Uus Alvatali veeb ning edasine tegevus
47 views
Skip to first unread message
lauri
Dec 29, 2014, 3:56:38 PM12/29/14
to vabata...@googlegroups.com
Tere,
Günteri abil saime uue Jekylliga veebi [1] enam vähem toimima. Uue veebi puhul on mitu lahedat aspekti, mida püüaks käesoleva e-kirjaga lahti seletada. Lehe lähtekood on majutatud GitHub lähtekoodivaramus [2], aga seda keegi igapäevaselt muutma ei pea. Lähtekoodist genereeritud HTML istub samuti GitHub Pages serverites [3].
Põhiline sisu lisamine käib isiklike blogide kaudu, kust "Alvatal" sildiga postitused kogutakse Uudised rubriiki kokku, nii on meil alati värske sisu ning Alvatali lehele ei pea keegi spetsiaaliselt sisu käimas lisamas. Oma blogi RSS/Atom voo aadressi võib mulle e-kirjaga saata või ise vastavasse faili lisada [4] ning GitHubis Pull Request teha. Blogipidajale panen südamele vaid seda, et postid olgu teemakohased, kirjavigadeta ning ilma stiliseeringuta (style="font-family:blah"), nii et kujundus Alvatali lehel sassi ei läheks.
Põhiline sisu lisamine käib isiklike blogide kaudu, kust "Alvatal" sildiga postitused kogutakse Uudised rubriiki kokku, nii on meil alati värske sisu ning Alvatali lehele ei pea keegi spetsiaaliselt sisu käimas lisamas. Oma blogi RSS/Atom voo aadressi võib mulle e-kirjaga saata või ise vastavasse faili lisada [4] ning GitHubis Pull Request teha. Blogipidajale panen südamele vaid seda, et postid olgu teemakohased, kirjavigadeta ning ilma stiliseeringuta (style="font-family:blah"), nii et kujundus Alvatali lehel sassi ei läheks.
Muude lehtede (Eesmärgid, Liikmed jms) muutmiseks tee enne selgeks, mismoodi Markdownis teksti kirjutada. Logi sisse GitHubis; leia üles fail, mida soovid redigeerida [2]; klõpsa redigeerimise nupul paremal üleval nurgas; muuda faili; kirjuta inglise keeles kommentaar, mida tegid; klõpsa "Propose file change" ning tee ametlikku varamusse Pull Request.
Registreerisin ka uued domeeninimed alvatal.org ning alvatal.com ning minu mõte oli alvatal.ee panna edasi suunama alvatal.org domeeninimele, nii et see oleks ka vaikimisi domeeninimi. Minu soov oleks edasi liikuda Alvatal (mitte ALVATAL) nime all, mis ei oleks enam lühend vaid bränd. Loodan, et kellelgi selle osas vastuväiteid pole.
2. https://github.com/alvatal/alvatal.github.io
3. https://pages.github.com/
4. https://github.com/alvatal/alvatal.github.io/blob/master/planet.yml
2. https://github.com/alvatal/alvatal.github.io
3. https://pages.github.com/
4. https://github.com/alvatal/alvatal.github.io/blob/master/planet.yml
Nägemus edasisest tegevusest võiks olla järgnev, palun täiendage ja parandage:
- Logo mis ei seostuks otseselt Linuxi, BSD ega ühegi konkreetse projektiga. Kui logo on olemas laseme ka värvivaliku ning šrifti lukku ning edaspidi kõik materjalid *peavad* olema täpselt sama stiliseeringuga. Siia oleks vaja mõne kunstihingelise inimese sisendit.
- Olemasolevate materjalide (Etherpad, Google Drive, jms) kujundamine loogilisteks ja seotud Markdown lehtedeks GitHub varamus. Martin, Edmund, Kalle ja Rainer te olete juba palju tööd ära teinud, see on lõpusirge!
- Aadressi kysi-mult-linuxit.alvatal.ee sisu tõsta http://github.com/alvatal/kysi-mult-linuxit.github.io lähtekoodivaramusse ning lisada kysi-mult-linuxit.alvatal.org CNAME sisse. Märt ehk saab kommenteerida kas selle lehe lähtekood on juba kuskil üleval.
- Pisut provokatiivse reklaammaterjali valmistamine a'la "Tasuta office" kleeps QR koodiga, mis viitab libreoffice.ee pihta
- Pisut provokatiivse reklaammaterjali valmistamine a'la "Tasuta office" kleeps QR koodiga, mis viitab libreoffice.ee pihta
- Voldikute materjali koostamine, sellega vast saab Henrik aidata kui veeb on küps.
- Riistvara hangete koostamise juhend. Kalle vist kirjutas juba midagi, ehk saad selle vormistada Markdown failiks ja lisada uue lehena?
- Korrastada Eesti ressurssidele viitamine.
- Liitumisvorm teha veebipõhiseks a'la https://www.koodur.com/invoice/ kuigi digiallkirja me veebis ilma serveri pooleta vist veel küsida küll ei saa.
- Kas saame uute postide lisandumise peale Twitterisse säutsu ka tekitada?
Head vana aasta lõppu teile :)
- Teha veeb vähemalt kaks-keelseks.
Edmund Laugasson
Dec 30, 2014, 2:00:42 PM12/30/14
to vabata...@googlegroups.com
Tere!
Tubli töö - suured tänud!!
Tubli töö - suured tänud!!
Registreerisin ka uued domeeninimed alvatal.org ning alvatal.com ning minu mõte oli alvatal.ee panna edasi suunama alvatal.org domeeninimele, nii et see oleks ka vaikimisi domeeninimi. Minu soov oleks edasi liikuda Alvatal (mitte ALVATAL) nime all, mis ei oleks enam lühend vaid bränd. Loodan, et kellelgi selle osas vastuväiteid pole.
Tähesuurus ei taga seda, et kas nimetusest saab kaubamärk (ingl.k. 'brand')
või mitte. Tähesuurus paneb paika selle, et tegemist on lühendiga
sõnadest, mis moodustavad organisatsiooni nime, millega see ka
Äriregistris on registreeritud. Ehk siis õigekirjaliselt
(ortograafiliselt) on õige kui kirjutada suurtähtedega. Seega see
peaks endiselt ALVATAL olema. See ei takista kuidagi sellest
lühendist eraldi kaubamärgi kujundamist ja selles mõttes on soov hea
ja see on ka minu ning ilmselt terve vabavara kogukonna soov ja
tegelikult ka eesmärk, miks üldse ALVATAL loodi.
Esimene pool - kaubamärgiks kujuneb see siis kui sinna taha tekib tegevus, mis annab põhjust ühise nimetajana seda nimetust kaubamärgina kasutada. Teine pool on on valmiskujundatud sümboolika ja selle baasil valmistatud reklaammaterjal ning kasutamise põhimõtted. Ehk siis kui midagi tehakse, mille tulemuseks on toode ja/või teenus siis on näiteks põhimõte, et tähistame selle vastava kaubamärgiga - on see siis digitaalne märgistus või ka füüsiline (kleepsud + organisatsiooni logoga esemed vms). Ehk siis tegemist on kokkuleppelise süsteemiga, mille paneb paika konkreetse kaubamärgi statuut ehk siis kaubamärgi põhikiri, põhimäärus.
Kuna .ee domeeniga on üksjagu juba reklaami tehtud, sh vabavaratalgud siis väga mõistlik selle muutmine ei ole. Eesti tippdomeen paneb paika ka riigilise kuuluvuse ja kui me tahame siin rääkida kaubamärgist siis seondub see ju ka konkreetse riigiga ning .ee oleks igati mõistlik Eestis asuva kaubamärgi reklaamimiseks. Me võiks ikka eesti identiteeti ka hoida. See tahaks ilmselt pisut arutamist, et kuidas seda GitHUB'iga on võimalik siduda ja millised piirangud GitHUB seab kui neid on.
Kui vaatame näiteks meie põhjanaabreid soomlasi siis on nemadki võtnud domeeniks .fi ja ei midagi muud - jutt siis aadressist http://coss.fi/
Need muud domeenid võivad olla kui neid maksta jaksame aga põhiaadress võiks ikka .ee olla. Nimeteenuse kirjete suunamine tuleb siin korralikult ära teha, et e-postiaadressid ka tööle jäävad. See tuleb ju ka ALVATAL-i eesmärkidest välja, et ka Eesti riik ja selle hea käekäik on oluline - selle nimel ju me seda kõike paljuski teeme.
Esimene pool - kaubamärgiks kujuneb see siis kui sinna taha tekib tegevus, mis annab põhjust ühise nimetajana seda nimetust kaubamärgina kasutada. Teine pool on on valmiskujundatud sümboolika ja selle baasil valmistatud reklaammaterjal ning kasutamise põhimõtted. Ehk siis kui midagi tehakse, mille tulemuseks on toode ja/või teenus siis on näiteks põhimõte, et tähistame selle vastava kaubamärgiga - on see siis digitaalne märgistus või ka füüsiline (kleepsud + organisatsiooni logoga esemed vms). Ehk siis tegemist on kokkuleppelise süsteemiga, mille paneb paika konkreetse kaubamärgi statuut ehk siis kaubamärgi põhikiri, põhimäärus.
