!!...MALANGA SAPATE 05/06/2016...!!
Ngaahi lesoni: Same 146; 1 Tu’i 17:8-16 (17-24); Kaletia
1:11-24; Luke 7:11-17
Himi 514/561/610
Kaveinga: “Taimi tonu! Feitu’u
tonu! Toko taha tonu!”
Potu Folofola Luke 7:13 “Pea ne pehee, Tama ‘oku ou tala
atu, ke ke tu’u”
Talateu
‘I he vahe ni koe hili ‘eni ‘ene
fakamo’ui ‘ae sevaniti ‘ae tangata sotia “Senitulio” pea koe ‘aho leva ‘eni hono hoko na’e hoko ai
‘ae talanoa ni. ‘I he talanoa ni ‘oku ha ai ‘a e fakamo’ui ‘e Sisu ‘a e tama ‘a
e fefine Neini koe uitou (v.11-17). Pea ‘oku ne toe fakamanatu mai ai pē ‘a e mafai ‘o e folofola ‘a Sisu. He ‘i
he’ene mamata ki he tangi mamahi ‘a e fa’ē, na’e langa hono fatu ‘i he ‘ofa, ‘o
ne ‘unu atu ‘o lea ki he mate “Tama ‘oku
ou tala atu ke ke tu’u” ko ia ‘etau veesi malanga.
Koe vete ‘oe potu tohi
Koe ongo fononga ‘e 2
Koe Neini ko hono tu’unga
fakasiokalafi ‘oku maile nai ‘e 25 mei Kapaniume. Neongo ‘oku ‘ikai ha lave ‘a
Matiu mo Ma’ake ki he talanoa ni ka 'oku fakamatala 'a Luke ki he fetaulaki 'a e fononga 'e ua ko eni 'i he
matanikolo 'o Neini; ko Sisu, kau akoʹ,
mo e fu'u kakai (v.11), pea mo e fata
'o e pekia, fa'ē 'a e pekiaʹ, mo
e kakai tokolahi 'o e koloʹ (v.12). Koe nofo’anga ‘oe kau uitou koe tu’akolo
eg: Fefine Salepita. Koe anga maheni ia ki he Siu ke tanu
‘enau ngaahi me’a faka’eiki ki mu’a ‘i he pale ‘ae la’aa. Koe taimi tatau foki
ia na’e telio ai ‘ae sino ‘o Sisu. Koe kau fononga ‘uluaki koe kau
fononga ‘a Sisu: na’a nau fonu he fiefia moe fakafeta’i he na’a
nau toki sio mamata he ngaahi mana ‘a Sisu hono fakamo’ui ‘ae sevaniti ‘ae
Senitulio. Koe kau fononga leva hono ua ‘ae uitou: na’a nau fonu he
mamahi moe tengihia koe’uhii koe
si’i mate ‘oe foha ‘oe si’i uitou ni. Koe kau fononga ‘a Sisu na’a nau hu’u kinautolu ki loto kolo kae hu’u ‘ae fononga ‘ae uitou ia ki Tu’akolo (Fa’itoka). “Koe hu’u ki Kolo koe potu ‘oe mo’ui pe koe hu’u ki Fa’itoka koe potu ‘oe mamahi ta’engata. Ko tu’akolo koe
potu ia ‘oe ta’ema’a fakatatau ki he lao fakasiu. Kainga tau sivisivi’i ange
‘etau mo’ui pe koe fe ‘ae fononga ‘oku ke lolotonga fononga ai he taimi ni kae
fai ha tafoki kei taimi. “Koe hu’u ki
Kolo pe koe hu’u ki Fa’itoka.
Fetaulaki ‘ae ongo fili ‘e ua.
