--
--
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
---
You received this message because you are subscribed to the Google Groups "Tasilisili-he-ngaluope" group.
To unsubscribe from this group and stop receiving emails from it, send an email to tasilisili+...@googlegroups.com.
For more options, visit https://groups.google.com/d/optout.
Malo Fakapulia mo e kau tangata Lava feefee nai ke tau hao mei hano malanga'i e kosipeli fkalao pe kosipeli ma'ama'a he Kosipeli o e aho ni. Mahalo ko e fkmamafa e peseti e 98 e kau malanga he Sapatee e mei mei peheni--to prove your love for God, obey his commandment...ko e ne fekau leva ke tau feofaaki hange ko ene ofa'i kitautoluu etc....mahalo ko e peseti 98 e kaingalotu te nau foki ki 'api feeling guilty, stressed, depressed etc heenau ongo'i it's burdensome to love others like Jesus pea ko e asi pee fo'ilea ko e commandment Kuo otometiki pe rebellious e kautalavou e siasi....osiaange ko e fekau eni ke kaka to etau fiefiaa....how can we avoid bothitfalls and merge the two....Gods love and. Gods commandments without falling into the same
moralistic and legalistic message...??or cheap grace Sent from Yahoo Mail for iPad |
![]()
This message is eligible for Automatic Cleanup! (tasil...@googlegroups.com) Add cleanup rule | More info
!!..MALANGA SAPATE FA’EE (10/05/2015)Ngaahi lesoni: Same 98; Ngaue 10:44-48; 1 Sione 5:1-6; Sione 15:9-17Ngaahi Himi: Himi.365, 535,562, 640Kaveinga: “Koe fa’ee ko e fatongia koe Kelesi ta'engata ia”
Potu Folofola Malanga: Sione 15:12 “Ko ‘eni ia ‘ae tu’utu’u ni ‘a’aku, Ke mou fe’ofa’aki ‘o hange koe ‘ofa na’a ku fai kiate kimoutolu.”TalateuKoe taha ‘eni ha veesi folofola ‘oku fa’a ngaue’aki ‘e ha kau fa’ee kuo nau tatau mai ki he fanau moe mo’ui ni ka nau tukufolau atu ke nonofo mo honau ‘Eiki huhu’i ‘i hono pule’anga. Pea ‘oku hoko tonu mai pe ‘ae talanoa ni pea moe Sapate ke fakamanatu ai ‘ae tou’anga ‘oe ngaahi fa’ee kotoa pe. Koe Sapate ‘eni hono 6 ‘oe fa’ahi ‘oe Toetu’u ‘a ia na’e kamata ia mei he ‘aho 5 ‘o ‘Epeleli ‘o ‘osi mai ki he ‘aho 14 ‘o Mee ni. Koe lanu ‘oku ngaue’aki koe Hinehina pe Engeenga pe koula he koe lanu ‘oe ikuna kafakafa kuo fai ‘e Sisu ma’a mamani. Koe talanoa ‘oe ‘aho ni ko hono hoko atu pe ia ‘oe talanoa na’e kamata’i mai ‘e Sisu mo ‘ene kauako ki he mahu’inga ‘oe nofo ma’u ‘ae ngaahi va’a ‘i he sino’i vaine. Pea koe’uhii koe vave ‘ae hokosia hono puke ia ke fai hono fakapoongi na’a ne fai ai ‘ae fakaloto lahi ni ki he mahu’inga ‘oe pau ke nau nofo ma’u he’ene ngaahi tu’utu’uni “Ko ‘eni ‘ae tu’utu’u ni ‘a’aku, ke mou fe’ofa’aki ‘o hange koe ‘ofa neu fai kiate kimoutolu” pea ko ia ‘etau veesi malanga.Koe vete ‘oe talanoaNa’e ‘osi ‘afio’i pe ‘e Sisu ‘ae tukunga ‘e hoko atu ki ai ‘ene kau ako ‘i he taimi te nau mavae. Na’e ‘osi ‘afio’i pe foki ‘e Sisu ‘ae malohi ‘oe ‘ofa’i ‘e he’ene kauako ‘ae ngaahi fekau ‘ene Tamai. Na’a ne ‘afio’i pe foki kuopau ke ‘i ai ha Siutasi kene lavaki’i ia pea kuo pau ke ‘i ai moha