'Ipiseli - 2 Kolinito 13: 11- 13

368 views
Skip to first unread message

tv

unread,
May 13, 2008, 5:14:03 AM5/13/08
to Tasilisili-he-ngaluope
Ko e faka’osi ‘o e ngaahi tohi ‘a Paula (‘Ipiseli) ‘oku tau fa’a pehee
‘oku ongo tatatu pe nai. Ka ko ha ki’i foki si’i ki he me’a ne hoko ‘i
Kolinito tene hulu’i ‘o maama ange ‘a e faka’osi ‘e Paula ‘ene tohi ki
Kolinito ('Ipiseli 'o e uike ni)

- Puipuitu’a
* Fk-sosiale
Ne ‘i ai e pehee ‘e Paula (1 Kolinito), ko e siasi ‘o Kolinito ‘oku
‘ikai tokolahi ai e kakai mei he ngaahi famili mo e tukufakaholo
ma’olunga (noble birth). Kolinito ne lahi nofo’i ‘ehe kakai ngaue –
kainanga e fonua. former slaves.
Neongo e ‘ikai tokolahi e famili’i ‘eiki, ne ‘i ai e ni’ihi nima
malohi pea mo tu’umalie pea ‘i he’ene pehee, ne faingofua ai e
fefusiaki he mafia. He ko ‘ene lahilahi pee tu’umalie ‘o ha taha pea
kamata ke longoa’aa ange hono le’oo he Siasi 'i Kolinito. (sounds
familiar?)

* Molale
(1Kolinito 6) ‘oku lisi ai ‘e Paula e ngaahi ‘ulungaanga he mo’ui
kimu’a ‘a e ni’ihi ‘o e kau tama he Siasi. Mahino ai ‘a e fa’ahinga
tukunga ‘o Kolinito, pea ngalingali ‘oku kei hoko eni ko e palopalema
ki he ‘ihi ‘i he Siasi Kolinito

* Fk-laumalie
Tauhi ‘aitoli ko e konga e mo’ui ‘a e kau Kolinito. Ka ‘oku mahino mei
he tohi ‘a Paula kia kinautou he Siasi, ‘oku ngaue ‘a e Laumalie
Ma’oni’oni ‘i he Siasi

* Lao fk-loma
Neongo ko e kolo Kalisi, ka na’e fklele ‘aki e lao Loma. Ne ‘ikai ko
ha palopalema eni, ka ne lahilahi e hopo he loto Siasi, neongo ne lahi
e ngaahi me’a ne tonu ken au fakalelei’i pe ‘i loto fale (Siasi).

* Filosofia Kalisi
Ko e palopalema eni ne faingata’a ke veteki. Ko e fuo ‘o e tukunga
fakakaukau ‘a Kolinito ne fatu ‘e he filosofia Kalisi, neongo ko e
Hepelu ‘a e tefito ‘oe Tohitapu pea mo e mo’ui ‘a Sisu. Ngalingali ko
e fou ‘o e fakakaukau Kalisi ‘oku kei totolo mai he taimi ni. Hangee
ko e “temokalati” – ko e fakakaukau Kalisi, neongo ‘oku ‘ikai ‘asi he
Tohitapu.

tv

unread,
May 13, 2008, 5:15:41 AM5/13/08
to Tasilisili-he-ngaluope
Ka ko e palopalema lahi taha;
Kalisi – ‘oku mavahe/kehekehe ‘a e sino mei laumalie (separation of
spiritual form the physical)
Hepelu – ko e laumalie (soul) koe sino mo’ui (the soul is a breathing
body).
(toki kinikini atu ‘e he kau taukei ange …). Ko e “SOS” – save our
souls, ko e fakakaukau Hepelu; ko hono fakatonulea – save our bodies!
Ko e palopalema tatau ‘apee ‘oku fihia ai e Siasi/kau kalisitiane ‘o e
‘aho ni!

‘I he’ene pehee, na’e kei lahilahi ai hono fai ‘e kinautolu he Siasi
‘o Kolinito ‘a e ngaahi angahala ‘oku lave ki ai ‘a Paula. ‘Uhinga ko
‘enau kei pehee, ‘oku kehe pee ‘a e me’a ‘oku fai ‘e he sino mo e me’a
‘oku fai ki he laumalie. ‘Oku ‘ikai ha kaunga ‘a e sino ki he loto/
laumalie (sounds familiar?). Ko ‘ene mate ‘a e sino matelie, pea ko e
veteange ia ‘o e laumalie/loto – immortal soul in a mortal body. ‘A ia
leva koe me’a kaunga pee kihe laumalie ‘oku mahu’inga.