Kuna .ee domeeniga on üksjagu juba reklaami tehtud, sh vabavaratalgud siis väga mõistlik selle muutmine ei ole. Eesti tippdomeen paneb paika ka riigilise kuuluvuse ja kui me tahame siin rääkida kaubamärgist siis seondub see ju ka konkreetse riigiga ning .ee oleks igati mõistlik Eestis asuva kaubamärgi reklaamimiseks. Me võiks ikka eesti identiteeti ka hoida. See tahaks ilmselt pisut arutamist, et kuidas seda GitHUB'iga on võimalik siduda ja millised piirangud GitHUB seab kui neid on.
Kui vaatame näiteks meie põhjanaabreid soomlasi siis on nemadki võtnud domeeniks .fi ja ei midagi muud - jutt siis aadressist http://coss.fi/
Need muud domeenid võivad olla kui neid maksta jaksame aga põhiaadress võiks ikka .ee olla. Nimeteenuse kirjete suunamine tuleb siin korralikult ära teha, et e-postiaadressid ka tööle jäävad. See tuleb ju ka ALVATAL-i eesmärkidest välja, et ka Eesti riik ja selle hea käekäik on oluline - selle nimel ju me seda kõike paljuski teeme.
- Logo mis ei seostuks otseselt Linuxi, BSD ega ühegi konkreetse projektiga. Kui logo on olemas laseme ka värvivaliku ning šrifti lukku ning edaspidi kõik materjalid *peavad* olema täpselt sama stiliseeringuga. Siia oleks vaja mõne kunstihingelise inimese sisendit.
Üks idee tuli Rainerilt - rahutuvi asendis suitsupääsuke.
Näiteks üks rahutuvi - https://ibcibillin.files.wordpress.com/2014/08/cartoon-bird-peace-dove-vector1.jpg
Rahutuvi asend sümboliseerib seda rahusõnumit, et ALVATAL ei soovi ennast kellegagi vastandada ega tüli kiskuda. See tähendab ka seda, et püüame kõigiga hästi läbi saada niipalju kui see võimalik. See aga ei tähenda põhimõtetest loobumist, tuulelipuks olemist.
Ma omalt poolt pakun, et noka vahel võiks ka midagi olla - see oleks sümboolse tähendusega. Ehk siis ALVATAL toob selle sõnumi IKT-alase vabaduse näol analoogselt kui omal ajal tõi Noa poolt lendu lastud lind õlipuu oksa, mis tähendas, et maapind oli leitud ja see omakorda tähendas lõppu sellele vee peal hulpimisele.
Ka ALVATAL toob selle sõnumi, et vaba tarkvara ja - riistvara lõpetavad selle hulpimise äriettevõttete sõltuvusmeres ning aeg on kindlalt maale astuda ja tegutsema hakata - seekord juba Eesti rahva ja riigi heaks ja mitte enam välismaiste äriettevõtete huvides. See kajastub ka ALVATAL-i eesmärkides.
Ehk siis näiteks see õlipuu oks, mis suitsupääsukesel noka vahel - selle lehed võiks olla ühelt poolt OSI logo kujulised - http://opensource.org/ ehk siis tarkvara pool ja teiselt poolt open hardware logo kujulised http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Ohw-logo.svg/2000px-Ohw-logo.svg.png ehk siis riistvara pool.
Seal on 6 lehte - 3 ühel ja 3 teisel pool. Tehagi nii, et ühel pool on OSI logo kujuga lehed ja teisel pool siis vaba riistvara logo kujuga lehed.
Üks huvitav logo on veel siin - http://wiki.ubc.ca/images/e/e5/OpenEducation.jpg - seal pea kohal kujutatud tagurpidi rõngas, mis sümboliseerib copyleft'i, mille õige logo on toodud siin - http://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
Minu seisukoht on, et copyleft'i sümbol võiks ka kuidagi kajastuda kuna see omakorda sümboliseerib seda vabadust, mida ALVATAL-i sõnum endas kannab. Näiteks suitsupääsukese silmaterad on selle copyleft'i logoga. Seeläbi vihje siis sellele, et ALVATAL jälgib avatuse ja vabaduse tagamist Eestis.
Siin võib veel mõelda, et kas panna rahutuvi asendis suitsupääsukese alla ka Eestimaa siluett või mitte. On ju eesmärkidest paljuski välja võimalik lugeda just Eesti kui riigiga seotust, täpsemalt selle parema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel tegutsemist. Või siis ka suitsupääsukese taustaks ehk siis on Eesti riigi kontuurjoon, mille sees siis suitsupääsuke. Muidugi see õlipuu oks ka noka vahel.
See tuleks suhteliselt lihtne logo tegelikult - suitsupääsuke koos copyleft'i silmadega (kontuur), õlipuu oks koos OSI ja open hardware logode kontuuridega, eestimaa kontuur. Sisuliselt saab selle kontuuride tasandil lahendada ja kui on värviline versioon siis saab anda siin ka värvid. Eespool toodud piltidelt saab aimu, millised värvid olla võiksid.
Näiteks üks rahutuvi - https://ibcibillin.files.wordpress.com/2014/08/cartoon-bird-peace-dove-vector1.jpg
Rahutuvi asend sümboliseerib seda rahusõnumit, et ALVATAL ei soovi ennast kellegagi vastandada ega tüli kiskuda. See tähendab ka seda, et püüame kõigiga hästi läbi saada niipalju kui see võimalik. See aga ei tähenda põhimõtetest loobumist, tuulelipuks olemist.
Ma omalt poolt pakun, et noka vahel võiks ka midagi olla - see oleks sümboolse tähendusega. Ehk siis ALVATAL toob selle sõnumi IKT-alase vabaduse näol analoogselt kui omal ajal tõi Noa poolt lendu lastud lind õlipuu oksa, mis tähendas, et maapind oli leitud ja see omakorda tähendas lõppu sellele vee peal hulpimisele.
Ka ALVATAL toob selle sõnumi, et vaba tarkvara ja - riistvara lõpetavad selle hulpimise äriettevõttete sõltuvusmeres ning aeg on kindlalt maale astuda ja tegutsema hakata - seekord juba Eesti rahva ja riigi heaks ja mitte enam välismaiste äriettevõtete huvides. See kajastub ka ALVATAL-i eesmärkides.
Ehk siis näiteks see õlipuu oks, mis suitsupääsukesel noka vahel - selle lehed võiks olla ühelt poolt OSI logo kujulised - http://opensource.org/ ehk siis tarkvara pool ja teiselt poolt open hardware logo kujulised http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Ohw-logo.svg/2000px-Ohw-logo.svg.png ehk siis riistvara pool.
Seal on 6 lehte - 3 ühel ja 3 teisel pool. Tehagi nii, et ühel pool on OSI logo kujuga lehed ja teisel pool siis vaba riistvara logo kujuga lehed.
Üks huvitav logo on veel siin - http://wiki.ubc.ca/images/e/e5/OpenEducation.jpg - seal pea kohal kujutatud tagurpidi rõngas, mis sümboliseerib copyleft'i, mille õige logo on toodud siin - http://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
Minu seisukoht on, et copyleft'i sümbol võiks ka kuidagi kajastuda kuna see omakorda sümboliseerib seda vabadust, mida ALVATAL-i sõnum endas kannab. Näiteks suitsupääsukese silmaterad on selle copyleft'i logoga. Seeläbi vihje siis sellele, et ALVATAL jälgib avatuse ja vabaduse tagamist Eestis.
Siin võib veel mõelda, et kas panna rahutuvi asendis suitsupääsukese alla ka Eestimaa siluett või mitte. On ju eesmärkidest paljuski välja võimalik lugeda just Eesti kui riigiga seotust, täpsemalt selle parema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel tegutsemist. Või siis ka suitsupääsukese taustaks ehk siis on Eesti riigi kontuurjoon, mille sees siis suitsupääsuke. Muidugi see õlipuu oks ka noka vahel.
See tuleks suhteliselt lihtne logo tegelikult - suitsupääsuke koos copyleft'i silmadega (kontuur), õlipuu oks koos OSI ja open hardware logode kontuuridega, eestimaa kontuur. Sisuliselt saab selle kontuuride tasandil lahendada ja kui on värviline versioon siis saab anda siin ka värvid. Eespool toodud piltidelt saab aimu, millised värvid olla võiksid.
- Olemasolevate materjalide (Etherpad, Google Drive, jms) kujundamine loogilisteks ja seotud Markdown lehtedeks GitHub varamus. Martin, Edmund, Kalle ja Rainer te olete juba palju tööd ära teinud, see on lõpusirge!
Kuna pole vajadust olnud GitHUB'iga toimetada (ei ole arendaja) siis
oleks hea kui saaks mõned vihjed, et mitte kogemata ära rikkuda
midagi. Väike kiirkursus (crash course) ei teeks paha. Sama
kehtib ka selle Markdown'i kohta.
