| Tasilisili mou lau á e email taupotu taha ki lalo koe forward atu felaveí moe appeal kihe kau memipa ó e falealea á 'Aositelelia. --- On Sun, 20/6/10, Atenisi Kolomotua <atenisik...@yahoo.com> wrote: From: Atenisi Kolomotua <atenisik...@yahoo.com> |
Malo Kolomaile
Tukuange ketau sio kia Tony Abbot (leader of opposition) pe koe haa ha'ane lau, he 'oku tu'u malohi 'ihe Katolikaa. 'Oku ikai foki ke tui 'a e Katolika kihe capital punishment pea 'oku nau tui 'oku totonu ke kei 'oange pe 'a e faingamalie 'o e tangataa 'okapau na'e fehalaaki kimu'a, he 'oku lava pe 'o kei fakalelei'i 'ene mo'ui.
Koe loi lahi atu 'a e media 'oku kalasi kehe, pea na'e sent mai 'ehe tokotaha kiate au 'a e article 'a e Sunday Telegraph 'oku hangee ia na'e 'ikai ke nofo fakataha 'a e ongo matu'a moe faanauu 'ihe ngaahi fu'u fakamatala ta'e'ofa moe loi 'oku kalasi kehe atu 'a e pepa ni. Na'e 'ikai ke 'iai ha kovi 'a e ongomatu'a! he 'oku 'iai ha tamai pe fa'ee 'e loto ke fou ha'ane tama 'iha vaa'ihala tene fakamamahi'i ha taha?
Koe fakaoli tahaa 'e Kolomaile he 'oku 'iai 'a e fanga ki'i potolahi 'i hotau community tokua ko 'ena ngaue fakapule'anga 'i 'Aositelelia ni pea kuo nau fuofua lahi holo 'o hangee ha ngaahi fo'ima'oni'oni pea 'oku 'ikai pe ke toe 'iai ha me'i tekiteki mai ia ke ongo'i 'a e tangi 'a e ki'i famili ni. Koe vakai 'oku mahino mai honau fofonga 'a e mata'i polinisia ka nau toki tufaki holo 'a e ngaahi articles tokua ke 'oua 'e involve mai ha taha 'i hano taukapo'i 'oku 'ikai ke totonu ke fakafoki ha taha na'e kau i hono tamate'i 'a e polisii.
Neongo 'oku te'eki teu fe'iloaki moe matu'aa ka 'oku te 'osi mahino'i 'a e loto 'oe Tongaa. Koe mo'oni 'oku mamahi pea ongo lahi 'a e mate 'a e polisi ka kuo 'osi mate ia, koe faka'ofa tahaa 'a kinautolu 'oku mo'uii, tatau pe 'a e ongo fa'ahi, kae tautefito kihe ki'i famili Tonga 'oku huki ai 'a e faingata'ani.
Koe 'ai ke tipooti ki Tonga he na'e anga 'ihe mo'ui 'i Tonga? Kuo 'osi fai 'a e tautea 'a e fakamaau na'e ako'i kihe fa'ahinga ngaue ko ia, kae toe fakamaau hake 'a e Minisita 'o e Immigration he na'e ako'i ki ai? Kapau na'e totonu ke fakamaau he'ikai ke Minisita.
Koe tafutafu atu pee,
Kolomaile, saipe teu toki fetu'utaki atu pea malo 'a e si'i fakalea mai.
ofa lahi atu kiate koe pea 'ofa keke ma'u ha efiafi nonga 'ihe 'aho ni.
daphne
|
Seniale
Koe tohii 'eni 'i lalo, taupotu hake kihe ki'i palakalafi ko 'eni, koe tohi na'e fa'u 'e 'Atenisi Kolomotu'a. Koe kau Federal Members of Parliament kotoa 'ena 'ihe State NSW na'e sent ki ai 'a e tohi. 'Oku 'ikai foki ke honge founga 'a 'Atenisi, 'oku kei fele 'a e founga tene ngauee 'akii, 'oku sai ia ke mahino 'oku poto pe moe Tonga 'o 'Aositeleliaaa ihe politika faka-international.
daphne |
Lotopoha
Hanga mu'a 'o malanga'i ke fai mai 'a e tokoni kihe Sioeli Nau Mission, tukuatu 'a 'Atenisi he kuo 'osi kaukaua ia. hehehehehe.
Ko 'eku lau fakaeeauu, 'oku tatau aipe ia kiate au pe koe Tonga pe 'Afilika 'a e tamasi'i 'oku teu ke fakafoki, 'oku ou tui tatau au mo 'Atenisi, na'e 'ikai ke totonu ke fakamatala'i mai koe Tonga. Na'e totonu ke fakamatala'i koe tokotaha na'e 'ikai ke fa'ele'i 'i 'Aositelelia ni. Ko 'ene mahino ia 'oku 'ataaa meihe filifilimaanakoo pea 'ikai uesia ai 'a e kakai 'o Tonga 'oku nofo 'ihe fonua ni, hange koe lau 'a 'Atenisi.
'Oku 'iai foki 'a e ngaahi polokalama ako 'oku ta'u 3 mo 4 'a e ako'i 'a e kau counsellors ki hono handle 'a e fa'ahinga 'oku addict kihe drugs & alcaholo. Na'e lelei pe hono fakafoki kinautolu kapau kuo 'osi fund atu 'ehe ngaahi fonua muli ha ngaahi polokalama ako kihe drugs & alcahol.
daphne
|
|
|
|
|
Koe fakaoli tahaa 'e Kolomaile he 'oku 'iai 'a e fanga ki'i potolahi 'i hotau community tokua ko 'ena ngaue fakapule'anga 'i 'Aositelelia ni pea kuo nau fuofua lahi holo 'o hangee ha ngaahi fo'ima'oni'oni pea 'oku 'ikai pe ke toe 'iai ha me'i tekiteki mai ia ke ongo'i 'a e tangi 'a e ki'i famili ni. Koe vakai 'oku mahino mai honau fofonga 'a e mata'i polinisia ka nau toki tufaki holo 'a e ngaahi articles tokua ke 'oua 'e involve mai ha taha 'i hano taukapo'i 'oku 'ikai ke totonu ke fakafoki ha taha na'e kau i hono tamate'i 'a e polisii.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------
Lotopoha mo Tasilisili
'Oua 'e tuku 'a e lotuu he 'oku kei toe lahi 'a e ngaahi founga ia ke ngaaue 'aki 'i 'Aositelelia ni. Na'aku nofo fakauminoa felave'i moe palopalema ko 'eni, kuou toki fakatokanga'i hake koe palopalema lahi 'aupito ki Tonga.
