----- Original Message -----To:"tasil...@googlegroups.com" <tasil...@googlegroups.com>, "kalin...@kanivatonga.co.nz" <kalin...@kanivatonga.co.nz>, "kaniva..." <kaniva...@gmail.com>, "faka...@gmail.com" <faka...@gmail.com>Cc:Sent:Mon, 25 Feb 2013 00:18:12 -0800 (PST)Subject:[tasilisili] Re: "Malanga sapate 3/32013"...Luke 13:5
Malanga Sapate 03/03/2013
Ngaahi Lesoni: Same 63:1-8; ‘Aisea 55:1-9; 1 Kolinito 10:1-13; Luke 13:1-9Ngaahi Himi: /427/ 635
Potu Folofola: Luke 13: 5 “Tala atu na’e ‘ikai, kae kehe te mou tu’utamaki kotoa pe hangee ko ia, ‘o kapau ‘e ‘ikai te mou fakatomala”
Kaveinga: “Fei mo fakatomala leva!”
Talateu
‘Oku makatu’unga nai hotau tautea mei he kovi moe lelei ‘etau ngaue? Koe founga ngaue nai ‘eni ‘ae ‘Otua? ‘Oku tau koloa’ia hono tali ‘e Luke ‘etau fifili ni koe’uhii he ‘oku ‘ikai ke lea ki ai ‘ae toenga ‘oe ngaahi Kosipeli kehe. Kia Luke ‘oku ‘i ai ha ongo fakatamaki ‘e ua he vahe ni. Koe konga kimu’a ‘oe talanoa ni koe fakamahino mo fakamahu’inga’i ‘e Sisu ki he tu’unga matu’a ni ‘a e pau ke hoko kotoa ‘ae ngaahi faingata’a ni ki ha taha pe. Pea koe konga hono ua ‘o e talanoa ko hono toe ‘oange ‘a e faingamalie ma’ae fiki ta’e fua ke fua leva pea mo fakatomala hangee ko ia ‘oku lea ki ai ‘etau veesi malanga....“Tala atu na’e ‘ikai, kae kehe te mou tu’utamaki kotoa pe hangee ko ia, ‘o kapau ‘e ‘ikai te mou fakatomala”
Koe vete ‘oe potu tohi
Pea pehee ‘e Luke ... “Na’e ha’u ha tu’unga me’a ‘i he taimi ko ia ‘o nau ongoongo kia Sisu ‘ae kau Kaleli ni’ihi ‘a ia na’e felingiaki honau toto ‘e Pailato fakataha mo ‘enau ngaahi feilaulau.” (v 1). Koe ngaue fulikivanu mo’oni ‘eni na’e feia ‘e he ‘Emipola Loma ni ko Pailato ko ‘ene fakapoongi ‘ae si’i kau kaleli pea ‘ai honau toto ‘o felingiaki fakataha moe toto ‘oe ngaahi monumanu feilaulau ‘i he ‘olita fai feilaulau. ‘Oku matamata koe kau Kaleli ni koe kau Siu na’a nau mamahi’i ‘ae to’onga mo’ui fakasiu (zealots / pe kau mamahi’i fonua), pea ko honau fakapoongi tokua koe kau tautoitoi kinautolu (terrorist). He ko ‘enau taumu’a ke ‘oua toe pule’i fakakovana ange ‘a Palesitaine mei Loma.