See oleks muidugi hea kui GitHUB saaks selleks keskkonnaks, mis kõike kokku koondab. Kui see on nüüd siis see kõige-kõige keskkond, mis parim valik. Mulle iseenesest see põhimõte meeldib, et on versioonihaldus - see on jätkusuutlikkuse poole pealt hea. Etherpad, Google Drive vms seda ei võimalda kuigi eks seal ole omad plussid. Mida vähem neid keskkondi on - seda parem. Siin lihtsalt tuleb sellega alguses arvestada, et me ei ole igapäevased programmeerijad ja seetõttu ei valda neid töövahendeid nagu oma viite sõrme. Kuid olen valmis õppima niipalju kui vähegi võimalik. Olen tänulik kui seda aega kogenud arendajad lühendada aitavad.
See oleks muidugi hea kui GitHUB saaks selleks keskkonnaks, mis kõike kokku koondab. Kui see on nüüd siis see kõige-kõige keskkond, mis parim valik. Mulle iseenesest see põhimõte meeldib, et on versioonihaldus - see on jätkusuutlikkuse poole pealt hea. Etherpad, Google Drive vms seda ei võimalda kuigi eks seal ole omad plussid. Mida vähem neid keskkondi on - seda parem. Siin lihtsalt tuleb sellega alguses arvestada, et me ei ole igapäevased programmeerijad ja seetõttu ei valda neid töövahendeid nagu oma viite sõrme. Kuid olen valmis õppima niipalju kui vähegi võimalik. Olen tänulik kui seda aega kogenud arendajad lühendada aitavad.
- Pisut provokatiivse reklaammaterjali valmistamine a'la "Tasuta office" kleeps QR koodiga, mis viitab libreoffice.ee pihta
Sellel teemal oli Kalle ja Raineriga juttu ja ei poolda Microsofti
poolt suhupandud sõnu. Seda enam, et need ka inglisekeelsed. Me
võiks julgeda olla eestlased kui selle reklaamikampaania eesti
turule ehk siis eestlastele suuname. Kui otsustame teha
paralleelselt ka mõnes teises keeles siis peaks see olema korrektses
keeles, mitte parasiitlaene kasutades.
Keeleoskus on kindlasti oluline kuid julgen öelda, et puhas keeleoskus on siin sama oluline. Ehk siis ühte keelt tuleb püüda rääkida nii nagu see on. Selline meelevaldne "rikastamine" võõrkeelsete terminitega võib tunduda küll tore kuid teeb karuteene nii keelele kui ka paratamatult reklaami omanduslikele toodetele ja filosoofiale, millest me justkui vabaneda püüame.
Asi selles, et kui korra ära harjutada valede terminite kasutamine siis pärast õigete peale on väga raske, et mitte öelda võimatu minna. Pedagoogiliselt on ka õigem kohe õige variant öelda, mitte alguses vale ja siis õige.
Microsoft püüab maailma enda ümber pöörlema panna kuid meil on siiski Päike, mille ümber Maa tiirleb, mitte vastupidi. Meie "Päike" on vaba tarkvara, mitte Microsoft. Ehk siis "office" on Microsoft Office'i sünonüüm ja seda on reklaamis kindlasti vaja vältida ükskõik kui hirmutav see ka ei tundu.
Seda enam kui meie taotlus on provokatiivne siis kui kasutame sõna "office" siis vihjame, et Microsofti toote nimi on meie jaoks etalon. On ju tekstitöötluse sünonüümiks kujunenud Word, tabelarvutuses Excel, esitluses Powerpoint jne. Kuid see ilmselt ei ole meie soov teada anda, et omanduslik tarkvara ja selle kaudu käibele tulnud terminid on ainuvõimalikud variandid kuidas ennast väljendada.
Et asja mõttest aru saada siis on meie idanaabritel selline nali:
Kes vene keelt mõistavad siis saavad aru, milles probleem. Kuid mis võib olla ühe äriettevõtte jaoks suurem unistus kui tema toode kujuneb etaloniks mitte ainult arvutis tarkvarana vaid ka inimeste kõnepruugis. Sellest Microsofti ajupesust on vaja jagu saada ja siin tuleb otsustavalt tegutseda ning mitte seda reklaamiga võimendada ja loota, et nii saame kergemini jutule sihtgrupiga. Kui näiteks räägitakse naudingumürkide (alkoholism, suitsetamine, narkomaania, toksikomaania jne) kahjulikkusest siis ei hakata ju neid ise tarbima, et nende kahjulikkust näidata. Samas on meil seda omandvara ja -filosoofia isetarbimist juba piisavalt olnud ja nüüd on aeg sellest lahti saada ja reklaami abil mitte enam võimendada.
Teine moment on "tasuta". Ehk siis inglisekeelset sõna "free" ei saa alati nii tõlkida kui see otse paistab. Seda selgitab hästi Märdi joonis - http://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png
Me näeme kurja vaeva, et inimestele selgeks teha "vaba" ja "tasuta" sõnade erinevust nii tarkvara- kui riistvaraga seonduvalt. Kui hakata reklaamima "tasuta" siis see tekitab vastakaid tundeid ja ei ole mitte kindel, et kauaks see tasuta on. Samas "vaba" on täiesti vaba igasugu piirangutest ehk siis kehtivad need copyleft'i õigused. Siin ei ole ka head eestikeelset terminit veel - äraspidine autoriõigus. Seetõttu kasutan hetkel veel inglisekeelset terminit.
Saame kasvõi sedasama joonist reklaamis kasutada ja ma pakun, et seda tuleb kindlasti teha, et selgitada nende terminite erinevust ja tähendust. Selliselt saame reklaami kaudu ka selgitada neid termineid ja iga reklaam peaks seda tegema - siis ei teki inimestel enam identiteedikriisi, et mis mida siis tähendab ja kui kaua see tasuta olemine ikka tagatud on.
Kuid me reklaamime LibreOffice'it, mis on juba vabavara ja mitte lihtsalt tasuta tarkvara. Inimestel on alati see hirm, et kas on ikka jäädavalt tasuta või mitte.
Pakkusin Rainerile ja Kallele ning kirjutan ka siia mõned variandid, mis kõik sobivad nii keeleliselt kui ka terminoloogiliselt:
Siin oleks tegelikult vaja täiesti oma terminit kuid paistab, et seda veel ei ole. Ka ÕS 2013 teab ja tunneb sõna "kontor" - http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kontor&F=M - seega võib seda kasutada küll. Me võime ka konkreetsemalt öelda kuid siis juba rohkemate sõnadega - "tekstitöötlus", "tabelarvutus", "esitlus" jne.
LibreOffice'i puhul saame võtta osaliselt eeskuju ka MKM-i poolt tehtud kampaaniast - http://www.libreoffice.ee/vaba/ - seal on kasutatud mõistet "tasuta tarkvara" kuid terminoloogiliselt ja mõistete poolest on see kampaania ebaõnnestunud kuna kasutatakse läbisegi nii ühte kui teist. Sellest tuleks nüüd õppida ja hästi läbi mõelda, et mida me tegelikult siis reklaamime ja taotleme. Seda eriti selles kontekstis, et me ise tähele panemata hoopis Microsofti toodetele ja filosoofiale reklaami ei teeks.
Mind on süüdistatud liigses teaduslikkuses kuid antagu mulle andeks minu põhjalikkus. Siiski tänan kõiki kes minuga kaasa mõtlevad ja tegelikult julgustan kuna ma püüan olla võimalikult täpne selgitustes kuna seda pinnapealsust on liiga palju ja valitseb segadus. Kui saab info lühisõnumitena veebi kirja siis on sellele edaspidi võimalik viidata ja see omakorda tagab ka lühemad kirjad. Siiski ma usun ja loodan, et minu jutt on ka lihtinimesele arusaadav. Püüan vähem kasutada võõrsõnu ja rohkem leida tavainimesele tuttavaid sõnu.
Siit omakorda idee ka edaspidiseks - kuigi käesolev kiri tundub pikk ja seda ta ka on siis veebis vms avalikes materjalides tuleb püüda lühisõnumite poole. Samas ei saa selle all kannatada selgus ja täpsus. Seetõttu lühisõnumite vorm on hea kuid siin tuleb jagada sõnumid selliselt, et üks sõnum edastab ühte asja ehk siis kasutame UNIX-ist tuntud põhimõtet kus üks programm teeb ühte asja kuid teeb seda hästi. Kui me kasutame juba vabavara arendusest tuntud lahendust GitHUB siis metoodilise poole pealt kasutaks UNIX-ist tuntud lähenemist. Kokkuvõttes on info vaja edasi anda ja tuleb jagada eraldi sõnumiteks - näiteks KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused. Siit tulenevalt on vaja hakata tekitama KKK andmebaasi. Samas on olnud alati raske piiri tõmmata, et kas tegemist on KKK-ga või juba küsimusega, mis ei kordu kuid vajab lahendamist ehk siis Küsimuste ja Vastuste (KV) andmebaas nagu näiteks http://pingviin.org/kv/
KKK ja KV on erineva iseloomuga ehk siis KKK tekib KV põhjal. Kui KV esitatakse kasutajate poolt siis KKK kirjutatatakse juba asjaosaliste teadjate poolt.
