Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

42 views
Skip to first unread message

penisimani mone

unread,
May 14, 2009, 7:59:46 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
Ko e ki'i fanongo talanoa atu pe ki Aust na:
The Rev. Dr Francis Macnab, minister of St Michael's UC Melbourne, recently caused uproar when he launched a 'new faith for the twenty first centry' which denies belief in an interventionist God, the divinity of Christ and the 10 commandments. St Michael's outlaid $120,000 to promote the new faith.
Two billboards saying 'THE TEN COMMANDMENTS, THE MOST NEGATIVE DOCUMENT EVER WRITTEN' (they were in capitals on signs) were erected above major freeways.
----------
Takamuli mo Veni, ko e haa e fakaikiiki 'o e tui fo'ou ko ena 'i he loto Uniting? Mo ki'i update mai kimautolu 'i motu nii...me'a faka'ulia ia kapau kuo tau a'u ki ha kuonga kuo faifekau ai ha kau Rev Dr 'i he siasii mo faka'ikai'i pe 'a Sisu Kalaisi? Mo kataki 'o ki'i fakaikiiki mai na'a ku toe 'oho atu au ha fu'u saliote maumau.
--
fakapulia

sfaupula

unread,
May 14, 2009, 8:01:53 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
pen



No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com
Version: 8.5.329 / Virus Database: 270.12.30/2115 - Release Date: 05/14/09 17:54:00

sfaupula

unread,
May 14, 2009, 8:11:19 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
peni, he'ikai keu lava 'o lea atu he me'a ni, he 'oku 'i ai e kau tama pe 'i fale ni mei vic 'oku nau 'ilo ange ki he me'a ni. ko e me'a pe 'oku mahino kiate au, ko e taha eni e ngaahi palopalema 'oku hoko 'i hono fk'ikai'i ko e folofola tonu 'a e 'otua e tohitapu. tahataha e konga ia he fuakava motu'a na'e hiki tonu 'aki e tuhu 'o e 'otua (tapu mo ia) pea tala ia ko e me'a fkloloma. ko e me'a pe ia 'oku iku ki ai e siasi pea 'oku 'ikai tonu ke tau ofo ai, he ko e me'a ia 'e hoko he avaava e tafa'aki fktokateline 'a e siasi.
 
ka e sai ange 'a e toketa ia koeni 'amautolu he 'oku 'asi mai ia ke 'ilo'i, 'i he kau tama sutt pe ia 'oku fkpuli holo he teunga fktauhi sipi, ka taa ko aa ko e ulofi 'aupito 'aupito pe ia. hehehahhehahhe!
 
----- Original Message -----
Sent: Friday, May 15, 2009 9:59 AM
Subject: [tasilisili] Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

penisimani mone

unread,
May 14, 2009, 8:33:50 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
2009/5/14 sfaupula <sk...@bigpond.com>
ka e sai ange 'a e toketa ia koeni 'amautolu he 'oku 'asi mai ia ke 'ilo'i, 'i he kau tama sutt pe ia 'oku fkpuli holo he teunga fktauhi sipi, ka taa ko aa ko e ulofi 'aupito 'aupito pe ia. hehehahhehahhe!
----------
Veni,
Tau 'ai tahataha pe, tau ki'i tomu'a vakai 'a e rev dr francis macnab case mo e uniting 'oku lolotonga haa mahinoo, ka tau toki vakai ki he'emau fa'a oo atu sutt 'o fakatau ma'ama'a atu kimautolu he 'oku pulipulia ia ee...hehehe....he mahalo ka ko ha rev dr sutt ena ia kuo loa 'ene 'ela atu 'ana 'i honau 'apii 'o new faith atu ai ee...he 'e 'eke'i foki ia he koni kotoa pe..."'Oku ke tui mo malanga'aki 'etau ngaahi tokaatelinee...?"...pea ko 'ete 'ikai atu pe ki he Fakatahaa...ko e lue aipe ia ki 'apii...ka 'oku feefee moutolu ia?..'oku 'ikai toe 'eke'i ia 'i ha kuata mo ha kuata pe assembly?
--
fakapulia

Fatai Slender

unread,
May 14, 2009, 8:38:40 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
from: Fatai
15/5/09
 
Hi Penisimani
 
Hange ko e lau ko 'etau fakanainai'i pe 'a e fu'u giraffe 'o hu mai hono 'ulu ki loto ko 'etau hanga hake pe kuo tuku katoa mai hono fu'u kia mo hono sino 'i loto. 'Io kamata pe mei he fakasotoma ha'u aipe ki he ng. fo'i pomu ko ena. Ko e me'a pe 'oku ou tokanga au kiai ka 'ikai ke tau kaila te ne fakalea 'a e ng. maka. 'Ofa atu Fatai
 

Date: Thu, 14 May 2009 16:59:46 -0700

Subject: [tasilisili] Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

stan palu

unread,
May 14, 2009, 9:15:22 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
 
