Na'e 'osi hoko pe foki ki mu'a, pea 'oku manatu ki ai 'a e tokolahi
na'e kau 'a Siupeli hono feinga'i ke 'oua na'a hoko. 'Ikai ko ia pe,
ka ko e taimi ia ne kei lakoifie ai 'a e La'aa Kuo Ungafonua pea ne
iku pe 'o ne fai 'a e tu'utu'uni faka'osi. Mahalo pe nai na 'oku 'ikai
manakoa 'a e kaveinga ni ia ki he Tama Tu'i Lolotonga. Ka ko e fehu'i
'oku 'ohake 'e he kau kolisi tutuku 'e ni'ihi, Ko e ha e me'a ne
totonu ke fai 'e he Kolisi Lolotonga mo e Kolisi Tutuku pehe ki he
SUTT? Ne 'ikai nai ke tokanga'i ke tauhi e vaa ki he 'Eiki Ma'u
Tofi'a? Vakai ki Liahona, ne solova honau vaa moe 'Eiki ma'u tofi'a
'aki e miliona. Fefe 'a e miliona 'a e Kolisi Tutuku tene lava 'o
haofaki'i 'a e 'eka 'e 300?
Maui
> Sell your old one fast! Time for a new car?
> <http://clk.atdmt.com/NMN/go/157637060/direct/01/> --
Tau nofo ma’u ‘o pukepuke e molumolu ‘o e moto: ‘Otua mo Tonga ... ko
e tofi’a ko aa ‘o hai?
Bill Haunga wrote:
> Taukapo...kapau pe 'e faingata'a ha to e feinga.....pea fakalea mai pe
> 'a e kau true b ko ena 'i palepale...kaulele au 'o kole kia Tungi na'a
> 'oku 'i ai ha tofi'a ofi atu pe ki Toloa 'oku kei 'ataa ke hiki aa ki
> ai e ngoue 'a e kolisi.......ko e fie langovaka ia mei Mamana
> ma'u'ahooo....Bill
>
> *From:* "lon...@yahoo.com" <lon...@yahoo.com>
> *To:* tasil...@googlegroups.com
> *Sent:* Mon, 25 January, 2010 5:25:55
> *Subject:* Re: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> 'Eiki Ma'u Tofi'a
>
> To'ofohe 'i pangai, malo 'etau ma'u pea ke 'ofa 'o lea hake kia Fatai
> 'oku 'ikai ke kau a Mamana Ma'u 'Aho he to'o ko e 'Api pe ko Toloa pea
> 'oku 'ikai hao pikinga 'o'ou ki ai ko si'o lango vaka pe 'a'au ma'ae
> SUTT. Ko e ongoongo fakamamahi lahi eni ki he fu'u kau puluu homau
> palepale he ko e kau true mo'oni mo'oni. Te mau po taha mo e Faifekau
> 'a po 'i Santa Ana pea toki fakaha'ele atu he Tusite. Mo e 'ofa ai pe
> ki he 'api ko Toloa. Taukapo e Hau
>
> *From:* Fatai Slender <fatais...@hotmail.com>
> *To:* tasil...@googlegroups.com
> *Sent:* Sun, January 24, 2010 5:54:04 AM
> *Subject:* RE: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> 'Eiki Ma'u Tofi'a
>
> from: Fatai
> 24/1/2010
>
>
> Mou kataki mu'a 'e Bill Ha'unga mo e toenga 'o si'i tukuange 'a
> Kalaniuvalu mo Fotofili ke na fa'iteliha hona tofi'a. 'Oua 'e vave pe
> ki he tuhu kae vakai'i e motu'anima 'oku tuhu mai kia kita. Koeha
> ho'omou me'a nae fai he ng. ta'u kuo hiliange 'o 'ikai ke fai ha'amou
> plan B 'o hange ko e fakalea 'a Uani. Tukuaipe si'i Niua Fo'ou ia ke
> 'ataa na'a faifai kuo toe to ha vela ia pea hange ko e lau pea pulia
> atu ai ia. Ko 'ete fanongo aipe he ngalu'ea he tanaki ho'omou miliona.
> Mou o 'o kole ki he Pule'anga ke 'oatu ha kelekele ke hoko atu ai
> ho'omou ngaue. Mou sio ko QSC ena ia kuo nau tu'u atu kinautolu 'o
> fakatau e fu'u motu'i pangikee ke hoko atu kiai 'enau ngaue. Koia mou
> kataki atu mo kimoutolu 'o kumi ha mou motu'i kelekele ke mou hoko atu
> ai. 'Oua 'e kohu he 'oku 'ikai ke taau ia mo e kolisi ko Tupou.
>
> *From:* Sione Mauifanga <maui...@gmail.com>
> *To:* tasil...@googlegroups.com
> *Sent:* Sun, 24 January, 2010 20:41:25
> *Subject:* [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
>
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he
> "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
> Sell your old one fast! Time for a new car?
> <http://clk.atdmt.com/NMN/go/157637060/direct/01/> --
Maaaalieee! Kou fie lave pe kihe malie 'o e me'a neu sio ai heni.. Ne mau omi kihe fonua ni 'ihe 70tupu 'o mau fakatahataha pe 'o lotu 'ihe 'api 'oe motu'a heni. ('ikai ha falelotu) pea ne fai mai pe 'o a'u kihe tu'unga kuo 'ingo e owner ia 'o 'ai ke tuli e kainga lotu. ne lea ange e motu'a faifekau siasi kehe pe ke tuku he 'oku nau kei lelei pe koe fai 'oe lotu 'i honau 'api. Ne kei hoko e tuli pea kuo fakamo'oni e kakai e motu ni kihe lea 'ae faifekau.
Ka 'ave ha piliona kihe nopele 'e 'osi pe ia....Kei malie pe ako'anga ni koe ako nofoma'u lava ai e ako mo'ui (loo3) Pea ka ako 'alu pea saiange aa ke tukuange e kelekele ia kia nopele kae omi ki 'Atele eee! ooooppsssshhh
--- On Sun, 1/24/10, jhavea <jha...@gmail.com> wrote: |
Andre Kalani wrote:
> Maaaalieee! Kou fie lave pe kihe malie 'o e me'a neu sio ai heni.. Ne
> mau omi kihe fonua ni 'ihe 70tupu 'o mau fakatahataha pe 'o lotu 'ihe
> 'api 'oe motu'a heni. ('ikai ha falelotu) pea ne fai mai pe 'o a'u
> kihe tu'unga kuo 'ingo e owner ia 'o 'ai ke tuli e kainga lotu. ne lea
> ange e motu'a faifekau siasi kehe pe ke tuku he 'oku nau kei lelei pe
> koe fai 'oe lotu 'i honau 'api. Ne kei hoko e tuli pea kuo fakamo'oni
> e kakai e motu ni kihe lea 'ae faifekau.
>
> Ka 'ave ha piliona kihe nopele 'e 'osi pe ia....Kei malie pe ako'anga
> ni koe ako nofoma'u lava ai e ako mo'ui (loo3) Pea ka ako 'alu pea
> saiange aa ke tukuange e kelekele ia kia nopele kae omi ki 'Atele eee!
> ooooppsssshhh
>
> --- On *Sun, 1/24/10, jhavea /<jha...@gmail.com>/* wrote:
>
>
> From: jhavea <jha...@gmail.com>
> Subject: [tasilisili] Re: Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki
> he 'Eiki Ma'u Tofi'a
> To: "Tasilisili-he-ngaluope" <tasil...@googlegroups.com>
> Date: Sunday, January 24, 2010, 8:05 AM
>
> ‘Oua toe ngaue!
>
> Tau nofo ma’u ‘o pukepuke e molumolu ‘o e moto: ‘Otua mo Tonga ... ko
> e tofi’a ko aa ‘o hai?
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i
> he "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> <http://us.mc655.mail.yahoo.com/mc/compose?to=tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <http://us.mc655.mail.yahoo.com/mc/compose?to=tasilisili-...@googlegroups.com>
'Ofa moe lotu,
Nau Koka.
'Oku kei 'a Kalaniuvalu pe 'ae pule ki hono Tofi'a, totonu ketau fakafeta'i lahi pe kitautolu he teu tangata ne fai he kelekele 'o e Nopele ni.