Ehk siis kui tsiteerida Europarlamendi vabavara patrooni Indrek Tarandit siis ühe sõnumi pikkus on 160 tähemärki ehk siis see, mis SMS-i sisse ära mahub. Kuigi jah - tänapäeval saab ka 3 korda niipalju saata enne kui MMS-iks konverteeritakse. See on küll üsna radikaalne ent siiski oma iva on siin sees. Kui me jooksvate arutelude käigus suudame järgida lühiduse printsiipi siis on sõnum seda arusaadavam, mida lihtsam see on. Seda eriti näiteks kampaaniate, voldikute vms puhul. Siiski tuleb jälgida, et selle lihtsustamise käigus eesmärgid ja põhimõtted ei hägustuks.
Keeleoskus on kindlasti oluline kuid julgen öelda, et puhas keeleoskus on siin sama oluline. Ehk siis ühte keelt tuleb püüda rääkida nii nagu see on. Selline meelevaldne "rikastamine" võõrkeelsete terminitega võib tunduda küll tore kuid teeb karuteene nii keelele kui ka paratamatult reklaami omanduslikele toodetele ja filosoofiale, millest me justkui vabaneda püüame.
Asi selles, et kui korra ära harjutada valede terminite kasutamine siis pärast õigete peale on väga raske, et mitte öelda võimatu minna. Pedagoogiliselt on ka õigem kohe õige variant öelda, mitte alguses vale ja siis õige.
Microsoft püüab maailma enda ümber pöörlema panna kuid meil on siiski Päike, mille ümber Maa tiirleb, mitte vastupidi. Meie "Päike" on vaba tarkvara, mitte Microsoft. Ehk siis "office" on Microsoft Office'i sünonüüm ja seda on reklaamis kindlasti vaja vältida ükskõik kui hirmutav see ka ei tundu.
Seda enam kui meie taotlus on provokatiivne siis kui kasutame sõna "office" siis vihjame, et Microsofti toote nimi on meie jaoks etalon. On ju tekstitöötluse sünonüümiks kujunenud Word, tabelarvutuses Excel, esitluses Powerpoint jne. Kuid see ilmselt ei ole meie soov teada anda, et omanduslik tarkvara ja selle kaudu käibele tulnud terminid on ainuvõimalikud variandid kuidas ennast väljendada.
Et asja mõttest aru saada siis on meie idanaabritel selline nali:
Я знаю несколько слов по эстонски:
- "пиво" это "Saku"
- "операционная система" это "Windows"
Kes vene keelt mõistavad siis saavad aru, milles probleem. Kuid mis võib olla ühe äriettevõtte jaoks suurem unistus kui tema toode kujuneb etaloniks mitte ainult arvutis tarkvarana vaid ka inimeste kõnepruugis. Sellest Microsofti ajupesust on vaja jagu saada ja siin tuleb otsustavalt tegutseda ning mitte seda reklaamiga võimendada ja loota, et nii saame kergemini jutule sihtgrupiga. Kui näiteks räägitakse naudingumürkide (alkoholism, suitsetamine, narkomaania, toksikomaania jne) kahjulikkusest siis ei hakata ju neid ise tarbima, et nende kahjulikkust näidata. Samas on meil seda omandvara ja -filosoofia isetarbimist juba piisavalt olnud ja nüüd on aeg sellest lahti saada ja reklaami abil mitte enam võimendada.
Teine moment on "tasuta". Ehk siis inglisekeelset sõna "free" ei saa alati nii tõlkida kui see otse paistab. Seda selgitab hästi Märdi joonis - http://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png
Me näeme kurja vaeva, et inimestele selgeks teha "vaba" ja "tasuta" sõnade erinevust nii tarkvara- kui riistvaraga seonduvalt. Kui hakata reklaamima "tasuta" siis see tekitab vastakaid tundeid ja ei ole mitte kindel, et kauaks see tasuta on. Samas "vaba" on täiesti vaba igasugu piirangutest ehk siis kehtivad need copyleft'i õigused. Siin ei ole ka head eestikeelset terminit veel - äraspidine autoriõigus. Seetõttu kasutan hetkel veel inglisekeelset terminit.
Saame kasvõi sedasama joonist reklaamis kasutada ja ma pakun, et seda tuleb kindlasti teha, et selgitada nende terminite erinevust ja tähendust. Selliselt saame reklaami kaudu ka selgitada neid termineid ja iga reklaam peaks seda tegema - siis ei teki inimestel enam identiteedikriisi, et mis mida siis tähendab ja kui kaua see tasuta olemine ikka tagatud on.
Kuid me reklaamime LibreOffice'it, mis on juba vabavara ja mitte lihtsalt tasuta tarkvara. Inimestel on alati see hirm, et kas on ikka jäädavalt tasuta või mitte.
Pakkusin Rainerile ja Kallele ning kirjutan ka siia mõned variandid, mis kõik sobivad nii keeleliselt kui ka terminoloogiliselt:
- vaba kontoritarkvara
- vaba kontorivara
- vaba büroovara
Siin oleks tegelikult vaja täiesti oma terminit kuid paistab, et seda veel ei ole. Ka ÕS 2013 teab ja tunneb sõna "kontor" - http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kontor&F=M - seega võib seda kasutada küll. Me võime ka konkreetsemalt öelda kuid siis juba rohkemate sõnadega - "tekstitöötlus", "tabelarvutus", "esitlus" jne.
LibreOffice'i puhul saame võtta osaliselt eeskuju ka MKM-i poolt tehtud kampaaniast - http://www.libreoffice.ee/vaba/ - seal on kasutatud mõistet "tasuta tarkvara" kuid terminoloogiliselt ja mõistete poolest on see kampaania ebaõnnestunud kuna kasutatakse läbisegi nii ühte kui teist. Sellest tuleks nüüd õppida ja hästi läbi mõelda, et mida me tegelikult siis reklaamime ja taotleme. Seda eriti selles kontekstis, et me ise tähele panemata hoopis Microsofti toodetele ja filosoofiale reklaami ei teeks.
Mind on süüdistatud liigses teaduslikkuses kuid antagu mulle andeks minu põhjalikkus. Siiski tänan kõiki kes minuga kaasa mõtlevad ja tegelikult julgustan kuna ma püüan olla võimalikult täpne selgitustes kuna seda pinnapealsust on liiga palju ja valitseb segadus. Kui saab info lühisõnumitena veebi kirja siis on sellele edaspidi võimalik viidata ja see omakorda tagab ka lühemad kirjad. Siiski ma usun ja loodan, et minu jutt on ka lihtinimesele arusaadav. Püüan vähem kasutada võõrsõnu ja rohkem leida tavainimesele tuttavaid sõnu.
Siit omakorda idee ka edaspidiseks - kuigi käesolev kiri tundub pikk ja seda ta ka on siis veebis vms avalikes materjalides tuleb püüda lühisõnumite poole. Samas ei saa selle all kannatada selgus ja täpsus. Seetõttu lühisõnumite vorm on hea kuid siin tuleb jagada sõnumid selliselt, et üks sõnum edastab ühte asja ehk siis kasutame UNIX-ist tuntud põhimõtet kus üks programm teeb ühte asja kuid teeb seda hästi. Kui me kasutame juba vabavara arendusest tuntud lahendust GitHUB siis metoodilise poole pealt kasutaks UNIX-ist tuntud lähenemist. Kokkuvõttes on info vaja edasi anda ja tuleb jagada eraldi sõnumiteks - näiteks KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused. Siit tulenevalt on vaja hakata tekitama KKK andmebaasi. Samas on olnud alati raske piiri tõmmata, et kas tegemist on KKK-ga või juba küsimusega, mis ei kordu kuid vajab lahendamist ehk siis Küsimuste ja Vastuste (KV) andmebaas nagu näiteks http://pingviin.org/kv/
KKK ja KV on erineva iseloomuga ehk siis KKK tekib KV põhjal. Kui KV esitatakse kasutajate poolt siis KKK kirjutatatakse juba asjaosaliste teadjate poolt.
Ehk siis kui tsiteerida Europarlamendi vabavara patrooni Indrek Tarandit siis ühe sõnumi pikkus on 160 tähemärki ehk siis see, mis SMS-i sisse ära mahub. Kuigi jah - tänapäeval saab ka 3 korda niipalju saata enne kui MMS-iks konverteeritakse. See on küll üsna radikaalne ent siiski oma iva on siin sees. Kui me jooksvate arutelude käigus suudame järgida lühiduse printsiipi siis on sõnum seda arusaadavam, mida lihtsam see on. Seda eriti näiteks kampaaniate, voldikute vms puhul. Siiski tuleb jälgida, et selle lihtsustamise käigus eesmärgid ja põhimõtted ei hägustuks.
- Voldikute materjali koostamine, sellega vast saab Henrik aidata kui veeb on küps.