Ko e palopalema he ne kei pehee ‘e he ni’ihi ko e me’a ‘oku fai ki he
sino ‘oku ‘ikai ha’ane kaunga ki he laumalie. Ka ne fakamanatu ‘e
Paula ‘a e sino ko e temipale. Ko e ‘uhinga eni ne lahilahi ai ‘a e
ngaahi ‘imisi sino telefua (hufanga atu) – naked statue, pea mo e
ngaahi sipoti ‘e ni’ihi ne ‘ikai tui hanau vala.

Ne fakamanatu ai ‘e Paula ‘a e konaa he tepile ‘a e ‘eiki, ‘a e
fe’auki, mo e haafua e ngaahi me’a ‘oku fai kihe sino ‘oku ne uesia e
laumalie! Ko e ngaahi fotunga ta’emahino ‘o e fakakaukau m oe ngaahi
fakatonutonu ne hoko he loto siasi ne hoko ai ‘a Kolinito ko e
palopalema lahi kia Paula.

tv

unread,
May 13, 2008, 5:35:38 AM5/13/08
to Tasilisili-he-ngaluope
“Mou fiefia, mou fakama’opo’opo kimoutolu, … mou loto taha, … mou
nonofo melino .. mou fefekita’aki ha ‘uma tapu …”

‘Oku hangee ‘oku o’o e lea faka’osi’osi ‘a Paula ki Kolinito ‘i he
mahino ‘o e me’a ne hoko ‘i he kainga lotu ni. ‘A e mahu’inga ‘o ha
Siasi ‘oku nau tanumaki mo faka’ai’ai mo tulituli ki he me’a ‘oku fai
ai e nofo lelei. ‘Oku ‘ikai lava eni ka ‘ikai mahino’i e kakano ‘o e
kosipeli. ‘E ‘ikai mahino’i e kosipeli ka ‘oku femou’ekina he
fesiofaki mo e takitaha fusi ‘ene mo’oni, mo e fakamavahe'i e "sino"
mei he "laumalie". Vakai 'oki 'i ai e lau 'a Sisu ki he me'a kotoa -
oku 'ikai ko e me'a fakalaumalie pee!

Ko e ‘uma ne lavaki’i ‘aki ‘a Sisu (‘e Siutasi), pea ko e langa
fakakaukau atu ki he uki ‘a Paula ke fai e ‘uma tapu. Toki
faka'osi'osi mai ai 'e ha'a taukei ...

Mo e talamonuu ki he uike

tv

unread,
May 13, 2008, 5:01:21 PM5/13/08
to Tasilisili-he-ngaluope
Ta’u ‘e taha foki atu ki motu he tutuku ‘a e ako, ‘o talamai kuo ‘ikai
toe fai ‘emau ki’i sipoti fe’auhi fakamotu ‘oku mau ‘una ma’u pee ki
ai he maloloo kilisimasi kotoa. ‘Eke atu hono ‘uhinga talamai ko e
lahi e ta’efiemalie he Faifekau Uesiliana ne toki hiki ange he’ene
malanga open-air ‘o kaikaila’i e hala ia ‘a e Siasi ‘e taha.

Ne hiki pee Faifekau he ‘osi hono ta’u ‘e tolu pea toe kamata ‘emau
sipoti fakamotu. Ko e taimi fakamafana ‘o e feohi. ‘Oku mahu’inga e
teolosia mo e tokateline, ka ‘oku ‘ikai te na tatau mo e tui. Tau lau
he hisitolia ‘o e lotu kalisitiane ‘i mamani ‘a e lahi e vaakovi tau
mo e feke’ike’i he kehekehe fk-tokateline mo teolosia mo e anga ‘etau
fakatonulea’i e Tohitapu.

Koe palopalema lahi taha eni ‘o Siasi Kolinito. Kole ‘a Paula – “mou
fakama’opo’opo kimoutolu … mo u loto taha …” ‘Oku mahu’inga e
tokateline mo e teolosia, ka ‘oku ‘ikai mahu’inga hake ia he
fe’ofa’aki. Ne mahu’inga’ia ange ‘a Paula he ‘ofa – “kapau teu lava e
lea palofisai, kapau teu lava ‘o vete ‘a e ngaahi misiteli, pe teu
katoi e ‘ilo mo e poto …. moe haafua. Ka ‘oku ‘ikai ‘iate au ‘a ‘ofa
ko e simipale tatangi pe …”.

