Parkimine Mustamäel
84 views
Skip to first unread message
Karli Lambot
Jan 18, 2013, 6:10:52 AM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Tere, head transpordi- ja kommunaaltoimkonna liikmed!
Kohtusin eile VIK-i liikme Jüri Adamsiga ja pikema vestluse sees peatusime korraks Tallinna valimisprogrammi teemal. Pikaajalise Mustamäe elanikuna oli ta seisukohal, et poliitiline jõud, kes Tallinna valimistel lubaks korrastada magalarajoonide (vähemalt Mustamäel) parkimiskorralduse, saaks paljude elanike toetuse.
Probleemi sisust ehk puudulikest ja anarhilistest parkimiskohtadest saavad ilmselt kõik aru. Jüri Adams ei olnud välja pakkuda valmisretsepti, aga ta mõtles umbes nõnda:
1. Linn peaks pakkuma majade elanikele majade läheduses oleva munitsipaalmaa lepingutega reguleeritud kasutusõigust
2. Linna arhitektid ja planeerimisametnikud töötaksid välja standardsed lahendused, missugused peavad parkimisalad ja –varjualused olema.
3. Majad, st siis korteriühistud ja korteriomanikud ehitavad need parkimisalad, -majad ja -varjualused siis näiteks oma kuludega või linnaga kahasse välja.
Kas kellelgi on mõtteid selle kohta või tuttavaid magalarajoonides, kes oskaksid niisuguste ettepanekute kohta arvamust avaldada.
Kohtumiseni 24. jaanuaril kell 18:00 Pikk 52. Saadan veel enne ettepanekud, mida võiksime koosolekul käsitleda.
Jõudu, Karli Lambot
50 16 571
tarmo treimann
Jan 18, 2013, 6:53:31 AM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Mina tean nii palju, et asumiseltsid on üsna kategooriliselt sellele
vastu, et need parkimiskohad ehitatakse korrusmajade õuealadele, et
majade esised, tagused ja majade vahelised rohealad, mänguplatsid jne
(olgu nad mis korras tahes) asfalteeritakse ära. Arvatakse, et ei ole
vaja autosid parkida kindlasti akna alla ja parkimiskohad võiksid olla
pigem majadest veidi eemal.
Samas, need inimesed, kes seda väidavad, elavad ise pigem kesklinnas,
kalamajas, pelgulinnas, pirital vms paikades ja ei taha kuuldagi elust
paneelmajade rajoonides. Mina arvan, et selle küsimuse peaksid
eelkõige ikkagi otsustama need inimesed, kes elavad ise "mägedel".
Samuti usun, et "mägede" teema ehk mitteatraktiivsete elamupiirkondade
teema on kindlasti eelkõige meie planeerimise töörühma teema, kuid
meie teema samuti.
Teisalt, need kriitikud paljud on linnaruumi, liikuvuse jms alade
spetsialistid. Näiteks Mari Jüssi, Juho Kalberg, Marek Rannala. Ma
olen nendega facebooki Tln vabaühenduste võrgustikus üsna pikki
debatte pidanud.
Variante on mitmeid - esiteks on praegu olukord selline, et majade
juures parkijad saavad seda teha tasuta. Kuid parkijad eemal asuvates
parklates peavad selle eest maksma. Tõsi, see sisaldab ka n.ö
"valveteenust" ehk aeda ümber parkla ja töötajat parkla sissepääsu
putkas (vähemalt kunagi oli nii). Iseenesest on üks võimalik lahendusi
teha vastupidi, et kallim on parkimine maja akna all ja odavam/tasuta
paarsada meetrit eemal asuvates parklates. Linn saaks näiteks teha
parkimise maja juures akna all tasuliseks (muidugi ebapopulaarne
otsus) ja selle raha eest arendada parklaid kusagi hüljatud
tööstusmaastikul vms, mitte õuealadel.
Teine variant on soodustada seda, et moodustataks hooneühistute
põhimõtete kohaselt ühistud parkimismaja ehitamiseks ja haldamiseks.