'Oku ou tui tatau foki mo Rev. Sisitoutai, 'oku lelei 'aupito hono fakafepaki'i ke malava ke fakama'ala'ala lelei 'a e ngaahi tuliki ke fai mei ai 'a e tu'u 'o taukapo'i ke tuku 'a e filifilimaanako he ko hono fuaa 'oku kovi ki he kakai Tonga heni, moe kakai Tonga 'o Tonga 'o hange koe taukapo 'a 'Atenisi.
Tukuange ketau sio 'ihe ngaahi founga 'e ngaue'aki 'i 'Aositelelia ni ke kumi mei ai ha founga ke confront 'aki 'a e ngaahi fonua kehee hangee ko Amelika etc..
Ko 'eku tui, 'oku totonu ke talanoa 'a e kau taki 'oe ngaahi fonua 'o e pasifiki pea nau loto taha ke fakafofonga'i 'eha taki 'e taha 'oe ngaahi pule'anga kotoa ko ia 'o 'ave ha'anau kole kihe United Nation ke fai ha'anau akonaki kihe ngaahi fonua 'oku nau fai 'a e tipooti ke 'ai ke anga'ofa 'enau foungaa.
'Oku ou manatu au kihe kaveinga 'o e malanga koe 'Pelikani 'o e Toafa', 'aia na'e tuhu kotoa pe ia kia Sisu. Hufanga atu moe fakatahani kau ngaue'aki 'a e lea faingofua ke fai ha femahino'aki. Koe fakatonulea'i 'oe Pelikani 'o e Toafa, 'ihe hili si'ene 'alufano ke kumi ha me'akai hono fanga 'uhikii, foki mai kuo 'ikai ke ma'u ha me'akaii, pea ne hanga 'o hae hifo hono kakano 'o 'oange ke kai 'e hono 'uhikii. Ko 'eku tui koe agape ia 'oku lave ki ai 'a Sisitoutai. |
|
daphne
|
|
Received: Tuesday, 22 June, 2010, 9:12 AM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koe fo'i fangatua 'eni 'e taha. |
|
|
|
|
|
|
|
takamuli.
Kau tangata,
Ko 'ena kuo 'osi 'ave hangatonu 'a e taukapo 'a e kakai Tonga 'e 'Atenisi kihe kau memipa kotoa 'o e falealea 'o e commonwealth 'oku nau fakafofonga 'a e kakai 'o e state Niusauelee.
Koe lau 'a 'Atenisi koe me'a kimui pe 'oku fakafoki pe 'ikai fakafoki 'a Motekiai, koe mahu'inga taha ke mahino kihe kau memipa 'o e falealea 'oku malava ke fakafepaki'i 'enau ngaahi toonounou kotoa neongo 'etau tokosi'i.
Ko 'eku fokotu'u ma'ulalo atu, 'oua tetau hanga 'o fakama'ama'a'i ha ngaue ta'esiokita 'aha fa'ahinga he 'oku 'ikai koha ngaaue faingofua hano taukapo'i ha fa'ahinga mo'oni tautefito ki hano fakahoko 'i 'Aositelelia ni. Kemou sio mai he fakatumutumu 'a e kau memipa 'o e commonwealth pe na'e anga fefe 'a e huuhuu ange hotau kakai 'o fakafou 'ihe fo'i tokotaha 'o ma'u kotoa honau ngaahi fu'u telingaa, hufanga atu.
'E lelei ange ketau toutou lau 'a e Father's prayer 'e 'aonga ange ia ha'atau taukae 'ikai faka'aonga 'a e taimi ke fai ha poupou.
koe lukuluku fakalelu atu pe kia 'Atenisi.
'ofa atu kihe tokotaha kotoa 'oku lau 'a e fakatalanoa ni.
daphne |
Sami
Ko 'eni na'aku 'osi forward ho'o email kia 'Atenisi Kolomotu'a pea ko 'ene email mai kiate au 'o talamai ke fakahoko atu kemou fakamolemole ko iaa 'oku lolotonga kau ia 'ihe kau fale'i 'a e fa'ahi fakapolitikale 'ihe ongo fa'ahi lalahi 'e ua 'i 'Aositelelia ni koe 'uhinga ia he'ikai ke fakahaa hono hingoa. Kou tui pe kuo mahino atu 'a e 'uhinga. 'Oku 'ikai koe kau Tongaa 'oku manavasi'i ki ai, koe kau memipa 'o e falealea 'oku ne fakamavahe'i ia mei ai.
malo
daphne
|
mei Atenisi Kolomotua.