Siin tuleb jah üle vaadata ja ajurünnakut teha, et mis on sõnumi
sihtgrupp - kas need mahuvad ühele voldikule või on neid voldikuid
vaja mitu ja kuidas seda kujundada. Samuti peab olema üks koht
veebis kuhu need kogunevad. Siin on vaja pisut arutada.
- Riistvara hangete koostamise juhend. Kalle vist kirjutas juba midagi, ehk saad selle vormistada Markdown failiks ja lisada uue lehena?
Siinkohal oleks vaja ühte kohta pilves, kuhu asjad kokku koguda -
mida saaks veebipõhiselt muuta. Google Drive on seni olnud hea kuna
võimaldab ka mitmel inimesel reaalajas sama faili muuta. Selle
baasil saab siis omakorda programmeerida sinna uue ALVATAL-i lehe
jaoks sobiv kood kui see valmis on.
Google Sites on teine, mida saab kasutada ja Google Drive'i dokumente siduda. On lühema aadressiga ja lihtsam meelde jätta ning konkreetsele kasutajale jagatud veebid on nähtavad ka sites.google.com alt kui sisse logida.
Kui on midagi analoogset võimalik GitHUB'is teha siis oleks hea. Kui Google vahendid ei sobi. Ma saan aru, et programmeerija töövahend Google ei ole kuid kui saab neid asju mõnes teises ja vabamas keskkonnas teha, mis ei eelda liiga keerulist lähenemist siis minugipoolest.
Google Sites on teine, mida saab kasutada ja Google Drive'i dokumente siduda. On lühema aadressiga ja lihtsam meelde jätta ning konkreetsele kasutajale jagatud veebid on nähtavad ka sites.google.com alt kui sisse logida.
Kui on midagi analoogset võimalik GitHUB'is teha siis oleks hea. Kui Google vahendid ei sobi. Ma saan aru, et programmeerija töövahend Google ei ole kuid kui saab neid asju mõnes teises ja vabamas keskkonnas teha, mis ei eelda liiga keerulist lähenemist siis minugipoolest.
- Korrastada Eesti ressurssidele viitamine.
Nõus - see on oluline osa. Ehk siis viitab taas ALVATAL-i rollile
koondada vabavara- ja vaba riistvaraga seotud info koondamise (mis
ei sega kaubamärgiks olemist - vastupidi vägagi toetab).
DigiDoc portaali kasutamine tähendaks taas allkirjastatud faili üleslaadimist. Ehk suudab mingit lahendust näiteks Signwise pakkuda - https://www.signwise.me/EE/et/p/pricing ?
DigiDoc portaali kasutamine tähendaks taas allkirjastatud faili üleslaadimist. Ehk suudab mingit lahendust näiteks Signwise pakkuda - https://www.signwise.me/EE/et/p/pricing ?
- Liitumisvorm teha veebipõhiseks a'la https://www.koodur.com/invoice/ kuigi digiallkirja me veebis ilma serveri pooleta vist veel küsida küll ei saa.
Väga nõus - liitumine peaks olema veebipõhine ja siin oleks hea ka
veebipõhine digiallkiri. Kuidas seda GitHUB'is lahendada saab?
- Kas saame uute postide lisandumise peale Twitterisse säutsu ka tekitada?
Mõte on hea, mõned ideed selleks -
http://www.bitrebels.com/social/7-ways-to-set-up-your-auto-tweets/
- Teha veeb vähemalt kaks-keelseks.
Väga oluline moment. Ilmselt siis kui uus veeb enam-vähem paigas
siis tuleks seda tegema hakata. Seda võib muidugi ka kohe alustada
paralleelselt. Kuidas GitHUB'is see mitmekeelsuse tugi lahendatud
on? Või tuleb eraldi veeb tekitada?
Siin oleks vaja selline siseveeb püsti panna kus saaks selliseid asju kavandada, arutada. E-post on küll tore suhtluseks kuid ei teki ülevaadet. Kui asjad on koos ühel pildil siis on võimalik paremini tervikut tajuda. Ehk siis miskit projektijuhtimise süsteemi ei teeks paha omada. Kas ehk GitHUB oleks selleks keskkonnaks või siis Google Drive või paneb ise miski projektijuhtimise süsteemi üles. Arendajatele oleks ilmselt GitHUB parim - saan aru. Siinkohal olen valmis seda omaks võtma ja olen tänulik abi eest kes seal keskkonnas ennast juba kui kala vees tunnevad.
Siin oleks vaja selline siseveeb püsti panna kus saaks selliseid asju kavandada, arutada. E-post on küll tore suhtluseks kuid ei teki ülevaadet. Kui asjad on koos ühel pildil siis on võimalik paremini tervikut tajuda. Ehk siis miskit projektijuhtimise süsteemi ei teeks paha omada. Kas ehk GitHUB oleks selleks keskkonnaks või siis Google Drive või paneb ise miski projektijuhtimise süsteemi üles. Arendajatele oleks ilmselt GitHUB parim - saan aru. Siinkohal olen valmis seda omaks võtma ja olen tänulik abi eest kes seal keskkonnas ennast juba kui kala vees tunnevad.
Head vana aasta lõppu teile :)
Ühinen nende soovidega! Soovin ka tihedamat koostööd uuel aastal!
Ehk siis oleks vaja info kokku panna, mille kehastuseks oleks
ALVATAL-i veeb ja seejärel alustada dialoogi Eesti valitsusega. Seda
ei kannata väga kaugele enam lükata. 30.06.2017 läheneb ja kui ei
tee seda meie siis teeb seda Microsoft - nemad teevad nagunii kuid
praegu on veel võimalik meil jalg ukse vahele saada ja sealt ka
sisse minna.
Huvitavat vaatamist 2014 aasta lõpetuseks: Torvaldsile omistati IEEE poolt 2014 Computer Pioneer Award - https://www.youtube.com/watch?v=EMmo0Nyleg4 (8m 46s)
Lisaks ka e-Eesti Esitluskeskusesse oleks vaja esimesed asjad üles saada (e-estonia key + central management). Sinna on need vaja inglisekeelsetena ja paha ei teeks ka eestikeelne variant meie oma inimestele. Seejärel Mektory jm analoogsed keskkonnad. Vabavara on vaja Eestis nö kaardile saada.
Firmadega on vaja tegelema hakata, et tuleksid müügile Linuxiga jt vabavaraga arvutid. Seda nii kodukasutajale kui ka ärikasutajale. Ehk siis ärilahendustega on vaja hakata järjepidevalt tegelema ja lisaks pakkuda lahendusi ka kodukasutajatele.
Siin on veel mitmeid asju, mis vajavad ärategemist ja need on kirja pandud ka Vaba Tarkvara Teadmuskeskuse ajurünnakutes ja siin kõiki pole mõtet üles lugeda kuna e-post ei ole selleks mõeldud - siin ei saa muuta kuid need asjad peavad olema pidevas ja jätkusuutlikkus arengus, milleks ongi vaja hästi toimivat ja ka mitte-programmeerijatele kasutatavat keskkonda. Kui GitHUB on niipalju toimiv, et saab selle kuidagi kätte siis võib seda kasutada. Olen siin testinud näiteks Asana keskkonda - http://www.asana.com/ - nende kontseptsioon on hea. Muidugi on olemas mitmeid vabavaralisi projektijuhtimistarkvarasid:
Minu põhiküsimus on olnud, et kes meil oleksid tegijad kui midagi teha on vaja. Ehk siis eelarve kokkupanek. Kui on midagi vaja ära teha siis millise summa eest ja kui kauaks oleks võimalik inimesi (keda?) värvata. Sealt edasi on jätkusuutlikkuse küsimus. Ei ole ainult korraks ärategemine vaid peab olema tagatud ka jätkusuutlikkus. See kehtib ka praegu loodava uue ALVATAL-i veebi kohta, mis on kolmas siis nüüd juba. Praegune on teine, mille ma ise kokku panin kuid tegin seda üksi kuigi abilised oleksid teretulnud.
Näiteks on vaja luua vabavara õppematerjalid, aluseks saab võtta ECDL'i. Neid materjale vajatakse ennekõike Tallinna Linuxi projektis kuid tegelikult kogu Eestis. Siis oleks hea võimalus viidata, et kes alustab vabavara kasutamist - kust ta saab kiirelt õppida - kus info oleks ühes kohas koos ja pedagoogiliselt kui ka terminoloogiliselt õigesti koostatud. Ehk siis oleks mõnus õppida ja saaks õpitud asjadest aru ning oleks kohe kasutatav igapäevases tegevuses.
Kes need inimesed oleksid, kes neid õppematerjale teeksid ja millise hinnaga ja ajaga? Siin on vaja eelarve kokku panna koos ajalise graafikuga ja inimeste nimedega. Eeskujuks näiteks need materjalid - http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - need on vaja teha nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Need materjalid seal on näidiseks ega tähenda, et need väga hästi tehtud oleks. Kuid annab aimu, mida vaja enam-vähem on. Vaja on nii tekst+pilt materjale kui ka õppevideosid. See kõik on vaja kuskile ka üles panna, mis oleks vastupidav ajale. Kui eelarve koos siis saab raha küsida. Neid materjale on igal juhul vaja ja seda arutati ka Tallinna Linuxi projekti nõupidamisel.