Ko e fatongia leva 'o e Siasi kenau Fakasio ha feitu'u ke hiki ki ai, 'o 'oua na'a hoko 'etau 'ofa he Kolisi ko Tupou ko ha me'a ia ke mole ai e totonu 'a ha Nopele ki hono Tofi'a, 'oku fu'u tokolahi e Sutt ia kia Nopele Kalaniuvalu kenau milimilisino mo 'atamai, pea 'e lava pe ke manumi atu ha ngaahi me'a ka e ma'u 'e he Siasi 'a Toloa, 'i he tukunga 'oku 'iai e fonua he 'aho ni.
Mou kataki pe 'o toki fakatonutonu mai, Ko Tonga ko e Tofi'a 'o Tupou, pea 'oku toki talasiti ai e kau Nopele. Ko e Tu'i koa 'ae Sea 'oe SUtt, 'oku 'o nautolu 'ae Kolisi ko Tupou ?
'Ofa atu Bill mo e si'i kau mateaki 'oe Lotu, mou tuku atu pe ke 'afio ki ai 'a Tupou V ,na'a ko ha'ane fale'i pe 'e ia katau hoha'asi e Nopele ni.
"Ofa pe 'e 'iai ha meesi mei langi ke ne fakalotoa 'a Kalaniuvalu ke kei 'ofa pe ki hono tehina , kae 'ai atu 'i ha konga kelekele mavahe mei Toloa.
takamuli.
-----------------
Takamuli
Na'aku talanoa moe tangata'eiki kuo ta'u valungofulu tupu hono ta'u motu'a 'aneafi, na'ane fakamatala mai 'a e lau tatau mo koe. Na'ane pehee koe kau Nopele 'ihe kuonga 'o Tupou I koe kakai fakahoko fatongia ma'ae Tu'i, na'e 'oange kenau tauhi 'a e ngaahi tofi'a na'e tuku kia kinautolu ma'ae Tu'i. Hangee ha kau pule koloo. Na'ane pehee foki koe fatongia faingata'a 'o e kau nopele 'ihe kuohili he na'e 'iai 'a e ni'ihi na'e fakapoongi 'ehe kakai 'o e ngaahi fonua na'e 'oange kenau fakahoko fatongia ai. 'Ikai ke ngata ai ka na'e 'ikai ke 'iai ha'anau pa'anga lisi na'e ma'u meihe ngaahi tofi'a ko ia, ka koe ngaaue lahi mo'oni na'anau fakahoko 'ihe kuohili.
daphne
|
|
'Amusia mu'a 'a Niko ia na'e 'oange 'a e faingamalie ke toe foiki ki
he manava 'o 'ene fa'ee ke toe fanau'i tu'o ua, ke toe foki 'o kamata
fo'ou. Na'e 'i fee 'a e fokotu'u ko eni he ta'u 'e 30 kuo hili? 'Ikai
ngata he ma'u faingamalie 'a e kau faiako 'a Kuini Salote, ka 'e toe
fu'u kau lelei ange foki ia ki he kau tiuta 'a Toloa. Hangehange 'e
kau 'a e fo'i fakakaukau lelei ko eni ke toe fakafoki'aki 'a e kau
faiako lelei kuo nau mole mei Toloa mo Kuini Salote. Malo e fokotu'u
fakakaukau.
--
Salote Tupou wrote:
> Losi,
>
> Kau ho'o fo'i fokotu'u 'au he fakatuputupulangi ke fakataha'i 'a Toloa
> mo Kuini Salote..'Aueee he'ikai toe li'aki ako ha leka ia. Pea mo'oni
> e lau 'a e kau leka FAKARATA......hehehe He'ilo na'a solova ai leva e
> fo'i palopalema e ta'e mali e kau faiako Kuini Salote ('oiauee ko au
> 'e tautea'i lahi ha'aku toe 'asi ki Tonga) ke ma'u ai pe hanau hoa he
> kau tiuta Kolisi ko Tupou.
>
> Mo'oni ai 'a Paula ee....LOMA 8:28 - ALL THINGS WORK TOGETHER FOR THE
> GOOD OF THOSE WHO LOVE THE LORD
>
> 2010/1/24 Sailosi Alofi <sailos...@hotmail.com
> <mailto:sailos...@hotmail.com>>
>
> Sikei tuku mu'a keu kau atu he fakataha ko 'ena 'oku fai.'Oku ou
> poupou atu ki ho'o fokotu'u. Ko e konga ko 'ena ke fakataha'i mo
> 'Atele 'ikai 'aupito teu loto ki ai ,'Oku ou loto au ke fakataha'i
> mo e Kolisi Kuini Salote .uhiiiiiii,"e si'iange ai e fakamole he
> ko e fakalahi pe loki ako pe ko e ako 'a Kuini Salote he 'aho ka e
> po'uli 'a Toloa pe ko 'ena ako takitaha e 'aho.
>
> Ko e ki'i fehu'i atu pe Sea Ko hai na'a ne faka'ai'ai e ki'i
> tamasi'i valevale ko 'ena ke fu'u fiema'u $ lahi pehe?'ikai ko e
> ola 'ena e toki mali 'a e ki'i tamasi'i.Sikei kumi he vavetaha e
> kau fale'i a'e ki'i tamasi'i ko 'ena 'o fai ha sio ki ai.Ta'ofi
> 'aupito ke to e fakamafola he letio ha feinga $ 'a e Kolisi tutuku
> he ko e 'atunga ia hono fakamafola he 'ea kuo fakakaukau ai 'e
> ki'i tamasi'i ko 'ena mo hono toki mali ke fakafoki e kelekele
> malo Sikei kataki pe Bill 'oleva ho'o fiefia .
> Losi
>
> Date: Mon, 25 Jan 2010 14:05:32 +1300
> Subject: Re: [tasilisili] Re: Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa
> ki he 'Eiki Ma'u Tofi'a
> From: tevma...@gmail.com <mailto:tevma...@gmail.com>
> To: tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
>
>
> Kau ki'i fokotu'u atu pe 'a e ki'i fakakaukau ko 'eni. Kae tuku
> mu'a ho'o mou meimei tangi, ka mou hanga mai ke tau fa'ufa'u ha
> me'a ki he kaha'u.
> Na'a ko ha faingamalie 'eni ke tau kole ai leva ke fakataha'i ai
> 'a Toloa mo 'Atele. Kuo tau pahia he 'enau fuhu mo e kee. Na'a ko
> ha faingamalie 'eni ke tau 'omai a ke na ako fakataha.
> Pea nau ako a ki Manamo'ui, ka nau ngoue mai a ki he ki'i konga
> kelekele ko 'ena 'oku toe 'i Toloa.
> ko e fokotu'u atu pe
> malo
>
> 2010/1/25 Nau <nau...@sbcglobal.net <mailto:nau...@sbcglobal.net>>
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki
> he tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
>
>
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i
> he "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
> Windows Live Hotmail: Your friends can get your Facebook updates,
> right from Hotmail®.
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i
> he "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
Fatai Slender wrote:
> from: Fatai
> 25/1/2010
>
> Kia Taukapo e Hau, To'ofohe 'i Pangai, mo e toenga 'o e kau hingoa
> mataapule pehe foki kia Sisitoutai Taufa. Mou kataki 'oku ou lau
> fakalongolongo pe homou mamahi koia neu ki'i hu atu ai. Ka 'oku ou
> fakatokanga'i ange 'oku fu'u vivili homou mamahi. Ko 'eku fehu'i atu
> koeha e me'a kuo mou fai ke ta'ofi'aki 'a e teu ke 'oage'ehe ta'okete
> 'a e konga hono tofi'a ki hono tehina? 'Oku ou tokanga ki he fehu'i 'a
> jh ko e 'Otua mo Tonga ko e tofi'a koaa 'o hai? 'I he'ene pehe kou
> kole atu ke fakatatafi e kohu mo e 'itengia si'i Kalaniuvalu mo
> Fotofili. Ta 'oku mahino 'a e tokotaha ia ke fai kiai 'etau tangi. Kae
> 'uluaki fakalelei'i homou loto kau Kolisi ko Tupou pea mou toki hapai
> atu homou ki'i foha koena kia 'Atonai ke Ne fai hono fakahinohino pea
> ko e tala ia 'a e folofola ko e lotu 'a e tokolahi te Ne lulu'i 'a e
> matapa 'oku ha'i seini pea 'e ava. 'Io ko e tikisinale 'a e 'Otua -
> everything are possible through HIM.
