|
Misiteli
Kataki ó fakamahino mai ange á e konga ko éni í hoó fakamatala. Hangee kiate au óku ke taukapoí é koe naé íkai ke mei tuútuúni 'a Tupou I ke tamateí á e fuú kakai ko éni óku fufui'í íhe hisitolia naé tamateí koe fale'í á e kau faifekau naánau óange á e lotu ki Tonga?
Óku mahino mai leva koe kau faifekau ko ia naánau ósi lele mai pe kinautolu íhe Teolosia Ékonomika moe Teolosia Politika ka naé íkai ke ola ologylelheei? Hangee kiate au í hoó fakamatala ko kinautolu óku tui koe ongo principles éna tena hanga 'o solova á e palopalema ó Tonga fakaékonimíka óku teéki ke aú atu énau fakatotolo kia Tupou I mo éne kau fale'í faifekau?
|
Seni mo Misiteli
Misiteli, na'ake pehee, 'na'e kalusefai 'e mamani 'a Sisu koe Theologian'.
Koe ako'i formal 'o e Mangement & Leadership 'o e ngaahi organisations, tatau pe 'a e public moe private sector 'ihe Uesite 'oku nau ngaue 'aki 'a e ngaahi philosophy tatau pe 'oku ngaue'aki 'ihe mala'e ako fakateolosia, mala'e ako psychology, education, moe ngaahi mala'e ako kehe ki hono develop 'a e ngaahi models moe theories 'o 'ikai ngata pe 'i hano 'explore' pe fakatupu ha fa'ahinga products pe services 'o fakatatau kihe fiema'u, ka 'oku kau ai mo hono re-invent 'a e ngaahi products pe services 'e toe lelei ange. 'Oku 'ikai koha language fo'ou 'ena ia, 'oku lolotonga follow pe 'a e ngaahi discipline kehe kae tautefito kihe ako faka-pisinisi 'ihe ngaahi theolosia fakakalaisi.
Koe palopalema koe 'ikai ke ma'u 'a e appropriate skills, ka 'e toki lava 'o ma'u ia 'okapau 'e fai ha ako ki ai. Koe 'uhinga 'ia 'oku vahe lau miliona ai 'a e kau CEO.
'Oku totonu ke 'omai 'etau ongo teolosia, Sisu Tonga moe Sisu koe Haua 'o ngungu ke moluu he koe teka 'a maa momoko, pea 'oku fa'o 'ia kinaua 'a e 'Otua mo Tonga ko hoku tofi'a.
daphne
|
|
|
|
Peni talanoa he issue...kae tuku e tau sinoo mo e fakamaa....ta kamata mei he definition...every conversation should start from the first act of the mind--i.e understanding
Teu toe 'ai atu ko e 'uhinga e Political theology mei he tikisinale okisifooti--. A Christian concern to explore the implications of theology for political life and thought pea ko e me'a tatau pee 'e apply he business...ko e feinga ke redeem politics and business by seeking what would Jesus/Bible say.
is there such thing as "Chritian concern to explore the implications of theology for political life or business life"?? 'Io pe 'ikai?? Na'a ku talaatu ko e modern political science does not care about morality? so what are you going to do with that? how are you going to deal with modern political science?
Ko ho'o ma'u ia mei fee 'oku 'ikai ha me'a ko e political theology etc??what is your definition?where is your data???i tell you mine from the "book"...where is yours....asserting that there is no such thing as political theology without proving it is pure nonsense...
ko e opportunity ke tau omi 'o akoo ko e opportunity mei he 'Eikii.... kapau oku irrelevant e me'a 'oku 'omi ehe kau palofesaa ki he issue pea 'oku kovi hono omi ki lotoo. pea kapau ko etau ilo original ko e motu'i popao pee...pauange pee 'omi e ngaahi fakakaukau e kau palofesa 'oku 'uhinga malieange (more logical)......ikai ngataa ai koe haa koaa e toe omi e feinga ako kimuli pea tau nofo i tonga o fai ai e feinga original moe fakamaa??
hangee oku ke pehe ko e pisinisi kotoa pee 'oku feinga ke 'iai ha'anau tupu( profit making businesses) are evil/immoral...fakamahino mai pee 'oku pehee ho'o tuii?? kae fai ai ha talanoa...koe'uhii 'oku ou tui 'oku hala e ma'u ko iaa kapau 'oku ke tui pehee
kapau pee 'oku 'ikai ha'o 'ilo ki he political theology ask for clarifications mo e fakamaa e fu'u emotional attack without nothing to back your argument...hangee ho'o pehee oku ikai ha me'a ko e political theology koe pehee ehe ni'ihi oku ikai ha 'Otua ta'etenau a'u ki Puluto o vakai na'a oku nofo ai a Tangaloa ia..
teu toe 'ai atu "abusing or politicizing of political theology is totally different from the existence of political theology as a tool to be used for the common good.
toe fakatokanga'i eni ko e ta'u 'eni e fiha hono ngauehala'aki e "theology per se" 'i he siasii, i he politiki, i he tapa kotoa e mo'uii...does it mean there is nothing called theology??people/kau faifekau etc use theology at church to gain their power over the people??does it mean that theology is only a mean to gain power for oneself??ko e fo'i emotional attack ata'ataa pee ho'o argument
toe fakatokanga'i e last line oku ne "make you sick"...it was not a definitive claim/assertion keu pehee "Oku totonu ke tau ngaue'aki e kovi ke malu'i e leleii".Im not supporting it..ko eku fo'i fakamahalo fakakata pee( I used "Na'a 'oku...") 'aku ki he lau a Sesiilii koe'uhii 'oku ou fakafeta'i he'eku safe he fonua ko 'eni hao mei he kau terrorist lolotonga ko ia some people esp CIA and FBI are doing some dirty works in order to protect me...Tupou 1 did some dirty work in order to protect you and me...I'm not endorsing it, but I'm grateful that I am safe pea he'ikai keu condemn a Tupou 1 mo e kau CIA...ko nautolu ia mo e 'Eiki.
Na ke poupou'i e sisu Tonga ko e 'ai ke ofi mai e 'Otua...why not political theology? ko e fakaofiofi mai a Sisu ki loto politikale mo pisinisi??
" from the definition of political theology I figure out that business theology is simply about exploring the implications of theology for business life and thought.
|
|
|
Sepesi H. Piukala
-----Original Message-----
On Behalf Of Ben Mysterymann
--
'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he "Tasilisili-he-ngaluope"
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.432 / Virus Database: 270.14.131/2608 - Release Date: 01/08/10 19:35:00
Koe fo'i process ko ia 'oku 'iloa koe ako, 'oku fakanatula 'ene hoko 'ihe taimi kotoa talu hono fanaui'i kitautolu, koe ki'i taimi si'isi'i 'oku tau tangutu ai 'i faleako. Koe 'ilo 'oku ma'u 'i faleako 'oku 'artificial' kae 'oua leva ke to'o 'ehe tokotaha ako 'o ngaue'aki ke hoko 'o kakano 'ihe 'ene mo'ui mone fakamo'oni'i koe theory 'oku malava ke practical.