Ehk siis ülevaadet oleks vaja - kes meil Eestis teeb ning mida teeb ja mis see maksab. Siis teab edasi arvestada ja tegevusi planeerida ja seeläbi ka riigile asjalikuks partneriks olla.
Aga 20.12.2014 kohtumine oli väga hea ja sellised kohtumised peaksid jätkuma. Mõistagi on füüsiline kokkusaamine hea ent samas kvantsajandil võiks olla võimalik ka veebipõhiselt näiteks suhelda nii helis kui pildis + kõrval siis kirjalik dokumenteerimine pilve. Hea kui ka heli+pilt salvestuks. Selle kohta on mul selline idee, et WebRTC baasil tuleks panna püsti ALVATAL-i veebi keskkond, mis seda kõike teha võimaldaks. Teine idee on näiteks Big Blue Button - http://bigbluebutton.org/ - seal on see (tekst, pilt, heli, video, interaktiivsus, graafilised vahendid vms) kõik koos ja ka salvestada saab. Kui ka BBB üles saab siis WebRTC baasil suhtlus võib ka olla kasvõi lihtsam variant alguses.
Füüsiliselt võib kokku saada kuid ilmselt ei ole seda väga tihti võimalik korraldada. Seetõttu siis veebipõhised lahendused peaks tagama arutelude ja tegevuse tiheda ja perioodilisel jätkumise. Kui on kuskile maale jõutud ja leitakse, et oleks vahepeal hea ka koos asju arutada ning ajaliselt on see võimalik siis on võimalus ka füüsiliselt kokku saada.
Rahastuse üldine mõte on see, et täna välismaale minev litsentsiraha olekski see, millest neid tegevusi kõiki jätkuvalt (iga-aastaselt) rahastada. Siin on kindlasti vaja luua erinevaid töökohti kuid oluline on ka teada, et kes meil on ja kellega ning millises osas arvestada saab. Samas kui riik lõpuks ka neist eesmärkidest ja kasulikest momentidest aru saab siis võib siin oodata ka rahastuse suurenemist. Kuigi paistab, et Eestile on olulisem teisi toetada kui oma riiki arendada. Me peame andma piisavalt põhjust, et toetataks ka meid. See toob taas tagasi küsimuse juurde, et kellega ja mil määral arvestada saab, et neid toredaid asju kavandada.
Veebipõhine suhtlus peaks tagama seda, et see oleks tihedam, konstruktiivsem ja reisimisele kulutatud aja saaks praktilisemalt ära kasutada ja juba asju arutada ning arendada. Kui tsiteerida Linus Torvaldsi siis tema eelistas töötada e-posti teel kuid tarkvara arendus on pisut teine kui organisatsiooni ehitamine. Kindlasti on e-posti teel suhtlus ka oluline ja seda me ka kasutame kuid aeg-ajalt on vaja asjad ühe pildi peale kokku võtta. Selleks on vaja pisut enamat kui parandamist mittevõimaldava teksti kirjutamine. E-posti teel parandamine tähendab selle üha uuesti kirjutamist ja kokkuvõttes tähendab see suuremat infomahtu, mis vajab seetõttu ka üha rohkem aega, et seda läbi töötada.
Parimate soovidega,
--
Edmund Laugasson
+3725280479
Huvitavat vaatamist 2014 aasta lõpetuseks: Torvaldsile omistati IEEE poolt 2014 Computer Pioneer Award - https://www.youtube.com/watch?v=EMmo0Nyleg4 (8m 46s)
Lisaks ka e-Eesti Esitluskeskusesse oleks vaja esimesed asjad üles saada (e-estonia key + central management). Sinna on need vaja inglisekeelsetena ja paha ei teeks ka eestikeelne variant meie oma inimestele. Seejärel Mektory jm analoogsed keskkonnad. Vabavara on vaja Eestis nö kaardile saada.
Firmadega on vaja tegelema hakata, et tuleksid müügile Linuxiga jt vabavaraga arvutid. Seda nii kodukasutajale kui ka ärikasutajale. Ehk siis ärilahendustega on vaja hakata järjepidevalt tegelema ja lisaks pakkuda lahendusi ka kodukasutajatele.
Siin on veel mitmeid asju, mis vajavad ärategemist ja need on kirja pandud ka Vaba Tarkvara Teadmuskeskuse ajurünnakutes ja siin kõiki pole mõtet üles lugeda kuna e-post ei ole selleks mõeldud - siin ei saa muuta kuid need asjad peavad olema pidevas ja jätkusuutlikkus arengus, milleks ongi vaja hästi toimivat ja ka mitte-programmeerijatele kasutatavat keskkonda. Kui GitHUB on niipalju toimiv, et saab selle kuidagi kätte siis võib seda kasutada. Olen siin testinud näiteks Asana keskkonda - http://www.asana.com/ - nende kontseptsioon on hea. Muidugi on olemas mitmeid vabavaralisi projektijuhtimistarkvarasid:
- http://www.cyberciti.biz/tips/open-source-project-management-software.html
- http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_project_management_software - siin saab sorteerida litsentsi ja ka tüübi järgi ära ehk siis võiks SaaS olla ehk siis veebipõhine ja ideaalis ei lingita välja asju kuna need ei pruugi säilida ja seetõttu võivad sellised viited katki minna.
- vaadates https://github.com/features siis paistab, et seal
saab integreerida nii mõndagi - ehk annab siit pinnalt midagi
valmis teha? Näiteks https://github.com/integrations räägib, et
nii mõndagi saab integreerida....
Minu põhiküsimus on olnud, et kes meil oleksid tegijad kui midagi teha on vaja. Ehk siis eelarve kokkupanek. Kui on midagi vaja ära teha siis millise summa eest ja kui kauaks oleks võimalik inimesi (keda?) värvata. Sealt edasi on jätkusuutlikkuse küsimus. Ei ole ainult korraks ärategemine vaid peab olema tagatud ka jätkusuutlikkus. See kehtib ka praegu loodava uue ALVATAL-i veebi kohta, mis on kolmas siis nüüd juba. Praegune on teine, mille ma ise kokku panin kuid tegin seda üksi kuigi abilised oleksid teretulnud.
Näiteks on vaja luua vabavara õppematerjalid, aluseks saab võtta ECDL'i. Neid materjale vajatakse ennekõike Tallinna Linuxi projektis kuid tegelikult kogu Eestis. Siis oleks hea võimalus viidata, et kes alustab vabavara kasutamist - kust ta saab kiirelt õppida - kus info oleks ühes kohas koos ja pedagoogiliselt kui ka terminoloogiliselt õigesti koostatud. Ehk siis oleks mõnus õppida ja saaks õpitud asjadest aru ning oleks kohe kasutatav igapäevases tegevuses.
Kes need inimesed oleksid, kes neid õppematerjale teeksid ja millise hinnaga ja ajaga? Siin on vaja eelarve kokku panna koos ajalise graafikuga ja inimeste nimedega. Eeskujuks näiteks need materjalid - http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - need on vaja teha nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Need materjalid seal on näidiseks ega tähenda, et need väga hästi tehtud oleks. Kuid annab aimu, mida vaja enam-vähem on. Vaja on nii tekst+pilt materjale kui ka õppevideosid. See kõik on vaja kuskile ka üles panna, mis oleks vastupidav ajale. Kui eelarve koos siis saab raha küsida. Neid materjale on igal juhul vaja ja seda arutati ka Tallinna Linuxi projekti nõupidamisel.
Ehk siis ülevaadet oleks vaja - kes meil Eestis teeb ning mida teeb ja mis see maksab. Siis teab edasi arvestada ja tegevusi planeerida ja seeläbi ka riigile asjalikuks partneriks olla.
Aga 20.12.2014 kohtumine oli väga hea ja sellised kohtumised peaksid jätkuma. Mõistagi on füüsiline kokkusaamine hea ent samas kvantsajandil võiks olla võimalik ka veebipõhiselt näiteks suhelda nii helis kui pildis + kõrval siis kirjalik dokumenteerimine pilve. Hea kui ka heli+pilt salvestuks. Selle kohta on mul selline idee, et WebRTC baasil tuleks panna püsti ALVATAL-i veebi keskkond, mis seda kõike teha võimaldaks. Teine idee on näiteks Big Blue Button - http://bigbluebutton.org/ - seal on see (tekst, pilt, heli, video, interaktiivsus, graafilised vahendid vms) kõik koos ja ka salvestada saab. Kui ka BBB üles saab siis WebRTC baasil suhtlus võib ka olla kasvõi lihtsam variant alguses.
Füüsiliselt võib kokku saada kuid ilmselt ei ole seda väga tihti võimalik korraldada. Seetõttu siis veebipõhised lahendused peaks tagama arutelude ja tegevuse tiheda ja perioodilisel jätkumise. Kui on kuskile maale jõutud ja leitakse, et oleks vahepeal hea ka koos asju arutada ning ajaliselt on see võimalik siis on võimalus ka füüsiliselt kokku saada.
