Ko e fale'i 'a Theodore Roosevelt ko e palesiteni fuoloa 'o Amelika ki he kau politiki he ta'u 1894:
"Ko e 'uluaki tefito'i fatongia 'o e kau politiki ko e ngaue kae 'ikai ko e fakaanga. 'Oku 'aonga e fakaangaa ka he'ikai tene fetongi e pau ke tau hoko ko e kakai ngaue(men of action)....Pea kapau 'oku tau fakaanga pea fakaanga fakapotopoto(intelligent criticism)"
Ko e fakaanga fakapotopotoo 'oku 'ikai ko 'ete generalise 'o ngaue'aki pee 'a e foilea "pule'anga" 'o hangee 'oku kovi kotoa e kau ngaue he pule'angaa. 'Oku totonu ke te fakamavahe'i e kakai 'oku te pehee 'oku nau faikovi he loto'i pule'anga pea te fakahikihi'i e kakai 'oku nau fai lelei he pule'angaa--koe lau ia 'a Roosevelt.
He koe nunu'a 'o e ngaue'aki e fo'ilea "pule'anga" (eg. 'oku kovi e pule'angaa),'oku nusi fakataha 'e he kakai e kau faitotonu pea moe kau faihala he loto'ipule'anga pea ko hono ola leva--1)ko e 'ikai toe falala e kakai ki he ngaahi ongoongo fakapolitikale pea fakapiko'ia he politikalee 2)ko e ongo fakapolitikale(political instinct) 'oe kakai kuo faka'au ke nenefu(blurred) pea mo tutuli ki hono fakamaau'i e me'a 'oku lelei pe kovi 3)'ikai ke nau toe sai'ia he ngaahi me'a fakapolitikale
Ko e peseti pee 'e 48 'o e kau lesisita ne nau kau he fili ne toki 'osi..koe faka'ilonga 'o e faka'au ke fakapipiko ki he kakai tokolahi e politiki pea ko e nunu'a ia 'o e fakaanga ta'e fakapotopoto 'a e kau Temo.
Koe fale'i 'a Harvey Mansfield 'o Harvard ki he ako ki he filosofia 'o e politikalee(political philosophy)--koe ako ki he tangata fakafo'ituitui he politikalee(individual character) 'oku 'ikai ko e ako pe ki he fa'unga pe sisitemi fakapolitikale pea ko e taha ia e kehekehe 'o e saienisi politikale( political science) pea mo filosofia 'o e politikalee(political philosophy).
'Oku ai nai ha'atau kau helo he mala'e politikalee ke hoko ko e motolo ki he to'utangataa ka hokoo--hangehangee 'oku lahi e pee kau "crooks" he politikale tongaa...'ikai ha kau Siaosi Uasingatoni pee Epalahame Lingikoni pe Gandhi..koe kau Karl Marx pee--he ko 'ene tefito'i ngaue koe nofolaipeli pee moe fakaangaa, pea moe kau Stalin pee, moe kau leka 'oku fute mo hikituu'i honau kauva'ee ka 'ikai 'oange 'e mami ha'anau fo'ilole.
Kole ki he kau Temo--'ai mo fakamole ha taimi he fekumi ki he founga ke tokoni ki he 'ekonomika... 'ai ke hoko e fakaanga ko e side-job pee ke fakasi'isi'i ai e masivaa..kae tuku hono fakapolitikale'i e masiva(politicizing of poverty) 'o hangee koe kovi 'ata'ataa pe 'a e pule'angaa he koe fo'i fananga ia kuo lele he initaneti. Fele 'ae ngaahi tupu'anga 'oe masiva kuo te'eki ke nau lau pe fai ha ngaue ki ai
Toki hoko atu
Seni
Get the name you always wanted with the new y7mail email address.