Koe 'book' mo'onia 'a 'etau life experiences. 'Oku hoko 'etau failure mo 'etau toonounou koe faiako 'iate ia pee kihe 'etau mo'ui. Koe me'a ia 'oku fakatonulea'i koe Laumalie Ma'oni'oni 'oku ne tu'u 'o fai hotau taukapo'i 'ihe taimi kotoa. 'Oku ne hoko koe faiako 'ihe 'ene fou mai 'i hotau konisenisi 'ihe taimi 'oku tau toonounou 'ihe 'etau fakakaukau, pea moe taimi 'oku tau too ai kiha faingata'a tupu meihe fa'ainga fakakaukau na'atau fakahoko. 'Oku toe hanga pe 'ehe Laumalie Ma'oni'oni 'ihe 'ene fou mai 'i hotau konisenisi 'o tataki kitautolu kihe ngaahi lelei keheee, talu mei hono fanaui'i kitautolu 'o a'u kihe 'aho ni.
Talamai 'e Semisi Ta'ai 'oku mahino ange 'ae ako hono fai 'ihe faikavatonga. Ko hai ia ha poto 'i mamani tene talamai 'oku hala 'a e lau 'a Semisi Ta'ai?
Talamai 'ehe motu'a mei Masilamea koe tokotaha pisinisi mo'onia 'a e tokotaha 'oku ne fakamahu'inga'i 'a e seniti 'e 10. 'E toe 'iai ha tohi 'i mamani tene lava ke prove ai 'oku hala 'a e lau 'a e motu'a Masilamea?
Koe ngaahi talanoa fakataataaa kotoa (parables) na'e ngaaue 'aki 'e Sisu 'ihe tohitapu na'e to'o mai meihe ngaahi 'events' na'e hoko 'ihe mo'ui 'a e kakai 'ihe ngaahi 'aho na'ane 'i mamani ai, he koe process ia 'o e ako 'e mahino ai 'a e pule'anga 'o e 'Otua mo hono langa 'i hotau ngaahi loto.
Koe culture 'a Tonga na'e develop mai 'ihe ngaahi senituli he'etau fanga kui pea kuotau lavengamalie hono ngaahi lelei 'ihe 'aho ni. 'Oku fakamahino'i mai 'ehe culture 'a Tonga 'ihe 'ene fou mai 'ihe 'Otua mo Tonga ko hoku tofi'a, tetau ako kihe ngaahi principles 'a e Uesite from the 'books' pea tetau toki lava ai 'o fakamo'oni'i kuo 'osi ma'u pe 'e Tonga 'a e Katokatoaa. Koe 'Otua ko Katokatoa. Ko hotau ngafa ke fakahokooo, ko 'etau takitaha tu'u 'o ngaue'aki 'a e taleniti kotoa pe kuo 'osi 'omai kiate kitautolu takitaha pea tau ngaaue fetakinima, kae tuku kihe Otua kene fakakakato 'ihe 'ene Kelesii 'ata'ataa he'ilo na'a lava ke holoholo'i 'a e lo'imata 'o Tonga. Koe tangi 'a Tonga koe tutulu ai pe ia 'a Kalaisi Kalusefai.
Koe hala, moe mo'oni moe mo'ui 'oku 'ia Kalasi pea na'ane liliu 'a e vai koe uaine, pea ne toe folofola mai 'ihe loki 'i 'olunga, 'mou to'o 'eni 'o inu ko hoku totoo 'eni koe kovinanite fakamomeniti 'o e 'afio 'a Kalaisi 'i hotau loto 'o fai hotau 'auhani. Koe haa kuotau toe kumi ai 'a Sisu kihe Uesite mo 'enau text books?
daphne |
|
|
Peni talanoa he issue...kae tuku e tau sinoo mo e fakamaa....ta kamata mei he definition...every conversation should start from the first act of the mind--i.e understanding
Teu toe 'ai atu ko e 'uhinga e Political theology mei he tikisinale okisifooti--. A Christian concern to explore the implications of theology for political life and thought pea ko e me'a tatau pee 'e apply he busu iness...ko e feinga ke redeem politics and business by seeking what would Jesus/Bible say.
uli
'Oku ou fifili he setesi ko eni Mysterymann. Hangee kiate au 'oku
'ikai pee ke ke mahino'i 'a Sisu ho'o fo'i mono ko eni. Ko e
palopalema eni 'o hono abstract theologised 'o Sisu (S Tonga, sisu
haua ... etc). Ko e 'ikai pee ke ke mahino'i e 'Otua mo 'ene palomesi
mo 'ene justice, ko e tafoki hake ia 'o tapale noa'ia si'i Sisu.
Kapau te tau foki ki he Fuakava Motu'a 'o kamata mei ai, mahalo 'e sai
ia ke kamata ai e potalanoa. Ko e palomesi kia 'Atama (ne fakafo'ou
kia 'Epalahame - Deut 7:12-14), ko e palomesi 'o e fonua fo'ou mo e
lelei 'o e ikonomika ki he kakai 'Isileli (a national prosperity).
Kapau te tau lau ke mahino 'o 'ilo e Fuakava Motu'a (Tohi Lao), 'oku
'i ai e ngaahi lao ne tuku mai ke tokonga'i mo tauhi e masiva (law
required giving and active concerns to the poor). Hangee kiate au ne
fakamanatu mai 'e Sisu - te mou fe'ao moe kakai ni (*Mark 14). Kapau
'e 'ai ke mahino - 'oku 'ikai (pea nenefu) ke fakamamafa'i 'e he lao
(FM) 'a e economic equality! 'A ia 'oku ngali 'oku ke misi ki ai. Ko
Sisu telee ena 'oku ne talamai te tau fe'ao mo e kakai masiva.
'I he'ene pehee, 'oku make sense pee 'a e kehekehe 'o 'eta wallet - ke
'i ai e kakai tu'umalie & kakai masiva. Ko ho'o palafu ke sio kia Sisu
mo 'ene mo'ui 'oku to'o ia mei fe? Mahalo 'oku sai ange argument 'a
Seni mo 'ene kau palofesa ho'o tokanga mai ke tau takitaha fakamahalo
ki he reality.
Misiteli mo Seni
'Oku mahino mai 'oku 'iai 'a e fo'i truth 'oku mo feinga'i ke tafe touliki mai kia kimautolu ko 'eni 'oku tangutu 'o fanongo atu, mo kaataki ko 'eku 'eke 'atu meia kimautolu ko 'eni kau toutai 'ihe mamaha, koe haa koaa 'a e me'a 'oku mo talanoa ki ai?
Tuku hifo mu'a 'a e ako 'i Oxford moe ako 'ihe kau Palofessors kamo talanoa mai 'i levolo 'oe hakalo kia kimautolu majority. Koe 'uhinga ia na'e implement ai 'a e 'plain english' ke tuku 'a e 'high high' 'a e kau 'ekatemika 'ihe mala'e ako moe ngaaue kehekehe 'o hangeee ia 'oku nau toe makehe atu kinautolu kae hili ia kapau temou talanoa mai 'ihe 'ordinary language' 'a'aku mo Semisi Ta'ai moe toenga ko ia, temau toe 'more productive' ange ihe fakaeenofoo.
Koe fa'ahinga ako ko 'eni koe theology, koe ako kihe haa koaa? Koe haa leva 'a e 'uhinga moe kaveinga 'o e ako ko ia 'oku 'iloa koe political theology? Koe haa leva 'a e 'uhinga moe kaveinga 'oe economic theology? Mo 'uluaki tofi 'a e political moe economic meihe theology. Koe haa 'a e kaveinga moe 'uhinga 'o e political studies? Koe ha 'a e kaveinga moe 'uhinga 'o e economic studies?