>
> Date: Sun, 24 Jan 2010 08:25:55 -0800
> From: lon...@yahoo.com
> Subject: Re: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> 'Eiki Ma'u Tofi'a
> To: tasil...@googlegroups.com
>
> To'ofohe 'i pangai, malo 'etau ma'u pea ke 'ofa 'o lea hake kia Fatai
> 'oku 'ikai ke kau a Mamana Ma'u 'Aho he to'o ko e 'Api pe ko Toloa pea
> 'oku 'ikai hao pikinga 'o'ou ki ai ko si'o lango vaka pe 'a'au ma'ae
> SUTT. Ko e ongoongo fakamamahi lahi eni ki he fu'u kau puluu homau
> palepale he ko e kau true mo'oni mo'oni. Te mau po taha mo e Faifekau
> 'a po 'i Santa Ana pea toki fakaha'ele atu he Tusite. Mo e 'ofa ai pe
> ki he 'api ko Toloa. Taukapo e Hau
>
> *From:* Fatai Slender <fatais...@hotmail.com>
> *To:* tasil...@googlegroups.com
> *Sent:* Sun, January 24, 2010 5:54:04 AM
> *Subject:* RE: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> 'Eiki Ma'u Tofi'a
>
> from: Fatai
> 24/1/2010
>
>
> Mou kataki mu'a 'e Bill Ha'unga mo e toenga 'o si'i tukuange 'a
> Kalaniuvalu mo Fotofili ke na fa'iteliha hona tofi'a. 'Oua 'e vave pe
> ki he tuhu kae vakai'i e motu'anima 'oku tuhu mai kia kita. Koeha
> ho'omou me'a nae fai he ng. ta'u kuo hiliange 'o 'ikai ke fai ha'amou
> plan B 'o hange ko e fakalea 'a Uani. Tukuaipe si'i Niua Fo'ou ia ke
> 'ataa na'a faifai kuo toe to ha vela ia pea hange ko e lau pea pulia
> atu ai ia. Ko 'ete fanongo aipe he ngalu'ea he tanaki ho'omou miliona.
> Mou o 'o kole ki he Pule'anga ke 'oatu ha kelekele ke hoko atu ai
> ho'omou ngaue. Mou sio ko QSC ena ia kuo nau tu'u atu kinautolu 'o
> fakatau e fu'u motu'i pangikee ke hoko atu kiai 'enau ngaue. Koia mou
> kataki atu mo kimoutolu 'o kumi ha mou motu'i kelekele ke mou hoko atu
> ai. 'Oua 'e kohu he 'oku 'ikai ke taau ia mo e kolisi ko Tupou.
>
> *From:* Sione Mauifanga <maui...@gmail.com>
> *To:* tasil...@googlegroups.com
> *Sent:* Sun, 24 January, 2010 20:41:25
> *Subject:* [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
>
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he
> "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
> Sell your old one fast! Time for a new car?
> <http://clk.atdmt.com/NMN/go/157637060/direct/01/>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he
> "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
>
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he
> "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
> Sell your old one fast! Time for a new car?
> <http://clk.atdmt.com/NMN/go/157637060/direct/01/> --
tevita mafileo wrote:
> Kau ki'i fokotu'u atu pe 'a e ki'i fakakaukau ko 'eni. Kae tuku mu'a
> ho'o mou meimei tangi, ka mou hanga mai ke tau fa'ufa'u ha me'a ki he
> kaha'u.
> Na'a ko ha faingamalie 'eni ke tau kole ai leva ke fakataha'i ai 'a
> Toloa mo 'Atele. Kuo tau pahia he 'enau fuhu mo e kee. Na'a ko ha
> faingamalie 'eni ke tau 'omai a ke na ako fakataha.
> Pea nau ako a ki Manamo'ui, ka nau ngoue mai a ki he ki'i konga
> kelekele ko 'ena 'oku toe 'i Toloa.
> ko e fokotu'u atu pe
> malo
>
> 2010/1/25 Nau <nau...@sbcglobal.net <mailto:nau...@sbcglobal.net>>
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
Na'e 'osi hoko foki ' ae situation meimei tatau mo 'eni 'e hoko ki Toloa ki Liahona 'ihe kuohili, ka 'oku 'ikai ke 'iai ha'aku ma'u 'a'aku kihe final 'o e fetakai koia.
Koe poto 'o Solomonee 'e malava kene hanga 'o finalise 'a e tu'utu'uni, 'o fakatatau kihe taukapo 'o e fiema'uu (needy).
'Oku ou tui fakapapau koe Tu'i lolotonga 'oku fakapotopoto 'ene foungaa pea 'oku 'ofa 'ihe kakai 'o e fonua kae tautefito 'ene 'ofa kihe masiva moe 'commoners'. 'Oku ou tui ko 'ene aofangatuku 'e lelei kihe tokotaha kotoa 'o kau ai pe moe Nopele ma'u tofia.
He'ikai ke fakahoko ha'ane tu'utu'uni 'okapau he'ikai ke 'approach' meihe ongo tafa'aki fakatoloua. Koe mediator lelei taha pee 'a 'Ene 'Afio.
'Oku malava ke justify fakatoloua ' ae ongo tafa'aki meihe 'ena fiema'u mo 'ena totonuu, ka ko 'Ofaa 'oku malava ke mahulu atu hano sio'aki 'ehe Mediator, he ko 'ene totonu tokotaha pea mahulu hake, 'o fakatatau kihe konisitutone.
Ko hono lelei ia 'o e Konisitutone lolotonga felave'i moe kelekele, 'oku 'oange 'a e aofangatukuu ke fakahoko 'ehe 'Ene 'Afio, pea 'oku lahi ange hono mafai 'ihe lao.
Koe haa 'oku 'ai ai ketau mafasia hono fakakaukaui'i ha toe founga kehe? Tuku atu ke fakamo'oni'i mai 'a e lelei 'o e mafai 'oku sipela'i mai 'ehe Konisitutone. Fe'unga 'aupito hono 'ohake 'a e fakafoki 'o e kelekele ketau siotonu kihe kehekehee, koe me'a ia 'oku ui koe Politika!
daphne
|
mo e 'ofa mei he Nursing Chapel
Malo Uani...pea ko e mo'oni 'aupito e fakatalanoa iakuo ke fakahoko.......ka ko e founga aipe ia 'a e Siasi.....kuopau pe ke fai e feinga ki mu'a te'eki 'osi e lisi...ke fai e hoko atu...tautefito ki he ngaaaahi 'api tupu'a pehe ni.........
Ko e fo'i tau'aataina 'a e ma'u tofi'a ke to'o ee lisi....ko e ki'i fo'i mo'oni pukupuku pe ia....he ko e fa'itelihaa....'oku lahi hono ngaahi taufau takai ke fakatokanga'i......ko e haa kuo foaki mola ai 'a e fu'u kelekele ki he 'akapulu 'i Lapaha kae 'ikai mahu'inga'ia he tou'anga 'a e Siasi ki he hakotupu e fonua 'oku nau fakangalipoto'i 'a hono ngahi fatongia...'isa...na'a tau lau ngaue...ka ko e 'atunga ia 'o e fiema'u pa'anga......ko e vave taha pe ena.....ko e hiki 'a e lisi....pea fakatau e kelekele......
Kataki pe Uani mo fatai...mo fakamaama atu 'a e ma'u tofi'a...ke fai atu 'ene feinga pa'anga he ngaahi 'otu 'api lahi ko ena 'i Lapaha 'oku vaoatu'u atu ai ta'e fai ha me'a ai....kae tuku e ala ki he kelekele ne foaki 'e he'ene kui ki he Lotu mo e ako....he 'e 'i ai hono anga 'ona.......
Ka 'oka hokotaki aipe......mahalo 'e lelei ange Uani..ke kole lisi aa 'ia Ma'afu ki he konga lahi ko eni 'oku tu'u ai 'a Mo'unga kula.....ke fai ha hiki mai ki ai......to e ofi maiange ia ki kolo ni.....Bill
Naá kuo vave á e maafana, he óku teéki mahino mai, na ko e anga pe á e vahevahe ia á Kalaniuvalu hono kelekele, naá loto pe á Fotofili ia ke toe hoko atu á e lisi á e SUTT/Toloa (heiílo).