www.yahoo7.com.au/y7mail
> Toe ki'i fakamahino mai ange ho poini......... te tau
> 'uluaki feinga ke liliu e tu'unga fakapolitikale pe
> koe 'ekonomika.....hange ka au ia ko kala makisi ia
> kapau 'e 'ikai liliu e tu'unga fakapolitikale
> koe koto laufanoo ha toe feinga 'ekonomika 'oku
> fai.'oku hange tokua pe ia hano 'utu mai e tahi
> 'o lingi he 'one'one
==================================
Ko e taha founga faka'ekonomika ne fatu ai 'a e temo-'amelika ko e "free market capitalism"--faka'ataa pee ki he fetuukuaki e maketi ke ne fakafuofua e mahu'inga makatu'unga he feliuliuaki e supply moe demand
Humai pee temo--kau temo pisinisi 'o 'ita he kau siaina koe'uhi 'e mate 'enau ngaahi falekoloaa he ma'ama'a e kau siaina...kapau ko e kau temo mo'oni --'oua 'e toe hanu he kau siaina
'ikai ne tokoni e kau siainaa ke tau fakatau pea toe seniti ke kumi 'aki ha va'a papa...'e kovi ki he kau falekoloaa ka 'e sai ki he customer mo e ngaahi pisinisi kehee....hanga atu ke temo feinga ki he pule'anga ke ta'ofi e kau siaina...pea 'oku nau violate e principle o e temokalati, pea toe violate mo e "free-market economy", violate moe totonu 'oe minority
ko hono 'ai 'e tahaa...ne 'ikai ke nau fokotu'u ki he pule'angaa ha economic system 'oku democratic...they are full of contradictions!! koe'uhii ko e bottom line--ilifia Uliti, Ofa Simiki etc he holo 'enau koloaa etc...
koe govt. intervention ko e founga fakasocialistic--fakakominiusi pea mo fakatu'i..pea 'oku tau feinga ke fakasi'isi'i e govt intervention in the market....pea ko e faka'ataa ehe pule'angaa 'ae kau siaina--it was a democratic move...coherent with democratic principles...kae fakafepaki kiai e kau temo...
ko e fanaga 'e tahaa ko e equality 'oku nau feinga ki ai...koe lau 'a e pulee/palesiteni 'o harvard he 1921 Dr Eliot "only despotism can bring equality"--pea ne toe pehee democracy will create inequality--ko e fo'i fananga e feinga ke tau tatau---its a pie in the sky...unrealistic...koe 'uhinga ai 'oku fa'a makape hake ai e kau tikitato mei he temokalati...koe'uhi koe te'eki ai ketau 'ilo pe koe haa solution to some foreseeable political troubles...so many times we try to bring equality..we end up committing a greater evil
Ko e taimi pe te tau feinga ai ki he equality te tau maumau'i e freedom, maumau'i moe temokalati...ko Thomas Sowell 'o Stanford 'oku fele ene discuss e fananga 'o e feinga ki he equality...ngali ongo lelei...but not as simple we think
ko e ako ki he "poverty" mo hono ngaahi tupu'angaa 'oku te'eki fai hano taalanga'i...koe taimi nii ko e tuhu pee ki he pule'angaa...pea tau pehee ka tau temo te tau tu'umaliee--koe fananga ia 'e taha!!
'oku ai e 'uhinga 'e 133 kehe 'oku hoko ai e masiva...pea 'oku totonu ke fai ki ai ha tokanga--pea koe political structure he taimi ni 'oku ai 'ene konga...ka koe fakapulou'i 'e Akilisi e kakai 'o pehee ka 'ikai te tau liliu we are hopeless...
kaikehe 'e foki fai ha tisikasi e founga mo e taimi ne fakapolitikale'i e masiva 'e he kau politikii--hoko i AMelika pea ngaue'aki ke ma'u e loto e kakaii etc
'oku ou tui ke fai ha liliu ka 'e makatu'unga he lue fakataha, unity of the people...
Ka trace e tu'umalie 'a Amelikaa--HARD WORK WAS ONE OF THE PRINCIPAL CAUSE--
kaikehe 'ofa atu
seni
Malo Seni,
'Oku tau hoha'a pe foki he 'oku toe hotau kainga 'i TOnga pea 'ikai
ngata ai ka 'oku 'iai mo hotau kelekele, ka 'oku ou pehe ne fai e e
matavalea hono fakalele 'o Tonga, 1]'i hono fka'ita'i 'e he kau Temo e
Pule'anga pea mafuli hake Pule'anga ia 'o 'ita 'aupito. Koloto kenau
ki'i play politics 'o pehe tau ki'i fka'io'i e fo'i 'ai koee 'a e
Temoo(he 'oku 'ikai fkparts) katau tapuni'i ee, kehe pe ke mahino ki he
Temo 'oku fanongo e Pule'anga.