Pita kene Fakafisinga’i ia. Koha fakamatala mo’oni ia ‘ae fa’ahinga ‘ofa na’e fai’aki ‘enau polepole he ngaahi ngaue fakaofo mo e ngaahi ngaue mana ‘a Sisu lolotonga ‘ene ngaue fakafaifekau. Na’e ‘osi ‘afio’i pe ‘e Sisu ‘e ‘i ai ha kakai te nau ‘anuhia, pekalae mo tutuki ia pea tokua ko kinautolu ia ‘e lau koe fili ‘o ‘ene kau ako. ‘I he ngaahi ‘uhinga ni kotoa na’e fakama’opo’opo’aki pe ‘e Sisu ‘ae uho tefito ‘o ‘ene hoko mai ki hotau mamani ‘o ‘ikai mo ha toe me’a ka ko ‘ene ‘Ofa pehe ke li’aki ‘ene mo’ui kae mo’ui hotau mamani. Ko ‘eni ‘ae tu’utu’u ni ‘a’aku, ke mou fe’ofa’aki ‘o hange koe ‘ofa neu fai kiate kimoutolu”‘Oku hiki tohi ‘e Sione ‘a e fa’ahinga ‘ulungaanga ‘ene fekau’aki mo ‘ene kau ako. Ko Ia, ‘a e vaine, ko ‘ene kau ako, ‘a e ngaahi va’a. Ko e tupu ‘afa’afa ‘a e fu’u vaine, ‘e tu’unga ia ‘i he fenofo’aki ‘a e ngaahi va’a pea mo e vaine; ‘o nofo ‘a e folofola ‘a e “vaine mo’onia” ‘i he ngaahi “va’a” pea nofo ma’u ‘a e ngaahi va’a ‘o tauhi ‘ene tu’utu’uni. ‘Oku ne fakamahino leva ‘i he potu folofola ko eni ‘a e tu’utu’uni fo’ou ‘o e vaine. “Ko ‘eni ‘ae tu’utu’u ni ‘a’aku, ke mou fe’ofa’aki ‘o hange koe ‘ofa neu fai kiate kimoutolu.” Ko eni ‘oku ‘atu ‘e Sisu ha “tu’utu’uni” ‘a’ana, ki he’ene kau ako. Ko e tu’utu’uni ia ke nau tauhi, ‘o tu’unga mei ai ha’anau fua lahi: “Ke mou fe’ofa’aki, ‘o hangē ko e ‘ofa ne u fai kiate kimoutolu” (v.12). ‘I he tu’unga ko ia na’e ‘omi ‘e Sisu ha fakataataa mahino ‘ene fekau’aki mo fe’ofa’aki mo’ene kauako: “Tala’ehai ‘oku ai ha ‘ofa ‘a ha taha ‘e lahi ‘i he ‘ofa ko ē, ke ne li’aki ‘ene mo’ui koe’uhi ko hono ngaahi kaume’a” (v.13). Ko e sīpinga ia ‘o e ‘ofa ke pukepuke’aki ‘a e ngaahi “va’a”. Ko e ‘ofa ‘a Sisu kiate kinautolu, ‘a e fa’ifa’itaki’anga ‘o e ‘ofa ‘a e va’a ki he va’a.‘Oku fakasino leva ‘e Sisu ‘ae fe’ofa’aki ko ia he vaha’aa ‘oe tamaio’eki mo ‘ene ‘Eiki. Ko e anga ‘o e kau tamaio’eiki, ko e talangofua ta’efehu’ia ki hono ‘eiki, he na’e ‘ikai ‘ilo ‘e he tamaio’eiki pe ko e hā ‘a e me’a ‘a ‘ene ‘eiki ‘oku fai. Ka neongo ia, ka na’e pau ke ne talangofua pe, ‘o ‘ikai ko ‘ene ‘ofa ki he’ene ‘eiki, kae fai koe’uhi ko ‘ene manavahē. Na’e ‘ikai pehē ‘a e ‘ofa ‘a Sisu ki he’ene kau ako; ‘a e ‘ofa ‘a e vaine ki hono ngaahi va’a, he na’a ne tala kiate kinautolu ‘a e ngaahi me’a kuo ne fanongo tonu mei he’ene Tamai (v.15). ‘O pau ai ke lau ‘e Sisu ‘a ‘ene kau ako, ko hono ngaahi “kaume’a” kae ‘ikai ko ‘ene kau “tamaio’eiki”, koe’uhi he na’e faka’ilo ‘e Sisu ‘a e me’a kotoa pe ‘a’ana ki he kau ako. Kuo ne toutou tala eni ‘a e ‘uhinga ‘o ‘ene ha’u; ‘a e pau ke ne fou he kolosi, ko hono mate’anga ia, ‘a ia foki, te ne toki tohoaki ai ‘a māmani kiate ai (3:15; 12:31-33). Kuo ne tala foki kiate kinautolu, ko ‘ene ‘alu ‘o te u ha ‘api mo’onautolu, pea te ne toe ha’u, koe’uhi ke ne ma’u ‘akinautolu, ki he feitu’u te ne ‘i ai ‘e ia, ‘a ia foki ko e ‘ao ‘o e Tamai (14:1-5). Kuo ne faka’ilo foki kiate kinautolu mo e “hala” ki he feitu’u te ne ‘alu ‘o teu