Kapau 'oku 'ikai ke mahino kiate kimoua ho'omo faka'uhinga pea 'oku mo pehee 'e 'uhinga kia kimautolu ko 'eni 'oku tali atu kiha momo 'e toomai?
'Oku fu'u ma'olunga 'a e lea 'oku mo ngaaue 'aki neongo koe lea fakatonga, 'e lava kemo hanga 'o 'omai 'a e lea 'o fakatatau kihe 'etau culture mo hotau 'ataakai, mo kaataki fufu atu ki loto kae 'oua leva kuomo lava 'o ngungu 'aki 'a e lea fakatonga. Mo kai fa'ifa'iteliha 'i faleako pea mo toe oomai pe 'o faka'uo'uokai mai? 'oku 'ikai 'fair' ia kiate au mo Kolomaile mo 'emau kau pangi kotoa. 'Omai 'a e lea temau si'i lava 'o mahino'i.
Kole atu pe kia Sami moe kau punakee, tuku pe mu'a ke hoko atu 'a e talanoa he'e malava pe 'ehe ongo filosefa ko 'eni 'o 'connect' 'a e kaveinga 'o e tepile kihe talanoa 'oku na fakahoko neongo 'etau ngangau'ulu he feinga ke mahino kia kitautolu. hehehehe,
'ofa atu kiate kimoutolu kotoa pea malo mu'a Misiteli mo Seni 'a e talanoa moe ma'u koloa.
daphne |
|
|
--------------------------------------------------------------------------------
> --
> 'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he
> "Tasilisili-he-ngaluope"
> Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e
> tasil...@googlegroups.com
> Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he
> tasilisili-...@googlegroups.com
> Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e
> http://groups.google.com/group/tasilisili
--------------------------------------------------------------------------------
No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.432 / Virus Database: 270.14.132/2610 - Release Date: 01/09/10
19:35:00
Peni talanoa he issue...kae tuku e tau sinoo mo e fakamaa....ta kamata mei he definition...every conversation should start from the first act of the mind--i.e understanding
Teu toe 'ai atu ko e 'uhinga e Political theology mei he tikisinale okisifooti--. A Christian concern to explore the implications of theology for political life and thought pea ko e me'a tatau pee 'e apply he busu iness...ko e feinga ke redeem politics and business by seeking what would Jesus/Bible say.
uli
is there such thing as "Chritian concern to explore the implications of theology for political life or business life"?? 'Io pe 'ikai?? Na'a ku talaatu ko e modern political science does not care about morality? so what are you going to do with that? how are you going to deal with modern political science?
Ko ho'o ma'u ia mei fee 'oku 'ikai ha me'a ko e political theology etc??what is your definition?where is your data???i tell you mine from the "book"...where is yours.....asserting that there is no such thing as political theology without proving it is pure nonsense...
ko e opportunity ke tau omi 'o akoo ko e opportunity mei he 'Eikii.... kapau oku irrelevant e me'a 'oku 'omi ehe kau palofesaa ki he issue pea 'oku kovi hono omi ki lotoo. pea kapau ko etau ilo original ko e motu'i popao pee...pauange pee 'omi e ngaahi fakakaukau e kau palofesa 'oku 'uhinga malieange (more logical)......ikai ngataa ai koe haa koaa e toe omi e feinga ako kimuli pea tau nofo i tonga o fai ai e feinga original moe fakamaa??
hangee oku ke pehe ko e pisinisi kotoa pee 'oku feinga ke 'iai ha'anau tupu( profit making businesses) are evil/immoral...fakamahino mai pee 'oku pehee ho'o tuii?? kae fai ai ha talanoa...koe'uhii 'oku ou tui 'oku hala e ma'u ko iaa kapau 'oku ke tui pehee
kapau pee 'oku 'ikai ha'o 'ilo ki he political theology ask for clarifications mo e fakamaa e fu'u emotional attack without nothing to back your argument...hangee ho'o pehee oku ikai ha me'a ko e political theology koe pehee ehe ni'ihi oku ikai ha 'Otua ta'etenau a'u ki Puluto o vakai na'a oku nofo ai a Tangaloa ia..
teu toe 'ai atu "abusing or politicizing of political theology is totally different from the existence of political theology as a tool to be used for the common good.
toe fakatokanga'i eni ko e ta'u 'eni e fiha hono ngauehala'aki e "theology per se" 'i he siasii, i he politiki, i he tapa kotoa e mo'uii...does it mean there is nothing called theology??people/kau faifekau etc use theology at church to gain their power over the people??does it mean that theology is only a mean to gain power for oneself??ko e fo'i emotional attack ata'ataa pee ho'o argument
toe fakatokanga'i e last line oku ne "make you sick"...it was not a definitive claim/assertion keu pehee "Oku totonu ke tau ngaue'aki e kovi ke malu'i e leleii".Im not supporting it..ko eku fo'i fakamahalo fakakata pee( I used "Na'a 'oku...") 'aku ki he lau a Sesiilii koe'uhii 'oku ou fakafeta'i he'eku safe he fonua ko 'eni hao mei he kau terrorist lolotonga ko ia some people esp CIA and FBI are doing some dirty works in order to protect me...Tupou 1 did some dirty work in order to protect you and me...I'm not endorsing it, but I'm grateful that I am safe pea he'ikai keu condemn a Tupou 1 mo e kau CIA...ko nautolu ia mo e 'Eiki.
Na ke poupou'i e sisu Tonga ko e 'ai ke ofi mai e 'Otua...why not political theology? ko e fakaofiofi mai a Sisu ki loto politikale mo pisinisi??
" from the definition of political theology I figure out that business theology is simply about exploring the implications of theology for business life and thought.
|
|
|
Koe 'book' mo'onia 'a 'etau life experiences. 'Oku hoko 'etau failure mo 'etau toonounou koe faiako 'iate ia pee kihe 'etau mo'ui. Koe me'a ia 'oku fakatonulea'i koe Laumalie Ma'oni'oni 'oku ne tu'u 'o fai hotau taukapo'i 'ihe taimi kotoa. 'Oku ne hoko koe faiako 'ihe 'ene fou mai 'i hotau konisenisi 'ihe taimi 'oku tau toonounou 'ihe 'etau fakakaukau, pea moe taimi 'oku tau too ai kiha faingata'a tupu meihe fa'ainga fakakaukau na'atau fakahoko. 'Oku toe hanga pe 'ehe Laumalie Ma'oni'oni 'ihe 'ene fou mai 'i hotau konisenisi 'o tataki kitautolu kihe ngaahi lelei keheee, talu mei hono fanaui'i kitautolu 'o a'u kihe 'aho ni. |
----------------------------- Kataki kae ki'i fakamaama mai ange ho'o fakamatala 'i 'olunga..ko e fe me'a 'oku fakatonulea'i koe laumalie ma'oni'oni?????'oku kehekehe nai 'ae konisenisi moe laumaliema'oni'oni????'oku hangee ia 'oku na tatau pe kinaua 'i he anga ho'o fakamatala....malo |
Stan
Ko ho'o toe kole mai pea ke fakamatala'i 'e koe hona kehekehe. 'E lelei ange i ha'o 'omai 'aki ha sitaution na'e hoko tonu kiate koe ke mahino ange ai hona kehekehe.
daphne
|
Ko e taha e liliu fakamuimuitaha he saienisi e politikalee ko e toe fakaakeake e teolosia e politikale (the revival of political theology) he kamata’anga e senituli uatahaa. Ko e ‘uhinga lalahi ‘e ua e toe fakaakeake ko ‘enii: 1) ko e faka’au ke malohi e mosilemii he mamani ‘aia ‘oku nau ha’I fakataha enau lotu mo enau ngaahi me’a fakapolitikalee(political theology); 2) ko e fakautuutu e kau e kau Kalisitiane he politikii, tautautefito ki Amelika ni, tupu mei he fakatokanga’I kuo malohi fau e ivi e kau ta’etui’Otua he mala’e politikalee.