Ko e ki'i fanongo talanoa atu pe ki Aust na:
The Rev. Dr Francis Macnab, minister of St Michael's UC Melbourne, recently caused uproar when he launched a 'new faith for the twenty first centry' which denies belief in an interventionist God, the divinity of Christ and the 10 commandments. St Michael's outlaid $120,000 to promote the new faith.
Two billboards saying 'THE TEN COMMANDMENTS, THE MOST NEGATIVE DOCUMENT EVER WRITTEN' (they were in capitals on signs) were erected above major freeways.
----------
Takamuli mo Veni, ko e haa e fakaikiiki 'o e tui fo'ou ko ena 'i he loto Uniting? Mo ki'i update mai kimautolu 'i motu nii...
-----------------------------
Fakapulia...mahalo koe tangata tonu keke fetu'utaki ki ai ko e ho kaunga ngaue ko ia ko Sandy Yule...ko ia na'e tu'utu'uni 'e he siasi ke 'alu 'o fehangahangai mo e faifekau...ka koe fehalaaki faka fakalea pe ia...mo faka'uhinga 'o 'ikai ke ai ha fu'u me'a lahi ki ai....ka 'oku ou tui 'e toki tokoni atu heni 'a Tongi...mo kinautolu 'oku 'i loto...malo 

penisimani mone

unread,
May 14, 2009, 9:25:10 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Stan e tokoni mai, pea ka ke ka ma'u mu'a 'a e email 'a Sandy pea ke toki offlist mai...'a ia kapau 'oku 'i loto 'a Tongi mo e kinautolu ko ee, ka 'oku ta 'i fee kitaua, Stan?...'ouaaa'a e kohu...mau 'ofa atu aipe kiate kimoutolu mo Lauleti mo Tu'i 'i Melipoanee

2009/5/14 stan palu <paeai...@hotmail.com>



--
fakapulia

iki

unread,
May 14, 2009, 9:30:49 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com
------------
fakapulia ko e lue ki 'apii he'ikai solova ai 'a e issue ia.  ko e me'a pee 'e ua 'e hoko henii: 'uluakii ko e lue 'a e kau tama ko enaa ki 'api pee ko e lue 'a e kakai ia ki he ngaahi siasi kehe 'a ia ko e me'a ia 'oku lolotonga hoko 'i tonga he taimi ni.  'oku 'iai e fanga ki'i siasi iiki 'oku kamata ke tupu 'i tonga 'a ia ko e mafola atu ia mei heni neongo 'oku 'ikai tokanga'i he taimi ni ka te nau hoko nautolu he kaha'u ko e ngaahi siasi lalahi 'o hangee pe ko e holo ' ae metotisi 'i he taimi ni.  'oku 'iai e fanga kii kau kengi hange ko e killer bees, head hunters na'e hangee ia ha me'a fakaolii he taimi koee ki he kau polisi pea ko e taimi ni kuo nau toe fiu he feinga ke tamate'i ka kuo mafola ia 'o hangee ha kanini. 
 
ko hono faingata'aa he 'oku 'ikai ke honest 'ae niihi ki he enau tuii ka 'oku tala 'e he 'ikai ke nau commit ki he ngaahi ng. tu'utu'uni pe ko 'enau ngauee 'a e me'a ko ia 'oku nau tui ki aii.  ko e faofao pe pope.


penisimani mone

unread,
May 14, 2009, 11:29:43 PM5/14/09
to tasil...@googlegroups.com

fakapulia ko e lue ki 'apii he'ikai solova ai 'a e issue ia.  ko e me'a pee 'e ua 'e hoko henii: 'uluakii ko e lue 'a e kau tama ko enaa ki 'api pee ko e lue 'a e kakai ia ki he ngaahi siasi kehe 'a ia ko e me'a ia 'oku lolotonga hoko 'i tonga he taimi ni.
---------
Iki, 'oku ke mo'oni koe, 'oku 'ikai ko e issue ena ia, ko e issue ia ko e hanga 'e he faka'ataa 'e he siasii ke homo/kei 'ene kau faifekauu ke 'ataa mai ai mo e teolosia "new faith for the 21st century," ko e unity in diversity aipe mo e torrerancy - Sai 'a e NZ Methodists ia kuo mou 'osi tali lelei ia pea 'ikai ko ha toe issue ia kiate kimoutolu, ka 'oku tau kei tokanga pe ki Aust he kuo te'eki fai ha'anau tu'utu'uni pau pea 'oku kie hoko ko ha issue ai.
- -
fakapulia

iki

unread,
May 15, 2009, 12:03:36 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
 
-----
------------------
fakapulia mo'oni 'aupito hoo tukuakii ka kou peheange mai na'e lava ke tau ta'ofi 'a e hu'a mai 'a e tahiii pea 'oku 'ikai ko tautolu pee he teolosia mo e lotuu 'oku uesiaa ka 'oku uesia kotoa 'a e anga 'o 'etau nofoo e he ngaahi matamata'au 'o taimi.  eg.  ko e fakasotoma 'oku 'ikai ko e lotu pee 'e toe rewrite 'enau teolosiaa ka kuo toe fa'u fo'ou ai mo e ngaahi lao 'a e siasii pea pehee foki mo e lao ki he nofo malii mo e koloa 'a e ongo me'a malii mo e hafua.  pea 'i he'ene pehee kuopau 'i heeku tui ke tau tokanga ange ki ha motolo tene lava 'o tokoni'i hotau kakaii 'i he taimi ni mo e kaha'u.  ko e feinga ke pukepuke 'a fufula 'a 'etau tuii kuo tau maheni mo iaa ko e ta'e'ofa lahi ia ki hotau kakai mo e ngaahi issue 'oku nau tofanga ai 'a ee 'oku fu'u fiema'u fkvavevave ke tau tokanga ki aii. eg. youth issues 'oku fu'u lahi 'i aussie pea mo eni ka 'i he 'eku fanongooo 'oku 'ikai fai ha fakamamafa ia ai ka 'oku lahi ange pee 'a e fkmamafa ia ki he fu'u me'a 'oku hoko etau leaa ko e laku maka fai ki moana . koma pe pope.