mo’onautolu, he ko Ia ia ‘a e “hala” ki he Tamai, pea ‘oku ‘ikai fou ha taha ki he Tamai ‘i ha toe “hala” kehe, ka ko Sisu kuo kalusefai pe. Ko ia, kuo lahi ‘a e ngaahi me’a kuo tala ‘e Sisu ki he’ene kau ako, ko e fakamahino ‘o ‘ene ‘ofa ‘a’ana kiate kinautolu. Ko e fa’ifa’itaki’anga foki ia ‘o e fe’ofa’aki ‘a ‘ene kau ako – ko e fe’ofa’aki ‘a e ngaahi “kaume’a” ‘o Sisu, ‘a e fa’ahinga kuo nau ‘ilo meia Sisu ‘a e me’a ‘a e Tamai ‘oku fai ‘i māmani, ‘a ia ko ‘ene fai ke haofaki ‘a māmani mei he’enau ngaahi angahala.Ko e me’a kuo fakae’a ai ‘e Sisu ‘ene ‘ofa ‘a’ana ki he kau ako, ko ‘ene fili kinautolu mo fakanofo kinautolu ke hoko ko e ngaahi “va’a” ‘o e vaine, ‘o iku ki ha’anau fua lahi (v.16). ‘Oku mahu’inga ‘aupito ‘a e folofola ni, ke mahino ki he’ene kau ako ‘a e makatu’unga ‘o ‘enau fe’ofa’aki – ko e fe’ofa’aki ‘a e fa’ahinga na’e fili ‘e Sisu, ‘o makatu’unga ‘ata’atā pe ‘i he’ene ‘ofa ‘a’ana kiate kinautolu. Na’e pehē foki ‘a e fai ‘e he ‘Otua kitautolu ngaahi fa’ee ‘etau hoko mai ki he fatongia koe fa’ee. Na’e ‘ikai ke tau fili ki ai ka na’e fili kitautolu ki ai ‘e he ‘Otua. Pea ‘i he funga ‘o ‘ene fili ko ia kuo ne ‘osi hili atu ki ai mo hotau mahu’inga moe ‘uhinga. Koe kotoa ‘oe ngaahi me’a ni koe fokotu’utu’u kotoa pe ia ‘ae ‘Otua. Ko ‘etau nofo ma’u hotau fatongia ko ia pea ‘oku fakahofua leva ia ki he ‘Otua he ko ‘ene maa’imoa kitautolu. Ko hotau fatongia leva koe fua ke sino ‘ae fe’ofa’aki moe fetauhi’aki ko ia. Pehē foki ‘a e fai ‘a Sisu ki he’ene kau ako.
Koe fa’ee mo hono ‘uhingaaSi’i ngaahi fa’ee ko ho’o fatongia koe Kelesi ta'engata ia. Talu mei he 1914 ‘a hono fokotu’u ‘e England ‘ae Sapate hono ua ‘o Mee he ta’u kotoa pe koe Sapate ke fakamanatua ai ‘ae mahu’inga ‘oe ngaahi fa’ee. Na’e tupu foki ia mei hono faka’ataa atu ‘e he kakai na’e ma’u ‘enau koloa he kuonga ko ia ‘i England (Senituli 17) ‘ae si’i ngaahi fa’ee na’a nau ngaue fakasevaniti kiate kinautolu ke nau ‘ataa he fo’i Sapate ko ia (Sunday off) ‘o foki ki honau ngaahi kolo mo honau ngaahi famili mo ‘enau fanau ‘o malolo ki ai. Koe lea “fa’ee/ Mother/ Mom” ‘oku ‘ikai ko ha hingoa pe lakanga ia ka ‘oku fakatonulea’i ia ‘e he malanga ni koe “ngafa fatongia fakalangi/ It is a divine function!" Ko ‘etau lea fa’ee ‘oku ne ‘osi pu’aki mai pe ‘e ia ‘ae “mo’ui.” Koe fa’ee koe pununga mo’ui he ‘oku hoko mai mei hono manava ‘ae mo’ui pea manava ko ia na’e hoko fakataha mai pe ia moe fatongia ‘oe fa’ee ke tauhi ia ke mo’ui. ‘Oku fanau’i mai pe ‘ae tama mo hono fatongia ke fai kiate ia ‘a ia koe “tauhi” pea koe tauhi ko ia ko hono ivi ngaue koe “’ofa” pea koe ‘ofa ko ia na’e ‘osi fa’o pe ia ki manava ‘e he ‘Otua ke ne ha’i fakataha ia moe “fatongia” ‘oe fa’ee ki he’ene tama pea ‘oku tolonga mo nofo ma’u leva ‘ae ‘ofa ko ia. Ka kia Sione ko e nofoma’u ‘ia Sisu, mo Sisu ‘i he va’a, ‘e makatu’unga ia ‘i he nofo ma’u ‘ene “ngaahi lea” ‘i he’ene kau ako. Ka ai ha taha ‘oku nofo ma’u ‘i he “ngaahi lea” ‘a Sisu, pea ‘oku nofo ma’u ‘a e ngaahi lea ‘a Sisu ‘i he’ene mo’ui; ko ha toko taha leva ia ‘e fua lahi, ‘o ‘asi ‘i he makatu’unga he’ene mo’ui ‘a hono ngaohia ke mo’ui ha tokolahi.