Ko e definition ‘o e political theology ne ‘oatu kimu’a, ka ko e definition ‘eni ‘a Mark Lilla mei he Univesiti Columbia, “it’s an expression of an age old human quest to bring the whole of human life under God’s authority.”
Kimu’a he kuonga e enlightenment ‘o e senituli 18, ne mahino e fakataha e lotu moe politikale he ngaahi pule’anga fakatu’I ‘o ‘Iulope (kau atu mo e ha’atu’I ‘o Tonga). Me’apango ko e fakataha ko ‘enii, ne fakapelepela ai e politikale he lotuu pea mo e lotu he politikalee. Pea ‘oku ai e mo’oni ‘a Ben Mysterymann, lava ke tau fakatonulea pehee’i e vaa ‘o Tupou 1 mo e kau misinalee.
Neongo e fefakapelepele’aki ko ‘enii, ko e taha e argument ‘a Lilla na’a ne pehee, “ne ‘ikai ke hoko pee lotu ko e me’a ke ne fakatupu e ngaue kovii, ka na’e toe hoko foki ke hoko ko e me’a ke ne faka’ai’ai e ngaue lelei” (religion provided a deep well of ideas and symbols for organizing society and inspiring action for good…).
Talu mei he senituli 18 mo e kamata ke teke’i ‘e he kau saienisi e politikale ‘o onopoonii e political theology fakataha mo e political philosophy. Neongo ne fofoa’I e modern political science ‘e Machivelli he senituli 15 nai he’ene tohi ko ia ko e “The Prince.” Teke’I e political theology ke ‘oua ‘e toe ‘ai ke kau mai e ‘Otuaa he ngaahi me’a ‘a e tangatgaa. Teke’I e filosofia e politikalee koe’uhii ko e tui ‘a Socrates, Plato etc ko e fakamaau totonu ‘e ma’u ia mei tu’a (outside us human beings). Neongo ne ‘ikai tuhu pau e kau filosefa Kalisii ki he ‘Otuaa ka na’e ofi ‘enau fakaofiofii ki he ‘Otua, ofiange he kau saienisi politikale ‘o onopoonii.
‘Oku fakaanga’I e Harvey Mansfield ‘o Harvard e foungaako saienisi politikale e ‘aho ni ki hono fakali’eli’aki e filosofia e politikalee. Pea fakaanga’I ‘e Mark Lilla ‘o Columbia ‘a e li’aki ‘o e teolosia e politkalee. Ko hono ‘uhingaa ko e modern political science ko e politikale hala ha ‘ulungaanga….politics without morality. He ko e nunu’a e li’aki ko ‘enii ‘oku haa ia he kau Tonga ne ‘osi ako politiki mei USP mo NZ, Aust, US etc he 80’s mo e 90’s etc, ‘enau fokiange pee ki Tonga ‘o fa’ofua he temokalatii. Hangee temoo ko e savior ia e palopalema fakapolitikale ‘a Tongaa. ‘Ikai ha’anau sio ki he ngaahi me’a ‘e makatu’unga ai e lelei e temokalatii. Malo mo e taimi ni e kamata ken au sio ‘oku hala e fa’ofua ‘ata’ataa he temokalatii…fiema’u e lotu ke ne fai ha liuanga.
Kaikehe, ko ‘eku fakatonulea ‘a e “mali” ‘a Tupou 1 mo e kau misinalee, malo mo e lotuu mo ‘ene ta’ota’ofi ‘a Tupou 1 mei he kovi ne mei koviange(committing a greater evil). Kaikehe ka faka’ata’aki e fale’I ‘a Makiaveli ‘e peseti 100 ‘a Tupou 1 he me’afua e Machiavellian modern political science. Ko e taimi ne hopo hake ai ‘a Tupou 1, ko e fihi fau e tu’unga ‘oku ai e fonuaa. Ofi mai e ngaahi pule’anga malohii ke kolonia ‘a Tonga, kei malohi e lotu hitenii, movetevete fonuaa, huu mai e lotu Kalisitiane. Ko ia ko e ne ne ma’u e mafai ko e ola e “survival of the fittest”. Ne mei feefee kapau na’e ‘ikuna ha hou’eiki hiteni ka e fo’I ‘e Tupou 1? Ne mei fefee kapau na’e ‘ikai ha’u e kau misinalee? Tonga was on the crossroads…for better or for worse. Kapau na’a ko ha taki politikale kalisitiane koe taimi ko ‘enii, te ke fakaava ha matapaa ke “fai ha fakamalohi” ke fa’utaha e fonuaa fakapolitikale? Pe te ke ngaue’aki pee “’ofa fakaSisu Kalaisi”? Tuku ai pee ‘a Nomuka, ‘Uiha etc mo e ngaahi motu matanga ngata’a mei he lotu motu’aa ken au toki ului pee ha nau taimi mo e ‘Otuaa? Is it morally justifiable for a government to use force for the sake of unity? Mahalo ne tui ‘a Tupou 1 ka ‘ikai tali e lotu fo’ou he’ikai ha political unity.
Kapau ‘e hanga ‘e ha taha fakamaau’I faka’ulungaanga ‘a Tupou 1 (making a moral judgment), ‘e tu’u mei fee ‘o fai ai e fakamaau ko ‘enii? He’ikai lava ‘e ha taha faka’ikai’Otua ‘o fai ha fakamaau faka’ulungaanga kae’oua pee ke ne tui “moral laws exist” eg. it’s evil to murder, to rape etc. Kapau leva ‘oku tau pehee ‘oku ‘iai e moral law, kuo pau ke ‘iai e moral law giver, pea ko e taimi eni e huu mai ai e political theology. God has to exist in order for us to define what is evil in and out of politics.
Mahalo pee ne ngaue'aki e Tupou 1 e tofi'a ke 'uhinga 'e ua --1) ko e mo'ui'anga (to'o mei he uhinga fakatohitapu Ko Sihova e tofi'a e kau Livaite); 2) ko e kelekele(to'o mei Tonga-- a cultural and political term...ke fakamahino ko e pule fakatu'i). Ka e hangee ko e ngaahi talanga kimu'a, kapau ko e moto ko e me'a ke tau 'ai 'i loto...Ke lea pehee e taha kotoa.