Parkimismajaks maa võiks anda muidugi linn (kas või hoonestusõiguse
alusel). Ehitaks selle siis ühistu, kuid saaks parkimismaja juures
näiteks ruume välja üürida pesulatele, autoremondile jms ettevõtetele.
Lisaks veel nii palju, et paljud rohelisema vaatega asumiseltslased
arvavad, et peaks üleüldse tegema ebamugavamaks auto omamise, sh selle
omamise mägedes. Mina seda lähenemist kindlasti ei poolda. Esiteks
tuleb (eelkõige positiivsete meetmetega, a la parem ühistransport,
kergliiklusteed, kodulähedased lasteaiad, koolid, väiksemad poed jne)
küll piirata autode kasutamist ehk ühelt poolt vähendada seda vajadust
neid kasutada ja teiselt poolt teha alternatiivid atraktiivsemaks.
Kindlasti tuleb seda mõelda kesklinna piirkonnas. Kuid kindlasti ei
ole vajalik, eriti a la Mustamäel või Õismäel võidelda autode OMAMISE
vastu. Paljudel (näiteks minul, kuigi ma ei ela "mägedel") on ju autod
vajalikud eelkõige liikumiseks linnast välja. Ja teiseks, kui teha
autode omamine mägedel keerulisemaks, ma kardan, et see viib veel
kiirema piirkondade getostumiseni. Neid "valgustatuid", kes eelistavad
üldse ilma autota hakkama saada ei ole piisavalt palju, pigem nad
elavad ja kaaluvad elukohana teisi piirkondi ja lõpeks sobibki neile
eluks koht Kesklinnas või selle vahetus läheduses. Seega selge on see,
et parkimise küsimusega tuleb läbimõeldult tegeleda.
Kuid see samm, et linn otsustas majade juurde parkimiskohtasid rajada
seniste haljasalade, õuealade jms arvelt (kuigi juba praegu pargitakse
seal "murul", mis on seetõttu mudaaukudeks muutunud) seltslased
kindlasti ei poolda. Kuid just tulenevalt mägede eripärast ja nende
tulevikuperspektiivi osas ma ei poolda ka nende väga radikaalseid
lahendusi.
Parimat,
Tarmo
> --
> vik-tallin...@googlegroups.com
>
>
vastu, et need parkimiskohad ehitatakse korrusmajade õuealadele, et
majade esised, tagused ja majade vahelised rohealad, mänguplatsid jne
(olgu nad mis korras tahes) asfalteeritakse ära. Arvatakse, et ei ole
vaja autosid parkida kindlasti akna alla ja parkimiskohad võiksid olla
pigem majadest veidi eemal.
Samas, need inimesed, kes seda väidavad, elavad ise pigem kesklinnas,
kalamajas, pelgulinnas, pirital vms paikades ja ei taha kuuldagi elust
paneelmajade rajoonides. Mina arvan, et selle küsimuse peaksid
eelkõige ikkagi otsustama need inimesed, kes elavad ise "mägedel".
Samuti usun, et "mägede" teema ehk mitteatraktiivsete elamupiirkondade
teema on kindlasti eelkõige meie planeerimise töörühma teema, kuid
meie teema samuti.
Teisalt, need kriitikud paljud on linnaruumi, liikuvuse jms alade
spetsialistid. Näiteks Mari Jüssi, Juho Kalberg, Marek Rannala. Ma
olen nendega facebooki Tln vabaühenduste võrgustikus üsna pikki
debatte pidanud.
Variante on mitmeid - esiteks on praegu olukord selline, et majade
juures parkijad saavad seda teha tasuta. Kuid parkijad eemal asuvates
parklates peavad selle eest maksma. Tõsi, see sisaldab ka n.ö
"valveteenust" ehk aeda ümber parkla ja töötajat parkla sissepääsu
putkas (vähemalt kunagi oli nii). Iseenesest on üks võimalik lahendusi
teha vastupidi, et kallim on parkimine maja akna all ja odavam/tasuta
paarsada meetrit eemal asuvates parklates. Linn saaks näiteks teha
parkimise maja juures akna all tasuliseks (muidugi ebapopulaarne
otsus) ja selle raha eest arendada parklaid kusagi hüljatud
tööstusmaastikul vms, mitte õuealadel.