Pea tau manatuí foki naé maaímoa ako á e Laáa kuo unga fonua (Tupou lV) he Kolisi ko Tupou, pea é kehe á e kuohilii ia mei he lolotonga ni. Ko e éka ena é 300 óku fai ki ai e laaulea. Ko e kií meá lefulefu eni ia naé ósi hoko Í Tokomololo he valungofulu tupu>Naé 'ósi faáo ai é he Fakafofonga kelekele í hono fakamafaií é he Nopele, á e ápi ó e siasi (SUTT) pea tuli á e motuá faifekau ki hala! Naé ílonga ai á e toki retired atu pe á e kui á Átamai (á Naáhokonga) mei he Ófisakolo/fakafofonga kelekele, kae hoko hake á e tama kehe ia. Naé fetukutuku saliote é heéku tamai á e faifekau mo hono famili, ó langa e palepale ke nau nofo ai he konga ápi éku kui í Tokomololo pe! Meápango naé íkai ke u laveí e details of what followed, kae hangee kiate au naé fakaósi mei he top (the king) ó toe foki ai sií faifekau, mo hono famili mo e fale nofoánga ki he ápi siasi.
Hangee óku moóni e lau palani á Uani. (A) fai ha feinga kei taimi ó kole (kolekole), kole ke hoko atu e lisi, pea ka ngali paangataá e lisi ó e 300. kole ke tuku mai pe aa ha vaeua (150), ka íkai feúnga ai e akoánga, pea hoko mai aa mo Piula, pe ko Hu''atolitoli. öua é íta Sepesi & kau kolisi tutuku he ko e tokoni atu ai pe ia ki he ngaue á Bill.
Ófa lahi mo e lotu ki he fakakaukau kolekole.
|
|
| Malo e laumalie 'a e faifekau pea malo mo etau toe lava. Koe talanoa ki he kolisi ko tupou, 'oku afo fakaloloma. 'oku ou lolotonga 'i heni mo 'eku tangata'eiki. pea ne talamai, ko hono mooni keikai ke hoko ia. Pea ne pehe mai, koe taimi ni kuo lahi 'a e poto moe toe maama ange mo lolotoange 'ae ilo fakateolosia. Koe siasi sutt 'oku nau sio kihe kakai kehe pea nau toki sio kihe siasi foki. he'ikai ke faingata'a pe koe ha ha feitu'u 'e tu'u ai, 'e kei kolisi ko tupou pe ia. ka koe ongo 'oe fo'ilea koe liliu 'oku faingata'a. mahalo na'a koha faingamalie 'eni ke fakaava'aki ha matapa 'oku toe lahi ange 'a hono faingamalie ki he siasi 'ihe visone moe ako 'ihe sutt. 'ikai ke ngata ai, na'a koha faingamalie 'eni ki he 'eiki ma'u tofi'a ke fakaava ha matapa 'e toe lahi ange kiai moe kahau kihono kainga moe kakai tonga. koe hiki mei nafualu na'e iai 'a hono faingata'a pea mo hono hala ke taa. ka na'e hoko 'o iai 'a e toe visone 'ae siasi na'e toe lahi ange. pea kapau 'e hoko mai ki he siasi, mahalo pe koe toki tau ia 'a e visone univesiti 'a e siasi. mou kataki pe, he ope atu homa ki'i ma'u kava ki he fala kuo fofola mai ke fai ai ha tuku huo he 'aho ni. tevita ofahengaue |
--- On Sun, 1/24/10, Rev. Sisitoutai Taufa <ngal...@optusnet.com.au> wrote: |
|
Subject: Re: [tasilisili] Re: Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he 'Eiki Ma'u Tofi'a |
--
Bill
'Oku mo'oni foki 'a e lau 'a Takamuli, 'oku mahino 'ene makeheanga 'ene ongo kia kimoutolu i Tonga na, mahalo 'oku fu'u le'o lahi 'a e ngaahi TV 'i muli ni 'o fai ai 'a e hanganoa 'ihe taimi lahi.
'Oku ou lau kotoa 'a e ngaahi fakamatala pea pehee mo 'eku lau ho'o hahanu pea 'oku tatau 'a Nau mo au, 'oku ou tangutu pe 'o lau ho'o fakatalanoa 'i he tepile ni mo 'ete tangi 'ihe mahino mai 'a e langa pea uhu pea ongo kiate koe moe kakai tokolahi 'o e siasi kapau 'e fakafoki 'a e kelekele. 'Oku 'ikai ko ha'aku tangi 'a'aku 'iha fakafoki 'a e kelekelee, he koe fu'u siasi kaukaua, 'e toe lava pe 'o fononga'i 'a e kaveinga na'e 'uhinga hono fokotu'u 'a e akoanga 'iha toe feitu'u kehe. Ko 'eku tangii ko ho'o tangii mo kinautolu 'oku mamahi'i 'a e 'apiako ni, hangee 'oku 'ikai ke ongomai ho'omou tangilaulau, 'oku ou tui 'e fakalelu 'okapau 'e 'omai 'a e hisitoliaa, moe tauhi vaha'a, pea kau atu ai moe 'ataakai moe ngaahi me'a 'oku hoko ai, ke fakasio 'aki 'a e fokotu'utu'u kihe kaha'u ke fakalelu kihe fakakaukau 'okapau 'e fakafoki 'a e kelekele.
Kapau 'e to'o mai pe ho'o fa'eetangata moe vahevahe malie ko ia na'ake fai kimu'a 'o sio'aki meiha tafa'aki 'e taha. Na'e si'i fiema'u pa'anga, pea ha'u 'a e fiema'u pa'anga 'a e tokotaha na'ane alea'i 'a e konga 'api ma'ae siasi na'ake talanoa ki ai, 'o fetaulaki moe fiema'u pa'anga ho uncle pea koe me'a 'e hokoo koe fakatauatu 'a e kelekelee? Na'a mou nofonofo pea mou 'alu atu 'o lii atu ha seniti 'o e uncle? pe na'amou nofonofoo pea tokoni atu ki ai 'ihe ngaahi taimi na'e faingata'a'ia ai? Koe me'a pe 'e hoko ko 'etau hanga hake kuo ne fakatau 'e ia 'a e kelekele 'o fakatatau kihe 'ene fiema'u.
Ko 'eku tui, ka 'ikai ke fai ha ngaaue 'a e nopele ko 'ena kihe kelekelee 'ihe taimi ni, koe me'a 'e hokoo 'e 'iai 'a e kakai ia 'o e Siasi 'ihe kaha'u 'e fakafekiki koe kelekele 'o e siasi, pea 'e toe malava ke nau feinga kinautolu ke fakahoko 'a e fo'i fakakaukau mei tatau pe 'oku fai ko 'ena 'ehe Nopelee, 'o hangee koe fakatalanoa 'o e tepile ni.
'Oku 'ikai ko Toloa pe 'oku fou 'ihe me'a ni, na'e fou mai ai 'a Liahona 'o hangee koe fakamatala 'a TV, pea na'e fou mai ai mo 'Api fo'ou 'o e Katolika 'i Ma'ofanga, ka na'e fakalongolongo'i pe 'enau fetalanoa'aki moe Hou'eiki pea fai 'a e felotoloto'i kihe pa'anga lisi pea koe 'uhinga ia na'e 'ikai ke 'ilo lahia ai 'i Tonga.
Koe fu'u siasi kaukaua, pea 'oku mo'oni 'a e lau 'a TV, koe faingamalie ke re-establish pea re-invent 'a e visione kihe 'apiako 'o fakatatau kihe 'alu 'a e technology, pea koe fu'u 'eka ko 'ena 'e 300 'oku 'ikai totonu ke toe si'i hifo 'ihe taha miliona 'a e lisi 'ihe ta'u. Fefe ke 'oatu ha 10 miliona pe lahi hake ai ke toe lisi 'aki ha ta'e 'e 99. Na'e totonu foki ke fakalele pisinisi 'a e siasi as a non-profit organisation, hangee koe lele 'a e siasi 'Ahofitu, Mamonga moe ngaahi siasi 'i muli ni ke fakapa'anga atu mei ai 'a e ngaahi fakamole, ka na'e totonu ke fai mai ia meihe ta'u 'e 20 kuohili.
daphne
|
|
Received: Tuesday, 26 January, 2010, 2:01 AM |
--- On Mon, 1/25/10, sfaupula <sk...@optusnet.com.au> wrote: |
|
Ko e fie ‘ilo:
1. Ko e ha e lahi fakakatoa ‘o Toloa he taimi ni? ‘Eka ‘e fiha?
2. Ko hai fua ‘a e kau ma’u tofi’a?
Bill
'Oku mo'oni foki 'a e lau 'a Takamuli, 'oku mahino 'ene makeheanga 'ene ongo kia kimoutolu i Tonga na, mahalo 'oku fu'u le'o lahi 'a e ngaahi TV 'i muli ni 'o fai ai 'a e hanganoa 'ihe taimi lahi.