Pea pehee ‘e Sisu: “’Oku mou mahalo koaa na’e angahala ange ‘ae kau Kaleli ko ia ‘i he Kaleli kehe, koe pehee honau fakamamahi’i? Koeha nai ‘ae ‘uhinga ‘ae kakai ko ‘eni na’a nau faiange ‘ae talatalaaki ni? Koeha nai ‘enau ‘amanaki ki ha tali meia Sisu ki he me’a ni? Taimi tatau kainga na’e ‘ikai foki ko ha tangata ‘a Sisu na’a ne talangata’a ki he lao pea mo ha’ane pouopu’i ‘ae talangata’a ki he lao moe tu’utu’u mei Loma. Pea ke pehee mai ‘ene tali “’Io, koe ola ‘ena moe nunu’a ‘enau talangata’a ki he lao...pe ‘oku nau kai pe ‘enau ngaue kovi...” Ka ‘oku ha mei he veesi 3 ha tali meia Sisu “Tala atu na’e ‘ikai; Kai ke he te mou tu’utamaki pehee kotoa pe, ‘o kapau ‘e ‘ikai te mou fakatomala.” Pea hoko atu ai pe ‘a Sisu ki he konga talanoa hono ua ‘o fekau’aki ko ia moe mate ‘ae toko 18 tupu mei he holo ko ia ‘ae taua ‘i Sailoame... “‘Oku mou mahalo koaa na’e lahi honau mo’ua ‘i he kakai kotoa pe na’e nofo ‘i Selusalema?...Tala atu na’e ‘ikai, kaekehe te mou tu’utamaki kotoa pe hangee ko ia ‘o kapau ‘e ‘ikai te mou fei mo fakatomala.” Ka koeha na’e holo ai ‘ae fu’u taua ni? ‘Oku ‘ikai ha’atau ‘ilo ki ai ngata pe ‘i he mahino ‘ae tupu’anga ‘ae mate ‘ae kau Kaleli mei he fakafepaki ki he pule’anga Loma pea moe holo ‘ae taua ‘o ta’omia ‘ae toko 18 Selusalema. ‘Oku fa’a hanga ‘e hotau ‘atamai fifili ‘o toe taki kitautolu ‘o mama’o fau mei he mohenga ‘oe talanoa.
Kia Sisu koe “mate ‘oku ‘ikai koe fakamaau ia ‘ae ‘Otua.” Kapau ko ia ‘oku ne toe fokotu’u mai heni mo ha toe fehu’i ‘e taha. Ka koe ‘uhinga ki he haa ‘ene pehee “te mou tu’utamaki kotoa pe hangee ko ia ‘o kapau ‘e ‘ikai te mou fei mo fakatomala.” ‘Oku ‘i ai nai ha’ane felave’i ‘ae ola ‘o talangata’a moe angatu’u ‘ae kau Kaleli ki he mate te’eki fakatomala? ‘Oku ‘i ai nai ha’ane felave’i ‘ae me’a ni mo hono tautea’i ‘e he ‘Otua ha taha faikovi ‘oku mate te’eki fakatomala? Kia Sisu ‘oku ‘IKAI! Ka koehaa ‘ae ‘uhinga ‘a Sisu ki he ‘Ikai? Na’e ‘osi ‘afio’i pe ‘e Sisu ‘ae iku’anga ‘oe kakai angatu’u ki he lao te nau a’u ki he tu’unga ko ia koe mate tamate’i. Koe me’a ke mahino koe lea “fakatomala” koe liliu pea tafoki” mei he anga kovi kuo ne feia ‘o fai ki he lao moe totonu ‘oku ‘iate ia. Ka koe angatu’u ko ‘eni ‘ae kau Kaleli ia koe ta’e liliu pea moe fakafepaki ki he lao ‘a Loma. Kia Sisu ko ia ‘ae ‘uhinga ‘e ne pehee ... “ Te mou tu’utamaki kotoa pe...” kapau te mou toe hoko mo kimoutolu foki koe “angatu’u ki he lao.” Koe fakatomala pea moe ‘auha (pe tu’utamaki) ‘oku ne teuteu’i hotau ngaahi loto ke liliu leva koe’uhii ko ha hoko mai ha ngaahi fakatamaki fakaenatula ta’e’amanekina pea tomui ai ki he fakamolemole ‘ae ‘Otua.
Koe fiki ta’efua....