2]Ko e matavaivai 'e taha, na'e totonu ke ongo'i 'ehe Pule'anga 'oku nau
taukave'i ha mo'oni ma'ae kakai, hange eni ia kuo hinga kotoa 'a e kakai
ki honau ngaahi fakafofonga, pea ko e Pule'anga leva ko e Kau Minisita
pe, mo'ene 'Afio 'o 'ikai ke 'iai ha kakai, fu'u vaivaifu'u ia ke ta'ofi
'e Kakai.
3]'Ikai ha to e taha he Pule'anga ke feinga ha veipa Fakapolitikale mo
'Akilisi he TV eg. Palemia ke tipeiti mo 'akilisi he Policy pea tuku e
kakai ke fakamaau mo telefoni atu ki ha hot line 'o fakapeseti ai ki
naua, kehe ke ongo'i 'e he kakai 'oku tau'ataina honau kau fakafofonga
pea 'oku feinga mai mo e Pule'anga ki he Kakai tatau pe.
Ngalingali ko e liliu 'e hoko, ka 'oku ou faka'amu pe ketau kei 'i he
Pule'anga fakatu'i. Manatu'i ko e Palemia ne 'uhinga 'e ne Falealea he
na'a ne fkkautaha kia 'Akilisi, pea hange kiate au 'oku manavahe pe ia
'ia 'Akilisi.
kaui talanoa pe, ka e mahalo 'oku 'auhia atu 'i mineva.
Sepesi.
--- On Mon, 28/4/08, tv <ti.va...@gmail.com> wrote:
> Fefee ke tau Temo moderate pee? Which could also be seen as
> monarch
> moderate pe mo ia. And I think (I heard), that's the
> suggested changed
> being made.
>
===================================
Malo tv e fao...
totally agree ki he sai e moderate temo/monarch...but I don't think it's NOT a good idea to try to remove the king's absolute power...unless he agrees to do so.
I think Tonga can create a system where there is a merge of democracy and monarchy--something that the world has never seen!!!!
kaikehe ko 'eku tali ki ho'o pehee 'oku temokalati e ngaahi famili tonga koe'uhi nai ko e movetevete e siasi pea 'asi moe ngaahi fakafepaki 'oku 'ikai keu tui kiai pea ko hono 'uhinga 'eni.
1)Ko e rebellious i 'api, 'apisiasi etc.he kuonga ni..'oku 'ikai koe rebellious fakatemokalati...ka ko e ola e ta'au e kuonga moe nunu'a 'o e fakakaukau 'o e postmodernism. Ko e fehi'a ki he mafai(rejection of authority, rejection of truth or transcendent morality) 'o tatau pee 'i he teolosia, pe politikale etc.'oku fehi'a ke 'iai e me'a ko e authority...lahi e sio vitioo pea 'oku fielahi pea violent e to'utangata ni.
Ko e 'elemeniti mahu'inga 'oe temokalati 'oku te'eki 'asi he ngaahi famili fakatonga pe ngaahi 'apisiasi--KO E LAVA KE ALEA--PEA LAVA KE FAKALELEI E KEE(conflict resolution)...eg. te'eki ke tau a'u average tongan family ki he me'a ko e talanoa fakatemokalati 'i 'api--mahalo ko e mamongaa pee !!ka 'oku fele 'a e rebellious 'i 'api 'a e fanau ki he matu'aa pe koe tikitato 'a e matu'aa, pe koe fa'ifa'iteliha pee 'a e fanau...'i he ngaahi 'apisiasi ko e 'ingo pee ha motu'a he faifekauu ko e 'ikai toe lava ha me'a ko e conflict resolution...koe fokotu'u siasi ia e motu'a koia..'oku tau vale hee kee!!KO E KEE PE KOE FELONGLONGOI IA..etc
mo'oni ho'o lau ki he ngaahi me'a 'oku hoko 'i 'api moe 'apisiasi...ka kiate au 'oku 'ikai ko ha faka'ilonga ia 'o e fakatemokalati ko e faka'ilonga pee ia 'o e ta'au 'a e kuongaa!! and that's dangerous
fokotu'u atu ki he kau faifekau--fai ha seminaa he nofo mali moe tauhi fanau...ka lelei 'a 'api e sai e politiki...