'Oku ou lau kotoa 'a e ngaahi fakamatala pea pehee mo 'eku lau ho'o hahanu pea 'oku tatau 'a Nau mo au, 'oku ou tangutu pe 'o lau ho'o fakatalanoa 'i he tepile ni mo 'ete tangi 'ihe mahino mai 'a e langa pea uhu pea ongo kiate koe moe kakai tokolahi 'o e siasi kapau 'e fakafoki 'a e kelekele. 'Oku 'ikai ko ha'aku tangi 'a'aku 'iha fakafoki 'a e kelekelee, he koe fu'u siasi kaukaua, 'e toe lava pe 'o fononga'i 'a e kaveinga na'e 'uhinga hono fokotu'u 'a e akoanga 'iha toe feitu'u kehe. Ko 'eku tangii ko ho'o tangii mo kinautolu 'oku mamahi'i 'a e 'apiako ni, hangee 'oku 'ikai ke ongomai ho'omou tangilaulau, 'oku ou tui 'e fakalelu 'okapau 'e 'omai 'a e hisitoliaa, moe tauhi vaha'a, pea kau atu ai moe 'ataakai moe ngaahi me'a 'oku hoko ai, ke fakasio 'aki 'a e fokotu'utu'u kihe kaha'u ke fakalelu kihe fakakaukau 'okapau 'e fakafoki 'a e kelekele.
Kapau 'e to'o mai pe ho'o fa'eetangata moe vahevahe malie ko ia na'ake fai kimu'a 'o sio'aki meiha tafa'aki 'e taha. Na'e si'i fiema'u pa'anga, pea ha'u 'a e fiema'u pa'anga 'a e tokotaha na'ane alea'i 'a e konga 'api ma'ae siasi na'ake talanoa ki ai, 'o fetaulaki moe fiema'u pa'anga ho uncle pea koe me'a 'e hokoo koe fakatauatu 'a e kelekelee? Na'a mou nofonofo pea mou 'alu atu 'o lii atu ha seniti 'o e uncle? pe na'amou nofonofoo pea tokoni atu ki ai 'ihe ngaahi taimi na'e faingata'a'ia ai? Koe me'a pe 'e hoko ko 'etau hanga hake kuo ne fakatau 'e ia 'a e kelekele 'o fakatatau kihe 'ene fiema'u.
Ko 'eku tui, ka 'ikai ke fai ha ngaaue 'a e nopele ko 'ena kihe kelekelee 'ihe taimi ni, koe me'a 'e hokoo 'e 'iai 'a e kakai ia 'o e Siasi 'ihe kaha'u 'e fakafekiki koe kelekele 'o e siasi, pea 'e toe malava ke nau feinga kinautolu ke fakahoko 'a e fo'i fakakaukau mei tatau pe 'oku fai ko 'ena 'ehe Nopelee, 'o hangee koe fakatalanoa 'o e tepile ni.
'Oku 'ikai ko Toloa pe 'oku fou 'ihe me'a ni, na'e fou mai ai 'a Liahona 'o hangee koe fakamatala 'a TV, pea na'e fou mai ai mo 'Api fo'ou 'o e Katolika 'i Ma'ofanga, ka na'e fakalongolongo'i pe 'enau fetalanoa'aki moe Hou'eiki pea fai 'a e felotoloto'i kihe pa'anga lisi pea koe 'uhinga ia na'e 'ikai ke 'ilo lahia ai 'i Tonga.
Koe fu'u siasi kaukaua, pea 'oku mo'oni 'a e lau 'a TV, koe faingamalie ke re-establish pea re-invent 'a e visione kihe 'apiako 'o fakatatau kihe 'alu 'a e technology, pea koe fu'u 'eka ko 'ena 'e 300 'oku 'ikai totonu ke toe si'i hifo 'ihe taha miliona 'a e lisi 'ihe ta'u. Fefe ke 'oatu ha 10 miliona pe lahi hake ai ke toe lisi 'aki ha ta'e 'e 99. Na'e totonu foki ke fakalele pisinisi 'a e siasi as a non-profit organisation, hangee koe lele 'a e siasi 'Ahofitu, Mamonga moe ngaahi siasi 'i muli ni ke fakapa'anga atu mei ai 'a e ngaahi fakamole, ka na'e totonu ke fai mai ia meihe ta'u 'e 20 kuohili.
daphne
|
----- Original Message -----From: Bill HaungaSent: Wednesday, January 27, 2010 2:11 AMSubject: Re: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he 'Eiki Ma'u Tofi'aMalie masi'i...'ikai ke fai ha ofo ia he fakatalanoa na......ka ne haha mo toho mo fakahee'i e kainga ia 'o e C/19 ko e feinga ke nau afe mai......ko eni ia koe fkamalohi'i ke hiki mo afe atu.....kuonga foki eni ia 'oku kehe masi'i Sau...'e vave maiange 'a e tifi ia 'o e 'ulu he 'atamai lelei......Bill
From: sfaupula <sk...@optusnet.com.au>
To: tasil...@googlegroups.com
Sent: Tue, 26 January, 2010 15:56:28
Subject: Re: [tasilisili] Fakafoki kelekele 'eka 300 mei Toloa ki he 'Eiki Ma'u Tofi'a
Mou kataki pe kau Toloa mo e kau SUTT ka 'oku tonu pe ke tau 'ahi'ahi ke talia pe koeha ha me'a 'e hoko ki he Kolisi ko Tupou. Pe koeha pe ha 'uhinga 'oku aakimui mai 'i he fkkaukau 'a e Nopele ma'utofi'a, ko e me'a pe ia. Si'isi'i fau e ki'i palopalema ia koeni 'oku hoko ki Toloa 'o fktatau ki he palopalema ne fekuki mo e Kolisi ko Tupou he taimi ne tamate'i ai mo ta pea mo fkhee'i e kakai 'o e Siasi he senituli 19. 'Ai e loto ia ke hange ha 'Unga, ke fano hotau 'atamai mo hotau loto mo hotau ivi, he taimi 'oku fasi ta nunu mai ai e faingata'a. "'Oku kei Satai pe 'a Satai te'eki ke liua ia". Malo--
'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he "Tasilisili-he-ngaluope"
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
--
'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he "Tasilisili-he-ngaluope"
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.432 / Virus Database: 271.1.1/2645 - Release Date: 01/25/10 19:36:00
Ko e ha kuo mo pehee ai kimoua daphne mo tv.............hunuhunu
-----------------------------------------------------------------
T Vaikona
Koe fale fungavaka fiha koaa 'ena TV 'oku ke tangutu mei ai? 'Oku ou kei lava pe 'o sio atu kiate koe. Ko Pilitania pe 'oku lolotonga momoko ihe taimi ni, 'oku lolotonga summer 'a 'Aositelelia 'ihe taimi ni.
TV, he'ikai keke ako'i 'e koe ke leleaki'i 'a e fo'i puluu 'o fakangatangata 'ihe boundries pea totonu ke ngata ai ha leleaki'i 'eha fa'ahinga 'oku sio mei tu'a ki ho'o ako'i 'a e kau 'akapulu.
'Oku kehe 'ena, kehe 'a e kakai kehee, toe siosio lelei pe TV na kuo fu'u lahi ho'o 'afungi pea 'ikai keke fakakaukau 'oku toe 'iai pe 'a e 'u maamani kehe. hehehehehe. tuku aa 'a e assume 'oku ke 'ilo 'a e taumu'a 'o e talanoa he 'oku tau kehekehe, koe me'a 'e hoko teke tuku'i ki lalo 'a e integrity 'o e tokotaha 'oku 'ikai ke tui tatau mo koe. 'Oku 'ikai ke fai atu 'a e talanoa kiate koe tokotaha pee.
ofa atu kiate koe T Vaikona pea 'ofa mai mu'a 'o taa'i mai ha fasi 'oku Vaimeliee, hehehehe.
daphne
|
Hunu
Malie ho'o fakatokanga'i 'a e fo'i konga ko 'ena 'eku fakatalanoa.
Generally, 'oku dictate 'ehe technology moe international community/global market 'a 'etau fononga 'ihe ngaahi 'aho ni, 'o whether we accept it or not.