Fetaulaki ‘a Sisu moe fili
fakamui ‘oe tangata ‘a “Mate.” Na’e Fakahinohino
‘e Sisu ki he sino mate ‘oe ki’i foha
‘oe uitou he ‘aho ni ko ‘ene fononga atu ‘eni ke ne fakangata ‘ae fili fakamui
ko ia. Na’a moe fonua loto he
talanoa ni na’e toe fehangahangai ai pe ‘ae “mo’ui moe mate.” Na’e hoko mai ‘ae mate ‘i ‘Iteni pea ‘i he talanoa
ni ‘oku ne fetaulaki mo Toko taha ‘oku ‘a’ana ‘ae lea ni “Ko au pe koe Toetu’u, pea moe pekia…” (Sione 11:25). Ko Sisu ‘eni
koe ‘Eiki ‘oe Mo’ui ‘oku ne
fehangahangai mo e fili fakamui ‘oe tangata ‘a “mate” (1 Kolinito 15:26). Kainga ko ha’atau fehangahangai mo ha
mamahi/ ngaahi faingata’a ‘oe mo’ui ni pea na’a mo mate, ‘oua ‘aupito na’a tau
loto fo’i he kuo ha’aki ‘e Sisu ia hotau fili lahi. Pea ‘ikai ia ko ia pe ka
na’e ‘ikai mafai ‘a mate ke ne puke ‘a Sisu ‘i fonua loto. Kainga ‘oku mafai
fakaleveleva ‘a Sisu ki natula pea koe mafeia ia ia. (1 Kolinito 15:51-58;
Hepelu 2:14-15)…Koe uki ia ‘ae punake he himi 444:4 “’Oua te ke tuka, ka ke
loto to’a; ‘o vakai ki mu’a ki he fuka kuo mafola, ‘ia Sisu te tau fu’u ikuna
noa, ‘i he tau ke ma’u ‘ae fonua…”). “Pea ne pehee, Tama ‘oku ou tala atu, ke ke tu’u”
Koe fatu langa ‘a Sisu
Koe Sisu ‘oku feinga ‘a Luke ke ne talanoa’i
mai koe Sisu ‘eni ‘oku ne “Fanongoa mo tokangaekina ‘ae le’o ‘oe tukuhausia moe
li’ekina. Koe Fuakava Motu’a ‘ia 1 Tu’i: Koe ‘Otua ‘oku lea ki ai koe ‘Otua
‘oku ne “Fanongo mo tokangaekina ‘ae le’o ‘oe tukuhausia mo li’ekina”. “Pea ‘i
he mamata ‘a Sisu ki he fefine....” Koe lea mamata ‘i he maama ‘oe motu’a’i lea
(kalisi) koe sio ‘ae fofonga ‘o oo
fakataha moe ongo’i ‘e he loto. Kapau koe fa’ahinga sio ia na’e langa fatu
ai ‘a Sisu pea taa ‘oku taau foki mo kitautolu ‘ae kau muiaki ke fai ia. Koe
sio ‘ae Kalisitiane ‘oku sio mo ongo’i
‘ehe Loto he koe loto ‘oku ne faitu’utu’u ni ki he langa ‘ae fatu ke ‘ofa.
Taimi lahi ‘oku tuai ke tau fatu langa koe fa’a feto’oaki ‘ae sio ‘ae mata moe
ongo’i ‘ae loto. Neongo ‘ae ‘ofa ‘ae mata ka ‘oku ta’e’ofa hotau loto pea
he’ikai langa ai ha fatu ia. Ka ‘oku tala ha’o ‘ofa pea ke ‘Ofa mo’oni!!
Compassion very painful!!
Ki he uitou ni ko e ‘osi ‘eni
hono ‘amanaki’anga he kuo mole ‘ae
husepaniti pea koe tofi’a ‘eni ne ‘omi ke ne fakaili hono hako kuo toe to’o mo
ia. ‘I he mamani ‘oe talanoa ni na’e fu’u faingata’a ‘aupito ke mo’ui ha uitou
tautau tefito ki he fa’ahinga tukunga pehe ni. ‘Oku fa’a ngaue’aki leva ia ‘e
he kakai ‘oku ma’u ‘enau me’a ‘i ha ngaahi totongi matu’aki ma’olalo mo’oni.