Koe me’a mahu’inga ke tau fakatokanga’i ‘i he talanoa fakataataa ni: Koe’uhi koe ‘ikai hoko mai ha kovi/ tu’utamaki he taimi ni pea ‘oku ‘ikai ‘uhinga ‘ene ta’e hoko mai ‘ae kovi ke te lau ai kita kuo te lelei pe. Na’e fiema’u ‘e he tauhi ngoue ke tu’usi ‘ae va’a ‘oku ‘ikai fua. Pea koe’uhii foki ko hono pule’i ‘e Loma ‘a Palesitaine na’e loto ai ‘ae pule’anga Loma ke tu’usi/ faka’auha ‘ae kau Siu ‘oku nau angatu’u ange ki Loma. Pea ‘i he ‘uhinga ko ia ‘oku nau toe ma’u ai ha faingamalie ke ako mei he’enau ngaahi fehalaaki mei he me’a na’e hoko ki he kau Kaleli ‘o tafoki leva ‘o talangofua mo mo’ui fakavaivai ki he Pule’anga Loma. Ka ‘i he taimi tatau ‘oe ta’u hoko mai ‘okapau ‘e ‘ikai te nau liliu ‘o fua/ fakatomala/ mo talangofua pea kuopau leva ke tu’usi kinautolu mei he piki ki he sino ‘oe fu’u Fiki. Kainga ‘oua te tau mahalo ‘oku malimali mai ‘ae ‘Eiki kiate kitautolu he ‘aho ni koe’uhii nai ‘oku matamata ke ‘alunga melie ‘ae ngaahi ‘aho ‘etau mo’ui. ‘Oku ‘ikai hoko ‘ae ngaahi fakamataki kotoa pe ke lau ia koe fakamaau ia ‘ae ‘Otua. Pea ‘oku ‘ikai ‘uhinga ‘ae ta’e hoko mai ha faingata’a pe fakatamaki ke lau ia kuo ta taau ki he ‘Otua. Tau lau pe ia ‘oku tau kei fononga pe he ta’au ‘oe kole na’e fai ‘e he Tauhi ngoue “...’Eiki tuku ai pe ‘i he ta’u ni foki kae ‘oua keu keli takai mo taufetuku ki ai...”
Pe koeha hono mo’oni ‘oe ‘uhinga na’e ‘ikai fua ai ‘ae fu’u fiki ‘oku ‘ikai koe toe taimi ‘eni ia ‘oe fefakatonutonu’aki mo fetukuaki’i’aki ka koe taimi pe ‘eni ‘oe fakatomala leva. Ko ha mo’ui kuo hounga’ia he taimi kuo toe tuku mai kuo hu’u ‘ene tokanga ‘ana ia ke tukufolau ke nonofo mo Kalaisi he kuo pongia he ‘Ofa kuo fakakoloa’aki ia ‘e he Tauhi Ngoue. Hange ‘oku hua mai’aki ‘e he Fatu Same ‘o e pongiponmgi ni ‘a e talaloto ‘a e mo’ui na’e pau ke mate “’Elohimi e ko Koe hoku ’Otua, talu ai ‘eku hakule ki he ‘Afiona, ‘oku fieinua ki he ‘Afiona hoku Laumalie ni, ‘oku vaivai he holi atu ki he holi atu hoku kakano ni ‘i he fonua momoa mo fieinu he honge vai…‘oku mahu’ingaange ho’o ‘Ofa ‘i he mo’ui ni, ko ia ai ‘e fakamaloe ki he ‘Afiona ‘a hoku ngutu ni.” Koe ta’imalie’anga ‘a e vaivai mo hounga’ia he ‘Alo’ofa ‘a e Malohi ‘io koe kai ai pe ‘a e manuvaivai he fangota ‘a e lulutai.
...Koe kole ‘ae tauhi ngoue....
Koe ha ‘a e ngaue na’a pole’i ‘e he Tauhi ngoue ke ne fakahoko ki he fu’u Fiki ni, koe “keli takai mo Taufetuku ki ai”. Koe faka’uto’uta ‘a e ‘akau kuo tahi pea fungani’aki moe mafu kuo lahi he koe ‘amanaki’anga kuo tu’utai ‘io ko hono malohinga koe “keli takai mo Taufetuku ki ai”. Koe malohinga ‘o e tangata fa’a ko ‘ene feinga ke taukei mo natula moe ngaahi fa’ahi ta’u pea ‘ikai ia ko ia pe kae maheni foki moe ‘ulungaanga ‘o ‘ene ngoue ‘oku to ‘aki ‘ene fa’a ‘i he ngoue’anga. Koe malohinga ‘o e Kalisitiane ko ‘ene feinga ke ‘ilo’i ‘a e Finangalo ‘o e ‘Otua pea tefito pe ia mei he’ene fa’a feohi moe ‘Otua. Koe me’afua taau taha ia ke vakai’i’aki ‘a e ‘uhinga na’e ta’efua ai ‘a e fu’u fiki, pe koe loto mamahi he taki ‘aho pe koe Faifekau pe koe palopalema Fakafamili pe koe Fakasiasi na’e tupu ai ‘ene ta’e ha’u ki he Lotu.