Teine variant on soodustada seda, et moodustataks hooneühistute
põhimõtete kohaselt ühistud parkimismaja ehitamiseks ja haldamiseks.
Parkimismajaks maa võiks anda muidugi linn (kas või hoonestusõiguse
alusel). Ehitaks selle siis ühistu, kuid saaks parkimismaja juures
näiteks ruume välja üürida pesulatele, autoremondile jms ettevõtetele.
Lisaks veel nii palju, et paljud rohelisema vaatega asumiseltslased
arvavad, et peaks üleüldse tegema ebamugavamaks auto omamise, sh selle
omamise mägedes. Mina seda lähenemist kindlasti ei poolda. Esiteks
tuleb (eelkõige positiivsete meetmetega, a la parem ühistransport,
kergliiklusteed, kodulähedased lasteaiad, koolid, väiksemad poed jne)
küll piirata autode kasutamist ehk ühelt poolt vähendada seda vajadust
neid kasutada ja teiselt poolt teha alternatiivid atraktiivsemaks.
Kindlasti tuleb seda mõelda kesklinna piirkonnas. Kuid kindlasti ei
ole vajalik, eriti a la Mustamäel või Õismäel võidelda autode OMAMISE
vastu. Paljudel (näiteks minul, kuigi ma ei ela "mägedel") on ju autod
vajalikud eelkõige liikumiseks linnast välja. Ja teiseks, kui teha
autode omamine mägedel keerulisemaks, ma kardan, et see viib veel
kiirema piirkondade getostumiseni. Neid "valgustatuid", kes eelistavad
üldse ilma autota hakkama saada ei ole piisavalt palju, pigem nad
elavad ja kaaluvad elukohana teisi piirkondi ja lõpeks sobibki neile
eluks koht Kesklinnas või selle vahetus läheduses. Seega selge on see,
et parkimise küsimusega tuleb läbimõeldult tegeleda.
Kuid see samm, et linn otsustas majade juurde parkimiskohtasid rajada
seniste haljasalade, õuealade jms arvelt (kuigi juba praegu pargitakse
seal "murul", mis on seetõttu mudaaukudeks muutunud) seltslased
kindlasti ei poolda. Kuid just tulenevalt mägede eripärast ja nende
tulevikuperspektiivi osas ma ei poolda ka nende väga radikaalseid
lahendusi.
Parimat,
Tarmo
> vik-tallin...@googlegroups.com
>
>
Karli Lambot
Jan 18, 2013, 7:08:43 AM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Lühike vastus, mitte üldse sisuline (sest ma ei ole mustamäelane:)), vaid põhimõtteline:
Jüri Adams selgitas selle näitega, et kohalikel valimistel tuleb pakkuda lahendusi kohalikele elanikele. Loomulikult silmas pidades linna kui terviku huvisid. Praegune reaalsus Mustamäel on siis see, et parkimiskohad on stiihilised muruplatsialad, sest kuhugi tuleb need elanike omanduses olevad autod panna. Mustamäe elanikud ei ole rahul. Mis lahendusi võiksime koos koos pakkuda?
Kusjuures Kalamajas või Kadriorus on suure tõenäosusega lahendused üsnagi teist moodi. Aga seda me ju mõtlemegi, et linnaosad loovad endale ise lahendusi.
Jõudu, Karli
--
vik-tallin...@googlegroups.com
Jüri Adams selgitas selle näitega, et kohalikel valimistel tuleb pakkuda lahendusi kohalikele elanikele. Loomulikult silmas pidades linna kui terviku huvisid. Praegune reaalsus Mustamäel on siis see, et parkimiskohad on stiihilised muruplatsialad, sest kuhugi tuleb need elanike omanduses olevad autod panna. Mustamäe elanikud ei ole rahul. Mis lahendusi võiksime koos koos pakkuda?
Kusjuures Kalamajas või Kadriorus on suure tõenäosusega lahendused üsnagi teist moodi. Aga seda me ju mõtlemegi, et linnaosad loovad endale ise lahendusi.