To: Tony.Abbott.MP@aph.gov.au; A.Albanese.MP@aph.gov.au; Bob.Baldwin.MP@aph.gov.au; Sharon.Bird.MP@aph.gov.au; Bronwyn.Bishop.MP@aph.gov; Chris.Bowen.MP@aph.gov.au; David.Bradbury.MP@aph.gov.au; Tony.Burke.MP@aph.gov.au; Jason.Clare.MP@aph.gov.au; John.Cobb.MP@aph.gov.au; Greg.Combet.MP@aph.gov.au; Mark.Coulton.MP@aph.gov.au; Bob.Debus.MP@aph.gov.au; Justine.Elliot.MP@aph.gov.au; Pat.Farmer.MP@aph.gov.au; Laurie.Ferguson.MP@aph.gov.au; .Fitzgi...@aph.gov.au; Peter.Garrett.MP@aph.gov.au; Joanna.Gash.MP@aph.gov.au; Joanna.Gash.MP@aph.gov.au; Jennie.George.MP@aph.gov.au; Sharon.Grierson.MP@aph.gov.au; Sharon.Grierson.MP@aph.gov.au; Jill.Hall.MP@aph.gov.au; Luke.Hartsuyker.MP@aph.gov.au; Alex.Hawke.MP@aph.gov.au; Chris.Hayes.MP@aph.gov.au; J.Hockey.MP@aph.gov.au; Kay.Hull.MP@aph.gov.au; Julia.Irwin.MP@aph.gov.au; Mike.Kelly.MP@aph.gov.au; Sussan.Ley.MP@aph.gov.au; Louise.Markus.MP@aph.gov.au; R.McClelland.MP@aph.gov.au; Maxine.McKew.MP@aph.gov.au; D.Melham.MP@aph.gov.au; scott.morrison.mp@aph.gov.au; John.Murphy.MP@aph.gov.au; Belinda.Neal.MP@aph.gov.au; Robert.Oa...@aph.gov.au; Julie.Owens.MP@aph.gov.au; Tanya.Plibersek.MP@aph.gov.au; Rogerp...@aph.gov.au; philip.ruddock.MP@aph.gov.au; Janelle.Saffin.MP@aph.gov.au; Alby.Schultz.MP@aph.gov.au; Craig.Thomson.MP@aph.gov.au; Malcolm.Turnbull.MP@aph.gov.au; Danna.Vale.MP@aph.gov.au; Tony.Windsor.MP@aph.gov.au
Daphne mo Atenisi,
Kuo mahino mai 'eni koe tu'u he taimi ni 'oku kau 'a 'Aositelelia 'ihe fakaaoao ki he minority. Ko hono uhinga ia oe lao ke protect 'a e minority. He kapau tetau lau tokolahi, 'e kei minority aipe 'a e tokosi'i he fonua temokalati. 'Oku tau 'osi 'iloi - Law is the law because is the law. Pea koe tu'utu'uni 'a e fakamaau 'oku 'ikai koe fakauhingai 'a e lao ka koe read from the law. Koe nusipepa 'ihe ngaahi fonua tokolahi 'oku ta'eufi 'a 'enau fakalea. Koe ngaue'aki 'a e killer ki he tokotaha ni, hili koia koe fakauli ia. 'Oku tonu 'a e fkmaau 'ihe'ene aofangatuku ki he tokotaha ni. 'Oku ui 'ehe nusipepa ni, koe killer, mahalo koe minority, ka tenau ui 'a e Aositelelia tamate koeha? Mou kataki, mahalo koe taimi 'eni ke ngaue fakataha 'a e minorities. He oku ou tui koe mostly minorities
'oku nau mo'ua 'ihe palopalema tatau mo kitautolu. 'Ofa atu ki he kainga tonga kotoa mei 'Aositelelia kae hoko atu 'a e ki'i vacation. david. o --- On Wed, 6/23/10, Daphne Taukolonga <sioelina...@yahoo.com.au> wrote: |
'Oua 'e tuku 'a e lotuu he 'oku kei toe lahi 'a e ngaahi founga ia ke ngaaue 'aki 'i 'Aositelelia ni. Na'aku nofo fakauminoa felave'i moe palopalema ko 'eni, kuou toki fakatokanga'i hake koe palopalema lahi 'aupito ki Tonga.
|
Ofahengaue Malo 'a e fakamaama mo hono fakama'opo'opo 'a e ngaahi issues ni moe fakalotolahi.
daphne
|
| TFinau Fakamolemole muá koe kií fehuí, koe Talanoa koha toe forum kehe ia? daphne --- On Thu, 24/6/10, Tevita Finau <tfi...@gmail.com> wrote: |
|
| Thank you for the compliment 'Atenisi ó Kolomotuá I apologise in advance for this unusual question but I have my own reason. It is no way to disrespect someone's integrity. It is very clear that you have values that I dearly respect knowing that you are also a Tongan. Who are you? ófa lahi atu Daphne Taukolonga |
--- On Fri, 25/6/10, Atenisi Kolomotua <atenisik...@yahoo.com> wrote: |
|
|
Fakamolemole muá koe kií fehuí, koe Talanoa koha toe forum kehe ia?
TFinau & Tasilisili moe Tonga kotoa |
|
'to live is to serve'
|
Ko 'Atenisi Kolomotu'a koe fo'i kulupu pea koe ola ia 'o e ngaahi lotu kuo mou fakahoko. Koe taumu'a 'a 'Atenisi Kolomotu'a ko 'enau hanga 'o fakamaa'ala'ala'i mo fakaaaki ha taha pe 'oku nau tui 'oku kau 'ihe decision ke fakafoki 'o Motekiai Taufahema, tautefito kihe kau taki 'o e fonua ni.
Rev. Sisitoutai mo ha'a faifekau, koe 'uhingaeee, na'aku 'osi lave'i pe 'e au 'e fiema'u ha ngaahi nima 'oku lahi angee kenau fakahoko hono asiasi'i 'a e Feitu'u ke fakatu'uta ai hano fuhu'i ke tuku hono fakafoki ki Tonga 'a e fanau na'anau maumaulao kuo 'osi tautea'i 'ihe laoo, pea nau 'osi ngaue'i, 'o hange ko Motekiai Taufahema.
Koe kakai Tonga koee i muli ni 'oku 'ikai kenau mahino'i 'a e palopalema'ia 'a Tonga 'ihe founga ko 'eni 'e fakahoko kia Motekiai Taufahema, 'oku nau teketekelili 'i hono kailanga'i 'oku 'unfair' kihe kakai 'o Tonga 'a e pule'anga 'Aositelelia.