‘Oku hoko he taimi ‘e taha ‘etau founga malanga kau tauhi ngoue ko hono toe faka’ai’ai e Fiki ke hoko hoko atu ‘ene ta’efua tupu mei he’etau malanga ilifia, malanga fakahoholoto mo faka’alinga lelei he ngoue’anga ma’oni’oni ‘a e ‘Otua. ‘Oku totonu ke ‘i he’ene Fakakaukau ma’u ai pe ‘a e fifili ‘oku manava’aki mai ‘e he Palofita ko ‘Aisea[1] “koeha na’e toe keu fai ki he’eku ngoue vaine ‘a ia na’e te’eki keu fai? Koeha na’e pehe ai? Koe mapuhoi ‘a e tangata ngaue kae fakauho’aki ‘a e langa ngaue. ‘Oku malava he’e fifili ni kene fakahopo mai ha fakafehu’i ma’atautolu he pongipongi ni kau tauhi. Koeha koa ‘etau me’a na’e te’eki ai ke fai? Koe Fakaului pe pea li’aki ai? ‘Oku tau ‘a’ahi nai ki he kau uitou moe kau Tamai mate? Koeha ‘a e keli takai moe taufetuku ki ai? Koe ‘eku fokotu’u fakakaukau ki he ‘uhinga ni ‘oku pehe ni “Koe ‘oange ha me’akai ‘a e fiekaia, koe ‘a’ahi ki he kau mahaki, koe ‘a’ahi ki he Pilisone, koe fakavala’i kinatolu ‘oku hala.”
Kapau ‘oku tau ‘ilo koe me’a ia ‘oku fiema’u vivili taha mo masiva taha ’ae kakai ‘oe Siasi koe folofola ‘ae ‘Otua! Koehaa hono ‘uhinga ‘oku ‘ikai ai ke tau fakamoleki ‘ae taimi ‘oe kakai ‘oe Siasi ke inu mo taufetuku mei he matavai ko ia lolotonga ‘oku ala ma’u kapau ‘oku tau uki ‘ae fakatomala? ’E malava nai ke tau ki’i fakamoleki ha’atau pa’anga ke ngaohi ‘aki ha me’a kai ‘ae kakai fiekaia...pe tokoni atu ‘aki ki he ngaahi feitu’u masiva taha ‘o mamani....pe tokoni’i ha kau masiva pe faingata’a’ia he loto siasi?....Na’e pekia ‘a Sisu ia ma’ae kakai kae ‘ikai koe fale moe ‘aa fakasiasi...hingoa ‘o ha siasi....Ne lotu ‘a Sisu ia ke ‘oua na’a mole ha laumalie...ka tau lotu kitautolu ke ‘oua na’a mole hotau fale lotu....Na’e mafasia ‘a Sisu ia hono fua ‘etau angahala...ka tau mafasia kitautolu ‘i hono Siasi he taa mo’ua ‘oe ngaahi fale lotu.....’E ‘afee ha’atau lotua ‘ae ngaahi laumalie ‘oku te’eki ke nau fanongo ki he popoaki ‘oe mo’ui ‘ia Sisu Kalaisi?
Koe taukapo ‘a e Tauhi ‘oku ho’ata mei ai ‘a e tala a’usia ‘a e taukei he feohi moe ‘Otua. He ‘oku maheni pea alaanga moe ‘ulungaanga meesi ‘o e ‘Otua. Neongo ‘a e taukapo ‘a e Tauhi ki ha toe ki’i faingamalie ma’a e fu’u fiki ni ka na’a ne fakamahino ‘ene foaki ‘a e langilangi kakato ki he tokotaha ‘oku ‘o’ona ‘a e faitu’utu’uni ki he ta ‘a e fu’u fiki ‘io ki he ‘Eiki ia ‘o e ta’u ‘a ee koe ‘oku ‘a’ana ‘a e ko ‘eni moe kaha’u, hange ko ia ‘oku lea mai ki ai ‘etau veesi malanga “…pea ka ‘ikai pea ke toki ta.” Taimi ‘e taha ‘oku tupu ‘etau fa’a hee mei he fehopokaki holo he Siakale kehe. Koe fakamaau ke hakeaki’i (Justice for) na’e fatu hono alangafale mei he maama ‘ae founga ‘a e ‘Otua ‘aee na’a ne fai ki ‘Isileli he Fuakava Motu’a koe tautea moe meesi koe ongo fo’i ‘ulungaanga ta’emavea ia ‘e ua. Tokua ko hono fakamatala ‘oku toki ‘uhinga malie kiate kitautolu ‘a e tautea ‘a e ‘Otua he’ene ‘oo ua moe Meesi. ‘Oku ngaue’aki heni ‘e he tauhi ngoue ‘a e fakakaukau ‘o e tautea’i ke hakeai’i pe Justice for koe’uhi koe anoanomelie pea fana fotu hake ai ‘a e fakakaukau ‘o e Pekia moe Toetu’u ‘a hotau ‘Eiki Huhu’i Ko Sisu Kalaisi.