Kapau 'oku tau tui ne tulaafale 'a 'itaniti hono fatu e uho fakapolitikale hotau fonuaa, taa he'ikai te tau 'ausia lelei tahaa ta'etetau foki 'oku kumi ki he me'a mo e taumu'a ne taa ki ai hotau uhoo.
‘I he 2008 nai ne ma felingiaki mo tv.pe ‘oku tonu e kau e lotu he politikii pea ko e tv. Ne ne pehee ‘oku totonu. Neu faka’ikai’i. Ko e taimi ni, ‘oku ou tui ki he fakakaukau 'a tv. pea ‘oku tonu ke ‘iai e new political experiment ‘I Tonga…merge politics and theology, monarchy and democracy. Ka 'oku ou tokanga lahi kuo pau ke mahino e fo’ilaine manifi( a fine line) he vaha’a e ngaue lelei mo e ngaue kovi he taimi e fakataha e lotu mo e politikalee. Kuo pau ke fai e ako mei he pre-enlightenment period mo e politikale ‘a Amelika talu mei he 1980 tupu ki he taimi ni ke ‘oua na’a tau fai e fehalaaki ne hoko ‘I ‘Iulope pehee ki he involvement e kau evangelical he politikale ‘a Amelika he faka’osinga e senituli 20 mo e kamata’anga e senituli 21, ke 'oua na'a tau too ki he pelepela tatau.
|
|
|
----- Original Message -----From: seni taniela
--
'Oku tufa atu e email ni koe'uhi 'oku kau ho tu'asila he memipa 'i he "Tasilisili-he-ngaluope"
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o email ki he Tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa ki he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Pea ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.432 / Virus Database: 270.14.137/2617 - Release Date: 01/12/10 19:35:00
Seni
Koe theology studies 'oku kau ai moe ako kihe 'Otua 'ihe 'ene fou mai he kosipeli moe 'ataakai moe ngaahi 'events' na'e hoko 'i mamani talu meia Sisu 'o a'u mai kihe 'aho ni. In other words, koe study of theology 'oku ne 'cover' 'a e houa 'e 24, 'aho 'e 7 'a e mo'ui 'a e tangata 'i hono vaa moe 'Otua pea kau ai mo hono 'environments', you name it, from politics, to health system to economics etc. etc..
'Oku hangeee 'a e fakamatala 'a e fu'u kakai ko 'ena 'oku ke referees mai 'aki na'e 'ikai ke 'cover' 'a e politics and economics 'ihe study of theology ka ko hono toki 'cover' mai pe 'ihe 'enau 'research' ki honau phds, comeon! of course they have to make it sound as the first time! hehehehe.
Koe 'uhinga ia na'e takimu'a ai 'a e kau taki 'o e Siasi (the late Patelesiofinau & Havea) 'ihe democracy movement 'a Tonga meihe 1970's/1980's, na'e 'osi a'u atu pe 'enau ako 'ihe theology kihe economics & politics? 'E toe foki 'a mamani kihe founga fakaTupou I?
daphne |
|
Koe theology studies 'oku kau ai moe ako kihe 'Otua 'ihe 'ene fou mai he kosipeli moe 'ataakai moe ngaahi 'events' na'e hoko 'i mamani talu meia Sisu 'o a'u mai kihe 'aho ni. In other words, koe study of theology 'oku ne 'cover' 'a e houa 'e 24, 'aho 'e 7 'a e mo'ui 'a e tangata 'i hono vaa moe 'Otua pea kau ai mo hono 'environments', you name it, from politics, to health system to economics etc. etc..
'Oku hangeee 'a e fakamatala 'a e fu'u kakai ko 'ena 'oku ke referees mai 'aki na'e 'ikai ke 'cover' 'a e politics and economics 'ihe study of theology ka ko hono toki 'cover' mai pe 'ihe 'enau 'research' ki honau phds, comeon! of course they have to make it sound as the first time! hehehehe.
Koe 'uhinga ia na'e takimu'a ai 'a e kau taki 'o e Siasi (the late Patelesiofinau & Havea) 'ihe democracy movement 'a Tonga meihe 1970's/1980's, na'e 'osi a'u atu pe 'enau ako 'ihe theology kihe economics & politics? 'E toe foki 'a mamani kihe founga fakaTupou I?
|
==============================================
'E Daphne
'Ikai ke fu'u mahino kiate au pee ko e haa e me'a 'oku ke ta'efiemalie aii. Hangee 'oku ke fisi'ia he 'iai e me'a ko e political theology.
Ko hai mo koe 'oku ke fakaanga'i 'a Harvey Mansfield ko e Professor of Govt. i Harvard talu mei he 1962, 'o tala ko ene fakamatala ki hono Ph.D. 'Oku ke loi, he ko ene Ph.D ne ma'u pee ia he 1960 tupu...ko e fakamatala neu 'oatu ko e konga ene fakamatala he 2005 ki he me'a 'oku hoko tonu he political science. Pehee ki he fakamatala 'a Lilla he 2007, kuo fuoloa e ma'u hono Ph.D. Talanoa he issue 'oku lave kiai e ongo tamaa. Pehee mai 'oku loi e lau e ongo tamaa kae'oua e pae pehee talanoaa, ta'engali talekita ia 'etau SNM mo e shareholder he'etau pisinisi vai mo tv.
'E Daphnee, kapau ko ia ko e theology 'oku ne cover e tafa'aki kotoa, ko e haa koaa kuo toe ui e me'a he ako teolosiaa ko e Pacific Contextual Theology kae 'ikai theology 'ata'ataa pee? Toe huke ho'o tohi teolosia pe ko e haa koaa kuo ui ai e motu'i teolosia 'e taha ko e Liberation theology. Na'a ku toe talaatu kimu'a ke ke toe sio pee ko e haa koaa kuo 'iai e me'a 'oku ui ko e theology of global warming. 'Oku 'iai mo e course theology he ngaahi 'apiako e ni'ihi ko e Theology of Change.
Hangehangee ko e 'uhinga hono fahi pehe'i koe'uhii ko e ope atu 'a e 'Otuaa. Ke mahino 'Ene founga he tapakehekehe mo'ui kuo pau ke tau tofitofi hifo ke mahino.
Fakatokanga'i 'oku kei palai e feohi e politiki mo e siasii. Toe palai mo e founga pisinisi e kau lotuu 'enau pusiaki'i e founga pisinisi e mamanii. Fiu kumi ha taha politikale mo pisinisi 'oku mo'ui faka'Otua (godly politician/business man).
Fakatokanga'i 'eni Daphne. Talu e kamata e movement Temo pea neu 'alu ki he achive he site a Konivesio e temokalatii, te'eki ai ha taha te ne he'aki e fo'ilea "NON VIOLENT RESISTANCE" neongo 'oku 'asi pee ngaahi lea ki he melino. Ko e fo'i palai ko 'enii, 'oku 'ikai 'ilo ai 'ehe kakai ko e haa e me'a te nau faii. Pea kuo fakaoli ai e kau lotu he ngaue'aki 'e he kau politikalee. Sio ki he inconsistency e kau takii e siasii (Katolika & SUTT etc.) he'enau involve he politkii. Kehe kau palesitenii toe kehe e kau faifekauu...mo e kakaii. Palesiteni 'e ni'ihi nau active he poupou ki he temoo, palesitenii 'e ni'ihi nau fakalongolongo...kau faifekau 'e ni'ihi nau haupapa e pule'angaa he televisone, kau faifekau 'e ni'ihi nau haupapa e temoo. Toki e'a e ta'emahino he 16/11. Tukukehe kapau 'oku kehekehe 'Otua 'oku fai ki ai 'enau lotuu. Haupapa 'e Rev Simote Vea mo Manase Tafea e
pule'angaa, kae taufale'i atu 'e Rev. Palu ('ikai ko Ma'afu Palu) e kau temoo.