Koe kaveinga moe tepile kehee 'oku totonu ke fai ai 'a e talanoa'i 'a e ngaahi fekitoa 'o e konga na'ake 'quote' mai, ka ko muli ni 'oku hoko 'a e ngaahi kautaha lotu kehekehe koe non-profit organisation, kau ai pe moe Uniting Church. 'Oku ou tui 'e toki a'u ki Tonga 'a e founga ko ia 'iha ta'u 'e 10 kihe 30 mei heni, tukukehe kapau 'e fai ha ngelengele ke fakatotolo'i 'o hange ko hano fa'a ofongi pehe ni.
daphne --- On Tue, 26/1/10, Hunu Hunu <hunu...@gmail.com> wrote: |
|
Ko e fie ‘ilo:
1. Ko e ha e lahi fakakatoa ‘o Toloa he taimi ni? ‘Eka ‘e fiha?
2. Ko hai fua ‘a e kau ma’u tofi’a?
ko e fokotu'u 'a losi lote, ko e konga ia 'a e tali ki he fehu'i 'o e ngaahi fakataha'anga fekau'aki mo e me'a ke faka'asili lelei ai e ngaue 'a e siasi (he!he!he!). pea tuku ho'omo va'inga losi mo lote - he ka pehe, ko 'emau toe foki e 'o toe fakakakato 'a e ngaahi me'a ne te'eki kakato he polokalama part time 'e toki fokotu'u e! 'ofa atu lote e pea malo e tasilisili mo e lotu, lou.
Salote Tupou wrote:
> Faifekau Lousiale - Malo mu'a 'etau ma'u e ta'u fo'ou ni. Toki 'ilonga
> pe kau TRUE BLUE nau 'asi toki 'asi hake he taimi 'oku takua ai e
> Kolisi ko Tupou & QSC he talanga..hehe Pea 'e ha tokoua, teke kau he
> kau ngaue part-time..hahaha 'E fai ha 'eva ki Tonga? Mahalo teta toki
> fetaulaki pe ki ai ki he Koni. 'ofa lahi atu and please take good care
> of yourself pea talamonu atu ai pe ki si'i feinga ako 'oku fai.
>
> Rev. Sisitoutai - 'oua mu'a teke toe fakatokanga'i hake 'eku ki'i
> lea homo ki he kau tiuta he 'oku 'ilo 'e Lou ko au pe faingofua taha
> hono paa tataha 'e he puleako lolotonga mo e tokoni...hahaha Sai pe
> tautea ia 'a e puleako ko e 'oange pe ha'ane katuni sikaleti..
>
> 'Ofa atu - Lote
>
> 2010/1/24 Lousiale Uasike <ikunam...@yahoo.com
> <mailto:ikunam...@yahoo.com>>
>
> ko e fokotu'u 'a losi lote, ko e konga ia 'a e tali ki he fehu'i
> 'o e ngaahi fakataha'anga fekau'aki mo e me'a ke faka'asili lelei
> ai e ngaue 'a e siasi (he!he!he!). pea tuku ho'omo va'inga losi mo
> lote - he ka pehe, ko 'emau toe foki e 'o toe fakakakato 'a e
> ngaahi me'a ne te'eki kakato he polokalama part time 'e toki
> fokotu'u e! 'ofa atu lote e pea malo e tasilisili mo e lotu, lou.
>
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i
> he "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com <mailto:tasil...@googlegroups.com>
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> <mailto:tasilisili-...@googlegroups.com>
Hunu
Malie ho'o fakatokanga'i 'a e fo'i konga ko 'ena 'eku fakatalanoa.
Generally, 'oku dictate 'ehe technology moe international community/global market 'a 'etau fononga 'ihe ngaahi 'aho ni, 'o whether we accept it or not.
Koe kaveinga moe tepile kehee 'oku totonu ke fai ai 'a e talanoa'i 'a e ngaahi fekitoa 'o e konga na'ake 'quote' mai, ka ko muli ni 'oku hoko 'a e ngaahi kautaha lotu kehekehe koe non-profit organisation, kau ai pe moe Uniting Church. 'Oku ou tui 'e toki a'u ki Tonga 'a e founga ko ia 'iha ta'u 'e 10 kihe 30 mei heni, tukukehe kapau 'e fai ha ngelengele ke fakatotolo'i 'o hange ko hano fa'a ofongi pehe ni.
|
daphne
|
Ko e ha kuo mo pehee ai kimoua daphne mo tv.............hunuhunu
-----------------------------------------------------------------Koe fu'u siasi kaukaua, pea 'oku mo'oni 'a e lau 'a TV, koe faingamalie ke re-establish pea re-invent 'a e visione kihe 'apiako 'o fakatatau kihe 'alu 'a e technology, pea koe fu'u 'eka ko 'ena 'e 300 'oku 'ikai totonu ke toe si'i hifo 'ihe taha miliona 'a e lisi 'ihe ta'u. Fefe ke 'oatu ha 10 miliona pe lahi hake ai ke toe lisi 'aki ha ta'e 'e 99. Na'e totonu foki ke fakalele pisinisi 'a e siasi as a non-profit organisation, hangee koe lele 'a e siasi 'Ahofitu, Mamonga moe ngaahi siasi 'i muli ni ke fakapa'anga atu mei ai 'a e ngaahi fakamole, ka na'e totonu ke fai mai ia meihe ta'u 'e 20 kuohili.daphne
Ko e ha kuo mo pehee ai kimoua daphne mo tv.............hunuhunu
-----------------------------------------------------------------
T Vaikona
Na'aku 'osi kole atu, tuku 'a e 'ifonga' he koe me'a 'e hoko teke tuku ki lalo 'a e intergrity 'o e kakai kehee. Koe haa koaa kuo ke fu'u 'ofa pehee ai koe 'ia Lokua? Ko ho'o taumu'a 'a koe ia koe 'dominato' 'a e talanoaa, koe kaveinga 'a Lokuaaa meihe feitu'uni koe fokotu'u fakakaukau, sio kihe 'ena kehekehe?heheehhe, kou sio tama kiate koe 'oku ke fu'u 'ofa lahi 'aupito 'iate au, hehehehe.
daphne |
Hunu
Feinga ke tuku ho'o ngutu tamulea he koho tuofefine au, na'ake sio 'oku tui ha piva 'ihe ngutu? fakalelei'i 'a e talanoa hunuhunu he 'oku ou 'ilo'i lelei pe 'e au koe. Toe fakatonutonu'i ange mu'a ho'o ma'u, 'oku 'ikai ko ha'aku kohu 'a'aku ko 'eku fakatupu mo fakalanga talanoa. 'Oku lelei ange ma'u pe hunuhunu ke toe fakafehu'i kae 'oua 'e tafoki hake pe 'o tuisi 'a e lelei kihe kovi he na'e lelei pe 'a e fakalanga talanoa. Vakavakai'i fakalelei pe hunu na 'oku 'iai si'a 'uhinga kehee, tuku 'a e vave kihe fakahomohomo piva, he 'oku 'iai 'a e 'uhinga 'o e fakalanga talanoa, toki hipa'i 'e koe 'o kovi 'aupito. 'Oku 'ikai keu mahino'i 'e au hunuhunu pe koe haa 'oku ke kohu ai. Tuku aa ia....
daphne |
TV, malo 'a e fakatokangaa mo kimoutolu kotoa na'e offlist mai, sio kihe tookehekehe 'a e innocent humberto'a meihe 'ikai 'ofa 'i hoto kaungaa'api? Si'i fehalaaki, hala ke 'iai ha'ane 'ilo ki ai, kae toki kakae'i mo aluma'i, kuo fefee 'a e ngaahi akonaki ia 'a Sisuu? Huanoa si'a tutulu 'a Sisu 'ihe 'etau 'pick' 'ihe ngaahi fehalaaki 'o hono ngaahi 'ofa'anga ko koe mo au?
ofa lahi atu kiate koe TV, fakamolemole atu, me'amalie he koe 'Otua 'ofa ta'efakangatangata, koe pehee ko 'ete fehalaaki kotoa kuo fuoloa 'ete nofo atu 'i Taanekinanga. Mo'oni 'a e lea 'etau fanga kui, koe loto 'oku ma'aa, 'e ma'a ai pe ia, koe loto 'oku 'ikai ma'aa, tene fakatokanga'i pe 'e ia 'a e me'a ke fakalangilangi'i ai 'a e Tevoloo. |
|
daphne
|
mo e 'ofa mei he Nurisng chapel
hausia
2010/1/27 Daphne Taukolonga <sioelina...@yahoo.com.au>
T Vaikona
...'ena kehekehe?heheehhe, kou sio tama kiate koe 'oku ke fu'u 'ofa lahi
Malie e Tasilisili. Pea kataki he fa’a fie’ilo, ka ko e kauitalanoa atu pe:
1. Koeha e hoa-tatau pe faikehekehe ‘o e claim ‘e he ‘Otua ‘ene totonu/’inasi he mo’ui ‘a e fa’ahinga ‘o e tangata (hange ko Selemaia, mo e punake fa’u Saame) pea mo e claim ‘e he fa’ahinga e tangata ‘enau totonu/’inasi ‘i he’etau ngaahi me’a fakaekitautolu pe?