koe average tongan family--'oku disconnect e tamai moe fanau...pea ka lahilahi moe movevete 'a 'api 'e nifi kae nafa 'etau politiki
1) 'Oku 'ikai 'uhinga ia ke tapu 'e tau talanoa mo tipeiti ki he ngaahi me'a fakapolitikale hangee 'oku tau fai he peanga ni.
2)'Oku 'ikai 'uhinga ke ta'ofi 'etau oo kau he politikikale--ko MCcain ko e faifekau ne meimei fuluka
3)'Oku 'ikai 'uhinga ia he'ikai te tau nofo 'ata'ataa pee ta'ekau ha ngaahi me'a fakapolitikikale
'Oku 'uhinga ki heni
1) 'Oua na'a hanga 'e he palesiteni Uesiliana 'o tala 'i falelotu--prodemo/protu'i
2)'Oua na'a oo e kau lotu 'o tapui e sapate pee hangee ko 'etau konisitutone pee koe fai e lotu i falealea
3)'Oua 'e 'alu e faifekau 'o pehee koe view eni 'a e Uesiliana 'oku 'ikai ke mau tali e keii ko ia ai fa'u ha lao ke tapu e kei
4)'Ataa ki ha siasi ke fakafepaki he ngaahi issue 'oku black and white he folofolaa eg. ka feinga huu mai ha casino--i think it's biblically black and white--sai ke involve e siasi
5)'Ataa ki he siasi ke nau fili ha fakafofonga 'oku nau loto kiai--ka e faka'ehi'ehi e kau faifekau mei hano endorse anyone as if it is the will of God...or any system of governemtn as if God has endorsed any specific political system..etc
Ko hono 'uhinga e "separate e church and state"--church AS AN INSTITUTION--eg. Uesiliana--
1)ko hono 'uhinga he te tau violate e 'u principles 'o e temokalati...eg.koe tapu 'o e sapatee--ka tau temo 'oku tonu ke ngofua e sapate, he te tau maumau'i freedom of religion 'a e kau mosilemi moe kau atheists.etc..he koe argument 'a kitautolu lotuu 'oku 'ikai value-free. pea 'i he sio 'a tama faka'ikai 'otuaa we are full of value-judgement...makatu'unga 'i he'etau tui fakalotu. Neongo 'oku ai 'enau konga'i mo'oni..ka 'oku totonu ke tau tauhi e ma'uma'uluta e siasi..
2)'uhinga e taha 'o e "separate church and state" he te tau movetevete 'a e siasi ka tafoki hake e faifekau ke endorse ha system 'oku ne tui kiai lolotonga ko ia 'oku blurr he folofolaa--me'akehe 'ene voice out ene opinion,me'a kehe 'ene pehee mai tau oo 'o fili he 'ia 'Akilisi pe Seni.!!!
3)'e lava ke va'inga'aki 'ehe kau politiki 'a e ngaahi siasi..pea 'ikai lava ke tau a'u moe kosipeli ki he ongofaha'i fakatou'osi kapau te tau ki ha tafa'aki
4)'i he hisitolia ko e fakataha 'a e siasi moe politiki ko e pelepela fakatou'osi eg. ko e ngaahi falelotu lahi i siamane ne tu'u fakataha e kolosi 'o Sisu moe faka'ilnga Nasi--fakailifia e!!Ko e ola ia merge "state and church"
'Oku ou 'iai 'eku bias faka-politikale 'oku ou tui tene uesia 'eku ngauefakalotu(fakaevangelio) pea koe 'uhinga ia 'oku "loi" ai he matangi tongaa 'o ngaue'aki e hingoa kehe he koe taimi teu foki ki tongaa teu feinga ke a'u mo Kalaisi ki he fakatoloua e ongo faha'ii--pea kapau teu fiepolitiki 'e tlamai he'emau ngaue keu mavahe aa ki tu'a..