‘Oku fa’a lea’aki ha fa’ee na’e tonu mo tonunga hono “fatongia” tauhi he lavame’a mo ‘aonga ‘ae fua hono manava koe “kete koula” pea koe “pupunga toa” he ‘oku to e toa kae tu’u e toa. Koe mohu ‘ae manava ‘oe fa’ee ko ‘ene nofo ma’u ‘i hono ngafa faka’otua kuo ne fanau’i mo ia. Pea neongo ‘e too ha taha ‘i hono manava ka ‘oku tu’u mai pe moe taha he koe “pupunga toa” he “pununga mo’ui.” Koe nofo ma’u ‘ae ‘ofa ko ia he ngaahi fa’ee he ‘ikai fai’aki ia ha ongo (emotions and affection) he ko hono ‘uhinga ‘e kei ma’u ai pe ai ‘ae natula ‘oe ‘ofa humataniu (‘ofa fakatonutonu). Ka ‘oku nofo ma’u ‘ae ‘ofa ‘oku tokanga mai ki ai ‘a Sione ‘i he loto’aki moe loto tokanga (with commitment and caring). Pea koe fa’ahinga loto’aki ‘oe ‘ofa ko ia ‘e ma’u ia ‘i hono tokoni’i ‘e Laumalie Ma’oni’oni. Pea ‘oku toki fuatautau leva ‘ae mo’oni ‘oe ‘ofa fekau’aki ko ia ki he ‘ofa na’e fai ‘e Kalaisi ki he mamani. Si’i ngaahi fa’ee ko ho’o fatongia koe Kelesi ta'engata ia
Koe tu’utu’uni ‘eni ki he founga fai ‘oe ‘Ofa koe pau ke fakatonutonu pe fakanagatatau ki he ‘Ofa na’e ‘uluaki fai ‘e Sisu ki he’ene kau ako. ‘Oku lahi pe ‘a hono ngaahi fakamatala ‘oe ‘Ofa pea ‘oku lahi mo hono ngaahi fakakoloa ‘o fakatatau ki hono makatu’unga Ka koe ‘ofa ‘oku talanoa mai ki ai ‘a Sione he pongipongi ni koe model ‘oe ‘Ofa ‘aee ‘oku ui ai kitautolu koe ngaahi kaungame’a ‘oe ‘Otua ko hono muimui’i pau ‘ae founga moe to’onga moe malohi ‘oe ‘Ofa na’e fai ‘e Kalaisi ma’a ‘ene kau ako lolotonga ‘enau fe’ao. Koe lea fekau’aki heni ‘oku na oo fakataha ma’u pe moe lea fetauhi’aki he ka napangapangamalie ‘ae Fetauhi’aki moe fekau’aki pea ‘oku kaveinga tonu ‘ae mataika ‘ae toutai. Koe naunau ‘oe fekau’aki moe fetauhi’aki koe tu’uma’u pea tolonga ‘o ta’engata ‘ae malohi ‘oe fe’ofa’aki. Koe kaveinga ‘oe uki ‘ehe tu’utu’u ni koe fiema’u ‘ae tolonga moe nofoma’u ‘ae Fiefia ‘ae ‘Eiki ‘i hotau fa’ahinga pea ‘i he taimi tatau ‘oku hoko ai ‘o kakato ‘etau fiefia. Koe nofo ma’u ‘ae fiefia moe fekau’aki ko ia he mo’ui ‘ae fa’ee pea ‘oku nofo ma’u mo tolonga leva moe melino ‘i hono loto falee.Toki hanga ‘e Sisu ‘o sila’i ‘ae fetauhi’aki ni ‘aki ‘ene foakiaange ‘ae kii ‘oe fakatu’amelie “Koe’uhi aa ‘ilonga ha me’a te mou kole ki he Tamai ‘i hoku hingoa kene ‘atu ia. Koe melie ia ‘oe mo’ui fekau’aki koe ‘ilo’i ‘oe Tamai pea ‘ilo’i foki kitautolu ‘ehe Tamai ‘ia Sisu Kalaisi. ‘Oku uhi’i mai ‘e Sisu ‘ae natula fakangatangata ‘oe tangata kuo pau ke nounou pea ta’ekakato pea ko hono fakakakato mo faka’u ‘ae tonounou ‘ae tangata koe nofo ma’u ‘i he ngaahi tu’utu’uni kuo tala ni. Kapau 'oku mo'oni 'a e fekau'aki pea taa 'oku 'ikai fakangatangata 'a e fe'ofa'aki ko enii ki hoto kaungaa matakalii pe, kae a'u 'a e fe'ofa'aki ko enii ki hoto filii, mo kinautolu 'oku nau fakatanga'i kitautoluu, ki ha Siutasi lavaki mo ha Pita fakafisinga.