Sepesi

unread,
May 15, 2009, 1:13:25 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
Fakapulia, mahalo ne ke sio pe he peesi tatau ka ko eni kuo u  hiki tatau mai 'ae ngaue kuo fai 'e he'etau Faifekau ko Kioa ko e Moderator ia 'o Vikatolia.

Taa 'oku tau kei tokolahi pe ke fehu'ia e fa'ahinga kakai taki lotu ko ena kuo fai ki ai e ngaue 'a e Moderator mo'enau Synod. 'Ofa pe ke fakaivia e Tangata'eiki ni he fehangahangai mo e kau ta'etui 'Otua na.

takamuli.
-------------



Reaction


The Moderator of the Synod of Victoria and Tasmania, Rev Kioa described Dr Macnab's comments challenging the divinity of Jesus as questioning some of the faith's most basic beliefs, turning away from 2000 years of "orthodox Christian belief."[7][8][9] Other members of the Synod published their concerns.[10][11]

The Synod of Victoria and Tasmania voted to request St Michael's Uniting Church to remove advertising for its new faith and apologise to Jews, Christians and Muslims for the comments it contained about the Ten Commandments.[7][12] The Uniting Church did not move to discipline Dr Macnab because no formal complaint had been received.[7][8]

Scots' Church a member of the Presbyterian Church of Australia and located across the road from St. Michaels, published a reply defending the Ten Commandments from "[t]he most incredible publicity war... being waged against the historic Christian faith."[13] They installed a poster outlining the influence of the Ten Commandments on their Russell Street frontage facing towards St. Michael's.
-

Sepesi

unread,
May 15, 2009, 1:17:20 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
Mahalo pe ko e konga ena hono 2 ke fai ki ai ha tokanga pea 'ai ke 'ano
launga'i . Fefe kau TNC ?

takamuli.
-------------

penisimani mone

unread,
May 15, 2009, 1:39:17 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
2009/5/14 Sepesi <sep...@nst.net.au>
-------------
Ko ia, Takamuli, na'a lelei ke tuku hifo 'a e issue homo/kei 'a e kau faifekauu mo e Macnab case ki he agenda 'a e TNC ke mou lavelave ai ki he tu'unga 'e tu'u fakatahataha ai hotau kainga Tongaa, pea pau ko hai 'e lii puluu, ko hai 'e matatoluu, te tau seti mamaha pe loloto, na'a lelei ke tau seti loloto kae kolosi mai 'a e kapakauu mei tu'a 'o connect mo e kau takaa mei loto? 'E phase fiha? Seti pe ke vavevave he kuo ofi mai 'a e TNC mo e assembly, ko e taimi ena 'o e taukavee kau Kalisitiane...taukave!!...taukave!! 'a e lelei.
--
fakapulia

Saikolone Taufa

unread,
May 15, 2009, 2:03:52 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
Pope wrote: ko e feinga ke pukepuke 'a fufula 'a 'etau tuii kuo tau maheni mo iaa ko e ta'e'ofa lahi ia ki hotau kakai mo e ngaahi issue 'oku nau tofanga ai 'a ee 'oku fu'u fiema'u fkvavevave ke tau tokanga ki ai
------------------
Pope - matamata koe ngaahi issue ko'ena 'oku  ke lave kiai koe fanautama ia 'oe pukepuke 'a fufula 'oku tau faii, pea mahalo na'a kuo taimi aa ke tukuange aa  'a fufula ke pahuu kae fai mo hoko hake ha me'a 'e taha pe koha me'a 'oku kehee angee. Me'apango he 'oku 'ikai ke lave'i 'ae ta'utu'anga totonu 'oe fakamahamahalo moe fanongo talanoa 'a Fakapulia. Ka koe konga koee 'a'ene lave'i 'ae Fekau 'e Hongofulu - 'oku ho'ata mei ai 'ae fanga ki'i mokimoki mo'oni ia, kae pangoo he koe fakalea ko'eni kuo tuku mai 'a Fakapulia 'oku kehekehe ia mo'eku fa'ahinga mahino mei he me'a 'oku 'uhinga kiai 'ae Tangata'eiki Faifekau Ausie. Tautautefito ki he ngaahi me'a koee 'oku kauhala kehekehe mo e ngaahi value koee 'oku ne fakasino'i 'ae anga 'o'etau nofo he sosaieti kehekehe 'oku tau takitaha fokoutua aii. Moe 'ofa moe lotu. Lone

Sepesi

unread,
May 15, 2009, 2:33:52 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com

Ko Macnab ia ko e tama 'atamai'ia, pea mahino mei he'ene defend 'ene tui
'oku fu'u si'isi'i e UCA ia ki ai kenau fakafekiki.

Mahino 'oku papaka ha taha ke launga'i he 'oku maau pea hokohoko lelei
'ene Faith, 'oku mata poto 'aupito ia .

Ko e me'a pe 'e fai kau Tonga ketau 'oho Fangatua, he 'oku tau kau
malohi 'aupito tautolu, pea ka 'ikai ko e lapa'i pea lele he ka ne ma'u
tautolu ko'etau kau ia he'ene Faith.