Foki atu he ta’u ‘e taha ‘osi e polave he malanga pongipongi homau
ki’i Siasi ‘i Tonga ne mau nofo hili mai ki ai, fai e fe’iloaki pehee
hake finemotu’a ‘e taha – pango pee ko ‘emau kalasi ‘aho kuo tokosi’i.
Ko e ongo matu’a ia ‘e taha tangutu ia he Siasi ko e ‘ikai kena toe
taki kalasi. Motu’a ‘e taha ‘alu ia ki he Siasi ‘e taha ko e fo’i he
fakamaau lau. ‘Oku fakaloloma ‘a e fefusiaki he Siasi. Manatu ki he
talanoa ‘a St Agustine – ‘aho ne malolo ai mei he’ene fa’u fakamatala
ki he Tolu-taha’i-‘otua (Trinity), pea lue mai ‘oku ‘utu ‘e he ki’i
ta’ahine ‘a e tahi ‘o hua’i ki he ‘one’one.

‘Eke atu pe ko e haa e ‘uhinga tali mai ‘e he ki’i ta’ahine ko ‘ene
feinga ke fkmaha e tahi ki he ‘one’one. Hili e feinga ‘a Pisope
Augustine ke fakamatala ange hei’ikai malava e me’a ko ia, pehee mai e
ki’i ta’ahine – teu ‘uluaki fkmaha ‘e au e tahi, kimu’a ha’o mahino’i
e tolu-taha’i-‘otua!

Taimi ‘e ni’ihi ‘oku ‘ikai ke tau makupusi ‘a e loloto ‘o e Tohitapu,
ka e hangee ’oku tau mateuteu ke tau kee he tokateline. Taimi lahi
‘oku ‘ikai lahi e lotu lilo ka e ‘ikai fie tukulolo.

Ko e malie ‘o e uki ‘a Paula ki he kainga Kolinito he ko e ngahai
palopalema tatau ‘oku fekuki mo e Siasi ‘o e ‘aho ni. Mau Siasi heni
(‘Ingilani), ‘oku fai e fefusiaki he tokateline. Lahilahi e fefusiaki
tatau he Metotisi, SUTT, mo e haafua. ‘Oku malava nai ke tau
fe’ofa’aki neongo e kehekehe? ‘Oku malava nai ke tau tali ko e
kehekehe ko e malohinga ‘o kapau te tau faka’apa’apa’’i ‘a e tufa ‘a e
‘Otua?

Manatu ki he fepale ‘o e fetaulaki mai ‘ a e laione mo e pea ki he
ki’i matavai kuo na mate fieinua, ‘o kamata ‘ena kee pee ko hai ‘e
‘uluaki inu. Ne a’u ki he taimi kuo ngali ‘oku na loto kena mate
fieinua koloa pee ke ‘oua ‘e tukulolo ee ki hee. Ne fakafokifaa kun a
tau’aki longo ko ‘ena fakatokanga’i hake ‘oku takamilo e fanga fu’u
manupuna ko e tali ki he tama ‘e ‘uluaki mate ke nau hahalu ai.

Ko hai ‘oku tali mai ‘i tu’a falelotu ke hahalu ‘iate kinautolu ‘e
‘akahi ange mei hotau ngahi loto Siasi? Ko e uki ‘a Paula ke tau loto
taha, fe’ofa’aki, fakama’opo’opo kitautolu. Ko e uki ia ‘a Kalaisi ke
taut aha pea mo tau fefua’aki ‘i he ‘ofa.

TKHavea

unread,
May 13, 2008, 8:24:45 PM5/13/08
to tasil...@googlegroups.com
tv wrote: "Koe palopalema lahi taha eni 'o Siasi Kolinito. Kole 'a Paula -
"mou
fakama'opo'opo kimoutolu ... mo u loto taha ..."

Vinaka saga tv. 'Ofa atu ki he ngaue hena, mo ena, pea ki he famili foki.