Pea na’a mo ha’ane ‘eke ha’ane totongi na’e ‘ikai ha’ane totonu ki ai. Tuku
kehe kapau ‘e ‘ofa’i mo tokanga’i makehe ia ‘e hano kainga ofi. ‘Oku ‘ikai ke
tau ofo he langa fatu ‘a Sisu ki he uitou ni ko ‘ene ‘afio’i lelei ‘ae ngaahi
me’a ‘oku si’i toka hono laumalie. ‘Oku fakahaa ‘e he’ene ala ki he fata ‘ae “langa hono fatu he ‘ofa mo’oni ki he uitou ni.”
Na’e ‘ikai puli ‘ia Sisu ‘oku tapui ‘e he lao fakasiu ke ala ki he pekia he’e ta’e ma’a ai (Nomipa 19:11-22).
Ko ‘ene “ala” ki he fata koe me’a
fo’ou ia ki he kau fata he ‘oku nau ‘ilo ‘oku tapu. Pea ‘i he’enau tu’u pe kuo
‘ikai toe taimi ‘a Sisu pea ne folofola atu ai pe ki he sino mate “Tama, ‘oku ou tala atu ke ke tu’u...”
Koe fakamatala ia ‘ae fatu langa koeha e
vave taha ke fai ai ‘ae tokoni pea fai leva. Kuo tau pahia he kau fatu
langa hotau ngaahi siasi he ‘aho ni. Koe sio pe ki he faingata’a’ia ha ki’i
famili ‘oku memipa pe ta’e memipa loto siasi pea toki sinaki lau mo lau/
fakataha’i lau lau houa ke ‘ave ha tokoni ki ai pe ‘ikai... pea fika’i pe koe
ha e fakamole ‘e fai..moe ha fua. Taimi ‘e taha kuo toki maau atu ‘etau tokoni
kuo mate ‘ae mahaki pe kuo ma’u atu ia ha siasi ‘e taha ‘etau fanga sipi. Ko
Sisu koe tu’u pe ‘ae kau fata koe ‘alu atu ai pe ia ‘ae tokoni ki he faingata’a
‘oku ‘e’epa hake. Taimi tonu! Feitu’u tonu! Toko taha tonu!
Kia Sisu koe “angahala” moe “mate” kuo hoko mai ki he mamani na’e ‘ikai fa’u ki ai. Pea kia Sisu
kuopau ke ne fai ha ngaue ki he ongo
me’a ni ‘e ua. Kia Sisu ko hono fakafoki mai ‘ae tangata ki he ‘Iteni ‘oe ‘Otua
koe pau ke ne fotu ki mamani hangee ha “angahala” he kolosi, pea kuo pau ke
“pekia/ mate” ke liliu koe ikuna ma’a mamani. Ko Sisu koe sevaniti Falengamamahi he na’e li’aki
‘e mamani. Koe si’i uitou ni ne fonu he mamahi
he na’e li’aki mo fakamo’ulaloa’i ia ‘e he sosaieti koe’uhi koe lao
fakasiu. Pea langa ‘ae fatu ‘o Sisu he ‘Ofa ki he Liekina moe tukuhausia. Na'e tapui 'e he Laoʹ ke
fakamamahi'i ha uitou pe tamai mate, "..teu matu'aki ongo'i 'enau
tangiʹ.." (Ekisoto 22:22-24), pea mahino 'a e tokanga mavahe 'a e Laoʹ mo
e 'Otuaʹ ki he fa'ahinga ko eniʹ (Teutalonome 14:29; Same 146:9). -Taimi kotoa
pe ‘oku tau pa’usi’i ai hotau kaunga mo’ui ‘oku nau si’i ‘inasi he fa’ahinga
tukunga mo’ui ni (kui/ heke/ masiva/ ‘eitisi/ etc,) ‘oku tau pa’usi’i ‘ae fekau ‘ae ‘Otua pea ‘e
fakamaaua kitautolu ‘aki ‘ae lao kuo tau maumau’i he fakamaau’anga ‘oe ‘Otua.