Ki he kau fie fakatomala.....’Aisea 55:1-9
‘Oku tau mo’ui ‘i he mamani ‘i ha fo’i taimi pe, pea ko ‘ene ‘osi pe pea ko ‘ene lava ai ‘etau mo’ui ‘i he mamani. Kia ‘Aisea koe ‘uhinga ia ‘oe lea “vivili ki he ‘Eiki lolotonga ‘oku ala ma’u....” koe mahino ‘ae fua nounou hotau ngaahi ‘aho pea tau hangee pe ha talanoa ‘oku lau. ‘Oku hala’ataa ha’atau ‘ilo ‘e taha koehaa ‘ae loloa ‘etau ma’u ‘ae faingamalie ‘oe mo’ui ni (1 Timote 5). Kainga ‘oua ‘aupito na’a tau ‘amanaki ko ‘etau fakafalala ki he ‘Eiki ‘etau me’a kotoa pe ‘e tatau ma’u pe moe ngaahi me’a ‘oku tau ‘amanaki atu ki ai. ‘Oku ne fa’a tataki kitautolu ki ha ngaahi feitu’u na’e ‘ikai ke tau ‘amanaki ki ai ka kuo ne tuku kitautolu ki ai. Koe ‘uhinga ia ‘ae pau ki he “angahala ke ne li’aki hono ‘alunga”...pea moe “tangata kovi ‘ene ngaahi fakakaukau..” Koehaa hono ‘uhinga? “He ‘oku taha kehe ‘eku fakakaukau pea taha ha’a moutolu, pea ‘oku taha homou ‘alunga, pea taha ‘o’oku- ko Sihova ia mei he Ta’ehamai” (Aisea 55:8). Koe’uhii pe koeha? Koe’uhii pe ke mou fakatomala pea vivili mo ui kiate ia lolotonga ‘oku te’eki ke tau hiki mei he maama mamahi ni. Pea kapau kuo fokifaa ha’ane hoko mai, ka kuo tau ‘osi mateuteu pe ke ne ma’u ‘ae pale ‘oe muimui koe ma’u ‘ae pule’anga ‘oe ‘Otua.
Koe lea “fieinua” ‘oku ne ofongi ‘ae tokanga ‘a ha taha fieinua...ha fonua fieinua...ha Siasi fieinua...ha famili fieinua...Koe ongoongo lelei foki ma’ae masiva he koe masiva ia ka ko ‘eni kuo ongoongo mai ‘oku ma’u ta’e ha pa’anga pe....Koe tala me’a fo’ou ia! Ko ha ‘Otua ‘oku fe’unga malie mo hotau vaivai! Ko ‘eni foki ‘ae faka’anaua ‘ae Same 63: 3 “’Oku mahu’inga ange ho’o ‘ofa ‘i he mo’ui ni, Ko ia ai ‘e fakamalo ki he ‘afiona hoku ngutu ni..” (same 63:3) “’Elohimi ee ko koe hoku ‘Otua, talu ai ‘eku hakule ki he ‘Afiona, ‘Oku fieinua ki he ‘afiona hoku laumalie ni, ‘i he fonua momoa mo fie inu he honge vai” Koe fonua momoa mo honge vai ko ha famili/ siasi/ pule’anga kuo nau li’aki ‘ae Folofola ‘ae ‘Otua ka nau musu ki he ngaahi ‘ata’i me’a moe muna ‘oe mo’ui ni. Kiate kitautolu ‘ae ngaahi fiki ta’efua ni ke pehee ni mu’a ‘etau tala loto “Ko au pe e he na’a ke ui ‘a e vaivai mo mahaki ma’u. Si’i Faito’o ‘ofa ke mo’ui ‘a e mamatea ko au.” (himi 442:3)… “‘E Laumalie foki mai, si’i Lupe ‘a e ‘Otua koe hia na’a ke ‘alu ai kuo u se’ese’e ia ki tu’a” (519:6)