Jõudu, Karli
vik-tallin...@googlegroups.com
tarmo treimann
Jan 18, 2013, 7:15:12 AM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Kindlasti peaksid jah selle teema enda kanda võtma meie inimesed
Mustamälet, Õismäelt ja Lasnamäelt. Pidada nõu kohalike elanikega ja
uurida, milliseid variante nad eelistavad. Tõesti ei saa nende eest
sellist asja otsustada elanikud Kadriorust või Kalamajast.
Ka minu väide rohelisema maailmavaatega spetsialistidele oli see, et
ka muruplatside asfalteerimine on parem lahendus kui nendes samades
kohtades nii või naa parkimine ja hoopis porimülgaste tekkimine ning
iga linnaosa elanikud peaksid ise otsustama. Kuid leidus päris mitmeid
neid, kes arvasid siiski, et parem jätta õiged lahendused tulevikku,
kui teha täna halbu/poolikuid lahendusi (st lausasfalteerimist majade
vahel). Lihtsalt edastan seda, mida olen kuulnud ja millest rääkinud.
Kunagi oli seal vabaühenduste võrgustiku lehel päris pikk vaidlus
selle teemadel. Kes on selle lehekülje liikmed facebookis võivad selle
üles otsida.
Teine asi, kas me peaksime ka programmi jaoks selle osas mingi üldise,
ühise seisukoha kujundama või jätame selle parkimise teema puhtalt
liga linnaosa enda otsustada ja võimalik, et igas linnaosas ka eraldi.
Võib olla ongi õige, et sellistes asjades ühiseid lahendusi ei ole ja
neid lahendatakse linnaosade kaupa.
Tarmo
> --
> vik-tallin...@googlegroups.com
>
>
Mustamälet, Õismäelt ja Lasnamäelt. Pidada nõu kohalike elanikega ja
uurida, milliseid variante nad eelistavad. Tõesti ei saa nende eest
sellist asja otsustada elanikud Kadriorust või Kalamajast.
Ka minu väide rohelisema maailmavaatega spetsialistidele oli see, et
ka muruplatside asfalteerimine on parem lahendus kui nendes samades
kohtades nii või naa parkimine ja hoopis porimülgaste tekkimine ning
iga linnaosa elanikud peaksid ise otsustama. Kuid leidus päris mitmeid
neid, kes arvasid siiski, et parem jätta õiged lahendused tulevikku,
kui teha täna halbu/poolikuid lahendusi (st lausasfalteerimist majade
vahel). Lihtsalt edastan seda, mida olen kuulnud ja millest rääkinud.
Kunagi oli seal vabaühenduste võrgustiku lehel päris pikk vaidlus
selle teemadel. Kes on selle lehekülje liikmed facebookis võivad selle
üles otsida.
Teine asi, kas me peaksime ka programmi jaoks selle osas mingi üldise,
ühise seisukoha kujundama või jätame selle parkimise teema puhtalt
liga linnaosa enda otsustada ja võimalik, et igas linnaosas ka eraldi.
Võib olla ongi õige, et sellistes asjades ühiseid lahendusi ei ole ja
neid lahendatakse linnaosade kaupa.
Tarmo
> vik-tallin...@googlegroups.com
>
>
Karli Lambot
Jan 18, 2013, 9:16:54 AM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Küsisin ka VIK-i Mõttekoja esimehe ja mustamäelase Jüri Saare arvamust. Vt. allpool.
Jõudu, Karli
From: Jüri Saar [mailto:juri...@ut.ee]
Sent: Friday, January 18, 2013 3:04 PM
To: Karli Lambot
Subject: Re: Parkimine Mustamäel
Tere Karli,
Parkimisega on muidugi jama. Põhiline probleem, nagu mulle tundub, on maa puudus. Parklaid, varjualuseid ja parkimismaju pole kusagile ehitada. Majad on suured ja kruntide puhul arvestati nõukogude inimeste olematuid autosid.
Elan ise majas, mis ehitati valmis 1993. ja on suure krundiga. Oleme juba kaks korda laiendanud parklat, kuid ikkagi on kitsas. Kuidas tavalise Mustamäe maja inimesed parkimisega hakkama saavad, ei kujuta ette.
Muidugi tuleks küsimusega tegelda.