Kou tui pee 'oku mahino he taimi ni 'eku pehee "separate church and state"
Fakaoli ko Amelika ni pee 'oku fele 'a e involve pea ivi malohi e evangelical he politiki --but still there is a "separation of state and church"
--- On Tue, 29/4/08, tv <ti.va...@gmail.com> wrote:
>
> My point? mahalo 'oku vote e kakai the kau Temo in to
> parliament for a
> reason. Pea 'ikai ngata ai ka e hangee 'oku
> 'ilo 'e he kau fakafofonga
> 'enau politiki more than us! Ka e toki fai ha hoko atu
> ....
===========================================
Mo'oni pee!!
Pea kou tui ko e ola e filii--it does not say anything about whether it is the best idea to change or not...all it says only 48% of those registered "cared enough" to cast their votes--kou tui koe lipooti meia Vuki 'oku asi he matangi tonga 'oku 'ikai ko ha fakamahamahalo
'Uhinga 'eku fakahoa mo Amelika koe'uhi 'oku fakapotopoto he kapau te tau sio 'oku kei pikoua e temo he ngaahi fonua langalangahake tokolahi 'oku totonu ke tau 'eke pe ko e haa hono 'uhingaa
Manatu'i ko Hitilaa na'e fou he vote, ko Mugabe, Sadam, mo e taki 'o Iulani..etc..all democratic...pea koe 'uhinga malohi 'oku ou manavahee ai ko e 16/11. Ko e 'aho te tau tu'u ai he 'ao 'oe 'Otua --koe kau laka, kau tutu...there is no excuse 'o pehee atu 'Eiki..ko 'eku fai e kovi ni koe fakatupu 'ehe pule'angaa...all individuals are responsible for their own actions
Koe 'uhinga hono ua 'eku ilifia he temoo --Ko e fakalongolongo 'a e kau taki temo he 16/11..."The Silence of the Leaders" will be a very interesting topic to study in the years to come...they were there and they kept quiet.
kapau na'e kiitaki e temo 'o melino perhaps I/ we will support the more--but they betrayed our trust...and if any movement fail ...leaders have to be fired.
But again when we talked about Chinese corruption--we have to violate some democratic principles --'e faingofua e clean up e kau siaina kapau te tau socialist pee fakatu'i...pea ko 'eku 'uhinga ia ki he feinga temo 'ikai fie faie e founga fakatemo...
kaikehe malo e fao
'ofa atu
seni
Ki'i tokoni mai pe koe tali nai 'eni ki he lotu ne fai pe 'ikai?
malo mo e 'ofa atu kihomo ongo famili.
etuate
____________________________________________________________________________________
Be a better friend, newshound, and
know-it-all with Yahoo! Mobile. Try it now. http://mobile.yahoo.com/;_ylt=Ahu06i62sR8HDtDypao8Wcj9tAcJ
'Io ko e tali 'ena 'etau lotu...through His Over-arching Sovereignty--yes....I guess it is in His "permissive will" but not in His "decisive will"!!!--if there is such a thing.
Sorry atu 'Etu..I have exams next week and have stuff due this week please pray for me--he 'oku 'ita mai e hoaa he tasilisili kae 'ikai fai e me'a 'oku 'uhinga ai e 'i henii. I promised her that I would not tasilisili except for this last one...and as a submissive husband!!!pea moe "sevaniti talangofua"to my better half!! I have to pause for a while
'ofa lahi atu kia Lu'isa mo kau leka pea ki hotau fangatokoua he tepile ni
seni
--- On Tue, 29/4/08, etuate.m...@tti.to <etuate.m...@tti.to> wrote:
> From: etuate.m...@tti.to <etuate.m...@tti.to>
> Subject: [tasilisili] Re: Fakatokanga ki he teu feinga liliu temo 'i Tonga--ola 'oe fakaanga ta'efakapoto
Get the name you always wanted with the new y7mail email address.