Mou fa'ufa'u hake ha tohi launga, he ko e 'aonga pe eni he kau tui Kauni
kenau 'ohofi e tama na.


takamuli.
-----------------

penisimani mone

unread,
May 15, 2009, 4:16:50 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
Takamuli,
He 'oku pehee ha 'atamai'ia, ke ne malanga'i 'i ha loto saisi fakakalisitiane mo si'ono kakaii ko Sisu Kalaisi 'oku 'ikai ko e 'Alo ia 'o e 'Otuaa? ka ko ha Siu tufunga pe? Mahalo na'a ko ha 'atamai'ia ia kiate kimoutolu mo St Michael UC, seuke...ka ko e toki valekua ia....koe'uhi ko e haa?.. he 'oku tu'u hotau fakamo'uii 'i ha toki 'Alo 'o e 'Otua mo'oni mo 'Otua mo'oni 'a Sisu Kalaisi. 'Oku 'ikai fu'u si'isi'i 'a e UMC ki ai, ka 'oku ngali fakalai 'a e UMC ki ai?  Ko e haa? 'Aaa, malo e ma'u e toketaa ia, kae mahalo 'oku lahilahi pe 'a e kalakalasi 'o e kau toketaa hena...'oku 'ai mo mou discipline ho'omou kau faifekauu he UCA he'enau tui halaa pe 'ikai?....takitaha ha'u pe faifekau 'o ala tavale holo pea ala aipe ia he tama'imata 'o e lotu fakakalisitianee?...Takamuli, 'ofa mai, 'oua te ke teitei manavahee ki ha taha ngali ako lelei ee, 'okapau te ne faka'ikai'i 'a e divinity of the Christ...ko e hee atu ia 'a e valee ki he kuaa...vale...vale...valekua!!! Faka'apa'apa pe ki hono lakangaa, ka 'oku valekua 'ene teolosiaa...taimi ia ke tu'u hano 'ohofi fangatua ee...Ka ke tokanga pe na'a 'oku toe leta'uli ia he taekuandoo... pea tuai ha'aku ketu atu 'o tokoni kau toki fanongo atu pe...sitopu aa mcdonald...hee heee!!!

2009/5/14 Sepesi <sep...@nst.net.au>



--
fakapulia

Message has been deleted

samipami

unread,
May 15, 2009, 5:00:00 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com, Lotopoha Jeruel
 
---- Lotopoha Jeruel wrote: 
 
> e). Kuo ngali NENEFU nai e divinity 'o SISU tupu mei ha ngaahi mafihunga 'o
> e mo'ui lolotonga 'a ee KUO TOAFANGA ai 'a Rev Dr Macnab mo 'ene kau poupou?
> Tupu eni mei he hanga 'e he kau Kalisitiane toklahi ia 'o apply ma'u pe e
> ngaahi faingata'a 'oku hoko he mo'ui ki he tohitapu pe lau 'a Sisu pea kuo
> confuse ai e tokolahi ia he lotofale 'o e Tui Fk-Kalisitiane.
 ---------------------------------------------------------------------
ma'a lahi e fakamaama masi'i Lotopoha, pea koe lau mo'oni 'eni kuo fokotu'u mai 'i 'olunga... Kuou kau he fakakaukau pehee,,, kuo te'eki ke lele hake ha pusi ha feitu'u , kuo tala koe" fakamala'ia" kuotala koe "ta'e lotu" kuo tala kuo ha mo ha kihe lotu ...ka taa koee kuo fu'u me'a kehekehe pe ia moe "LOtu-lelei"..

Koe taha e founga malie ia ke fakafepaki'i 'aki 'ae Masi'i ko Rev Dr Menepi, koe tukunoa'i pe ia,,,he ko menepi ia koe faito'o na'e ngaue'aki 'ehe kau ngoue ke fana (tamatei) 'aki e lango pe koe inisekite na'ane kai e lau e vesitapolo..

Pea pehee 'ehe taha ia 'oe kau mohevao, kapau 'e too pe 'ae ki'ii temata ia moe polo 'o 'oua e ngaue'aki ha Kemikale pea 'e 'ikai ma'u ia 'eha mahaki..

Pea 'oku pehee 'eku fakaukau kihe lau 'a Dr Mekenepi, tukunoa'ii pe ia,, katau tokanga pe kitautolu ke "Faka-'ilonga'ii" ihe 'etau mo'ui 'a Sisu pea heikai puna mai e mahaki ia ( sotoma) meia Menepi kiatautolu..

Kapau tetau tu'u atu ke fakafepaki'iii, ko vaiihi ee 'e ma'u kitautolu 'ehe mahaki ( sotoma) 'o Mekenepi...

'ouaaaaaaaa, 'ouaaaaaa e tu'u ke alea [ fakafepaki'ii] e fili eee..

fakalea tu'u atu pe meihe lalo touhuni 'o "Little-Bay"
sami.

sfaupula

unread,
May 15, 2009, 8:04:16 AM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
malo mu'a kau tama e tslsl pea 'oku ou manatu

sfaupula

unread,
May 15, 2009, 8:15:14 AM5/15/09
to tslsl
malo mu'a kau tama e tslsl pea 'oku ou manatu ai ki he lau 'a sikula. "ko e kee pe ko e o 'o ako". ko e 'uhinga pe ia 'oku tau keu tokanga ai ki he me'a ni he 'oku 'ikai tatau e fokotu'u 'a mekinepi mo e me'a 'oku ha 'i he folofola. ko hono 'ai 'e taha, ko 'etau kei tokanga pe ki he palopalema koeni, he 'oku 'i ai e lau ia ki ai e tohitapu pea 'oku fehalaaki e me'a 'a nepi pea mo ia 'oku ha 'i he folofola. kapau ko ha lau eni ia 'a nepi ki ha me'a 'oku 'ikai ke 'i ai ha lau ki ai 'a e folofola pea koeha ai ha tonu ketau lea ai!
 