Ko ‘Ilaisiaa moe
Uitou
(1 Tu’i 17:8-16
(17-24)
‘Oku fakae’a ‘ehe talanoa ni ‘ae
matu’aki tokangaekina ‘e Sihova ‘ae si’i kau uitou. Neongo ‘ae toe taele ‘ae me’i mahoa’a moe me’i lolo ka
“na’e ‘ikai mamoli ‘ae puha mahoa’a pea na’e ‘ikai matuku ‘ae hina lolo ‘o
hangee koe folofola ‘a Sihova na’a ne fakafai ‘ia ‘Ilaisiaa. Na’e hoko mo hono
fakamo’ui ‘e ‘Ilaisiaa ‘ae foha pe ‘e taha ‘oe uitou salepita ni. Na’a ne
fakatokoto ia ki hono mohenga ‘o’ona (‘Ilaisiaa) pea hili ia pea ne toki falo
atu hono sino ‘i he funga ‘oe tamasi’i ‘o tu’o tolu ‘o ne tautapa kia Sihova
“’E Sihova ko hoku ‘Otua, tuku mu’a ke foki ‘ae laumalie ‘ae tamasi’i ni kiate
ia.” Pea na’e fakaongo ‘a Sihova ki he le’o ‘o ‘Ilaisiaa, pea na’e foki ‘ae
laumalie ‘oe tamasi’i kiate ia ‘o ne mo’ui. Neongo na’e lau ia ‘e he uitou ni
koe hoko mai ‘a ‘Ilaisiaa koe “mala” ki hono famili ka koe faka’osinga na’a ne
talaloto ai koe “koe tangata ia ‘o ‘Elohimi pea koe me’a kotoa pe na’a ne ‘a’au
koe koto mo’oni ia. Na’a ne ‘amio pe ia ke
tali e fekau ko ‘ene tomu’a sio ‘ana ki he mahoa’a/lolo mo ‘ene tama ‘ae ngaahi
me’a ‘e ‘osi. -‘Ikai tomu’a fanongo ia ki he fekau ‘ae Palofita koe me’a ia
‘oku ‘ikai ‘osi. Koe fakailonga ‘oe
mo’ui koe ‘ai e ‘osi’osingamalie pea ‘oku malava ketau tala ai ‘ae tupu moe mole ‘isa ‘ae mate moe mo’ui.Kainga
koe me’a lelei ‘ae fakaafe ‘aunofo he tokanga pe ha ‘aho ‘e toe fou atu ai ha
‘Ilaisiaa ‘i ho loto fale ke faka lahi ho’o puha mahoa’a pea fakafonu ho’o hina
lolo pea koe me’a tepuu ko ‘ene fakamo’ui ho laumalie moe fakatu’umalie. Taimi
tonu! Feitu’u tonu! Toko taha tonu!
Koe fiefia na’e ma’u ‘e he uitou ni! (Same 146)
Ko Sisu ‘eni na’a ne liliu ‘e ia ‘ae tangi
laulau ‘ae ongo uitou ni koe me’a ke na me’e ai. Koe
fa’ahinga laumalie pehee na’e ‘i he mo’ui ‘ae fatu Same ni. Koe laumalie ‘oe
hounga’ia he fu’u ngaue kuo fai ‘e he ‘Otua ma’ana. Koe ngaue na’e ‘ikai totonu
ke ne ‘inasi ai ka kuo ne ta’imalie ai “Halelua’ia! Hoku Laumalie, ke ke
fakafeta’i kia Sihova; Te u fakafeta’i kia Sihova lolotonga ‘eku mo’ui: Te u
taa ha’ape ki hoku ‘Otua lolotonga ‘eku ‘i ai....“Monu’ia ka ko ia ‘oku ne ma’u ‘ae ‘Otua ‘o Sekope mo no
paletu’a. ‘Oku tu’u ‘ene falala kia
Sihova ko Sihova hono ‘Otua (v 5)...’Ae feia ‘ae fakamaau ‘ae fakamalohia; ‘ae tufa maa ki he fiekaia; ‘A Sihova vete ha’isia (6)...Ko Sihova ‘oku ne ngaohi ‘ae kui ke sio. Ko Sihova ‘oku ne puke hake ‘ae mapelu ki lalo; Ko Sihova ‘oku ne ‘ofa ki he kau ma’oni’oni (v 8)...Ko
Sihova ‘oku ne tauhi ‘ae ‘ae kakai
mei he fonua kehe; ‘Oku ne fokotu’u ‘ae
uitou moe tamai mate....(v 9)” Kainga tuku ‘etau tangi…tau tu’u hake!...he ko Sisu ‘ena ‘oku
ha’u…ke ‘ave kitaua ki he mo’ui ta’engata. Tu’u ‘o ifi talupite fai ‘ae tau
lelei!...Tu’u ‘o ulo atu ho’o mou maama ke ha ki he kakai ‘etau ngaahi ngaue
lelei pea ‘e fakamalo’ia ‘e he’etau Tamai ‘oku ‘i hevani. Taimi tonu! Feitu’u tonu! Toko taha tonu!