2. ‘oku ai ha me’i “claim e responsibility” he ngaahi claim totonu/’inasi ko eni ‘oku fai ki ai e tasilisili?
Mei he fano ai pe, jh
mo e 'ofa mei he Nursing Chapel
hausia
Quoting Daphne Taukolonga <sioelina...@yahoo.com.au>:
> ofa lahi atu kiate koe TV, fakamolemole atu,�me'amalie he koe 'Otua 'ofa
> ta'efakangatangata, koe pehee ko 'ete fehalaaki kotoa kuo fuoloa 'ete
> nofo atu 'i Taanekinanga.� Mo'oni 'a e lea 'etau fanga kui, koe loto
> 'oku ma'aa, 'e ma'a ai pe ia, koe loto 'oku 'ikai ma'aa, tene
> fakatokanga'i pe 'e ia 'a e me'a ke fakalangilangi'i ai 'a e Tevoloo.
> �
> daphne�
Malo daphne mo tv:
Mahalo ko fe'unga e kole fakamolemole. Tau hoko atu ki he 'eka 'e 300 'o Toloa. 'Oku tau lau 'ilo kotoa pe 'oku lahi hake he 'eka 'e 300 'o Toloa 'oku 'ikai ke ngaue'aki. Mahalo ko e 'uhinga ki he fo'i 'eka koia.
'Oku ou tui he 'ikai ke fakavalevale fau e Ma'utofi'a kene to'o ha 'eka tene uesia ai e ako. Hange pe ko Sia'atoutai, 'ikai lava 'o ngoue'i 'a Tapuvao mo hai koaa, fakafoki ia ki he pule'anga ke fai'aki ha ngaue 'e 'aonga ange............hunuhunu
ta
2010/1/27 Daphne Taukolonga <sioelina...@yahoo.com.au>
TV, malo 'a e fakatokangaa mo kimoutolu kotoa na'e offlist mai, sio kihe tookehekehe 'a e innocent humberto'a meihe 'ikai 'ofa 'i hoto kaungaa'api? Si'i fehalaaki, hala ke 'iai ha'ane 'ilo ki ai, kae toki kakae'i mo aluma'i, kuo fefee 'a e ngaahi akonaki ia 'a Sisuu? Huanoa si'a tutulu 'a Sisu 'ihe 'etau 'pick' 'ihe ngaahi fehalaaki 'o hono ngaahi 'ofa'anga ko koe mo au?ofa lahi atu kiate koe TV, fakamolemole atu, me'amalie he koe 'Otua 'ofa ta'efakangatangata, koe pehee ko 'ete fehalaaki kotoa kuo fuoloa 'ete nofo atu 'i Taanekinanga. Mo'oni 'a e lea 'etau fanga kui, koe loto 'oku ma'aa, 'e ma'a ai pe ia, koe loto 'oku 'ikai ma'aa, tene fakatokanga'i pe 'e ia 'a e me'a ke fakalangilangi'i ai 'a e Tevoloo.daphne
--
'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he "Tasilisili-he-ngaluope"
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
ko e haa hake ki'i miliona e 'eka 'e 300 .....
Nau Koka.
Malie lahi ongo Faifekau e fakalanga talanoa 'oku fai mei he ngaluope. teu pehe 'oku i ai e totonu 'ae ongo tama he 'ena tauaki taukave.Koe taukave 'ae fatu saame,teu pehe oku i ai ene totonu ene tala ki he 'Otua ke fakahaofi ia.
'Otua 'oku ne claim 'oku i ai ene totonu kene ke pu'i ia Selemaia koe Palofita ki he kakai Isilelei. Ko Tonga 'osi vahevahe Tofia puleanga,Tofia oe Tu'i, Nopele Mautofia,kau nopele lisis honau kelekele ki he kakai muli, kau ai a Toloa.Na'e tonu ke oua e lisi kae feinga ke tofi mai e konga koia ma'a toloa.'oku pule pe Nopele ki hono Tofia. tau fiu tautolu he claim atu 'osi hiki ene fakakaukau ki he taha ke ma'u mei ai haane kauitola.teu ki'i kalo na'a tau ha tolo ia au he koe usuusu pe .Mou tokanga mai ki he etau Folofola oua tokanga ki he kelekele koetau nofo ni koe kumi api pe koe e malolo ia. ofa moe lotu.
|
|
Hunuhunu
Malo 'ae tau moe fai fatongia 'ihe feitu'una.
Kuo faka'osi mai 'e Fakapulia, ta ko 'etau speculate pe 'e kitautolu, ka 'oku 'ikai ke totonu ke fai ha lotosi'i he 'oku 'ikai koe case 'a e Siasi. Fakatatau kihe fakamatala felave'i moe fakafehu'i 'a e lawyer na'e 'omai 'e Fakapulia, ta koe case pe ia 'a e Tu'i (Kuini Salote) moe Nopele ma'u tofi'a.
Na'e taukapo'i 'e Seni Taniela 'ihe ngaahi 'uike kuohili 'oku totonu ke ako'i 'a e political theology moe political economics koe 'uhi ke 'oua 'e hangee ha talanoa kovi 'a e talanoa kihe pisinisi moe politika 'i hono fio moe teolosia, pea malava ke matu'uaki ai 'a e ngaahi liliu (Global on-going changes). Talamai leva 'e Misiteli ia 'oku totonu ke 'iai ha 'good background' 'ihe filosofia 'a e tokotaha Teolosia kae malava ke systemically re-structure 'a e culture 'a Tonga, pea lava 'o faingofua ange ai hono mahino'i 'o e ngaahi Teolosia na'e fakataumu'a kihe 'context' 'o Tonga 'o uho 'aki 'a e 'ofa (agape), hange koe Sisu koe Haua moe Sisu Tonga.
Koe 'uhinga 'eku lau kihe technology moe global market 'ihe 'ene felave'i moe ngaahi talanoa 'o e tepile ni. Kuo kehe atu 'a Tonga 'ihe kuonga ni. Na'e lava pe 'a e taava'e lalo holo. Kuo a'u 'a e heka pasi moe 'alu lelue 'i muli ni kihe fo'i lelei he'ete fakakaungataamaki ai. 'Ihe ngaahi taimi na'aku 'i Tonga ai 'ihe ta'u kuo 'osi na'a te fie taa'iva'e lalo holo pe, ka kuote hoha'a'ia kita 'ihe hoha'a 'a e fa'ahinga, tokua 'oku ma'ulalo koaa kapau 'oku fai mai ha sio 'oku te taa'i va'e holo 'i Tonga. Koe koloa huatu ki Tonga mei tu'apule'anga totongi lahi taha 'a Tonga koe lolo (oil/fuel/petrol) pea koe 'uhinga ia 'oku tu'ulu pehe ai 'a e tu'unga faka'ikonomika 'a Tonga ki laloo.
Koe fanga ki'i faka'ilonga iiki pehe ni 'oku 'ikai toe loi hono fakamo'oni'i mai 'oku hanga 'ehe technology moe fusi 'a mamani mei tu'a ki Tonga, 'o faka'uli holo hotau 'atamai, sino moe laumalie pea mo 'etau ngaahi fiema'u.
Koe fakakaukau tatau, 'oku malava ke uesia tatau pe 'a e Hou'eiki moe 'ikai Hou'eiki, 'ihe ngaahi fusi mei mamani 'oku laku tavale atu pe ki Tonga, neongo 'oku lahi ange hono tukunoa'i mo hono ta'efakatokanga'i. Koe ngaahi fusi peheni foki tene hanga 'e ia 'o fakakuihi 'a kinautolu 'oku tui 'oku totonu kenau tulituli 'o fakatatau kihe 'expectations' 'a e kakai kehee, tautefito kihe kau taki 'o e fonua, 'o kau ai moe Hou'eiki, pea 'oku malava pe ia ke hoko koha taha 'o e ngaahi 'uhinga ke to'o 'a e kelekelee, 'o hange koe 'speculations' 'a e tepile ni.