FakaakonakiSi’i ngaahi fa’ee ko ho’o fatongia koe Kelesi ta'engata ia. Si’i ngaahi fa’e tokua ‘oku fakatalutalu’aki kiatutolu ‘ae fa’ahinga ‘Ofa ‘oku ‘oku lau koe tumutumu ia ‘oe mafai ‘ofa ‘o ha’a tangata. ‘Oku tafaka’ingo’ingo kitautolu ki he malohi moe ‘uhinga na’e ‘ofa’i’aki ‘ehe ‘Otua ‘ene fakatupu. Ko hotau mafu ‘oku kofu’aki ia ‘ae ‘Ofa kuo ta’emamotu koe’uhi koe manava ‘o ‘etau fanau. Ka kuo lahi pe si’a ngaahi fa’e kuo nau motuki ‘ae ‘ofa ko ia ‘aki ‘ae ngaahi ‘uhinga faka’ekonomika mo Fakasosiale pea pehe ki hono kumi ‘ae totonu ‘o ha’a fefine. Si’i ngaahi Fa’e koe ‘ofa ia ‘oku ngata pea fakatukunga ‘ene hoko ka koe ‘ofa ‘oe pongipongi ni ‘ae ‘oku uki kitautolu ki ai ke tau fuatautau pea fakaangatatau ki he founga na’e ‘ofa’i’aki ‘e Sisu ‘ene kauako ke pehe foki mo ‘etau fe’ofa’aki. Koe ‘ofa ia ‘oku langa pea uhu he ‘oku fakavaka’aki ‘ae kataki pea fakauho’aki ‘ae mamahi ka ko hono fakama’opo’opo’anga koe fe’ofo’ofa ni ‘ae famili.Koe ‘ofa ia ‘oku ne langa hake pea holoki moe tafungofunga ‘oe nofo famili he ko kitautolu ‘ae malohinga ‘oe fekau’aki ‘a hotau ngaahi loto fale. Tau nofo ma’u ‘i hotau ‘uhinga he koe fatongia ia kuo foaki mai ma’a taua ‘e he ‘Otua koe kelesi ta’engata ia. Ka tonu ‘eta tauhi hota fatongia pea ‘oku nofo ma’u leva ‘ae kelesi ta’engata ko ia ‘i hota ngaahi famili. Pea ta koe mo’oni moe uho ‘o e Lelei, melino moe ma’uma’ulutua ‘a ee ‘oku ne fakama’opo’opo ‘a hotau ngaahi famili ‘oku humaki ia ki hota mahu‘inga. Koe mo’oni ia ‘oku faka’amua he ki’i fakahoha’a ni he pongipongi ni ke fakakoloa’aki ‘etau ngaahi mo’ui he Mahina ni koe matu’aki pau mo mahino kiate kitautolu ‘ae me’a ‘oku tupu ai ‘etau makehe pea mahulu ‘i ha’a Fafine koe Mo’ui ‘Apasia kia Sihova, koe mo’ui talangofua kakato ki he ‘Otua. Kainga koe founga lelei taha ki he fakahoha’a malanga ni ke tau fakahaa’i ‘etau fiefia mo ‘etau faka’apa’apa ki he’etau ngaahi fa’ee ‘oku malo pe hono ‘ave ‘oe ngaahi matala’i ‘akau pea moe ngaahi talamonuu pe ma’u lotu fakataha mo ia moe ngaahi me’atokoni lelei. Ka ko ‘etau fakahaa’aki ia ‘etau fe’ofa’aki mo ha taha na’a te fehi’a ki ai pea mo si’i tokangaekina ‘a kinautolu ‘oku li’ekina. ‘Oku tau fakahaa’i ai ‘etau hounga’ia he kei nofo ma’u ‘ae ‘Otua he’etau ngaahi fa’ee ‘o tatau pe he mo’ui moe mate pea pehee foki kiate kitautolu hono kotoa pe.Fakama’opo’opo
Sino e me’a, ‘oku mahu’inga ke “fua” ‘etau mo’ui, ‘o ‘asi ai ‘a e fa’a lotu, pea mo e mamafa ki he nofo ma’u he folofola ‘a e ‘Otua, he Tohitapu, ‘i hono lau faka’aho, pea iku ai ki he’etau fai ke fakalotu’i ‘a e kakai kotoa pe, ‘aki ‘a hono malanga’aki ‘o e folofola ‘o kau kia Sisu kuo hoko ko e Lami ‘Ave Hia, ‘o ne pekia he kolosi ke ne ‘ave ‘a e angahala ‘a māmani. Kuo ne ‘ave ‘etau hia, ka tau ‘atā, ki he mo’ui ta’engata. Ngaahi fa’ee