Koe faka’ilonga ‘oe mo’ui
Koe ‘uluaki faka’ilonga ‘oe mo’ui
koe tomu’a ta’ofi ‘e Sisu ‘ae tangi. Koe tangi he lolotonga ‘oe ‘ilo’i ‘o Sisu
he uhouhonga ‘oe mamahi ‘oku ‘ikai ke fenapasi ia mo e ‘ilo’i ‘o Sisu (1
Kolinito 15:51-58; Hepelu 2:14-15). Koe faka’ilonga ‘oe mo’ui he talanoa ni koe
“nofo hake / tu’u pea kamata lea
“pea na’e nofo hake ‘ae ‘anga’anga ‘o kamata lea” Kia ‘Ilaisiaa moe foha mate
koe faka’ilonga koe “ko ‘ene ‘ohifo mei he loki ‘i ‘olunga ki lalo; pea pehee
‘e ‘Ilaisiaa vakai kuo mo’ui ho’o tama”
(1 Tu’i 17:23). Koe tokoto koe me’a
‘ae kakai ‘oku nau kei ‘i he fata. Koe faka’ilonga ‘o ha taha kuo
fakamo’ui ‘e Sisu koe mavahe/ hiki mei he tokoto’anga ki he ngaue’anga. Mahalo
ko hotau toko lahi ‘oku tau lau kuo fakamo’ui kitautolu ka ‘oku kei vakai atu
pe ‘ae kakai ia ‘oku ne kei tokoto mai pe he ‘ulungaanga motu’a/puha mate/
fata. Na’e fakatou mo’ui leva ‘ae ongo foha ni pea na’e foaki ange ki he’ena
ongo fa’e pea na’a na fetaulaki mo ha fiefia
lahi. Koe faka’ilonga leva ‘oe fiefia lahi ‘ae ongo uitou ni koe “fakamalo’ia ‘ae ‘Otua...pea pavaki atu hono ongoongo ki Siutea. Ki
he uitou Salipite ‘i he vakai ‘ae uitou kuo mo’ui ‘ene tama pea ne pehee “Kuo
mahino ‘eni kiate au koe tangata ‘oe ‘Otua koe, pea koe folofola ‘ae ‘Otua ‘oku
ke ‘a’au koe mo’oni.”(v 24). Ki he
uitou salepita na’a ne tomu’a ‘amio pe ia ke tali e kole ‘a ‘Ilaisiaa ko ‘ene
tomu’a sio ‘ana ki he mahoa’a/lolo mo ‘ene tama ‘ae ngaahi me’a ‘e ‘osi. ‘Ikai tomu’a fanongo ia ki he
fekau ‘ae tangata ‘o ‘Elohimi koe me’a ia ‘oku ‘ikai ‘osi. Koe fakailonga ‘oe mo’ui koe ‘ai e ‘osi’osingamalie pea
‘oku malava ketau tala ai ‘ae tupu
moe mole ‘isa ‘ae mate moe mo’ui.Kainga Koe fakataipe ia ‘oe pau ke
pehe ‘ae hoko mai ‘ae ‘Otua ke ne toe fafangu ‘a ia kuo mohe he ‘Eiki pea ke
nau ‘aa ke fetaulaki mo honau ‘ofa’anga
ko Kalaisi he fiefia ta’engata.