Fakaakonaki
1.Koe fekau ‘oku ‘ikai ko ‘etau hao mei he faingata’a ka koe faingamalie ke tau hao ai mei he faingata’a ‘ae tefito’i fekau ‘a Sisu ‘ia Luke. ‘Oku ‘ikai ko hono toe foaki mai ‘ae faingamalie ke tau fakatomala ka ko hono ngaue’i ‘ae faingamalie ke fakatomala leva. ‘Oku ‘ikai koe hoko ‘ae faingata’a ki ho kaunga ‘api pea ke lau kuo ke monu’ia pe. ‘Ikai! Koe ako ia kiate koe mo au ke ta mateuteu ki ha ‘aho pehee. Kia Luke ‘oku ‘ikai ko ‘etau mo’u fiefia hono ta’e taa kitautolu he ta’u ni ka koe hounga’ia ‘ae loto moe laumalie ‘eta hao he taa he ta’u ni Kia ‘Aisea ‘oku ne tomu’a ‘o mai ‘ae faingata’a mo hotau masiva’anga koe fieinua. Pea ne ‘omi moe fakaafe ki he ngaahi vai. Faka’utuange kapau ko ha tu’uaki ‘eni ‘a ha Siasi...ki he kakai fiekaia/tukuhausia....’ikai ‘e ‘ikai kei nofo’anga’aki ‘enau tefua mai?
2. Kainga ‘oku ‘ikai ke tali ‘e he ngaahi siasi lahi ‘i mamani ‘ae Folofola ‘ae ‘Otua ‘oku mala’ia ‘ae fakasotoma. Kuo ngaohi ‘e he ngaahi siasi lahi ‘ae “tokateline” koe me’a fua taau ia ki he mo’ui ta’engata. Kuo nau fakafalalaange ki he papa fakahinohino ‘oe tokateline ‘i ha’anau muimui ki he Folofola ‘ae ‘Otua. Kuo tau ngaohi ‘ae tokateline ke hu’i’aki ‘etau ngaahi holi kovi hotau kakano...’ae manumanu ki he koloa matelie...’ae kai pa’anga ‘ae kau taki lotu ‘oe ngaahi siasi....’ae nofo fe’auaki moe tono ‘ae kau malanga moe kau fefine akonaki.... Pea hangee ko ia ‘oku lea ki ai ‘a Paula ki he kakai Kolinito 10: 6 “Pea ko ‘eni na’e fai ‘ae ngaahi me’a ko ia koe taipe kiate kitautolu ke ‘oua na’a tau hoko koe koto holi ki he kovi ‘o hangee aa ko kinautolu na…kae’uma’a ke ‘oua te mou hoko koe kau tauhi ‘aitoli ‘o hangee koe ni’ihi ‘oe kakai na…”. He te mau ‘auha tatau pe moe kakai kehe ‘okapau ‘e ‘ikai te tau fakatomala leva. Kainga ‘oku ou toe fakamanatu atu ‘oku kehe ‘etau founga/ fakakaukau moe founga ‘ae ‘Otua. ‘Oku faingofuaange ‘a ‘etau feinga ke tau hoko koe kakai ke mohu faka’apa’apa’ia ‘i he komiuniti/ Siasi ‘i ha’atau feinga ke tau “tu’u ma’u” ‘i he mo’oni ‘oe Tohitapu. Kainga koe tu’u ‘i he mo’oni ‘oe Tohitapu koe fili lahi taha pe ia ‘oe kau muimui ki he lotu Tohitapu.