Daphnee, 'oku 'osi 'ilo 'ehe poto mo e poto e process e mavahe e politiki e mamanii mei he lotuu he ngaahi senituli kimu'aa, tukukehe 'a Tonga. Pea neongo e fakataha 'a e politiki moe lotu 'i Tonga, ka ko e kau ako politiki mo e ni'ihi 'oku ako politikalee 'oku teu'i nautolu he fakakaukau 'oku 'ikai ha fakamahu'inga'i ai e 'Otuaa. 'Eva atu ki he va'aako politiki 'a TAFE ooops 'o vakai pe 'oku 'iai ha political theology ai. Toe keheange kau lotu 'oku 'i lotopolitikalee 'a e talamai e tuku e lotuu ia 'i tu'apeito ka nau fai atu nautolu i hee. Huanoa ka a'u mai e mali gay issue, abortion etc...
Pea na'a ku talaatu 'a e nunu'aa ko e 'osi mai pee 'etau kau ako politikii hangee ko e smart move ke nau fa'ofua he temokalatii, 'ikai ke nau toe sio ki ha tafa'aki pe malanga'i mai e ngaahi makatu'unga (conditions) 'e fakafalala ai ha lelei e pule fakatemokalatii. Pea 'oku 'iai e kau 'akatemika mo kau politikale 'oku nau argue ke 'oua na'a kau mai e lotuu he politikalee 'i Amelika ni. 'Oku ou tui ko e me'a 'oku hoko i Amelika 'oku ne uesia 'a TOnga 'i he liloo. 'Oku ai e kau ako progressives mo e kau politiki eg Akilisi ko 'enau kei tukulolo pee ki he lotu 'i Tonga ko e malohi e ivi e culture 'a Tonga 'oku o fakataha mo 'enau lotu.
Fefee ke ke 'uluaki define mai e fo'ilea na'a ke ngaue lahi'aki ko e "HAUASM" he sisu Haua, pehee ki he sisu Tongaa kau tui ki ho'o pole'i e fakakaukau neu tuku atuu. |
Seni
'Uluaki fakama'opo'opo mai ho'o talanoa kae toki hoko atu 'eta fepotalanoa 'aki. Koe haa 'a e kaunga 'o e SNM kihe talanoa 'oku fai? Koe lau ho lahi koe haa 'oku ke fakafuolahi ta'eta'e'uhinga pehe ai? 'Oku mo'oni pe ho'o lau 'oku ou ki'i feel insulted ho'o fo'i palakalafi ko ia, and let me reconfirm to you that I am proud to be a woman, yes a Tongan woman! hehehehehe.
Luelue lelei pee he 'oku ou lolotonga tui hoku suu exercise, pea ki'i talisi'i hifo ho'o tupetupe'i mai 'a e kau ako harvard ko 'ena he na'e te'eki ke mole ange ha'anau fo'i pateta hono fafanga 'a Tonga. 'Oku lau miliona 'a e kakai 'i 'Aositelelia ni 'oku te'eki kenau fanongo kinautolu 'ihe kalasi ko 'ena? pea mahalo ko koe pe Tonga kuo fanongo 'ia kinautolu ka 'oku ou fie'ilo lahi 'aupito kia kinautolu he 'oku nau fu'u mahu'inga kuo nau ma'u ho loto koe Tonga pea koe 'uhinga pe ia 'eku mahu'inga 'ia 'ia kinautolu.
Seni, kapau na'e lava 'ehe 'eku tangata'eiki ke totongi 'eku ako 'i Harvard, kuo fuoloa 'eku phd mai mei ai 'ihe theology, kae pango koe si'i tangata'eiki na'e ma'u pe 'ene mo'ui 'ihe fua niu, hehehehehe.
Kaikehe, teu toki talanoa atu, kae 'oualeva ke kai ange 'emau toopai.
daphne
daphne |
Kataki pe Seni ko 'eku fakatonutonu atu, 'oku 'ikai koha talekita au 'ihe Sioeli Nau Mission, koe 'ofisa fetu'utaki au, pea 'oku vaveni pe hono tuli au meihe lakani ko ho'o fo'i comment.
Koe Talekita 'o e SNM 'i Tonga ko Sione Tupou 'o Houma Tongatapu.
'Oku 'iai 'a e Komiti Poate Pule 'ae Sioeli Nau Mission pea 'oku 'ikai keu kau au 'ihe komiti pule'i 'o e SNM.
daphne
|
|
Luelue lelei pee he 'oku ou lolotonga tui hoku suu exercise, pea ki'i talisi'i hifo ho'o tupetupe'i mai 'a e kau ako harvard ko 'ena he na'e te'eki ke mole ange ha'anau fo'i pateta hono fafanga 'a Tonga. 'Oku lau miliona 'a e kakai 'i 'Aositelelia ni 'oku te'eki kenau fanongo kinautolu 'ihe kalasi ko 'ena? pea mahalo ko koe pe Tonga kuo fanongo 'ia kinautolu ka 'oku ou fie'ilo lahi 'aupito kia kinautolu he 'oku nau fu'u mahu'inga kuo nau ma'u ho loto koe Tonga pea koe 'uhinga pe ia 'eku mahu'inga 'ia 'ia kinautolu.
|
==============================================
'E Daphne,
Ko e palopalema 'oku tau fangatua mo ia he mamani fakafiefia ni, palopalema faka'ekonomika, fakapolitikale, faka'ulungaanga koe ola e ngaahi fakakaukau (consequences of ideas--philosophical, theological, political, economic etc)...'oku 'ikai koe ola ia e ta'e'ilo kihe vocational education 'oku ke luo taha aii...ko e ola ia e classical education hangee ko Atenisii. Ko ai ai , 'oku pukupuku fau ho'o nofo taha hono malanga'i e ako vocational hangee 'oku sesele pule'angaa ho'o fakaanga'i e sistemi he taimi nii.
Ko e 'uhinga ia 'eku tui ki he fakafepaki'i e tv ho'o luotaha pee ako vokaasio kae 'ikai ha matapaa ke fakamo'oni'i e lesoni he Sapatee 1 Kol 12... e ai pee ni'ihi 'oku tonu ke nau ako vocational, pea 'iai e ni'ihi 'oku totonu ke nau ako ki he classical education...eg Atenisi. mo e ngaahi ako kehekehe. Ne fokotu'u e tv ke 'oua e ai e false hope 'o pehee pee ka 'ikai pee ma'u ha'o vocational education koe ngata ia e mamanii.
Fakatokanga'i e laui miliona 'oku 'oatu 'e he kau nofo muli kau ai 'a Amelika ni ki Tonga koe'uhii ko e tu'umaliee mo e tau'ataine e fonua ni, mo e fonua na, ko e consequences of ideas...good ideas in practice. Ke lele lelei ho'o ako vokasioo, kuo pau ke 'iai political/econmic system lelei, ke 'iai political system lelei 'e tokoni atu ai 'a Mansfield.