Taimi tonu! Feitu’u tonu! Toko taha tonu!
Fetaulaki ‘ae ongo Foha pe ‘e taha.
Koe uitou mo hono foha pe ‘e taha ka ‘oku
pekia pea mo Sisu Kalaisi koe foha pe ‘e taha ka ‘oku mo’ui. -Koe langilangi ‘oe foha na’e pekia he talanoa ni koe
pau ke MO’UI ka koe langilangi ‘oe
Foha ‘oku mo’ui koe pau ke mate. Koe kupu fekau’aki mo fetauhi’aki
‘ae foha ni mo ‘ene fa’ee na’e maumau’i
pea motuhi ia ‘e mate. Fakafeta’i kuo toe hoko ia ‘e Kalaisi… ”Toe hoko
mo Sisu ia he folofola mo’ui. Tu’u
mei fa’itoka ‘ae ngaahi pekia, he folofola mo’ui. ‘Aa ‘ae kui ‘o sio, poto
‘ae vale ‘o ‘ilo, lea fakaofo! Lea ‘oku vovo! Koe fu’ufu’unga mo’ui!” (himi
466:4). Kainga koe me’a tatau ‘oku nofo ‘amanaki ki ai ‘ae Kalaisitiane ki ha
‘aho ‘e toe foki mai ai ‘a Sisu ke toe fakatahataha’i hono ngaahi ‘ofa’anga ke
nonofo mo ia ‘i hono langilangi’ia (1 Tesolonaika 4:16). Fakafeta’i ne fetaulaki ‘ae foha kuo
mate ni pea mo Sisu koe foha mo’ui ‘oe
‘Otua he matani kolo ni/ mamani/ kolosi ke ne to’o ai ‘ae fili fakamui moe
mafasia’anga ‘oe tangata ‘aki hono ta’ata’a kae ma’u mo’ui ai ‘ae foha ni mo
mamani. Taimi tonu! Feitu’u tonu! Toko taha
tonu!
Fakama’opo’opo
“Pea ne pehee, Tama ‘oku ou tala atu, ke ke
tu’u” Koe Fakafetaulaki ‘oe ‘aho ni koe fakafetaulaki ‘a Sisu moe
tangata he Taimi tonu! Feitu’u tonu! Toko taha tonu!..ke ne toe fakafoki ‘ae
tangata ki he mo’ui ta’engata. Koe taimi tonu ‘ae taimi ni pe...pea koe feitu’u
tonu ‘ae feitu’u pe ‘oku ke ‘i ai...pea koe taha tonu pe ‘ae ‘Eiki ko Sisu
Kalaisi “Pea te ne holoholo
‘ae lo’imata kotoa pe mei honau mata, pea ‘e ‘ikai toe ai ha mate, pea ‘e ‘ikai
toe ai ha mamahi, pe ha tangi, pe ha ongosia; kuo mole ‘ae ngaahi me’a mu’a”
(Fakaha 21:4). Kainga teu toe fakamanatu atu pe “tuku aa ‘etau tangi…ka tau
tu’u hake ki ‘olunga…ke teuteu ‘ene toe ha’ele mai. Kainga ko ‘eni pe hotau
‘amanaki’anga…ko ‘eni pe hotau fakalotolahi’anga kae ‘oua ke tau a’usia ‘ae
ngata’anga…. ke fakafetaulaki’i ‘ae tangata ke
foki mei tu’akolo (mate ta’engata)
ki Loto Kolo (Pule’anga ‘oe ‘Otua)
moe fiefia ta’engata..... “Pea ne pehee, Tama ‘oku ou tala atu, ke ke tu’u” ....‘Emeni!
Kavauhi