'oku ou tui 'oku 'ikai ko e palopalema hono apply e tohitapu ki he ngaahi me'a 'o e mo'ui. ko e palopalema - pea ko e me'a motu'a aipe - 'a e 'ikai ke tali 'e he tangata/fefine 'a e lau 'a e folofola. 'i he case 'a nepi 'oku matakeke mo'oni 'a e 'ikai ke ne tali e ngaahi lau 'a e folofola ki he divinity 'o sisu. we are not counsellors that we are dealing with psychological and social and political issues here. we are christians who knows better, because the bible tells us otherwise concerning the divinity of jesus.
 
throw the bible out the window, we are simply in no position to say anything at all about nab's claim.
 
----- Original Message -----
From: samipami
Sent: Friday, May 15, 2009 7:00 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

 
Message has been deleted

sfaupula

unread,
May 15, 2009, 8:39:35 PM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com
malo loto pea malie ko 'e ta toe fetaulaki mai ki heni. 'oku sai pe 'a e lau ia koena, ka ko e me'a ke 'eke'i pe ko e 'otua fe 'oku 'uhinga ki ai 'a nepi. he ko 'etau teolosia pe mo hemetika ki he 'otua 'o 'ikai kau ai mo tau tali 'a e divinity 'o sisu pea fkmolemole ko e 'otua kehe ena ia 'oku 'uhinga ki ai a nepi.
 
'oku si'i fk'ofa 'a sisu ia hono talanoa'i e 'otua kae ta'e kau aii, he ko ia 'a e 'otua.
 
'oku te'eki keu lau 'e au e me'a 'a nepi ka 'oku ongo mai ko e kalasi teolosia eni 'oku ofiofi atu 'i he process theology. 'a ia ko e fkkaukau 'oku 'i he 'otua 'a e me'a kotoa pea 'oku toki tutupu ki mu'a pe 'a e 'otua 'i he tutupu kimu'a 'a e me'a kotoa 'i he mamani koeni. mo'oni ia 'oku taau ke tau mahino'i 'oku ofi pe 'a e 'otua 'iate kitautolu pea ko e lau pe 'ia 'a e folofola. ka ko e palopalema 'o nepi he 'oku 'ikai ketau 'uhinga ki he me'a tatau 'i he taimi 'oku tau talanoa ai ki he ofi mai 'a e 'otua. the idea of process theology could be define under panentheism. but then i may be totally off the mark.
 
 
 
----- Original Message -----
Sent: Saturday, May 16, 2009 8:14 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

ko e taha foki he konga neu lau hifo he fkmatala 'a e faifekau ko eni, ko 'ENE PEHE 'oku 'I HOTAU LOTOLOTONGA E 'OTUA " pea 'oku ou tui ko e makatu'unga fktohitapu eni mo malohi foki KUO 'aakitu'a he taukave ko eni 'a e faifekau 'o kau ai 'ene hanga 'o AGAINST mo deny e fekau 'e 10. (konga eni ia ke VAKAI pe 'oku NE 'I HENI pe 'I LANGI pe 'I FEE pe?)
 
Matamata ne 'uhinga e fekau 'e 10 ko e kei 'afio taumama'o atu e 'OTUA 'o 'a'ahi mai pe ki 'Isileli hange ha 'a'ahi tauhele, ka ko eni KUO NE 'AFIO TU'UMA'U 'i hotau lotolotonga.
 
Hangee pe ko 'eku lau, 'OKU 'IAI E POLE fkteolosia heni pea mo e POLE FKHERMENEUTIC kia kitautolu kau Kalisitiane tautautefito ki he kau faifekau mo e kau ako teolosia. Ko homou SIGNIFICANCE ROLES as the INTEPRETERS of the tohitapu 'oku 'IKAI ko ha fatongia mo ha UI faingofua ia ka 'oku MAHU'INGAFAU mo PELEPELENGESI foki he ko e fkhoko e me'a 'oku FKLILOLILO (misiteli nai), ka ko e konga ia 'o e mo'ui 'oku tau fai mo 'amanaki atu ki ai.
 
Ko e FOUNGA ia:
1). ko e LEA ke against PE
2). ko hano fklongolongo'i pe na'a toe PIHIA ATU ai taha.
3). LEA pe TA'ELEA kae 'oua pe FOU ATU ai. Fkmama'o pe.
 