Rahastuse üldine mõte on see, et täna välismaale minev litsentsiraha olekski see, millest neid tegevusi kõiki jätkuvalt (iga-aastaselt) rahastada. Siin on kindlasti vaja luua erinevaid töökohti kuid oluline on ka teada, et kes meil on ja kellega ning millises osas arvestada saab. Samas kui riik lõpuks ka neist eesmärkidest ja kasulikest momentidest aru saab siis võib siin oodata ka rahastuse suurenemist. Kuigi paistab, et Eestile on olulisem teisi toetada kui oma riiki arendada. Me peame andma piisavalt põhjust, et toetataks ka meid. See toob taas tagasi küsimuse juurde, et kellega ja mil määral arvestada saab, et neid toredaid asju kavandada.
Veebipõhine suhtlus peaks tagama seda, et see oleks tihedam, konstruktiivsem ja reisimisele kulutatud aja saaks praktilisemalt ära kasutada ja juba asju arutada ning arendada. Kui tsiteerida Linus Torvaldsi siis tema eelistas töötada e-posti teel kuid tarkvara arendus on pisut teine kui organisatsiooni ehitamine. Kindlasti on e-posti teel suhtlus ka oluline ja seda me ka kasutame kuid aeg-ajalt on vaja asjad ühe pildi peale kokku võtta. Selleks on vaja pisut enamat kui parandamist mittevõimaldava teksti kirjutamine. E-posti teel parandamine tähendab selle üha uuesti kirjutamist ja kokkuvõttes tähendab see suuremat infomahtu, mis vajab seetõttu ka üha rohkem aega, et seda läbi töötada.
Parimate soovidega,
--
Edmund Laugasson
+3725280479
lauri
Dec 31, 2014, 1:26:38 AM12/31/14
to vabata...@googlegroups.com
Hommikut,
Tähesuurus ei taga seda, et kas nimetusest saab kaubamärk (ingl.k. 'brand') või mitte. Tähesuurus paneb paika selle, et tegemist on lühendiga sõnadest, mis moodustavad organisatsiooni nime, millega see ka Äriregistris on registreeritud. Ehk siis õigekirjaliselt (ortograafiliselt) on õige kui kirjutada suurtähtedega. Seega see peaks endiselt ALVATAL olema. See ei takista kuidagi sellest lühendist eraldi kaubamärgi kujundamist ja selles mõttes on soov hea ja see on ka minu ning ilmselt terve vabavara kogukonna soov ja tegelikult ka eesmärk, miks üldse ALVATAL loodi.
Esimene pool - kaubamärgiks kujuneb see siis kui sinna taha tekib tegevus, mis annab põhjust ühise nimetajana seda nimetust kaubamärgina kasutada. Teine pool on on valmiskujundatud sümboolika ja selle baasil valmistatud reklaammaterjal ning kasutamise põhimõtted. Ehk siis kui midagi tehakse, mille tulemuseks on toode ja/või teenus siis on näiteks põhimõte, et tähistame selle vastava kaubamärgiga - on see siis digitaalne märgistus või ka füüsiline (kleepsud + organisatsiooni logoga esemed vms). Ehk siis tegemist on kokkuleppelise süsteemiga, mille paneb paika konkreetse kaubamärgi statuut ehk siis kaubamärgi põhikiri, põhimäärus.
ALVATAL kui lühend *näeb kole välja*, ametlikus dokumentatsioonis olgu kuidas iganes MTÜ-na formaalselt see kirjas on. Ma räägin seda, et veebis, e-kirjades ja reklaammaterjalides olgu ta kirjutatud kui Alvatal. Tähenduse poolest ALL CAPS RAGE läheb samasse kategooriasse nagu Comic Sans - nende jaoks on aeg ja koht aga mitte siin.
Kuna .ee domeeniga on üksjagu juba reklaami tehtud, sh vabavaratalgud siis väga mõistlik selle muutmine ei ole. Eesti tippdomeen paneb paika ka riigilise kuuluvuse ja kui me tahame siin rääkida kaubamärgist siis seondub see ju ka konkreetse riigiga ning .ee oleks igati mõistlik Eestis asuva kaubamärgi reklaamimiseks. Me võiks ikka eesti identiteeti ka hoida. See tahaks ilmselt pisut arutamist, et kuidas seda GitHUB'iga on võimalik siduda ja millised piirangud GitHUB seab kui neid on.
Kui vaatame näiteks meie põhjanaabreid soomlasi siis on nemadki võtnud domeeniks .fi ja ei midagi muud - jutt siis aadressist http://coss.fi/
Need muud domeenid võivad olla kui neid maksta jaksame aga põhiaadress võiks ikka .ee olla. Nimeteenuse kirjete suunamine tuleb siin korralikult ära teha, et e-postiaadressid ka tööle jäävad. See tuleb ju ka ALVATAL-i eesmärkidest välja, et ka Eesti riik ja selle hea käekäik on oluline - selle nimel ju me seda kõike paljuski teeme.
See on selline filosoofiline küsmus, ma ei nurise kui alvatal.ee jääb. Praegu on GitHub (mitte GitHUB!) repos fail CNAME kus on kirjas alvatal.org, kui sisu ümber tõstetud võib sinna alvatal.ee panna ning muud domeeninimed selle peale viitama panna.
Üks idee tuli Rainerilt - rahutuvi asendis suitsupääsuke.
Näiteks üks rahutuvi - https://ibcibillin.files.wordpress.com/2014/08/cartoon-bird-peace-dove-vector1.jpg
Rahutuvi asend sümboliseerib seda rahusõnumit, et ALVATAL ei soovi ennast kellegagi vastandada ega tüli kiskuda. See tähendab ka seda, et püüame kõigiga hästi läbi saada niipalju kui see võimalik. See aga ei tähenda põhimõtetest loobumist, tuulelipuks olemist.
Ma omalt poolt pakun, et noka vahel võiks ka midagi olla - see oleks sümboolse tähendusega. Ehk siis ALVATAL toob selle sõnumi IKT-alase vabaduse näol analoogselt kui omal ajal tõi Noa poolt lendu lastud lind õlipuu oksa, mis tähendas, et maapind oli leitud ja see omakorda tähendas lõppu sellele vee peal hulpimisele.
Ka ALVATAL toob selle sõnumi, et vaba tarkvara ja - riistvara lõpetavad selle hulpimise äriettevõttete sõltuvusmeres ning aeg on kindlalt maale astuda ja tegutsema hakata - seekord juba Eesti rahva ja riigi heaks ja mitte enam välismaiste äriettevõtete huvides. See kajastub ka ALVATAL-i eesmärkides.
Ehk siis näiteks see õlipuu oks, mis suitsupääsukesel noka vahel - selle lehed võiks olla ühelt poolt OSI logo kujulised - http://opensource.org/ ehk siis tarkvara pool ja teiselt poolt open hardware logo kujulised http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Ohw-logo.svg/2000px-Ohw-logo.svg.png ehk siis riistvara pool.
Seal on 6 lehte - 3 ühel ja 3 teisel pool. Tehagi nii, et ühel pool on OSI logo kujuga lehed ja teisel pool siis vaba riistvara logo kujuga lehed.
Üks huvitav logo on veel siin - http://wiki.ubc.ca/images/e/e5/OpenEducation.jpg - seal pea kohal kujutatud tagurpidi rõngas, mis sümboliseerib copyleft'i, mille õige logo on toodud siin - http://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
Minu seisukoht on, et copyleft'i sümbol võiks ka kuidagi kajastuda kuna see omakorda sümboliseerib seda vabadust, mida ALVATAL-i sõnum endas kannab. Näiteks suitsupääsukese silmaterad on selle copyleft'i logoga. Seeläbi vihje siis sellele, et ALVATAL jälgib avatuse ja vabaduse tagamist Eestis.
Siin võib veel mõelda, et kas panna rahutuvi asendis suitsupääsukese alla ka Eestimaa siluett või mitte. On ju eesmärkidest paljuski välja võimalik lugeda just Eesti kui riigiga seotust, täpsemalt selle parema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel tegutsemist. Või siis ka suitsupääsukese taustaks ehk siis on Eesti riigi kontuurjoon, mille sees siis suitsupääsuke. Muidugi see õlipuu oks ka noka vahel.
See tuleks suhteliselt lihtne logo tegelikult - suitsupääsuke koos copyleft'i silmadega (kontuur), õlipuu oks koos OSI ja open hardware logode kontuuridega, eestimaa kontuur. Sisuliselt saab selle kontuuride tasandil lahendada ja kui on värviline versioon siis saab anda siin ka värvid. Eespool toodud piltidelt saab aimu, millised värvid olla võiksid.
Copylefti seostatakse GPL-iga mis on vaba tarkvara litsentside spektrumis üks agressiivsemaid litsentse. Kuna Alvatal juba praegu seisab ka ärihuvide eest on oluline edasi kanda ka BSD, MIT ja teiste liberaalsemate ideed. Alvatal ei saa copylefti sümbolit kasutada kuna see otseselt kisub tüli BSD filosoofiaga.