Sio ki he ma'ulalo e talanoaa, 'ikai ke ke pehee mai 'oku loi pe hala e me'a 'oku lave kiai e ongo tangata neu 'oatu, ka ke lau 'e koe 'oku ou fiepoto etc..ho'o post kimu'a etc...Tuku e fanongo mo ta'efanongo 'ia Mansfield, talanoa he issue moe poini 'oku talanoa kiaii a Mansfield...ko e me'a ia teu poupou lahiange ai ki Atenisi 'i ho'o ako vocational...he teke teu'i e koe kau ako ngaue kae li'aki ke teu'i e ni'ihi ke nau faitu'utu'uni ki he political and econ structure e fonuaa 'aia 'e lava ke ne fakamasiva'i e ako vocational oku ke fakalelee. |
Seni
Teu toomui 'ihe 'eku lelue ka teu feinga pe keu lave si'i atu kihe tafa'aki ko 'eni felave'i moe Voc. Ed.. Teu toki foki ki ho'o fakamatala kimu'a ha lahi 'oe taimi. Koe tangata mahu'inga foki koe pea kuopau pe ke 'oatu 'a e fakamatala 'e malava ke mahino ai 'a e kakapa atu kiho taloni.
Kaikehe, 'oku ou sai'ia ho'o lave mai kihe vocational education koe 'uhi keu fakamahino'i atu ai leva kiate koe, na'e conclude 'a e tui koe vocational education 'e malava ke si'isi'i ange ai 'a e palopalema 'a Tonga moe Pacific 'o fakatefito 'ihe ngaahi fakatotolo na'e fakahoko.
Telia na'aku tomui 'ihe lelue, na'e fai 'a e fakamatala 'a e Director 'o e Ausaid 'a 'Aositeleli ni kihe SNM 'oku nau fiema'u ke 'omai 'a e ngaahi proposal 'a Tonga kihe Ausaid (AUS $22,000,000 available) 'o fakatefito 'ihe ngaahi projects felave'i moe vocational education. Ko hono 'uhinga he kuonau 'osi fakahoko 'a e ngaahi fakatotolo pea mahino koe konga ia 'o e ako 'oku vaivai 'aupito ai 'a Tonga pea moe pacific kotoa, tukukehe 'a NZ mo 'Aositelelia ni.
Ko ia ai Seni 'oku 'ikai ke fo'ou 'a e fakamatala ni ia kihe pule'anga Tonga he kuo nau 'osi femahino'aki kinautolu ai moe pule'anga 'Aostelelia ni, pea koe fakamatala tonu pe 'ena 'a e Ausaid felave'i moe Vocational Education. 'Oku 'iai 'a e fakamatala 'oku confidential ka 'oku ou 'amanaki pe 'oku mahino atu kiate koe 'a e tafa'aki ko ia kihe Voc Ed. 'Oku tau kai kolekole kitautolu pea kuopau ketau fai 'a e me'a 'a e kai kolekole koe talangofua kihe ngaahi fiema'u 'a e international donors.
Ko hono ua, ko 'Aositelelia ni 'oku too 'enau fakamamafa pea tatau pe mo Nu'usila kihe vocational education 'aia 'oku 'iai 'ene kau lahi kihe tu'unga faka'ikonomika mo hono langa hake.
'Oku tupu 'a e 'ikai lahi ha export 'a Tonga meihe 'ikai ke lahi 'a e 'ilo fakangaue (employment skills), pea koe konga pe ia 'o e vocational education. 'Oku 'ikai teu ofo au Seni 'i ho'o fakaikai'i 'a e Vocational Education pea mo TV he koe language fo'ou ki he kakai Tonga tokolahi kae tautefito kia kimoua.
teu toki talanoa atu, sorry atu, have to run....hehehehe.
ofa atu kiate koe Seni, keep it up! |
SISU LAMI HE 'OTUA
NA'A KE TAMASI'I 'I MU'A
PEA U FIE FAI 'ALAA
(pea ala hake to’o hono matasio’ata lautohiii, too mai kimu’a hono
kumukumu he funga tu’unga, pea fakatotoho mai e le’oo moe laine
faka'osi e himi ...)
HE SIPI NA'E HEE ...
Koe talanoa ‘o e ‘Ekisoto (tu’u ‘a ‘Isileli mei ‘Isipite ‘o ‘alu he
toafa) koe fakataumu’a ki he Fonua ‘oe Tala’ofa (tau maheni mo ia ko
Kenani). Koe palomesi ko eni ‘a e ‘Otua ki Kenani ko e “tofi’a” ia
‘oku hanga ki ai ‘a ‘Isileli mei he’enau tu’u ‘o ‘alu mei ‘Isipite.
Koe tu’utu’uni ia ki ‘Isileli - Ko ho’omou tauhi e ngaahi tu’utu’uni
‘oku ‘oatu (lolotonga e fononga ‘Ekisoto), pea te tau a’u ki he tofi’a
ko ia (Promised Land – Kenani), nofo ai ko e kakai ‘a e ‘Otua, pea
nofo ai e ‘Otua ko honau taki. Pea ko e me’a leva na’e hoko he
lolotonga ‘a e fononga ‘ekisoto ko ‘ene fononga mo kinautolu koe
Pou’ao (he ‘aho), pea Pou-maama (he po’uli).
'Oku pehee leva:
• Koe tofi’a ee kuo fokotu’u (Promised Land as inheritance)
• Tau pehee pee kuo ma’u he kuo mavahe mei ‘Isipite
• Ko e a’u ki ai ko e tauhi e ngaahi tu’utu’uni ne tuku mai
• ‘A ia koe aleapau/palomesi (agreement/contract/promise); tofi’a
(fonua/kelekele) ke mou nofo ai mo au – that’s my part of the
agreement. Mou tafa’aki koe tauhi ‘eku tu’utu’uni (keep my
commandments – your part of the contract)
• Toe ta’ota’o atu pee he contract: teu fononga fakataha pee mo
kimoutolu – Pou-’ao (‘aho), Pou-maama (po’uli); keu tokoni ki he
‘ekisoto (fafanga mo fkinu), pea u mamahi ho’omou talangata’a.
‘Efeso 1:14
‘Oku ngaue’aki ‘e Paula e “iheritance”, ko 'ene feinga ke fakafoki mo
fakalanga ‘a e fakakaukau ‘o e (‘ekisoto). Ko e "guarantee of our
inheritance", ko hono fakatoka ki he kakai 'a e anga 'o e
fononga'anga. Ko e whole point of the Holy Spirit pea mo hono fatongia
ko 'ene Pou-'ao mo Pou-maama, because the whole world become God's
peoples' inheritance! (ko AU 'a e 'Isileli fo'ou - Sisu ia!) Pea ko
kinautolu 'oku tui mo muimui kia Sisu, koe kakai 'a e 'Otua (Israel in
the Exodus), pea ko e mamani 'a hota tofi'a 'oku ne palomesi mai ke ta
inherit - ke hoko ko htoa tofi'a. You & I inherit the world!