'ofa atu mo e lotu
lotopoha
2009/5/15 sfaupula <sk...@bigpond.com>

samipami

unread,
May 15, 2009, 10:33:17 PM5/15/09
to tasil...@googlegroups.com, Lotopoha Jeruel
Malo Lotopoha mo Veni e faofao mai,,, pea kuou lau hifo ho'omo tasilisili 'oku mo Fakatou Kau "ke'eke'i" pe koe Otua fee 'oku taukave'ii 'e Mekenepi :

Kiate au, koe Otua koee 'oku taukave'i mai 'e Mekenepi , koe 'Otua pe ia 'oku tau LOtu Kiai.. Ka koe 'uhi 'oku ma'u 'e Mekenepi ia 'ae maama moe fakatonulea kihe "Tohitapu " 'oku ngali fepaki ia moe fakatonulea koee 'atautolu kihe Tohitapu;;; pea koe 'uhinga ia 'eku pehee ke tukunoa'ii e lau 'a Mekenepi na'a tau ala kiai pea 'ikai ke tau makupusi, kae fonu kelekelea hono fukefuke'ii hake'ae ki'ii 'umu sipi namu ifo a Mekenepi..tuku ke fuke 'e nepi 'ene 'umu ki olunga ke 'osi, pea tau talotalo ai,, kapau 'e tu'u ai ha lango pea ta 'oku sai ketau kai, pea ka 'ikai tu'u ai ha lango pea mahino 'oku kona ia.. ( koia koaa Mulikitonga), kako'eni kuo mei'osi e ngaahi konga sipi ia koee hono nafui 'ehe lango.

Kuou kau moe fakaukau ne lave kiai 'a Takamuli kimu'a atu,,, Ko Mekenepi koe tama "poto" pea toe "ilo" lahi kihe teolosia,  pea hange koe lave 'a Lotopoha, 'oku 'omai 'e mekenepi 'ae "lahi" 'oe 'Otua. pea 'oku ha'u kiate au 'ae mahino ko'eni..

Oku hanga 'e Mekenepi, 'o 'omai 'ae Value of God ke mahino 'oku "Lahi", Lahi" Faufaua atu>.
Pea 'oku feinga 'a Mekenepi kene hanga 'o fakamatala'ii mai , Kohono Mahu'inga koee 'oe Otua , 'oku malava ke pe"feliuliuaki" ..eg ia Sisu, na'ane folofola koe'uhinga 'ene ha'u "KOE FAKAKAKATO", koe feliliuaki ia,,,  'ia Siona, na'e  liliu 'ehe 'Otua 'ene Fakakaukau ke 'oua e Fak'auha 'a Ninive ">>
 Koe mahino ia 'oku feinga 'a Mekenepi kene 'omai Koe lahi 'oe Otua 'oku fu'u lahi atu......... Kapau 'oku ngata pe 'ae fekumi 'ae kaupoto 'i Ma'asi, te'eki ke 'au atu kihe Toenga 'oe ngaahi Palanite koee , 'e Fefee ai 'ae lahi moe Mahu'inga 'oe 'Otua ihe 'ete fakatonu lea'ii..

Mahino mai ko Mekenepi,, 'oku ne ilo'ii 'ae "si'isi'i" 'ene ilo, ka 'oku ne fai 'ene fakamatala ke fakamahino'ii 'ae lahi , lahi, moe Ope atu 'oe 'Otua.. 

      ,,,,,,'ouaaaaaa leva tetau mo'utafu'ua, katau vakai ange pe 'oku lahi fefee 'ae 'Otua , na'a 'oku tau feinga ke lahi 'ae 'Otua kae hiliange koia 'oku hange pe lahi 'oe Otua ia ha fo'i mapu ".

Heikai kovi ketau alasi 'ae lau 'a Mekenepi,, ka kuou faka'amu au ke 'alasi, pea HOKO IA KOE FAKATUPU LAKI KIHE ETAU TUI,  'otau tu'u matatali ai..
Koe taha e me'a ia 'oku ou kole atu kiai,,, 'oua 'e 'ai pe me'a moe lele 'osi ke fakatatau kihe Tohitapu,, mo talisi'i mai ketau vunevune 'i tu'a, katau toki huu kiloto'aa.. he 'oku 'iai pe me'a ia 'e lava pe ia 'o solova 'i tua'aa, te'eki fai ha uu ki loto'aa..

koefakalea tu'u atu pe, Kae 'ai ho'omo kataki ke lahi..

sami.

<<Koe Fakakaukau 'a Mekenepi 'oku ne "omia ai 'ae "LAHI"
---- Lotopoha Jeruel wrote:
 

penisimani mone

unread,
May 16, 2009, 12:16:26 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
2009/5/15 sfaupula <sk...@bigpond.com>
malo loto pea malie ko 'e ta toe fetaulaki mai ki heni. 'oku sai pe 'a e lau ia koena, ka ko e me'a ke 'eke'i pe ko e 'otua fe 'oku 'uhinga ki ai 'a nepi. he ko 'etau teolosia pe mo hemetika ki he 'otua 'o 'ikai kau ai mo tau tali 'a e divinity 'o sisu pea fkmolemole ko e 'otua kehe ena ia 'oku 'uhinga ki ai a nepi.
-------------
Malo kau tangata e lavelave mai, he ko e me'a eni 'oku hoko tonu 'i homou fonua na, ka e mahalo 'e vave ni pe ha 'asi hake ha kau teolosia faifekau pehe na 'i hotau motu ni, pea 'oku lelei 'emau toka teuteu atu ki aii.