'Oku hoko 'a e ki'i famili ko 'eni 'o Motekiai Taufahema koe 'scapegoat' kihe Labour Party 'a 'Aositelelia ni. 'Oku malava ke toe hoko pe 'a e ki'i famili 'o Motekiai Taufahema ke 'revive' ai 'a Tonga moe ngaahi fonua 'ihe pasifiki 'ihe palopalema felave'i moe deport atu kae 'ikai ke 'oatu ha 'appropriate resources' ke tokoni'i 'aki kinautolu 'ihe 'rehab', tautefito kihe tu'unga ko ia kuo nau 'osi ngaue'i 'enau maumaulaoo.
Tasilisili mo Tonga, koe 'AUTHORITY' 'oku ma'u ia 'ehe Australian Minister of Immigration moe kau memipa 'o e falealea, tautefito kihe kau memipa 'o e Labour party ke fakafoki 'a Motekiai Taufahema, ka koe 'POWER' 'oe case ko 'eni 'oku lolotonga 'ihe 'aofinima 'o e kau taki lotu 'o Tonga. He'ikai ke fiema'u ke 'ave ha ngaahi fakamo'oni hingoa 'i hono taukapo'i ko 'eni ke 'oange ha faingamalie tu'o ua kia Motekiai Taufahema.
Na'e 'ikai ke matenoa'ia 'a e kau kalisitiane 'o e ngaahi kuonga kimu'a pea mo kinautolu na'anau folau ange ki Tonga 'o malanga'i 'a Kalaisii. Talamai na'e fafanga 'aki kinautolu 'a e fanga laione kanau kei tu'uaki pe 'a Kalaisi mo 'ene mo'oni. Na'e 'ikai ke tali noa'ia 'ehe 'etau fanga kui 'a e Christianity 'i Tonga, na'anau 'ilo 'e 'iai 'a e 'aho 'ihe uhouhonga 'o e tangi 'a Tonga 'ihe palopalema 'oku tofanga aiii tupu mei hono 'deport' atu 'a e kakai na'e maumau lao mei 'Amelika, Nu'usila mo 'Aositelelia 'o hange ko Motekiai Taufahema, 'e hanga 'e honau hakooo 'i muli ni 'o 'omai 'a e Takafi Fo'ou (new cover) 'o e Tohitapu na'e 'oange 'aki 'a e lotu ki Tonga.
'Oua 'e fakavaivai 'a e lotu, 'oku hanga 'ehe 'Otua 'o fakahaahaa mamalie mai 'a e ngaahi foungaa, 'the impossible can be possible'.
'Oku fiema'u ketau 'do something'.
'ofa lahi atu kiate kimoutolu kotoa.
Daphne Taukolonga |
| Tasilisili mou lau á e email taupotu taha ki lalo koe forward atu felaveí moe appeal kihe kau memipa ó e falealea á 'Aositelelia. |
| --- On Sun, 20/6/10, Atenisi Kolomotua <atenisik...@yahoo.com> wrote: |
From: Atenisi Kolomotua <atenisik...@yahoo.com> |
To: veas...@yahoo.com.au, fun...@hotmail.com, George....@community.nsw.gov.au, "Inoke Hu'akau" <inok...@2000fm.com>, Luisa_A...@agd.nsw.gov.au, mele_f...@yahoo.com.au, mj_s...@hotmail.com, natasha...@mail.com, owen....@hotmail.com, pf...@hotmail.com, ptua...@olol-college.nsw.edu.au, mini...@blacktown.unitingchurch.org.au, Sesili...@clc.net.au, slot...@gmail.com, sepi.h...@yahoo.com.au, smo...@fairfieldcity.nsw.gov.au, ttu...@yahoo.com.au, siunipa...@det.nsw.edu.au, sosina...@hotmail.com, thc.ca...@gmail.com, "Tevita" <ttap...@hotmail.com>, uluafi...@credit-suisse.com, tcc_au...@bigpond.com, Seini_...@agd.nsw.gov.au, tasil...@googlegroups.com, sioelina...@yahoo.com.au, jpi...@hotmail.com, silit...@yahoo.com.au |
Received: Sunday, 20 June, 2010, 1:41 PM |
|
|
|
Malo 'etau lava kihe 'aho ni.
Stan, hanga mu'a 'o lau 'a e ngaahi fetalanoa'aki ke mahino malie kiate koe. Mahalo ko ha'o feinga pe ke fakamo'ui 'a e tepile ni.
Koe tamasii na'ane fakahoko hono fana'i 'a e polisi ko Sione Penisini, 'oku 'osi tautea'i ke ngaue popula 'ihe ta'u 'e 36.
Ko Motekiai Taufahema ko ia na'e faka'ulii. 'Oku 'iai moe ni'ihi kehe na'e involve 'ihe case ko 'eni. Ko Motekiai 'oku 'amanaki ke 'ataa mai 'ihe 2012. Koe ki'i fanau 'oku ha'u mei ai na'e 'iai 'enau ngaahi case lalahi 'akinautolu kimu'a (previous convictions).
'Oku ou tui na'e appeal 'a e Police Association (union) kihe Australian Administrative Tribunal ke to'o 'a e visa 'a Motekiai mei ai pea 'ikai tali 'ehe AAT 'a e kole 'a e Police Association. Na'anau toe appeal kihe High Court 'a 'Aositelelia ni pea toe favour 'aki pe 'ehe High Court 'a e taukapo ' a e fa'ahi 'a Motekiai Taufahema.
'Oku' iai 'a e mafai 'o e Minister of Immigration 'a 'Aositelelia ni 'oku haa 'ihe kupu lao 'o e Immigration. Na'e 'petition' leva 'a e police association 'aki 'a e ngaahi signatures 'oku 'ova hake 'ihe 20,000 (uamano) ke tu'utu'uni 'ehe Minister ke fakafoki (deport) 'a Motekiai.
Na'e 'anefe'iaia ha fa'ee pe tamai 'e loto ke tamate'i ha'ane tama? Koe mamahi 'a e tamai 'a e polisi 'oku mo'oni 'aupito 'aupito. Koe laoo na'e fa'u ke fai 'aki hono fakamaau'i 'a e kakai 'o e fonua kau ai moe case ko 'eni.
