhine sõnaramat:
http://www.annaabi.com/eesti-esperanto/
Mõningane ajakirjandusartiklite loetelu:
http://groups.google.com/group/estonio/browse_thread/thread/4dca5aa84ae9...
http://groups.google.com/group/estonio/browse_thread/thread/eb7431fb75b8...
Propedeutilise väärtuse kohta vaata lisaks:
Developing K-16 student standards for language learning: a critical
examination of the case of esperanto. - Critical Inquiry in Language
Studies. Official Journal of the International Society for Language Studies,
Volume 5, Issue 1 January 2008 , pages 44 - 63;
http://www.informaworld.com/smpp/content~content=a791222449~db=all.
Peeter Aitai
Finnlando:
http://www.europeisk-medborgarkonsultation.eu/fi/proposal/2011
Danlando:
http://www.europaeiske-borgerkonsultationer.eu/proposal/2017
Slovenio:
http://www.posvetovanja-z-evropskimi-drzavljani.eu/proposal/2075
Atentu tion ke se vi registriĝas do post fino de registriĝo vi trafos al la frontpaĝo kaj por reiri al la propono por voĉdonado vi retajpu la retadreson de la propono aŭ elektu la fakon de la propono.
Pleiparto de poresperanto-proponoj estas en fako "Edukado" (angle: education, estone: Haridus ... ĉie en la loka lingvo). Sed ne ĉiuj poresperantaj proponoj estas kategoriitaj kiel edukaj!
Por trafi al la edukad-paĝo de ĉiu paĝo oni uzu prefikse /taxonomy/term/17
ekzemple frontpaĝo: http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/
(propono: http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/proposal/2010 )
Edukado: http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/taxonomy/term/17
Informante eduksistemajn instancojn kaj koncernajn gazetojn ne nepre eĉ mencii poresperantan proponon, ĉar oni vidos tion mem irinte al poredukada paĝo...
En Estonio mi hieraŭ Informis pri la estonlingva paĝo kvaroncenton da eduksistemaj gazetoj,
10 universitatoj kaj pli ol dudek aliaj altlernejoj.
Nun estas taŭga okazo utiligi la informojn (kio estos poste ni ja ne scias...).
Estas tre bedaŭrinde ke en plejparto de koncernaj poresperantaj proponoj estas neniuj retligoj al pliaj informoj. Tion eblas fari en diskutejo. Ekzemple kiel en http://www.euroopa-kodanike-foorum.eu/debate/2012 . Sen tiaj informoj kaj retligoj estas malmulta utilo reklami la lokon por rigardado...
Nun eblas reklami la lokon diversmaniere. Mi daŭre donas retligon/retadreson en komentejoj post taŭgaj artikoloj en la landaj ĉefĵurnaloj (vidu ekzemple en "Postimees" post "Esimene erakond kinnitas oma eurovalimiste nimekirja"
http://www.postimees.ee/?id=76516&com=1 ).
Peeter Aitai
Mi ankaŭ demandas tion? Estonio estas unu el la landoj de EU. Se Espernato ne progresas en Estonio, ĝi certe ne progresos en Bruselo.Kial silentas estonaj esperantistoj?
Mi ankaŭ demandas tion?
La samon mi demandas pri esperanto-aktivuloj en aliaj landoj.Ekzemple en Italio.
_Click here: ipernity: DRONIS LA BOATO (Brazila infana kanzono) - by Aloisio
Sartorato_ ( http://www.ipernity.com/doc/55897/3970197/ )
DRONIS LA BOATO
Dronis la boato
Pro manko de spert'
De vi, (Doriane),
Pro la rema mallert'
Krabeto jes,
Krabeto ne,
Ŝi estas bela
Kaj solas tre
Se mi estus fiŝeto
Kapabla je naĝ'
Kunportus mi ŝin
Al trankvila plaĝ' .
------------------------------------------------------------------
11.02.2009 AMIKEMA skribis:
Bonvolu ridi... sed ne tro!
Estas nova, bonhumura, dissendolisto en adreso
http://groups.yahoo.com/group/libertempo/ kiun oni devus
viziti, se oni estas malgaja. El tie mi prenis la sekvantajn humurajojn.
Ĉe juĝejo
Juĝisto: Do, sinjoro, kiom vi pensis, kiam vi vidis, ke viaj genajbaroj
ekbatadis unu la alian?
Atestanto: Ho, sinjoro la juĝisto! Mi pensis, ke mi neniam edziĝos.