Ko e me'a foki 'e taha, hangee na'e ngaue'aki 'e he UCA 'ene ngaahi principles lalahi 'e 3 (unity in diversity; inclusiveness; mo e tolerance), mou toki fakatonutonu mai pe au 'alaa, 'i he assembly 'o e 2003 mo e 2006, 'o ne faka'ataa ai ke malava ha taha pe, kau ai mo ha kau fakasotoma, ke faifekau 'i he siasii. Pea lolotonga 'a e hanga atu 'a e UMC ke talitali lelei 'a e kau faifekau fakasotoma mo keii kae fakasilongo'i 'a e kau ta'elotoo, kuo huu mai eni 'a Nepi ia he matapaa tatau mo 'ene faka'ikai'i 'a e divinity of the Christ, existance of personal God, etc., 'o 'ikai kei malanga'i fakapulipuli pe 'i hono ki'i falelotuu, kae 'i he public mo e main freeways. Ko 'etau toki 'ilo katoa ia 'oku malava pe 'a e herecy 'o faifekau 'i he UCA. Hangee pe nai ko e hingoa 'o e peanga ni, kuo tau 'unu'unu atu eni mei he ordained honosexuality ki he unity and inclusivity in idolatory. Ko e haa leva ha ivi 'o e discipline 'a e UCA? Ka ko e lele atu pe ha taha ma'u mafai 'o fakaoleole atu - "'E Nepi, kataki fakamolemole pe 'a e feitu'una, ka ke me'a mai pe 'o faka'ikai'i 'Otua pe 'i ho loto siasii ka mau kei totongi pe koe, he 'oku mau ki'i fakamaa 'a e UCA 'i ho'o takatu'u holo 'i tu'aa,"...pe na'e mei totonu ke fai ki ai 'a e folofola 'a Sisu - "Tu'u, to'o ho mohengaa, pea mole ki ho 'apii." Ka 'oku faingata'a foki ke fai ha lea lahi 'a e UCA kia Nepii he neongo 'oku valekua 'ene teolosiaa ka 'oku lolotonga 'ela mai ia he loto 3 principles 'oku tenge'aki 'a e kau fakafepaki ki he kau faifekau homo/keii. Seuke seuke, tala mai pe ko fee 'a e kovi ange te tau hoko atu mei heni ki aii.

Ko fee koaa e kau faifekau Tongaa? 'Oku mau kei hivehiva atu pe mei motu ni..."..Kuo pau 'a e tala 'o e Folofola...Na'a mo fu'u Hetesi, 'E 'ikai mafai, Songo pe felei, Hala 'o e Siasi...Laka atu, masi'i, Sotia 'a e 'Otua...'Imanuela ena, Kei taaakimu'a....kei 'ofa atu pe mo e hufia.
--
fakapulia

Saikolone Taufa

unread,
May 16, 2009, 1:09:18 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Kau tangata
 
'Oku 'iai 'ae ngaahi me'a mo'oni mo mahu'inga 'oku lave kiai 'ae Faifekau ni pea mahalo na'a sai ke fai ha tokanga kiai. 'Oku ou mahu'inga 'ai au 'i he 'ene feinga ko'ena ke toe langa ha fa'ahinga TUI 'aee koee 'e fetalanoa'aki lelei mohotau mamani he taimi ni. 'Oku ou mahu'inga 'ia foki 'i he'ene feinga ko'ena ke toe kamata'i ha ngaahi fo'i fakakaukau fo'ou, pe ko'ene toe fakalea'i 'ae ngaahi fo'i fakakaukau mei hotau ukufakaholo, kene fakasino'i 'ae ngaahi founga 'o'etau mo'ui, anga 'o 'etau fai 'oe lotuu, pea moe lotuu 'iate ia pe.
 
Koe founga ngaue fakafaifekau 'eni ia kuo ki'i fuofuoloa hono ngaue mai 'aki, pea he'ikai keu ofo kapau koe siasi pe 'eni 'i 'UCA 'oku kei tupu hono kau memipa, he koe founga 'eni kuo fakamo'oni'i 'a'ene tokoni ki he Siasi tautautefito ki he kau Palangi. 'Oku 'iai 'ae konga 'oe kau palangii 'o 'Aositelelia mo Nu'u Sila ni 'aee 'oku nau kei mo'unofoa he senituli 18 ki he 20 pea 'oku kei 'aonga kiai 'ae founga anga maheni, ka ko kinautolu kuo nau a'u mai ki he senituli fo'ou ni, 'oku hanga 'ehe founga 'ae Faifekau ni 'o fakafetaulaki'i 'enau ngaahi fiema'u fakalaumalie, faka'atamai, moe fakasinoo foki.
 
'Oku 'ikai keu 'amanaki 'e lava 'ehe fa'ahinga founga 'ae Faifekau ni 'o fakafetaulaki'i ha fiema'u 'ae kakai Tongaa, pea 'oku lahi hono ngaahi 'uhingaa, ka 'oku matamata koe 'uhinga lahi tahaa pe he 'oku kei lava pe 'ehe founga motu'aa 'o fakafetaulaki'i 'etau ngaahi fiema'u fakalaumalie. Tukukehe pe 'ae ki'i ni'ihi tokosi'i (mahalo) Tonga ia 'e 'aonga kiai 'ae founga ni. Pea kapau koe 'uhinga he 'oku tau kei 'ihe stage of denial, mahalo na'a sai ke fai leva ha ngaue kiai. 'Ofa pe 'oku 'ikai koe 'uhingaa he 'oku tau kei mo'unofoa he senituli 18, pe neongo 'oku 'ikai keu pehee 'e au koha me'a ia 'oku 'ikai sai, ka 'oku ou tui 'oku 'iai 'ae mahu'inga ke fai ha nga'unu.
 