Kapau tetau toe sio ke looloaatu, ko Motekiai Taufahema na'e 'osi tamate'i kimui ni mai 'ehe polisi hono tokoua mo'oni tupu meihe'ene 'ihe feitu'u hala 'ihe taimi hala.
Koe poini mahu'inga 'ihe hisitolia 'o e case ko 'eni kiate au, koe talu meihe kamata'anga hono fakahoko mai 'ehe media mo hono fakamahino'i lelei koe 'Tonga'. Koe 'Tonga' koe fo'i lea ia 'oku 'identify' 'aki 'a e kau 'a e tokotaha ko iaa kihe matakali 'oku 'iloa koe Tonga. 'Oku malava leva ke uesia ai 'a e matakali 'oku 'iloa koe Tonga 'ihe tapa kehekehee 'o e nofo fakasosialee. 'Oku lau leva 'a e 'ulungaanga 'oe media 'ihe lau 'a e Anti-Discrimination Legislation koe indirect-discrimination', pea 'oku 'ikai ke fakalao hono toutou ngaaue mai 'aki 'a e 'Tonga'.
Na'e fa'a hanga 'ehe media 'o kailangaki'i mai 'a e ngaahi matakali kimu'a 'ihe 1980's. Hangee ko 'enii, ka fakahoko 'eha taha na'e ha'u mei Lepanoni ha fo'i hia, ko hono hanga 'ehe media 'o tala hangatonu mai 'ene Lepanoni pea 'oku malava ke uesia ai 'a e tokotaha kotoa pe 'oku 'iai hono konga Lepanoni i 'Aositelelia ni 'ihe ngaahi situations kehekehe. Kuo 'osi prove 'a e me'ani koe mo'oni, pea koe 'uhinga ia 'ene ta'efakalaoo.
Koe 'uhinga ia 'oku 'ikai ai ke fakalao hano ngaue'aki mai 'ehe media 'a e founga ko 'enii. Ko hono pangoo, 'oku hala hotau community moha kau lawyers 'oku fiengaue 'ofa kenau hanga 'o taukapo'i ke tuku hono fa'a ngaue mai 'aki 'a e 'Tonga' 'ihe ngaahi fakamatala 'a e media.
Koe 'uhinga ia na'e lobby ai 'ehe Police Association 'a 'Aositelelia ni 'a e Minisita 'oe Immigration ko 'enau 'ilo'i koe tamasii mei Tonga 'a Motekiai. 'Oku iai 'ene ki'i ta'ahine 'i heni. 'Oku nofo 'Aositelelia ni hono extended family.
Koe mafai lahi 'oku ma'u 'ehe Media, ko 'enau 'target' foki ia ke fakafoki 'a e tamasi'i ni mo kinautolu kotoa na'e kau 'ihe fo'i case ko 'eni. Ko ia ai, na'anau ngaue 'aki 'enau mahino'i lelei he'ikai ke teitei teki atu 'a e community 'a e kakai Tonga ke fakafehu'ia 'enau (media) fahufahu 'a kinautolu 'ihe lao 'a 'Aositelelia ni. Ko hono pangoo 'oku nau taamoloki ai pe 'e kinautolu moe kakai Tonga 'o Tonga 'oku te'eki ke tu'u honau va'ee 'i 'Aositelelia ni.
Koe political case 'eni ka 'oku 'ikai ke fu'u fakatokanga'i.
daphne
|
Stan & Tasilisili
'Oku ou fakamaloo atu 'i ho'o to'o hake 'a e issue na'ake mention mai.
'Oku ou mahu'inga 'ia foki au 'ihe case ko 'eni ko 'ene hanga 'o 'reflect' 'a e faka'ofa 'a Tonga 'i hono taamoloki 'ehe ngaahi fonua lalahi. Fu'u 'ilonga 'i Tonga 'a e maumau 'oku fakahoko 'ehe fa'ahinga 'oku deport atu mei muli ni.
'Oku levolo kehekehe 'e tolu 'i 'Aositelelia ni 'a e ngaahi pulee (Authorities). Koe ngaahi levolo kotoa ko ia 'oku 'iai pe 'a e ngaahi 'elia 'o e lao 'oku ne fakakehekehe'i ai honau ngaahi fatongia takitaha.
Koe local government, state goverment, moe federal government. Koe local government 'a 'eni 'oku 'iloa koe council, 'ulu ki honau ngaahi Mayors. Koe state 'eni 'oku lau ko Victoria, NSW, Queensland etc, 'ulu ki honau ngaahi Premiers. Koe federal 'eni 'oku lau ko 'Aositelelia, 'ulu kihe Prime Minister (Gillard). Koe ngaahi lao felave'i moe Immigration koe fatongia ia 'o e federal.
'Oku ua 'a e founga ke fakahaa'i ai ha taukapo 'ihe situation ko 'eni 'a Motekiai Taufahema. Ko hono fakafou 'ihe kau memipa 'o e falealeaa, pe koe fakafou 'ihe petition committee 'a e falealea.
Kuo 'osi fai 'ehe police association 'a e founga hono fakafou 'enau taukapoo 'ihe petition committee, pea ko kinautolu 'oku nau 'oange 'a e fale'i kihe Minister of Immigration ke deport 'a Motekiai.
Koe signatures 'e 20,000 meihe police association 'oku 'uhinga ia koe fo'i voters aipe ia 'oku 'ova hake 'ihe 20,000 kihe fa'ahi Labour Party. Neongo ai 'a e talamai 'ehe laoo 'oku hala hano deport 'a e tamasi'i ni, 'oku mahu'inga ketau manatu'i, koe taha foki 'eni ia 'o e ngaahi principles 'o e democractic system. 'E lelei kihe taha kae 'ikai lelei kihe taha. Koe fa'ahinga 'oku 'ikai ke 'iai hanau le'oo, he'ikai pe ke fiefanongo kiai ha taha ia 'ihe falealea federal 'a 'Aositelelia, hangee koe famili 'o Motekiai Taufahema. Koe taimi 'eni ke tu'uhake ai 'etau ngaahi associations moe ngaahi kulupu ngaue Tongaa.