Parimat,
Jüri
----- Original Message -----
From: Karli Lambot
To: juri...@ut.ee
Sent: Friday, January 18, 2013 1:16 PM
Subject: FW: Parkimine Mustamäel
Tere, Jüri!
Sa oled vist ka Mustamäe elanik. Mis Sa allpool olevast mõttest arvad?
Jõudu, Karli
Tõnu Ploompuu
Jan 18, 2013, 1:43:16 PM1/18/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Tere
Olen Tarmo arutlusega üsna päri, eriti selle kriitilise analüüsi osaga.
Lisaksin mõned varjatumad küljed (kuigi pole üldse mägilane), mis paistavad silma linna terviku poolt vaadatuna.
1. Maakasutusstruktuur (ametlike kategooriate järgi) on ilmselt üks peamisi kurja juuri. Eeslmiste valimiste eel tegin sellest põlve otsas väikese ligikaudse arvestuse, praegu meenutan mälu järgi. Mägedel on see umbkaudu kolmest võrdsest osast: elamumaa, sotsiaalmaa (üldkasutatav, ühiskondlike hoonete) ja transpordimaa. Aedlinnades ja vanades eeslinnades on kolmveerand elamumaad ja veerand transpordimaad, natuke sotsiaalmaad. Mägede maa selline struktuur on joonistatud põhimõttel, et elamumaa on hoone alune maa ja paar meetrit selle ümber. Vaid üksikutel majadel on normaalne, ka õueala hõlmav krunt. (Nt. Ehitajate tee ümbrus Vilde ja Akadeemia vahel, näha saab Maa-ametist: http://geoportaal.maaamet.ee/ ). Parkimine toimub üldkasutataval maal (sisuliselt on selleks linna pargid...) paiknevatel majade juurdepääsuteedel.
Tollane tähelepanu juhtimine põhines kuludel: üldkasutatavat maad hooldab linn, mägede majade ümbruse korrashoid on valdavalt linna kanda, erinevalt teistest elamualadest (kuigi viimastes on tänavate meetreid elaniku kohta palju rohkem).
Praegune probleem põhineb aga maa mõistliku kasutuse korraldamisel - s.t. parkimisplatsi laiendamist, muru asfalteerimist, ei otsusta mitte kinnistu omanik, kõrvalasuva maja elanik, vaid selleks on ametnik linnavalitsuses (milline hea kilekotikeste liigutamise koht!) linna maade haldajana. Siinkohal on suurepärane võimalus "linna haljuse kaitsjatel" mägilaste jala peale hüpata - ikkagi ühisvara eest muretsemine. Teisalt pole justkui õigust majaelanikel oma maja ees parkida ja parkimisvõimalust laiendada. Kolmandaks - kuna need äärmused on jaburad, autot on vaja kasutada, siis läheb kõik isevooluliselt, vastavalt kisa hulgale ja tilkuvale füürile - valitseb kaos.
2. Kaugemate parklate kasutamise perspektiivitust näitab kunagiste garaažikooperatiivide alade saatus - need on muutumas "tööstuslikuks tühermaaks". Selline variant sobib vaid pühapäeva-autojuhtidele, eriolukordades ja linnast väljas auto kasutajatele. Muidugi oleks selliste inimeste hulka võimalik suurendada ideaalse ühistranspordiga.
Lahendus?:
1. Mägedes tuleb teostada maareform. Majadevaheline üldkasutatav maa tuleb kruntida majade juurde. Ja muutes sealjuures osaliselt maakasutuse kategooriat - vähemalt praeguste juurdepääsu teede jagu tuleb muuta transpordimaaks, ülejäänu võib jääda sotsiaalmaaks (et mitte ahvatleda kinnisvaraärandajaid).
2. Maareformi präänikuks saaks olema parkimiskorraldus, aga ka kohalikel aktivistidel võimalus oma rohelust paremini kaitsta.
3. Parkimisala laiendamine peab olema tugevalt piiratud. See peab olema suunatud (kahe-) kolmekorruseliste väikeste parklate ehitamisele: kolm sissesõitu: maa alla, otse ja teisele korrusele - paljudes kohtades peaks olema võimalik rohelust kahjustamata.