3. Kia ‘Aisea ‘oku ‘ikai koe vai moe hu’akau moe honi ‘oku ma’u ta’e totongi atu! Koe kelesi moe tapuaki ‘oe fetauhi’aki moe ‘Otua ‘a ee ‘oku ma’u ta’e totongi pea toe hulu. ‘Isileli na’e ‘ikai ko homou masiva koe vai inu ka ko homou masiva he fanongo mo fai ki he folofola ‘ae ‘Otua. Ko ia ‘ae ‘uhinga na’e fai ai homou taki popula’i. Ko ia ‘ae ‘uhinga ‘oku kei faingata’aia ai hotau ngaahi siasi hono tauhi fakalaumalie. Ko ia ‘ae mape folau ki he vaiola ‘oe mo’ui ta’engata. Koe ola ‘eni ia ‘o ha kakai kuo nau feohi tu’u ma’u moe ‘Eiki ‘oku hulu ‘enau me’a kotoa pe pea ko hono tumutumu koe pau foki moe mo’ui ta’engata. Koe masiva ‘aongo’ango atu hotau to’utangata ni he fie fanongo ki he Folofola ‘ae ‘Eikii. Kuo hulu ‘ae tekinolosia pea kuo ‘ikai fiu hotau mata he mataa’i ‘ae mamani fakatauele ni....’ikai fo’i hotau telinga he fanongo ki he ngaahi fasi moe ongo ‘ae tevolo. Pea mo’oni ‘ae punake himi 596 “Ongo ngofua hotau kakano he ngaahi malie ‘o mamani...tupu ai ‘etau lata heni ‘o puli ai ‘ae fonua lelei...” Koe fanongo ki he Folofola ‘oku ‘ikai hangee ia koe fanongo letio ka koe fanongo’aki e ongo ‘ae loto...’ai ki he loto ‘ae lea ‘oe folofola...pea mo’ui’aki ‘ae lea ‘oe folofola ko ia....” Kainga ‘oku tau monu’ai he ‘oku tau ma’u kakato ‘ia Kalaisi ‘ae sipinga ‘oe tu’u ma’u he mo’oni ‘oe Folofola hangee ko ia na’e fai ‘i he toafa Siutea. ‘Oku ‘ikai mo ha toe feitu’u ke tau ma’u fakahinohino ka koe fanongo ki he folofola ‘ae ‘Otua. ‘Oku ne kei folofola mai “’Eni ‘ilonga ‘ae fieinua ha’u ki he ngaahi vai; mo ia foki ‘oku ‘ikai ha’ane pa’anga omi pe tokonaki ‘o kai....”
Fakama’opo’opo
Koe ongo talanoa loua ‘oku na ‘omi ‘ae tali ki he fifili ‘oku tau fai ni koe “’ikai!” ke pehee ‘ae founga ngaue ia ‘ae ‘Otua. ‘Oku ‘ikai ha felave’i ia ‘ae hoko ‘ae fakatamaki pea moe hao mo’ui mei he fakatamaki pea moe ‘ulungaanga lelei pe kovi. In Jesus’ theology (which I take to be correct) we should never make that ugly coupling of suffering and punishment, nor of success and divine reward. ‘Oku ‘ikai koe me’a mahu’inga taha kau Kalisitiane ke tau ongo’i halaia (downhearted and guilty-feeling) he ‘ao ‘oe ‘Otua ka koe me’a mahu’inga taha ke mahino pea ‘ilo lelei ‘e hotau loto kuo fakamolemole’i ‘e Sisu ‘etau ongo’i halaia he Kolosi ‘i Kalevale. Koe me’a pe ‘oku toe mai ma’a kitautolu ke tau “tui ki he’ene pekia moe toetu’u” ma’a ‘etau ngaahi angahala. Tau tuku loto’i ‘ae koloa funga ni ko ia ‘i he ‘ai’anga koloa malu hotau sino, ‘atamai moe laumalie...’Emeni..
Malo e tokanga mai ki he’etau ngaue ni...lau ‘etau folofola...pea mo’ui’aki.....’ofa atu
Kavauhi
--
--
Ko e tu'asila ke 'ave ki ai ha'o tasilisili ko e tasil...@googlegroups.com
Ke to'o ho tu'asila mei he memipa he Tasilisili, email ki he tasilisili-...@googlegroups.com
Ko e website 'a e Tasilisili ko e http://groups.google.com/group/tasilisili
---
You received this message because you are subscribed to the Google Groups "Tasilisili-he-ngaluope" group.
To unsubscribe from this group and stop receiving emails from it, send an email to tasilisili+...@googlegroups.com.
For more options, visit https://groups.google.com/groups/opt_out.