Ta ne'ine'i ke lata 'a Sisu kihe kau maumaulaoo, na'ane 'afio'i 'e 'iai 'a e 'aho 'e taha, 'e tautapa ai 'a e kau maumaulao kuo tafoki ange kiate Ia, pea 'e fakafou atu 'ene 'Ofaa mo 'ene Fakahaaofiii 'ihe kalisitianee 'oku ne tali 'a e fafanga mei 'Itanitii.
'Oua 'e tuku ho'omou lotu kihe situation ko 'eni, 'oku ngali si'isi'i ka 'oku lahi 'anoa atu 'ene maumau 'oku fai kihe kakai 'o Tonga 'i Tonga. |
|
daphne
|
Stan, hanga mu'a 'o lau 'a e ngaahi fetalanoa'aki ke mahino malie kiate koe. Mahalo ko ha'o feinga pe ke fakamo'ui 'a e tepile ni.
Koe political case 'eni ka 'oku 'ikai ke fu'u fakatokanga'i.
TFinau mo Tasilisili
'Oku mo'oni 'a e lau 'ae motu'a homau kolo mo Takamulii, kapau 'oku 100 'a e foungaa, koe founga fika 101 tene hanga 'o fakamahino'i ai 'oku 'iai 'a e ngata'anga 'o e tangataa. Na'e fa'a malanga 'a e ngaahi matu'a 'i falelotu 'ihe 'ete tupu hakee, 'ka fufuu'i 'ehe 'Otua ha me'a he'ikai ke lava 'eha tangata ke 'ilo'i'. Na'e haa 'a Sisu kia Tomasi kae kei ta'etui pee, toki folofola atu 'a Sisuu,....'Tomasi, ala mai ho nima ki hoku vakavakani, 'o 'ilo ko au 'oku ou fotu atuu'. Kau kalisitiane, ka hanga 'ehe 'Otuaa 'o ue'i ha ngaahi 'atamai kenau fakatokanga'i 'a e ngaahi factors felave'i moe case ko 'enii 'a Motekiai Taufahema, koe 'Otuaa pe tene toe 'omai moe ngaahi founga ke fuhu'i'akii.
Kuopau ke holoki ki lalo 'a e ngaahi 'avahevahe na'anau hanga 'o fakatupu 'a e fulutaamakia 'a e ngaahi famili 'o e fanau na'anau fengaue'aki ke tamate'i 'a e polisi kae toki lava hano fakahaofi kinautolu, 'o hange ko hano fakahaofi 'a e ngaahi Motekiai Taufahemaa 'oku fakalongolongo'i hifo moe ngaahi Motekiai Taufahema 'e tupu hake 'ihe kaha'uu.
Na'e 'omai 'a e fanau to'utupu 'e toko 21 'ehe kulupu 'oku fakafofonga'i 'ehe 'Atenisi Kolomotu'a kenau hanga 'o debate 'a e ngaahi issues felave'i moe case ko 'eni. Koe kamata 'anga 'o e debate, hala ke 'iai ha fo'i tokotaha ihe fanau ko 'eni 'e loto ke tuku 'a Motekiai 'i 'Aositelelia ni. Faiatu hono feinga'i ke fakamahino'i kiate kinautolu 'a e campagne 'a 'Atenisi Kolomotu'a na'e 'iku 'onau kau kotoa 'ihe tui 'oku 'ikai ke 'fair' ki Tonga hano 'deport' 'a Motekiai.
Koe power kihe political case ko 'eni 'aia koe founga fika 101,practically 'oku lolotonga 'ihe 'aofinima 'o e kau taki lotu 'o Tongaa.
Na'aku ma'u foki 'a e fakamatala 'o pehee 'oku lotomamahi 'a e kau taki 'ihe community kehekehe meihe ngaahi fonua 'o e pasifiki 'ihe fo'i tohi na'e 'ave 'e 'Atenisi Kolomotu'a kihe kau federal mps. Koe palopalema ia ko 'eni 'oku uesia lahi taha pe 'a Tonga moe kakai 'o e fonuaa 'i hono deport atu 'a e kakai mei tu'apule'anga. 'Oku tali pe ia 'e Tonga hono fakafoki atu 'a 'etau faanau ka koe haa kuo tuku ai kenau too kihe faingata'a 'aupito pea teke'i kinautolu ki Tonga? Kapau leva 'oku tali 'ehe ngaahi fonua mulii hotau kakai, 'oku totonu kenau tali 'a e kovi moe lelei.
daphne |
|
|
|
TFinau mo Tasilisili
Na'aku 'ohovale 'ihe fo'i article ko 'eni 'ihe yahoo, ka 'oku ha'u taimi tatau pe ia moe taukapo 'o e kaveinga 'oe tepile ni. 'Oku 'ihe kau taki lotu 'o Tonga hano solova 'a e palopalema 'oku tofanga ai 'a Tonga 'i hono deport atu 'a e kakai mei muli, pea 'oku toe 'ia kinautolu pe hano solova 'a e palopalema 'o Motekiai Taufahema ke 'oua 'e deport. Koe article 'i lalo ko hono fakamo'oni'i mai ia ki 'Atenisi Kolomotu'a 'oku mafai lahi 'aupito 'a e kau taki lotuu ka 'oku 'ikai ke fa'a exercise. read the invisible lines........
Prime Minister Julia Gillard says she has no intention of pretending to believe in God to attract religiously-inclined voters. Former prime minister Kevin Rudd was a regular at Canberra church services and Opposition Leader Tony Abbott is known as a devout Catholic.
In contrast, Ms Gillard says that while she greatly respects other people's religious views, she does not believe in God. Ms Gillard has been quizzed on personal topics including her attitude to religion and her relationship with her partner during interviews this morning.
She says does not go through religious rituals for the sake of appearance.