tuku ke mau fakamalumalu atu ‘emau talamonuu ni he poto ko Solomone “’Oku tokolahi ‘a e ngaahi ‘Ofefine kuo fai fita; ka ko koe ‘oku ke hulu ‘iate kinautolu kotoa…Koe matamata lelei koe me’a ‘e ‘ikai ala falala ki ai pea koe hoihoifua koe me’a hamolofia: Ko e fefine ‘oku ‘apasia kia Sihova, ko ‘eni ia ‘e fakamalo’ia.” ‘Io “Ko ‘eni ia ‘ae tu’utu’u ni ‘a’aku, Ke mou fe’ofa’aki ‘o hange koe ‘ofa na’a ku fai kiate kimoutolu.”.. Pea ne'ine'i langilangi'ia 'A 'OFA tu'u ki mu'a? He "ko e 'OTUA Ko 'OFA" Ia, Talu mei mu'a 'i mu'a. 9 'E! ke tau fa'ufua ē Koloa ni fu'u masani: 'O tauhi tauhi ma'u ai pe Kelesi ta'engata ni!...’EmeniFakamanatu atu ‘etau lau Folofola moe lotu fakafamili……pea malo fai mai ‘etau ngaue mei ha tapa pe ‘o mamani ‘oku ke me’a mai mei ai….tau fetaulaki pe ‘i he’etau tui kia Sisu Toetu’uKavauhi
Fai atu pee ha kelikeli he lesoni. Mahuinva ke tau fktooanga'i redemption comes before righteousness. Ne uluaki fai hono hamusi o Isileli mei he fale popula kimu'a pea toki oange a e tohi laoo.. Veesi 9 ko e talanoa ia ki ho tau fktauatainaa..the Love of the Father to the Son comes before consecration and righteousness (abide and obedience)-- nofoma'u I heeku ofaa mo e tauhi Eku tu'utu'uni is for free people...for His children and His friends. That Father Son Love relationship is not a cold, stoic, and heartless love but it's the greatest expression of self giving and sacrifice between the Lover and the "Lovee" in the Spirit of Love. The heart of the "lovee" is overwhelmed by the Spirit of the Lover and her
Joy and life is to serve the Lover of Her or his soul. There is intimacy because the Lover reveals things to the lovees that he doesn't share with others. Ko e Ofa Fkkalisitiane a e kau muimui o Kalaisi ko e fua o e ta'imalie he 'ofa ne kamata te'eki ke tanupou a mamani. Ne kamata e 'ofa 'a e fa'ee ki he'ene tamaa he momeniti ne ne ilo kuo tu'itu'ia 'I hono manavaa a e ki'i mo'ui fo'ou. Fehu'i, ne kamata fkkuu e 'ofa mai 'a e 'Otuaa kia koe mo au? Women's motherly love is meant to point us forward to their Designer. That Fatherly and Motherly Love of God has to be unpacked, experienced, and appreciated before we can respond in joyful obedience, otherwise our obedience becomes a joyless and heartless response. Instead of God carrying us, we carry God and it's an impossible task. |
Mâlie lahi e fktalanoa moe ngaahi lukuluku. Pea 'oku fklanga ai e fkkaukau, koe talanoa 'oe Vaine Mo'onia koe talanoa 'oe "fekau'aki."(relationships) Fekau'aki 'ae Tauhi Ngoue (Tamai) moe fu'u Vaine (Sīsū) moe ngaahi va'a (Kau Ako). Pea ko hono lea talanoa koe "nofo ma'u"(abide), pea koe clue 'oku ne haukafa e ngaahi fekau'aki ni, koe 'OFA. Ko hono taumu'a ke tau ma'u e fiefia 'ae 'Otua 'o kakato (15:11), pea nofo ma'u e ngaahi fua(15:16).