Ko e fakama'opo'opo 'oku 'ikai ko ha me'a fo'ou kia kitautolu. Ko e lea
maheni mo falehanga. Ko e 'opo'opo ko hono taataapuni 'o e ngaahi konga
'oku avaava mo e ngaahi konga 'oku tokakovi 'i he ngatu. 1. he 'oku
matamata kovi, pea 2, 'oku maumau 'a e kupesi na'e fokotu'u, pe 'e fokotu'u
ki he ngatu ko ia 'i he'ene avaava mo tokakovi. 'E 'ikai ke tu'u mo kakato
'a e kupesi.

Ko e haa 'a e kupesi 'oku fokotu'u 'i he Siasi mo e kainga lotu, ko ia 'oku
monuka 'i he 'ikai ke ma'opo'opo 'a e ngatu.

Ko hono tatala/folahi 'o e ngatu ko e me'a molumalu. Pea 'oku 'ikai ke
fainoa pe. Pea 'oku fai atu hono folahi 'o e ngaahi pelu mo e fatufatu kae
'oua kuo a'u ki hono tatala 'o e pelu fakamuimui. Ko e tatala hake ko ia, 'o
e pelu fakamuimui, ko ia 'oku fai ai 'a e fakahaa 'o e kupesi, he ko e
me'a ia 'oku tala ai 'a e 'eiki 'o e ngaue, 'oku ui 'a e tatala fala'osi ko
ia ko e "takimalie." 'Oku tali kotoa 'a e ofoofo 'i ha lelei 'o ha ngatu
ki he taimi 'e fakahaa ai 'a e kupesi mo e ngaue na'e fai ki ai. 'Oku
fakakoloa 'a e takimalie 'i he ma'opo'opo 'a e ngaue. Pea ka avaava mo
tokakovi, 'e 'ikai ke "tu'u" 'a e kupesi, pea ko e ngaue 'ikai ke lelei ia.

Mou tokanga ke 'oua 'e mele 'a e takimalie .... Tuku 'a e kupesi 'o'ona ke
haa lelei 'i he'etau ma'opo'opo mo faai taha. Ko e lotu ia 'a Sisu 'ia Sione
(toki hoko atu ai), mo e lotu, tkh

Sami Pakofe

unread,
May 14, 2008, 5:44:49 AM5/14/08
to tasil...@googlegroups.com

Tv:

- Puipuitu'a
* Fk-sosiale
Neongo e 'ikai tokolahi e famili'i 'eiki, ne 'i ai e ni'ihi nima
malohi pea mo tu'umalie pea 'i he'ene pehee, ne faingofua ai e
fefusiaki he mafai. ''
---------------------------
'oku malie elau koia, he 'oku fai e fesuiaki 'ae kau ma'umafai ia, kae
si'ii faka'ofa e kakai 'oe Siasi pe ko fee koaa tenau tu'u ai,,,,,, koe
fakama'o'opo malie kuo ke talanoa kiai , he 'oku 'ikai ke kei hoko ia ki
Kolinito ka kuo hoko tonu mai pe ia hotau kuonga ni.....

'oku faka'ofa e kakai 'oe Siasi he taimi 'e taha, he kuo hanga pe 'ehe
"mafai" 'oe kau nima malohi, 'o fuisleleaki'ii holo e kau TauhiSipi moe kau
Taki Lotu, pea kuo hoko leva e tu'unga pehe ni, ke nofo 'au'auhia ai e kakai
'oe Siasi, 'o 'ikai tenau 'ilo pe koe ha e me'a ke fai, pea kuo sio koe
tu'unga peheni heikai hoko ai ha ma'opo'opo ka koe movetevete pe.

Neu talanoa mohoku kaungata , pea 'oku ne 'iheKautaha Lotu Penitekosi,,,,,
nene pehee kuo toe foki pe ia kihe Katolika,, koe 'uhi he kuo hanga 'ehe
taha ia 'oe kau memipa honau ki'ii Kautaha Lotu 'o liliu 'enau ki'i
konisitutone,, koe 'uhi ke feunga malie mo'ene Fiema'u,, KOia ne liliu leva
ia,, koe me'a leva oku hoko 'oku toe foki 'ae Kakai 'e ni'ihi kihe ngaahi
katauha lotu kehekehe pe 'o a'u aipe kihe foki ki 'api..

faka'amu pe 'oku 'ikai hoko 'eni kihe tau ngaahi siasi.........

sami.