"I am not going to pretend a faith I don't feel," she said.
"I am what I am and people will judge that. "For people of faith, I think the greatest compliment I could pay to them is to respect their genuinely held beliefs and not to engage in some pretence about mine."
"I grew up in the Christian church, a Christian background. I won prizes for catechism, for being able to remember Bible verses. I am steeped in that tradition, but I've made decisions in my adult life about my own views.
"I'm worried about the national interest. About doing the right thing by Australians. And I'll allow people to form their own views about whatever is going to drive their views. "What I can say to Australians broadly of course is I believe you can be a person of strong principle and values from a variety of perspectives." http://au.news.yahoo.com/a/-/world/7482364/gillard-wont-play-religion-card/ |
|
|
|
No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.439 / Virus Database: 271.1.1/2969 - Release Date: 06/28/10 18:35:00
| Malie lahi Steve, I loved the last sentence. --- On Tue, 6/29/10, sfaupula <sk...@optusnet.com.au> wrote: |
Stan mo Tasilisili
Malo mu'a 'a e fakatupu fakakaukau.
Stan, ko hono hiki hake 'eni hotau Tonga ki 'olungaa 'oku fai ai hono tuhu'i hangatonu atu kihe kau taki 'o e fonua ni kenau fakatokanga'i 'oku 'ikai pulia ki lalo 'a Tonga 'o tatau mo 'enau fakakaukau.
'Oku 'illegal 'a e 'indirect discrmination', full stop!
Koe taha 'eni 'o e ngaahi definition 'o e 'indirect discrimination'.
Direct discrimination occurs if a person treats someone else less favourably than they would another person in comparable circumstances because of, for instance, age or race.
Indirect discrimination involves imposing a requirement, condition or practice that appears fair and neutral but can only be complied with by a higher proportion of people without the attribute or personal characteristic. The question is whether the issue is likely to have a proportionately different or worse impact on a particular class of persons.
Most unfair treatment is clear, for instance not getting a job because a person is told they are too old, or not being able to rent a flat because you and your partner aren't married, but sometimes it is less obvious. Sometimes, a policy or rule seems fair because it applies to everyone, but a closer look shows that some people are being treated unfairly. Koe fo'i case ma'ama'a taha 'eni hono taukapo'i ka 'oku totonu kete ngaue'aki 'a e faingamalie kotoa pe ke 'attract ' 'a e attention' 'a e kakai 'oku nau fakamahu'inga'i ange honau taimi (members of parliaments) 'iha lelei 'e malava kene hanga 'o tokoni'i 'aki 'a e minorities groups 'o kau ai 'a e kakai Tongaa.
'Oku faingofua 'aupito kiate au fakafo'ituitui keu mafuli hake pe 'ihe taimi ni 'o tu'u meihe tafa'aki 'a e pule'anga 'Aositelelia, pea 'oku faingofua ange foki ia he 'oku ou 'ofa au 'i 'Aositelelia ni he ko hoku fonua. Ko 'ete tangutu hifo koee 'o siosio lelei atu pea 'oku malava pe ke taukapo'i 'oku 'ikai si'i mahino'i lelei 'ehe fa'ahinga na'anau taukapo'i ke fakafoki 'a Motekiai 'a e faingata'a'ia 'a Tonga 'ihe 'enau tu'utu'uni. 'Oku totonu ke 'win/win' 'a e tu'utu'uni 'o e case ko 'eni, koe 'uhi ke kau lelei kihe kakai 'o 'Aositelelia moTonga 'i muli ni pea toe kau lelei ange kihe Tonga 'o Tonga.
Ko 'etau toe hanu 'ihe founga pule'i 'o Tonga 'ihe uhouhonga 'o e 'ikai ketau fai ha ki'i ngaue si'isi'i ke tokoni kihe kau taki 'o Tongaa?
Ko 'etau laku pa'anga ki Tonga 'oku 'alu atu pe 'ihe 'aho 'e tahaa, pea fakafoki mai 'ehe kau siaina 'ihe 'aho 'e taha mei Tonga. Ko hono solova 'anga 'o e ngaahi palopalema lahi 'i Tongaa 'o kau ai moe 'ikonomika 'oku malava ke fakafo'ou atu ia meihe ngaahi founga ngaue 'a e ngaahi pule'anga lalahii.
Koe case lelei taha 'eni 'a Motekiai Taufahema he 'oku fiema'u ke 'iai ha ngaahi ' uhinga lelei ke fai ai ha talanoa ke mahino atu kihe kau taki 'o e ngaahi pule'anga lalahi 'oku faka'ofa 'a Tonga he'enau laku tavale atu 'a e kakai maumau lao kae 'ikai ke 'oatu 'a e ngaahi resources ke tokoni'i 'aki 'a Tonga kihe rehab.
Koe ngaahi hia lahi 'aupito 'i Tonga, tautefito ki hono fokotu'u 'a e ngaahi fu'u me'afana 'ihe 'ulu 'o e kau tauhi pisinisi ke 'oange ha pa'anga koe fakahoko ia 'ehe kau maumaulao na'e fakafoki atu ki Tonga.
malo
daphne |
|
|
|
Stan
'Oku ou fakamaloo atu 'i ho'o talatalanoa mai 'ihe tepile ni.
Koe ipu kuo mahuaa he'ikai lava 'o taanaki.
Koe fehu'i, koe ha 'a kitautolu ke fakahoko ke tokoni kiha fonua 'oku fiema'u 'a e tokonii 'o hangee ko Tongaa, 'ihe fononga atu kihe kaha'uu, 'o felave'i moe ngaahi Motekiai Taufahema 'o e lolotongaa moe kaha'uu?
Fefe ke tuku pe mu'a hono fakamaau'i 'o Motekiai Taufahemaa ke fakahoko 'ehe Australian Administrative Tribunal & High Court koe 'uhii 'oku nau 'ataa kihe ngaahi information kotoa (facts & evidences). Na'e 'anefeeia ha ma'u 'ehe media 'a e kotoa 'o e ngaahi mo'oni felave'i moha case fakalao?