www.yahoo7.com.au/y7mail
> 3)'e lava ke va'inga'aki 'ehe kau politiki 'a e ngaahi siasi..pea
> 'ikai lava ke tau a'u moe kosipeli ki he ongofaha'i fakatou'osi kapau
> te tau ki ha tafa'aki
>
-------------------------------------------------
Malie ia Seni, ko e lelei taha ka toki kole mai pe 'oku 'iai ha lau 'a e
Siasi ki he Liliu, pea 'oku totonu ke lave he fakakaukau ko e
"Ongo'olive"(koia koaa) 'oku ua" Pule'anga mo e Siasi" malohinga 'o e
Fonua. 'Oku 'ikai ko e 'alu 'a e Siasi ki he Pule'anga ka 'oku 'iai 'a e
lau 'a e Siasi ki he ngaahi requirements oku ma'ae Siasi fekau'aki mo e
Pule'anga.
Fakatata'aki hono feinga'i ke faka'ataa e Sapate he kumi lolo etc.
malie fakamaama.
Sepesi.
Faifekau, 'oku pau pe ko ho'omo evangelioo he 'oku lahilahi foki e
seniti he kau kemipeini he ngaahi fai'angafili ;oua to e fai atu ia kia
Fili .
Sepesi.
Sivi 'e fai he uike kaha'u, 'osi ia ka tau toki talanoa ki he ngaahi ten million dollar questions ko 'enaa...ka e ki'i lave fakakonga atu pee.
Tau ki'i fastforward ange pea tau toki 'alu fakaholomui mai.
Tau pehee tau push e liliu pea fai e lingi toto...Is it worth it?? Ko e justify e revolution pe lingitoto when evil reaches to a certain degree where "just war"/"just revolution" can be justified.
Te'eki ofiofia e hia a Tupouto'a ki he tu'unga ke justify ai e lingitoto. If I was the king he 16/11...I would allow the "guns" to clean up some "tough temo"lotolahi. Do a cost analysis now...who is the greater evil...???or they are the same...if they are the same...becareful of trying to change in such time...cos a demagogue if not ffrom the temo ...perhaps from the sotia, or from the pule'anga will rise
Na'e feefee tau'ataaina 'a Initia...they did non-violent...neongo e palaku 'a Pilitania. Kapau na'a nau feinga fakamalohi ko e fufulu ia nautolu 'e Pilitania. Ko Tonga he taimi ni...'okun fele 'a e kau loyalist kau ai au...mo 'emau kau Sotia..!!! ka feinga e kau liliu kihe violent...it is our turn to clean them up with the guns.
I am writing a paper to be due tomorrow on "the mirage of searching for equality" & equal distribution of wealth--very interesting...he koe kumi equality e ngaahi fonua afilika, amelika tonga, he ta'u e 30 kuo 'osi 'oku kei fai pee kumi equality he taimi ni...why???mo'unofoa he kumi equality ka melemo pee ekonomika neongo e fele 'enau natural resources...he koe equality--it's hard to define, hard to accomplish....like dreaming about immortality...koe temo kae kei kiti 'ikai ilo pee 'e feefee'i e fu'u temoo..temenioo pee!!
'ilo'i e kau winner he kumi equality--ko e kau taki kumi equality pee--eg.kau temo ki falealea...mole taimi e kakai he focus in something that will never developed them as people...some brutal realities we have to face and it will take time to remove them
'eke atu ka Akilisi...ko e ha fa'ahinga equality oku ne malanga'i--eg.vahe tatau...??
another point...let's rewind to the very beginning of time...to the state of nature...where there was no govt. who put the king there??...all of us were animals --survivors in the battle of/for the fittest...now, who judges who??..ka fai ha feinga fakamalohi e liliu--then the king and his nobles and his loyalists can respond immorally--and can fight now as they did in the past...we will be more chaotic...?? inequality existed in the past as of now..
i think we have to assess democracy and change in the light of a bigger picture...in the light of what is happening in other developing countries eg. Fiji...discuss e ngaahi issue 'oku struggle ai e ngaahi fonua temoo...pea fakasio ai pee ko fee ngaahi me'a 'e 'aongaa --kae 'oua 'e hoko e mamahi ke puli ai 'etau angahalaa...moe ngaahi maama pee hotau lotolotongaa..
we need some changes--perhaps some compromise too...but we don't need the extremists to rape the change!!