—oOo—
—Ĉu via mortinta amiko havis la kutimon paroli sola?
—Mi ne scias, S-ro Juĝisto.
—Ĉu vi ne konis vian amikon plej bone?
—Kompreneble jes, S-ro Juĝisto, sed mi neniam estis kun mia amiko, kiam li
estis sola.
—oOo—
Du vampiroj parolas:
—Ho, kiel vi prenis tiom da sango!
—Ĉu vi vidas tiun muron?
—Jes.
—Mi ne vidis ĝin.
—oOo—
Fatala recepto
«Ĉu vi sekvis la recepton, kiun mi donis al vi?» la kuracisto demandas sian
pacienton.
«Ne, sinjoro doktoro», respondas la paciento. «Se mi farintus tion, mi estus
mortinta nun.»
«Ĉu mortinta? Kion vi celas diri per tio?»
«Nu», respondis la paciento, «la recepto flugis tra fenestro de la kvina etaĝ
o...»
—oOo—
Stulteco
Li estis tiom stulta, ke li studis dum 20 jaroj la manieron ne studi.
----------------------------------------------------------------------------
09.02.2009 AMIKEMA skribis:
_Click here: ipernity: MARSU SOLDATO (brazila infana kanzono) - by Aloisio
Sartorato_ ( http://www.ipernity.com/doc/55897/4065576/ )
MARŜU SOLDATO (brazila infana kanzono)
Tradukis Jorge Teles
Kantas Flávio Fonseca
Sepa trako de la kd "Ni dancu en rondo"
Marŝu soldato,
Kun kasko el paper',
Se vi malbone marŝas,
Vi restos sen liber'.
La kazerno bruliĝas,
Avertas sonoril'.
Tuj kuru, helpu, savu
Standardon de Brazil'
--------------------------------------------------------------------------------------------
08.02.2009 AMIKEMA skribis:
_Click here: ipernity: TERO - TERO (gauca muziko) : kantas Nelson Pacheco -
by Aloisio Sartorato_ ( http://www.ipernity.com/doc/55897/4078636/ )
TERO - TERO (gaŭĉa muziko)
tradukis: Ivo Sanguinetti
dek-tria trako de la kd "Muzikoj Gaŭĉaj kaj Aliaj"
Tero - Tero, Tero - Tero
Tero - Tero vekiĝas frue
Se persono proksimiĝas
Ĝi komencas kriadi brue.
Tero - Tero dum mezo
De l' nokto
Kantadis kaj kriis
Kun granda rumor'
Mi ankaŭ
Dum nokto de l' vivo
Jam trovis tiun lumon
kiu helas mia kor'.
Sed nun, gaŭĉino
Mi krias
kun granda fervor'
Tero - Tero, Tero - Tero
Mi ŝin amas kun ardor'.
-------------------------------------------------------------------------------
04.02.2009 AMIKEMA skribis:
_KORBO (gauca muziko) - Aloisio Sartorato_
( http://www.ipernity.com/doc/55897/4051903/ )
KORBO (gaŭĉa muziko)
Dek-dua trako de la kd "Gaŭĉaj muzikoj kaj aliaj"
Ho korbo, fraŭlino, korbo
Ho korbo je mia kor'
Se vi ne havas la korbon
La kudraĵon metu for.
Mi volus nur esti korbo
Dum rikolto ĝis la fin'
Por fariĝi pendigata
Sur la kokso de virin'
Mi jam mendis grandan korbon
Por oferti al gaŭĉin';
La korbo malgranda iĝis
Kaj do mi ne volas ĝin
------------------------------------------------------------------
29.01.2009 AMIKEMA skribis:
_Click here: ipernity: HO FRATINETO MIA (Brazila infana kanzono) - by
Aloisio Sartorato_ ( http://www.ipernity.com/doc/55897/4006178/ )
HO FRATINETO MIA (Brazila infana kanzono)
Tradukis: Jorge Teles
Kantas: Flavio Fonseca kaj Cristina Pancieri
Ho fratineto mia
Al plaĝo iru ni
El ĉielo venis barko
En ĝi la patrin' de Di'
La plej belaj anĝeloj
Kun remiloj en la man'.
Sankta estas la stiristo
Kaj Jesu' la kapitan'.
Super l' akvo, flugante,
Estas pli ol mil amoroj.
Vi remistoj dolĉe remu
Ĉar sur akvo estas floroj.
=========================================
Dum iuj nur diskutas/disputas pri instruado,
aliaj agas/instruas...
http://groups.google.com/group/esperantoporinfanoj