Ko e feinga ia 'a Paula ke fakamatala 'a e pekia mo e toetu'u 'a
Kalaisi pea pehee ki he hoko mai 'a Laumalie Ma'oni'oni ko hota tataki
ki he inheritance/tofi'a 'oku palomesi mai. Vakai kihe 'uhinga 'a
Paula; mei he Pasova kihe Kolo-e-Tala'ofa! Pasova ko e fakamanatu e
hiki atu 'a e fononga mei 'Isipite, ki he Toetu'u (Kolo-e-Tala'ofa).
Ko Sisu ia! Ne pekia & toetu'u he Pasova, hili 'aho 'e 50, toe foki
mai he Laumalie Ma'oni'oni! Fakatokanga'i 'ae talanoa 'oe 'ekisoto.
Mavahe mei 'Isipite, hili 'aho 'e 50 nau a'u mai ki Mo'unga Sainai.
Kaka Mosese 'o hifo mo e "lao" (tablets of covenant).
Ko e teolosia ia 'o e Laumalie Ma'oni'oni pea mo hono fatongia mo 'ene
ngaue 'oku feinga 'a Paula ke fakatotoka mo fakamatala (in particular
Loma 8). Tohi Hepelu 'oku ne talamai ko e pekia & toetu'u 'a Kalaisi
ne ne to'o kotoa mo faka'ataa ai 'a e ngaahi fatongia faka-"lao" (the
new Israel). Palomesi mai ke ta inherit the world. Not easy ka ko e
Laumalie Ma'oni'oni ena ke Pou'ao & Pou-maama ki ho'o fononga. ('oku
'ikai fakata'e'aonga'i kinautolu 'oku hiva hopohopo, valevale lau, pea
mo too vilo, he ngaahi siasi ni'ihi). But the theology behind the Holy
Spirit is for God's people ke pou'ao mo pou maama he'eta 'ekisoto 'oku
fai ni kihe fonua 'o e tala'ofa!
BUT, you have to keep the part of the agreement Israel! Tauhi 'eku
ngaahi tu'utu'uni he lolotonga e fononga'anga! He'ikai faingofua he ko
e kakai kia fefeka kitautolu. Launga 'oku 'ikai tuku, faai atu pee
langa e ngaahi kafi koula, fai pee hotau loto ... etc. That does not
mean 'oku ne li'aki ai kitautolu. Kei tangi pe mo toupili (in the for
of the Holy Spirit) he ko 'ene palomesi.
'Otua mo Tonga ko hoku Tofi'a
'Oku ou tui pe na'e a'usia 'e Tupou 1 e visone 'a Paula. Ka 'oku ou
malie'ia he'ene fokotu'u e moto - God & Tonga my inheritance. Ko 'ene
fakapipiki e 'Otua, hangee 'oku ne pehee - ka ke mama'o mei he 'Otua
Tonga, ko e kulanoa ha'o feinga ke inherit the world! i sincerely
believe he pipiki ki he ngaahi mo'oni fakatohitapu ne 'uluaki fokotu'u
- Tupou 1 made a covenant with God, and reading Tonga's history 'oku
tauhi 'ehe 'Otua e tafa'aki 'o e konituleki. ko e palopalema pee 'o
Tonga ko e 'ai ke tau langa kafi koula, ke tau maumau'i e ngaahi lao
'oku ne kole mai ... ke maumau'i ekonituleki 'aki e ngaahi 'uhinga 'a
mamani.
Vakai'i e kau politiki mo 'enau me'a 'oku 'ai ke fai ki Tonga na'a nau
maumau'i e konituleki ne 'osi alea'i. Tukukehe ka kuo 'osi hono taimi,
pea feinga'i ke toe alea'i ha konituleki fo'ou! Ka mou tokanga .....
na'a Tonga mo Siaina, moe Ako Vokasio mo 'Aositelia, pea mo e 'Otua
('o ka faingamalie) ko hotau 'inasi!
TV
sai ho'o humai he kuo longoa'a atu hono tu'uaki'i 'e Seni 'a e kau political scientists 'a Harvard 'i Tasilisili ni, he takoee ko koe 'ene referee no. 1, hehehehe, kataki atu 'oku ou vale 'aupito au 'ihe fakakata, 'oku ou lotoma'a 'aupito au pea 'oku faingata'a keu toe fakakaukau 'oku 'iai ha taha 'e fasifasi, hehehehe.
Na'e folofola'aki 'e Sisu, monuu'ia 'a e loto ma'a he tenau mataaa 'a e fonua, hehehehe.
daphne
|
|
Seni
Na'ake toutou talamai 'i ho'o ngaahi fakamatala 'ihe tepile ni na'e 'ikai keke tui tatau mo Tevita Vaikona, ka koe taimi ni kuomo tui tatau.
Fakamolemole atu, na'e te'eki keu lau 'e au ha fakamatala 'a Vaikona, pea he'ikai teu assume ha fa'ahinga issue na'ane 'osi taukapo'i. 'Oku ou manatu'i 'ihe ngaahi tepile kimu'a na'e mahino mai na'e lahi ange ho'o tui 'oku fakapikopiko 'a e kakai tokolahi pea ko kinautolu 'oku tupu ai 'a e toolalo 'a e tu'unga faka'ikonomika 'a Tonga.
'Ihe konga ko 'eni kimui ni mai, teu fiefia kapau teke hanga 'o fakatonutonu'i mai kapau 'oku hala 'eku ma'u ki ho'o lau. Ko ho'o taukapo, felave'i mo hano apply 'a e political theology 'i Tonga, 'oku totonuu ke to'o ki tu'a ha fo'i tokotaha 'oku tangutu 'ihe mafai 'okapau koha me'a ia ke lelei ange kihe tokolahi 'o e fonua?
Kapau na'e 'i heni 'a Mansfield, teu lea ange ki ai, "Kuo pekia 'a Kalaisi pea toetu'u; koe me'ani 'oku 'ikai tui ia 'oku lahi 'anoa hono lelei moe mafai 'o e 'agape' 'ihe ngaahi palopalema faka'ikonomika 'oku tau tofanga ia 'i Tonga? Koe fehu'i, 'e anga fefe hono solova 'o e ngaahi palopalema? 'Oku fa'o nai 'ihe visone 'a Tupou I 'ihe moto 'o Tonga?
'Oku hangee kiate au ko Mansfield na'ake lave ki ai koe Political Scientist? pe koe Theologian?
Seni, 'oku ou fakamolemole'i koe 'under the banner of agapee', ko hono 'uhinga he koe fo'i lea koe 'fiepoto' na'ake tukuaki'i hala 'aki au na'aku lea 'aki atu kiate koe 'oku' ikai ke tu'u ia 'ihe 'eku dictionary, personally 'oku ou toonounou, ka 'oku ou tulituli ke 'accept' 'a e ngaahi blessings 'beatitudes' na'e tala'ofa 'aki 'e Kalaisi 'oku fakafou mai 'ihe 'ene Kelesi 'ihe 'aho kotoa.
ofa lahi atu |
|
Seni
Teu toomui 'ihe 'eku lelue ka teu feinga pe keu lave si'i atu kihe tafa'aki ko 'eni felave'i moe Voc. Ed.. Teu toki foki ki ho'o fakamatala kimu'a ha lahi 'oe taimi. Koe tangata mahu'inga foki koe pea kue 'asi opau pe ke 'oatu 'a e fakamatala 'e malava ke mahino ai 'a e kakapa atu kiho taloni. |