--- On Wed, 30/4/08, Taniela Sila <tanie...@hotmail.com> wrote:
Get the name you always wanted with the new y7mail email address.
www.yahoo7.com.au/y7mail
Nela
Sivi 'e fai he uike kaha'u, 'osi ia ka tau toki talanoa ki he ngaahi ten million dollar questions ko 'enaa...ka e ki'i lave fakakonga atu pee.
Tau ki'i fastforward ange pea tau toki 'alu fakaholomui mai.
Tau pehee tau push e liliu pea fai e lingi toto...Is it worth it?? Ko e justify e revolution pe lingitoto when evil reaches to a certain degree where "just war"/"just revolution" can be justified.
Te'eki ofiofia e hia a Tupouto'a ki he tu'unga ke justify ai e lingitoto. If I was the king he 16/11...I would allow the "guns" to clean up some "tough temo"lotolahi. Do a cost analysis now...who is the greater evil...???or they are the same...if they are the same...becareful of trying to change in such time...cos a demagogue if not ffrom the temo ...perhaps from the sotia, or from the pule'anga will rise
Na'e feefee tau'ataaina 'a Initia...they did non-violent...neongo e palaku 'a Pilitania. Kapau na'a nau feinga fakamalohi ko e fufulu ia nautolu 'e Pilitania. Ko Tonga he taimi ni...'okun fele 'a e kau loyalist kau ai au...mo 'emau kau Sotia..!!! ka feinga e kau liliu kihe violent...it is our turn to clean them up with the guns.
I am writing a paper to be due tomorrow on "the mirage of searching for equality" & equal distribution of wealth--very interesting...he koe kumi equality e ngaahi fonua afilika, amelika tonga, he ta'u e 30 kuo 'osi 'oku kei fai pee kumi equality he taimi ni...why???mo'unofoa he kumi equality ka melemo pee ekonomika neongo e fele 'enau natural resources...he koe equality--it's hard to define, hard to accomplish....like dreaming about immortality...koe temo kae kei kiti 'ikai ilo pee 'e feefee'i e fu'u temoo..temenioo pee!!
'ilo'i e kau winner he kumi equality--ko e kau taki kumi equality pee--eg.kau temo ki falealea...mole taimi e kakai he focus in something that will never developed them as people...some brutal realities we have to face and it will take time to remove them
'eke atu ka Akilisi...ko e ha fa'ahinga equality oku ne malanga'i--eg.vahe tatau...??
another point...let's rewind to the very beginning of time...to the state of nature...where there was no govt. who put the king there??...all of us were animals --survivors in the battle of/for the fittest...now, who judges who??..ka fai ha feinga fakamalohi e liliu--then the king and his nobles and his loyalists can respond immorally--and can fight now as they did in the past...we will be more chaotic...?? inequality existed in the past as of now..
i think we have to assess democracy and change in the light of a bigger picture...in the light of what is happening in other developing countries eg. Fiji...discuss e ngaahi issue 'oku struggle ai e ngaahi fonua temoo...pea fakasio ai pee ko fee ngaahi me'a 'e 'aongaa --kae 'oua 'e hoko e mamahi ke puli ai 'etau angahalaa...moe ngaahi maama pee hotau lotolotongaa..
we need some changes--perhaps some compromise too...but we don't need the extremists to rape the change!!
--- On Wed, 30/4/08, Taniela Sila wrote:
malo faifekau e fai fatongia mei hena pea kapau kuo lava e fatongia pea ke kataki 'o foki mai a ke tau faikava, na'a kuo fuoloa e lava e fktaha ia ka ke kole koe ke ke nofo atu pe ai 'o toki foki mai pe 'o puna ki tonga.toki sio...