4. Kuna maa jääks suures osas sotsiaalmaaks, oleks see endistviisi maksuvaba, s.t. omamine maksude näol lisakulu elanikele ei tooks. (Kas transpordimaa on ka maksuvaba?). Maa ülevõtmist saaks stimuleerida parkimise piiramisega linna üldkasuitataval maal. Sotsiaalmaana kasutamisel võiks ülevõtmise korraldada "tasuta" - korteriühistutele jääks suhtelises skaalas fikseeritud võlg linna ees - s.t. maa hind muutuks vastavalt inflatsioonile ja maksustamishindamisele, muid intresse poleks. Parkimistegevuse ja -ehituste arendamiseks tuleks vähemalt pool maa hinda tasuda ja jätkata edaspidi selle makseid kuni lõpliku väljaostuni. S.t. see tähendaks ühtlasi tuge haljastuse säilitamisele, kaugemal parkimisvõimaluse otsimisele. Aga ost oleks ikkagi intressivaba, vaid inlatsiooni jms korrigeeritav.
5. Präänik linnale (mida ei pea rääkima...) - linn vabaneb suurte alade hoolduskuludest.
TõnuP
Olen Tarmo arutlusega üsna päri, eriti selle kriitilise analüüsi osaga.
Lisaksin mõned varjatumad küljed (kuigi pole üldse mägilane), mis paistavad silma linna terviku poolt vaadatuna.
1. Maakasutusstruktuur (ametlike kategooriate järgi) on ilmselt üks peamisi kurja juuri. Eeslmiste valimiste eel tegin sellest põlve otsas väikese ligikaudse arvestuse, praegu meenutan mälu järgi. Mägedel on see umbkaudu kolmest võrdsest osast: elamumaa, sotsiaalmaa (üldkasutatav, ühiskondlike hoonete) ja transpordimaa. Aedlinnades ja vanades eeslinnades on kolmveerand elamumaad ja veerand transpordimaad, natuke sotsiaalmaad. Mägede maa selline struktuur on joonistatud põhimõttel, et elamumaa on hoone alune maa ja paar meetrit selle ümber. Vaid üksikutel majadel on normaalne, ka õueala hõlmav krunt. (Nt. Ehitajate tee ümbrus Vilde ja Akadeemia vahel, näha saab Maa-ametist: http://geoportaal.maaamet.ee/ ). Parkimine toimub üldkasutataval maal (sisuliselt on selleks linna pargid...) paiknevatel majade juurdepääsuteedel.
Tollane tähelepanu juhtimine põhines kuludel: üldkasutatavat maad hooldab linn, mägede majade ümbruse korrashoid on valdavalt linna kanda, erinevalt teistest elamualadest (kuigi viimastes on tänavate meetreid elaniku kohta palju rohkem).
Praegune probleem põhineb aga maa mõistliku kasutuse korraldamisel - s.t. parkimisplatsi laiendamist, muru asfalteerimist, ei otsusta mitte kinnistu omanik, kõrvalasuva maja elanik, vaid selleks on ametnik linnavalitsuses (milline hea kilekotikeste liigutamise koht!) linna maade haldajana. Siinkohal on suurepärane võimalus "linna haljuse kaitsjatel" mägilaste jala peale hüpata - ikkagi ühisvara eest muretsemine. Teisalt pole justkui õigust majaelanikel oma maja ees parkida ja parkimisvõimalust laiendada. Kolmandaks - kuna need äärmused on jaburad, autot on vaja kasutada, siis läheb kõik isevooluliselt, vastavalt kisa hulgale ja tilkuvale füürile - valitseb kaos.
2. Kaugemate parklate kasutamise perspektiivitust näitab kunagiste garaažikooperatiivide alade saatus - need on muutumas "tööstuslikuks tühermaaks". Selline variant sobib vaid pühapäeva-autojuhtidele, eriolukordades ja linnast väljas auto kasutajatele. Muidugi oleks selliste inimeste hulka võimalik suurendada ideaalse ühistranspordiga.