'Oku ou kau au 'i hono fononga'i moe tui kihe mahu'inga 'o e tauhi fanau, 'o kamata pe mei hono fanaui'i mai 'a e ki'i tamasi'i moe ki'i ta'ahinee. Kapau teu fo'i 'ihe vili ta'e'unua 'eku tamaa ta'u tahaa ke ala kihe ipu kofii 'ihe lolotonga 'ene velaa, teu 'oange ke fai mo paa ki ai hono fo'i tuhuu, koe 'uhii kene 'ilo 'e vela hono nima 'oka toe ala kihe kofii.
Koe fatongia faingata'a taha 'eni 'i mamanii, 'oku pelepelengesi he taumaiaa 'e hala ha'ate founga tauhi fanau peate toe lava ke fakafoki 'ete faanau kihe 'enau kei valevalee kate tanaki mai 'a e ngaahi fehalaaki ke fakalelei'i pea toe ngaue'aki ki hano 'ohake kinautolu.
'Oku taukapo'i foki 'ehe tokolahi 'oku malavalava pe 'a e fatongia 'o e ngaahi matu'aa ka koe 'peers groups' 'oku kau 'ihe fusi malohi kihe fanauu. Koe taimi lahi 'oku loolahiange 'a e palopalema 'o e fanau 'a e kakai 'ihe minorities (eg. Non English Speaking background, unemployed, single parents etc.) 'ihe palopalema 'o e fanau 'a e kakai 'ihe mainstream.
Koe 'uhinga 'eni hono 'omai 'a e ngaahi 'funds' 'ehe pule'anga ke tokoni'i 'aki 'a e ngaahi polokalama faka-community ma'ae kakai 'ihe minority groups koe 'uhi ke hanga 'ehe ngaahi polokalama ko iaa 'o fakalotolahi'i- empower 'a e kakai 'o e minorities kenau malava 'o fefa'uhi 'ihe mainstreams.
Stan, 'oku mahino kiate au ho'o taukapoo, 'oku ou tui tatau au moe tokolahi, koe founga tauhi faanau 'a e ongo matu'a 'a Motekiai na'e 'iai pe 'ene kaungaa kihe iku'anga 'o 'ena tamaa ki pilisonee.
Koe ipu kuo mahuaa he'ikai toe lava ke taanaki, fakamolemole'i pe mu'a, taumaiaa tenau toe tangi kihe kau Lepanonii, pe kau Ha'amoaa, koe tangii 'oku fai mai pe kiate kitautolu, ko si'onau kainga kitautolu. 'Oku tau taha 'ihe 'etau Tongaa.
Ko 'eku fokotu'u atu, mou kaataki si'oku kaungaa fononga, tau hanga 'o to'o hake 'a e 'ilo na'e 'uhinga ai hono 'oange 'a e ako fakafaleakooo ki Tonga pea moe kosipelii koe lotu lelei na'e kalofi mai meihe kuonga kihe kuonga 'o ngaue'aki ke fakahaofi si'a tokotaha pe famili pe fonua neongo 'enau fehalaakii.
Ko hano fuhu'i 'o e case ko 'eni 'oku 'ikai ke fiema'u ha lawyers ki ai he 'oku mata'a'a 'a e fo'i politika 'a e media ke fakafoki 'a Motekiai. 'Oku fiema'u ha kakai 'oku common sense.
Koe faingamaalie 'eni ki Tonga ke solova 'a e palopalema fakafonua ko 'eni hono fakafoki atu 'a e fa'ahinga na'anau tupu hake 'i muli ('Amelika, Nu'usila & 'Aositelelia), 'aeee na'e lahi ange honau taimi 'i muli 'i honau taimi 'i Tonga pea ko honau ngaahi famili 'oku nau 'i muli kotoa.
malo
daphne |
Malo Stan mo Tasilisili hono kei faka'ataa ke talanoa'i 'a e issue 'o e tepile ni.
'Oku ou kei kole atu pe kiate koe kotoa pe 'oku lau 'a e fakatangi ni, 'oua mu'a 'e tuku ho'o punou hifo 'o hufaki'i 'a e case 'a Motekiai Taufahemaa. 'Oku 'iai 'a e kulupu 'oku nau lolotonga ngaue kihe case ko 'eni, ko 'enau kaveingaa ke 'oua 'e fakafoki 'a Motekiai.
Koe case lahi 'aupito 'eni ka koe pangoo 'oku ngata pe 'a e sio 'a e tokolahi 'ihe ki'i tamasi'i ni kae 'ikai fao'i atu 'a e sio kihe fonuaa fakakaatoa. 'Oku malava 'ehe case ko 'eni kene hanga 'o ako'i 'a e ngaahi fonua lalahi ke tuku 'enau 'ulungaanga fakaaoaoo.
Stan, ko 'eku kole atu, tuku hifo 'a e ki'i polokalama ko 'ena 'oku ke talanoa mai ai, he kuou fo'i au he hanu 'a e fa'ahinga 'oku nau fakakaukaui'i. 'Ofa mai koe 'o tokanga mai ke fakamo'ui 'a e talanoa 'oe faka-international 'a e case ko 'eni 'a Motekiai Taufahema. Koe 'ai ke foki ki Tonga 'o faka'ofa ai? Ko hono familii 'oku nau 'i heni kotoa, 'i heni mo hono ki'i ofefine. 'Oku lahi ange 'a e ngaahi faingamalie 'i muli ni 'ihe ngaahi faingamalie 'i Tonga kia Motekiai. Talamai 'ehe High Court 'a 'Aositelelia 'oku 'deserve' 'e Motekiai ke nofo pe 'i heni he kuo 'osi mole 'a e fo'i ta'u 'e 12 'ihe 'ene ngaue'i ko 'ene maumaulao.
ofa atu
daphne |
Version: 8.5.439 / Virus Database: 271.1.1/2986 - Release Date: 07/06/10 18:36:00