Talamonū moe lotu...tauange ke kakato fiefia e ngaahi fa'ê kotoa, pea tolonga o ta'engata honau ngaahi fua, ke monü'ia ai e ngaahi fâmili, siasi moe fonua.
Happy Mother's day
tlangi
Malo Seni mo Tevita...mahalo na'a tokoni ki he fakakaukau ko eni 'a Senii ke tau 'ilo ki he ngaahi lau 'a Sione ki he ngaahi felalave'i ko eni 'a e fe'ofa'aki 'a e Tamaii/'Aloo, fe'ofa'aki 'a kitautoluu/'ofa 'a e Tamai/'Aloo kiate kitautolu/'ofa 'a kitautolu ki he Tamai/'Aloo...pea toki fili aipe ha konga ke fakatata'aki ha'ate lave ki he fe'ofa'akii..
‘Ofa ‘a Sisu ki he Tamai/Tamai kia Sisu
JHN 3:35 ‘Oku ‘ofa ‘a e Tamai ki he ‘Alo, pea
JHN 5:20 He ‘oku ‘ofa ‘a e Tamai ki he ‘Alo, pea
JHN 10:17 Ko hono ‘uhinga ia ‘o e ‘ofa‘i au ‘e he Tamai, koe‘uhi
JHN 15:9 Hangē ko e ‘ofa‘i au ‘e he Tamai, kuo pehē
JHN 14:31 pē ke ‘ilo ‘e māmani ‘oku ou ‘ofa ki he Tamai, pea hangē ko
JHN 15:10 Tamai, pea u nofo ma‘u ‘i he ‘ofa ‘a‘ana.
JHN 17:24 kuo ke foaki mai: he na‘a ke ‘ofa kiate au ‘i he te‘eki ke tanu
JHN 17:23 kinautolu, ‘o hangē ko ho‘o ‘ofa kiate au.
JHN 17:26 ke ‘iate kinautolu ‘a e ‘ofa kuo ke ‘ofa ‘aki kiate au,
JHN 17:23 au ‘e ho‘o ‘Afio, pea kuo ke ‘ofa kiate kinautolu, ‘o hangē ko
‘Ofa ‘a Sisu/Tamai kiate kitautolu/kitautolu kia Sisu
JHN 5:42 ‘ikai ‘iate kimoutolu ‘a e ‘ofa ki he ‘Otua.
JHN 8:42 ‘a e ‘Otua, pehē te mou ‘ofa kiate au: he ko e ‘Otua na‘a
JHN 11:3 ke mea‘i ko e siana ‘oku ke ‘ofa ai ‘oku puke.
JHN 11:5 Pea ko eni na‘e ‘ofa ‘a Sīsū kia Mā‘ata, mo hono
JHN 11:36 Vakai ā: ta na‘e lahi ‘ene ‘ofa kiate ia!
JHN 12:13 Hoto ‘ofa kiate ia ‘oku hoko mai ‘i he
JHN 12:25 Ko ia ‘oku ‘ofa ki he‘ene mo‘ui, ko ‘ene tuku
JHN 13:1 pea ko e me‘a ‘i he‘ene ‘ofa ki hono kakai ‘o‘ona ‘oku ‘i
JHN 13:1 ko ia na‘a ne fai ‘ene ‘ofa taupotu kiate kinautolu.
JHN 13:23 ‘o Sīsū, ko e toko taha na‘e ‘ofa ai ‘a Sīsū.
JHN 13:34 fe‘ofa‘aki: hangē ā ko ‘eku ‘ofa‘i kimoutolu, ke pehē foki
JHN 14:15 Kapau ‘oku mou ‘ofa kiate au, te mou tauhi ‘eku
JHN 14:21 tauhi ki ai, ko ia ia ‘oku ‘ofa kiate au: pea ko ia ‘oku ‘ofa
JHN 14:21 kiate au: pea ko ia ‘oku ‘ofa kiate au ‘e ‘ofeina ia ‘e
JHN 14:21 ia ‘e he‘eku Tamai, pea te u ‘ofa mo au kia ia, pea te u
JHN 14:23 ‘o ne pehē ki ai, Kapau ‘oku ‘ofa ha taha kiate au, te ne tauhi
JHN 14:23 te ne tauhi ‘eku lea: pea ‘e ‘ofa kiate ia ‘a ‘eku Tamai, pea
JHN 14:24 Ko ia ‘oku ‘ikai ke ‘ofa kiate au, ‘oku ‘ikai te ne
JHN 14:28 kiate kimoutolu. Ka ne mou ‘ofa kiate au, pehē te mou fiefia
JHN 15:9 ‘e he Tamai, kuo pehē ‘eku ‘ofa‘i kimoutolu: mo u nofo ma‘u
JHN 15:9 mo u nofo ma‘u ‘i he ‘ofa ko ia ‘a‘aku.