Lahendus?:
1. Mägedes tuleb teostada maareform. Majadevaheline üldkasutatav maa tuleb kruntida majade juurde. Ja muutes sealjuures osaliselt maakasutuse kategooriat - vähemalt praeguste juurdepääsu teede jagu tuleb muuta transpordimaaks, ülejäänu võib jääda sotsiaalmaaks (et mitte ahvatleda kinnisvaraärandajaid).
2. Maareformi präänikuks saaks olema parkimiskorraldus, aga ka kohalikel aktivistidel võimalus oma rohelust paremini kaitsta.
3. Parkimisala laiendamine peab olema tugevalt piiratud. See peab olema suunatud (kahe-) kolmekorruseliste väikeste parklate ehitamisele: kolm sissesõitu: maa alla, otse ja teisele korrusele - paljudes kohtades peaks olema võimalik rohelust kahjustamata.
4. Kuna maa jääks suures osas sotsiaalmaaks, oleks see endistviisi maksuvaba, s.t. omamine maksude näol lisakulu elanikele ei tooks. (Kas transpordimaa on ka maksuvaba?). Maa ülevõtmist saaks stimuleerida parkimise piiramisega linna üldkasuitataval maal. Sotsiaalmaana kasutamisel võiks ülevõtmise korraldada "tasuta" - korteriühistutele jääks suhtelises skaalas fikseeritud võlg linna ees - s.t. maa hind muutuks vastavalt inflatsioonile ja maksustamishindamisele, muid intresse poleks. Parkimistegevuse ja -ehituste arendamiseks tuleks vähemalt pool maa hinda tasuda ja jätkata edaspidi selle makseid kuni lõpliku väljaostuni. S.t. see tähendaks ühtlasi tuge haljastuse säilitamisele, kaugemal parkimisvõimaluse otsimisele. Aga ost oleks ikkagi intressivaba, vaid inlatsiooni jms korrigeeritav.
5. Präänik linnale (mida ei pea rääkima...) - linn vabaneb suurte alade hoolduskuludest.
TõnuP
Karli Lambot
Jan 31, 2013, 3:04:29 PM1/31/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Tere!
Ametlikud andmed on siis niisugused:
http://www.tallinnapostimees.ee/1122802/mustamael-on-puudu-ule-40-000-parkimiskoha
Karli
Tere, head transpordi- ja kommunaaltoimkonna liikmed!
tarmo treimann
Feb 4, 2013, 2:59:24 AM2/4/13
to vik-tallin...@googlegroups.com
Tere
Annan teada, et kolmapäevasele kokkusaamisele töögrupis ma ei tule,
kuna samal õhtul on ka "turvalisus-korruptsioonivastane tegevus"
töögrupi esimene kokkusaamine ja usun, et ma olen alustavas grupis
natukene vajalikum kui töögrupis, mille töö on juba täie hooga käima
läinud.
Parimat,
Tarmo
> --
> vik-tallin...@googlegroups.com
> ---
> Saite selle kirja, sest olete tellinud Google'i gruppide grupi „VIK Tallinn
> kommunaalpoliitika”.
> Kui soovite grupist eralduda ja peatada sellelt meilide saamise, siis saatke
> meil aadressile vik-tallinn-komm...@googlegroups.com.
> Lisavalikud leiate aadressilt https://groups.google.com/groups/opt_out.
>
>
Annan teada, et kolmapäevasele kokkusaamisele töögrupis ma ei tule,
kuna samal õhtul on ka "turvalisus-korruptsioonivastane tegevus"
töögrupi esimene kokkusaamine ja usun, et ma olen alustavas grupis
natukene vajalikum kui töögrupis, mille töö on juba täie hooga käima
läinud.
Parimat,
Tarmo
> vik-tallin...@googlegroups.com
> ---
> Saite selle kirja, sest olete tellinud Google'i gruppide grupi „VIK Tallinn
> kommunaalpoliitika”.
> Kui soovite grupist eralduda ja peatada sellelt meilide saamise, siis saatke
> meil aadressile vik-tallinn-komm...@googlegroups.com.
> Lisavalikud leiate aadressilt https://groups.google.com/groups/opt_out.
>
>
Reply all
Reply to author
Forward
0 new messages