Suitsupääsuke ja eesti siluett on ülearu kasutatud ning assotseerub erinevate juba olemasolevate organisatsioonidega. Õige oleks kaasata kunstiinimene, kes pakuks mõned logod välja ning selgitaks šriftide, suur/väike/algustähe tähendust, värvivalikut jne. Muidu on nagu praegu, igaüks kirjutab nii nagu heaks arvab ning jääb IT-mehe sõna IT-mehe sõna vastu. Imago tuleb fikseerida nii kiiresti kui saab, muidu jääb Alvatalist skisofreeniline mulje.
Kuna pole vajadust olnud GitHUB'iga toimetada (ei ole arendaja) siis oleks hea kui saaks mõned vihjed, et mitte kogemata ära rikkuda midagi. Väike kiirkursus (crash course) ei teeks paha. Sama kehtib ka selle Markdown'i kohta.
See oleks muidugi hea kui GitHUB saaks selleks keskkonnaks, mis kõike kokku koondab. Kui see on nüüd siis see kõige-kõige keskkond, mis parim valik. Mulle iseenesest see põhimõte meeldib, et on versioonihaldus - see on jätkusuutlikkuse poole pealt hea. Etherpad, Google Drive vms seda ei võimalda kuigi eks seal ole omad plussid. Mida vähem neid keskkondi on - seda parem. Siin lihtsalt tuleb sellega alguses arvestada, et me ei ole igapäevased programmeerijad ja seetõttu ei valda neid töövahendeid nagu oma viite sõrme. Kuid olen valmis õppima niipalju kui vähegi võimalik. Olen tänulik kui seda aega kogenud arendajad lühendada aitavad.
Ma kirjeldasin eelmises postituses kuidas sisu muuta veebis, selle jaoks ei pea arendaja olema. Lehe muutmisel palun tee fork oma isikliku konto alla, modifitseeri seal
ning siis tee Pull request. Ma vaatan üle et midagi katki ei tee ja
läheb üles. Markdowni kohta on hipsterid piisavalt juttu kirjutanud: http://daringfireball.net/projects/markdown/syntax#overview
- Pisut provokatiivse reklaammaterjali valmistamine a'la "Tasuta office" kleeps QR koodiga, mis viitab libreoffice.ee pihta
[pikk vastus eemaldatud]
Sulle kuluks ära mõni turunduse/reklaami kursus. Ma kirjutasin "provokatiivne", sest seda see just tähendaski. See on iseenesest mõistetav, et "tasuta office" pole keeleliselt korrekne jaa nii edasi. Selle iva on kasutajat provotseerida, et ta pildistaks mobiiliga QR koodi ja vaataks mis seal on. Kui see leht on libreoffice.ee siis seal on ju kõik jutt tehniliselt korrektne.
- Voldikute materjali koostamine, sellega vast saab Henrik aidata kui veeb on küps.
Siin tuleb jah üle vaadata ja ajurünnakut teha, et mis on sõnumi sihtgrupp - kas need mahuvad ühele voldikule või on neid voldikuid vaja mitu ja kuidas seda kujundada. Samuti peab olema üks koht veebis kuhu need kogunevad. Siin on vaja pisut arutada.
Ma arvan et siin ei ole midagi arutada, copywriter viskab mõned näidismaterjalid kokku. Sellega peab tegelema inimene kellel on reaalselt reklaami ja turundusega kogemust. Reklaammaterjalidest ei saagi eeldada 100% korrektsust, nende eesmärk on kaasata inimene protsessi. Võhikut ei huvita absoluutselt kas kirjutatakse "vaba tarkvara" või "vabavara", tema jaoks on oluline a) mis asi on see mida sa pakud, b) kust seda saab ning c) milles seisneb tema jaoks kasu.
- Riistvara hangete koostamise juhend. Kalle vist kirjutas juba midagi, ehk saad selle vormistada Markdown failiks ja lisada uue lehena?
Siinkohal oleks vaja ühte kohta pilves, kuhu asjad kokku koguda - mida saaks veebipõhiselt muuta. Google Drive on seni olnud hea kuna võimaldab ka mitmel inimesel reaalajas sama faili muuta. Selle baasil saab siis omakorda programmeerida sinna uue ALVATAL-i lehe jaoks sobiv kood kui see valmis on.
Google Sites on teine, mida saab kasutada ja Google Drive'i dokumente siduda. On lühema aadressiga ja lihtsam meelde jätta ning konkreetsele kasutajale jagatud veebid on nähtavad ka sites.google.com alt kui sisse logida.
Kui on midagi analoogset võimalik GitHUB'is teha siis oleks hea. Kui Google vahendid ei sobi. Ma saan aru, et programmeerija töövahend Google ei ole kuid kui saab neid asju mõnes teises ja vabamas keskkonnas teha, mis ei eelda liiga keerulist lähenemist siis minugipoolest.
See dokument peab olema Markdown failina GitHub repos, suvaline kontoritarkvara kirjutab nendesse dokumentidesse nii palju sodi, et seda ei saa mõistlikul moel veebis avaldada. Kui seda dokumenti veebibrauseri abil näha ei saa siis pole seda olemas!
DigiDoc portaali kasutamine tähendaks taas allkirjastatud faili üleslaadimist. Ehk suudab mingit lahendust näiteks Signwise pakkuda - https://www.signwise.me/EE/et/p/pricing ?
- Liitumisvorm teha veebipõhiseks a'la https://www.koodur.com/invoice/ kuigi digiallkirja me veebis ilma serveri pooleta vist veel küsida küll ei saa.
Väga nõus - liitumine peaks olema veebipõhine ja siin oleks hea ka veebipõhine digiallkiri. Kuidas seda GitHUB'is lahendada saab?
SignWise (mitte Signwise!) võib isegi hea mõte olla, samas sellega on jällegi teatav tootjaluku oht.
- Kas saame uute postide lisandumise peale Twitterisse säutsu ka tekitada?
Mõte on hea, mõned ideed selleks - http://www.bitrebels.com/social/7-ways-to-set-up-your-auto-tweets/
Suvalisi linke pole ka mõtet tulistada. See punkt oli mõeldud tehnilisele inimesele kes korra viitsiks uurida kas Jekyllil mõnda pluginat on selle tarbeks.
- Teha veeb vähemalt kaks-keelseks.
Väga oluline moment. Ilmselt siis kui uus veeb enam-vähem paigas siis tuleks seda tegema hakata. Seda võib muidugi ka kohe alustada paralleelselt. Kuidas GitHUB'is see mitmekeelsuse tugi lahendatud on? Või tuleb eraldi veeb tekitada?
Siin oleks vaja selline siseveeb püsti panna kus saaks selliseid asju kavandada, arutada. E-post on küll tore suhtluseks kuid ei teki ülevaadet. Kui asjad on koos ühel pildil siis on võimalik paremini tervikut tajuda. Ehk siis miskit projektijuhtimise süsteemi ei teeks paha omada. Kas ehk GitHUB oleks selleks keskkonnaks või siis Google Drive või paneb ise miski projektijuhtimise süsteemi üles. Arendajatele oleks ilmselt GitHUB parim - saan aru. Siinkohal olen valmis seda omaks võtma ja olen tänulik abi eest kes seal keskkonnas ennast juba kui kala vees tunnevad.
Sellel pole mitte midagi GitHubiga pistmist, Jekyllil on mitmekeelne tugi olemas. Jällegi tahab tehnilise inimese nokitsemist, et a'la inglisekeelses uudistevoos oleks inglisekeelsed postid ning eestikeelses oleks eestikeelsed. GitHubi organisatsiooni lehe https://github.com/alvatal/ nimetasin ümber väiketähtedeks, sest a) kasutajanimed on tavaliselt väiketähtedega b) GitHub ei tee vahet c) domeeninimi on läbiva väiketähega d) läbiv väiketäht näeb välja esteetilisem. Seda lehte võikski projektijuhtimiseks kasutada, vastavate repode juures on issue tracker millega saab reaalselt progressi mõõta ning tegelikult tulekski igasugused suvalised TODO nimekirjad sisestada vastavate repositooriumite issue trackeritesse. GitHubis olgu kõik inglisekeelne jällegi selleks, et a) saaks tulevikus välismaalasi protsessi kaasata b) võimaldada lehe modifitseerimine partnerorganisatsioonide poolt a'la et nende logo paigutus vms oleks "õige".
Palun kirjuta lühemaid e-kirju, inimesed ei viitsi pikka juttu lugeda. Mul läks tükk aega, et vastus kirjutada. Meil on vaja tegusid, mitte lõputut mitte kuskile viivat arutelu. Konarlikke servi jõuab ka hiljem lihvida. Mul on seni selgusetu kus on kysi-mult-linuxit kampaania lehe lähtekood, seda on mul vaja et vanad URL-id tööle jääks ka uuel lehel, sama teema muude olemasolevate materjalidega.
Reply all
Reply to author
Forward
0 new messages