JHN 15:10 te mou nofo ma‘u ‘i he‘eku ‘ofa; ‘o hangē foki kuo u tauhi ‘e
JHN 15:12 fe‘ofa‘aki, ‘o hangē ko e ‘ofa ne u fai kiate kimoutolu.\x -
JHN 15:13 Tala‘ehai ‘oku ai ha ‘ofa ‘a ha taha ‘e lahi ‘i he ‘ofa
JHN 15:13 ‘a ha taha ‘e lahi ‘i he ‘ofa ko ē, ke ne li‘aki ‘ene mo‘ui
JHN 15:19 māmani ‘a kimoutolu, pehē ‘e ‘ofa ‘a māmani ki he me‘a ‘a‘ana:
JHN 16:27 he ko e Tamai ‘oku ne ‘ofa kiate kimoutolu fakaeia pē,
JHN 16:27 fakaeia pē, koe‘uhiā kuo mou ‘ofa kiate au, pea kuo mou tui
JHN 17:26 kinautolu ‘a e ‘ofa kuo ke ‘ofa ‘aki kiate au, pea ke u ‘iate
JHN 19:26 ai ‘a e tama ako na‘a ne ‘ofa ai, na‘a ne folofola ki
JHN 20:2 ki he ako ‘e taha ‘a ia na‘e ‘ofa ai ‘a Sīsū, pea ne pehē kiate
JHN 21:7 Pita ‘e he ako ko ia na‘e ‘ofa ai ‘a Sīsū, Ko e ‘Eiki pē.
JHN 21:15 foha ‘o Sione, ‘oku ke ‘ofa kiate au ‘o lahi ‘i
JHN 21:15 ‘Eiki; ‘oku ke mea‘i ‘oku ou ‘ofa mo‘oni kiate koe. Pea ne
JHN 21:16 foha ‘o Sione, ‘oku ke ‘ofa kiate au?
JHN 21:16 ‘Eiki; ‘oku ke mea‘i ‘oku ou ‘ofa mo‘oni kiate koe. Pea ne
JHN 21:17 foha ‘o Sione, ‘oku ke ‘ofa mo‘oni kiate au? Pea mamahi
JHN 21:17 tolu ‘ene pehē mai, ‘Oku ke ‘ofa kiate au?
JHN 21:17 pē; ‘oku ke mea‘i ‘oku ou ‘ofa mo‘oni kiate koe.
JHN 21:19 Sīsū mo e Toko taha Na‘á ne ‘Ofa Taha ai He‘ene Kau Akó
...'ofa pe ne fai 'e Sisu ki he Tamaii, 'ofa pe ia ne ne fai kiate kitautoluuu...kae tuku atu pe he tafa'akii na'a fiema'u...
--
--
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
---
You received this message because you are subscribed to the Google Groups "Tasilisili-he-ngaluope" group.
To unsubscribe from this group and stop receiving emails from it, send an email to tasilisili+...@googlegroups.com.
For more options, visit https://groups.google.com/d/optout.
Seni wr.Mole ke mama'o oku pehee oku iai ha siasi oku haohaoa he fe'o'aki pe hala he kee, ka i he taimi tatau oku iai e faka'amu ke tutupu e kaingalotuu he fe'ofa'akii...kapau na'e tu'o 88 e kee he ta'u e 10 kuo hili oku totonu ke tu'o 70 pee ta'u ni, kehe pee oku ai ha laka kimu'a.
------------
Mou lipooti mai pe ko e fo'i fuhu 'aki eni hono fiha he 'osi 'etau ng malanga Sapate Fa'ee. 'Oku sai kapau ne fokotu'u ha lekooti fo'ou.
Takamuli.
----- Original Message -----To:<tasil...@googlegroups.com>Cc:Sent:Mon, 11 May 2015 02:34:53 -0700 (PDT)
Subject:Re: [tasilisili] Re: !!..MALANGA SAPATE FA’EE (10/05/2015)
Fefe Takamuli 'ae teu haupapa he'e Tangata'eiki ia 'ae matapule 'e taha 'i he'enau fakavahefonua na'e sea ai hona taki.Koe loto mafana he fononga he mo'oni.....'ouaaaa
--
--
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
---
You received this message because you are subscribed to the Google Groups "Tasilisili-he-ngaluope" group.
To unsubscribe from this group and stop receiving emails from it, send an email to tasilisili+...@googlegroups.com.
For more options, visit https://groups.google.com/d/optout.