fusi mapuhoi `a tevolo

unread,
May 21, 2008, 3:17:13 AM5/21/08
to tasil...@googlegroups.com

 Ko e faka'osi 'o e ngaahi tohi 'a Paula ('Ipiseli) 'oku tau fa'a pehee 'oku ongo tatatu pe nai. Ka ko ha ki'i foki si'i ki he me'a ne hoko 'i
Kolinito tene hulu'i 'o maama ange 'a e faka'osi 'e Paula 'ene tohi ki Kolinito ('Ipiseli 'o e uike ni)

Ne 'i ai e pehee 'e Paula (1 Kolinito), ko e siasi 'o Kolinito 'oku 'ikai tokolahi ai e kakai mei he ngaahi famili mo e tukufakaholo ma'olunga (noble birth). Kolinito ne lahi nofo'i 'ehe kakai ngaue - kainanga e fonua. former slaves. Neongo e 'ikai tokolahi e famili'i 'eiki, ne 'i ai e ni'ihi nima malohi pea mo tu'umalie pea 'i he'ene pehee, ne faingofua ai e fefusiaki he mafia. He ko 'ene lahilahi pee tu'umalie 'o ha taha pea

kamata ke longoa'aa ange hono le'oo he Siasi 'i Kolinito. (sounds familiar?)

>===malo tv ee huluhulu???  he 'oku 'asi lahi 'aupito ia  hotau kakai(siasi?)...ko e pehee atu 'a e kau "faifekau"  ia, 'a e me'a ke fai? [He ko kinau3 'oku pailate/'eikivaka]...   ka e toe pehee mai ee kakai ia 'oku nau nima malohi mo fua kavenga lalahi he siasi tenau pule pe kinau3 ia...hahahahaha
 
'Oku/te tau hu'u ki fe?
 
Mapuhoi 'a Tevolo.  
 
 



Hotmail on your mobile. Never miss another e-mail with

Sione Sitaina Tukia

unread,
May 26, 2008, 1:34:03 AM5/26/08
to tasil...@googlegroups.com
Mapu, 'oku te'eki keu sio au ha siasi pe ha taha nimamalohi kuo nau faka'ikai'i mo fakafepaki'i ha tu'utu'uni fakapotopoto ha'a faifekau...koe 'u tu'utu'uni fkvalevale pee...

tukukehe kapau kuo hoko ia 'i muli na.....ha..haa...

'ofa atu...

......

>===malo tv ee huluhulu???  he 'oku 'asi lahi 'aupito ia  hotau kakai(siasi?)...ko e pehee atu 'a e kau "faifekau"  ia, 'a e me'a ke fai? [He ko kinau3 'oku pailate/'eikivaka]...   ka e toe pehee mai ee kakai ia 'oku nau nima malohi mo fua kavenga lalahi he siasi tenau pule pe kinau3 ia...hahahahaha
 
'Oku/te tau hu'u ki fe?
 
Mapuhoi 'a Tevolo.  
 
 



Hotmail on your mobile. Never miss another e-mail with




--
SioneSitaina Tukia
Message has been deleted

seni taniela

unread,
May 26, 2008, 11:10:30 AM5/26/08
to tasil...@googlegroups.com

> "*'Oku fa'ahinga 'e fiha e TUI
> FAKA-KALISITIANE 'i mamani he 'aho ni"?*
> **
==========================================
Lolotonga e kehekehe ko 'eni 'a e ngaahi siasi faka-Kalisitiane pea mo kitautolu he paenga ni, ko e ha leva e me'a 'oku ne ha'i pe ke fakataha'i e kehekehe ko 'eni--a point of unity in the midst of diversity?

Mahalo 'e mahu'inga leva ke tau fakamahino pe 'oku tau hoko feefee koe fanau 'a e 'Otua?

Get the name you always wanted with the new y7mail email address.
www.yahoo7.com.au/mail

Heneli Viliami Vete

unread,
May 26, 2008, 6:28:20 PM5/26/08
to tasil...@googlegroups.com



Date: Mon, 26 May 2008 18:34:03 +1300
From: sisi...@gmail.com
To: tasil...@googlegroups.com
Subject: [tasilisili] Re: 'Ipiseli - 2 Kolinito 13: 11- 13
hahahaha!
 
Kataki
'Ofa atu kau Tasilisili


Explore the seven wonders of the world Learn more!
Reply all
Reply to author
Forward
Message has been deleted
0 new messages