Kuo 'osi 'ave foki 'a e ni'ihi 'o ako mei muli 'i Tonga ki hono fakamahu'inga'i 'o e kelekele (land valuation), pea koe fakamatala kihe totongi 'o e lisi na'aku 'oatu kimu'a 'oku 'ikai ko ha'aku lau 'a'aku, ko 'eku mahino'i ia 'a e anga 'o e fakamahu'inga'i 'o e kelekele 'i Tonga neongo 'oku tapu 'a e fakatau kelekele, ka kuo 'osi teu'i 'atamai fakatemokalati pe 'a Tonga.
Koe tafa'aki lelei (advantage) kihe technology moe fusi 'a e global market ki Tonga, kapau leva 'e 'oange ha teau 'e 10 ma'ae Nopele 'iha 'osi 'a e liliu 'ihe konga kimui 'o e ta'u ni, kae tuku 'a e toenga ma'ae kolisi kenau lisi kihe pule'anga. 'Oku ou tui koe faingamalie lelei ia 'okapau 'e langa 'a e China Town 'o kaungaa'api mo Toloa. 'E hoko leva ia koe faingamalie ke tu'uaki atu 'a e ako 'a Toloa kihe kau siaina pea feinga'i ke fakatauatu (export) 'a e ako ki Siaina lahi. Koe fo'i revenue lelei ia ki Toloa pea 'ikai ngata ai, koe lahi ange 'a e kau Siaina 'e ako 'i Toloa, koe lahi ange ai pe ia 'a e ngaahi faingamalie kenau hoko koe kau kalisitiane. Koe founga ia 'e taha 'o e ngaue faka'evangelioo.
Ko 'ete huatu 'iha 'ofisi 'o e potungaue 'a e pule'anga 'o 'Aositelelia mo Nu'usila (public sector) koe tangutu mai koe 'Esia, kau ai mo 'enau fonu 'ihe ngaahi pisinisi kehekehe (private sector). He'ikai taimi loolooa mei heni tetau fakatokanga'i hake na'e totonu ketau ako'i 'enau culture koe 'uhinga ke faingofua ange ai 'a e fetu'utaki moe fefakatau'aki. Kuo kamata kenau tangutu kinautolu 'ihe ngaahi lakanga ma'olunga 'ihe ngaahi pule'anga pea nau toe pule'i moe ngaahi pisinisi lalahi fakataautahaa.
'Oku 'amanaki ke pule'i fakatemokalati 'a Tonga, 'e a'u kihe tu'unga he'ikai ke toe kalo 'a e kau taki 'o Tonga 'ihe kaha'u, ka kuopau kenau tali 'e kinautolu 'a e kau 'Esia 'i Tonga neongo 'e fakangatangata koe konga 'oe ngaahi alea fakavaha'apule'anga.
'Oku lau pe 'a e Siasi koe non-profit organisation ka 'oku toe 'iai moe ngaahi pisinisi kehe ia 'a e ngaahi kautaha lotu 'i muli ni, hange koe Uniting Church 'o kau ai moe ngaahi services kehe, te'eki ke a'u ki ai 'a Tonga ka 'e malava pe ke develop 'ihe lolotonga ni kihe kaha'u na.
ofa atu
daphne
|
|
|
--
1. Koeha e hoa-tatau pe faikehekehe ‘o e claim ‘e he ‘Otua ‘ene totonu/’inasi he mo’ui ‘a e fa’ahinga ‘o e tangata (hange ko Selemaia, mo e punake fa’u Saame) pea mo e claim ‘e he fa’ahinga e tangata ‘enau totonu/’inasi ‘i he’etau ngaahi me’a fakaekitautolu pe?
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Koe Konga faingata'a 'eni ihe lolotonga 'ete ma'u 'ae manava mo'ui,, ka faifai ange kuo te fakakaukau kuo 'iai ha'ate totonu ke 'eke kihe 'Otua ha'ate "taau" pe koha'ate "inasi"..Lolotonga koia 'oku tau " Fakapaheke kotoa pe ihe 'ene 'Ofa ".
1 Ka neongo ia, 'oku 'iai pe hoto faingamalie ke "'oange" kihe 'Otua 'ae me'a 'oku ke fakakaukaua, kae fakatatau kihe "anga" 'ete mo'ui..
Ihe vees 2 'oe Saame 71, 'oku 'iai e lea ko'eni , "Ka i ho'o Totonu keke hamusi au " 'aia koe Totonu 'ae 'Otua koe " Fakahaofi-Mo'ui ",,'oka 'oku te fie-mo'oui . Fakatatau kihe veesi 1, kuo pehee ai 'ehe tangtaa fa'u Saame "kuou hufanga kihe 'Afiona > .
2. 'oku tau'ataina 'ae "Tangata kihe 'ene fili pe tene hoko koe Palofita pe ikai, ka koe 'uhii , kapau na'e 'uluaki ilo'i pe 'a Selemaia ia ki mu'a 'ehe 'Otua 'oku te'eki ke Fa'u ia he manava 'ene Fa'ee, pea ta 'oku 'iai e totonu ia 'ae 'Otua kia Selemaia..>
Koe me'a koee ihe 'eku fakakaukau kete " Claim ha'ate totonu " kia Sihova, 'oku hange ia ha'ate hoka ha taunga-pii,,nofonoa pe taunga-pii kate hoka atu pe ,, koe me'a pe 'e hoko koe pupula hoto mata he ta'e nofo noa'ia.. 'oku taha pe 'ae me'a kete Claim ia ha'ate totonu kia Sihova , " ilonga ia 'oku fiehoko kohoku lahi , kene matu'aki fua hono kolosi pea muimui mai , koe lau pe ia 'ae tama.. Koe 'inasi lahi ia mo lelei ka 'e fou he kataki moe fa'a-fakamolemole ..
kataki pe mahalo kuo mama'o atu 'eni ia...
sami
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com] On Behalf Of jione havea
Sent: Thursday, 28 January 2010 1:20 PM
To: tasil...@googlegroups.com
Subject: RE: [tasilisili] Saame 71
--
Nau kataki pe he'ikai keu lava au 'o comment he topiki ko 'eni he'ilo pe 'a seni taniela mo tafiniii taukolonga neongo 'ae 'ikai keu sa'ia he 'ene ngaahi post 'e ni'ihi....
ka teu 'oatu pe 'e au 'eku lau... koe lau 'ae kau kalisi pea mo Sisu he'e to'onga ngaue na'e maau pe... " koe me'a kotoa pe ia 'e change, except change itself" .... neongo 'etau fuhu ka na'e totonu ke sio e kau taki 'oe siasi kihe mafuli 'ae faka kauakau 'ae sosaieti.. (shift of the palataimi) and we have expect e fa'ahinga mafuli ko ia.. pea tau teuteu ki ai... pea 'ofa mai 'o ako ki he hisitolia kapau he'ikai 'e homo 'e tau kaati... he te tau pehee pe 'oku tu'uma'u e me'a kotoa pe...
manako au he fanifo Nau.. pea neongo koe papa mui e saliote 'eku tamai na'a ku 'alu mo ia 'o fanifo 'aki, na'a ku 'uluaki toka'one pe au 'i he ngaahi fanga 'o hauai'i...
ko hono 'uhinga 'oku 'ikai koe papa fanifo ia 'oku mahu'inga ka koe " skills" moe "passion" hanga 'ehe ongo me'a ko ia 'o fanau'i e me'a koe "matapoto" pe koe wisdom...
|
Malo mu’a Uani hono taki kitautolu ki he fakapelepela. lol@clear as mud!
‘oku malie foki ‘etau talanoa ki he kelekele mo e tofi’a, ka ‘oku ai mo e tafa’aki ko ena ‘oku lau ki ai e punake, “’oku pupula mai mo tahi” (sealevel rising/global warming) pea ‘oku ne toho atu e ngaahi mui fonua. Ko e fakatataa pe ‘o e taha e ngaahi tafa’aki ‘oku kei tanumia he’etau Tasilisili. Te tau alea mo fakatonutonu e anga e lao mo e totonu, ka ‘oku ai e “ta’au ‘a natula” ia ‘oku tau kei melemo ai ... ko e muddy atu fau!
Fakatu’amelie pe ki he fakataha ‘oku uiaki mei Aotearoa ‘e Nasili, mo hano ngaahi lea ‘i he global warming, na’a tasilo ange e konga tahi ko ia!
Ko e kauitalanoa pe mei he fano, ka ko eni ‘oku fakatautau atu ki he ‘afu