Fakapulia, mahalo pe na'a kuo taimi ke fai ha nga'unu, he koe lotuu koe nga'unu (he 'eku tui) he momeniti kotoa pe. Pea ka ai ha taimi 'e tu'u ma'u ai e lotuu, pea 'oku tonu ke fai kiai ho'o lauu - Tu'u to'o ho mohenga pea ke me'a atu kihomou 'api. Pea ka 'ikai pea mahalo na'a sai ke uki aa ha teuteu nga'unu 'a Tonga na, pe 'e tuai atu pe 'e vave atu ka kuo pau pe ke a'u atu. 'Ofa pe te mou mateuteu kiai, moe teu ai pe 'ae sapate tamaii.
 
'Ofa ke mou ma'u ha sapate tamai ifoifo. Moe 'ofa moe lotu. Lone
 

sfaupula

unread,
May 16, 2009, 3:02:42 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
'oua fkongo teke afea e ngangau koena ko nepi he 'oku 'ikai talamai 'e he tohitapu ia 'oku 'ikai ko e 'otua 'a sisu. ko e me'a 'oku fkmatala ki ai e tohi 'oku mahu'inga masi'i fkongo ka e 'ikai ko e fkkaukau 'a nepi pe kohai.
 
sne 1:1 'i he kamata'anga na'e 'i ai 'a folofola pea na'e 'otua 'a folofola. 'oku anga fefe leva heni 'a e 'ikai 'otua 'a sisu?
 
'oku maumau e lahi e 'otua ia 'a nepi he 'oku 'ikai ko e 'otua ia na'a ne avangi e matapa fea'utaki 'o 'itaniti mo e mamani angahala ni 'i hono 'alo (sisu). ko e 'otua 'o nepi ko hono 'atamai pea kuo fkfuofuolahi hake ia 'o ne pehe pe 'e ia ko e 'otua ia. can there be a god without the son (jesus christ)? it seems nepi thinks so! do we? hope not.... hahahaheh.
 
 
----- Original Message -----
From: samipami
Sent: Saturday, May 16, 2009 12:33 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

sfaupula

unread,
May 16, 2009, 3:11:49 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
ko e me'amo'oni ena ia lone 'a e nga'unu pea ko e fk'amu ia ketau nga'unu fktaha mo e 'otua kae 'ikai ko e culture pe ko e angi 'a e 'ea. ko e tu'u 'a 'asitelia ni 'i he tupu fkmemipa 'a siasi 'oku taki mu'a ai 'a e 'ingi moe katolika pea muimui atu ai e taiso pea toki hokohoko hake ai e toenga 'o e ngaahi lotu siasi. ko e teolosia 'a e 'ingi mo e taiso 'oku evangelical (in their varied forms) ka 'oku kehe 'a 'ena practical approach he 'oku liberal ia. malie e! ko 'etau me'aa 'atau tolu ia 'oku liberal 'i he theology kae traditional 'i he practice. hahahahah! ko e nga'unu ia 'oku tau holomui ai ki mu'a. hahaheh!  
----- Original Message -----
Sent: Saturday, May 16, 2009 3:09 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

penisimani mone

unread,
May 16, 2009, 4:36:17 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Lone:

Fakapulia, mahalo pe na'a kuo taimi ke fai ha nga'unu, he koe lotuu koe nga'unu (he 'eku tui) he momeniti kotoa pe. Pea ka ai ha taimi 'e tu'u ma'u ai e lotuu, pea 'oku tonu ke fai kiai ho'o lauu - Tu'u to'o ho mohenga pea ke me'a atu kihomou 'api. Pea ka 'ikai pea mahalo na'a sai ke uki aa ha teuteu nga'unu 'a Tonga na, pe 'e tuai atu pe 'e vave atu ka kuo pau pe ke a'u atu. 'Ofa pe te mou mateuteu kiai, moe teu ai pe 'ae sapate tamaii.
 'Ofa ke mou ma'u ha sapate tamai ifoifo.
Moe 'ofa moe lotu. Lone
-----------
Malo Lone e kei taukave mai mei hena....ko ia, ifoifo atu 'emau teu Sapatee 'apongipongi he ne kei hao mai pe 'a e ngaahi fo'i mei he ki'i matangi ne too, pea ne oo 'etau fanauu 'o pookuka mai 'aneafi, parking mo'ui pe he loto kane kapa heni ke toki papitaiso'aki ha kauniu. Ki'i kehe 'a e taimi ni ia, Lone, tala mai 'e he ongo faka'apii ke ki'i fakaava 'a e tu'a 'o e kukaa,pea toki luu'i, kae lava 'a e niuu 'o huu ki loto 'o fakase'e mai 'a e momonaa ki tu'a...ko e ifo atu.

Mo'oni ho'o fokotu'uu Lone, 'oku totonu ke nga'unu ki mu'a 'etau fai e lotuu kae 'oua 'e kei taula aipe 'i he 18, 'o tatau 'i he ouau, teolosia, malanga, fakamamafa, visone, etc., he kuo kehe 'a e kuongaa ia mo 'ene ngaahi 'ekee, pea mahalo 'oku mau ki'i nga'unu tuai atu mautolu mei hotau 'otu motu ni, 'o fa'a ngali ke mau fa'a 'ohovale ma'upe 'i he ngaahi me'a kuo mau toki fanongo aii, taa kuo fuoloa ho'omou fakalaka atu 'a kimoutolu ai, 'o hangee ko ia ko e Macnab case, pea mou kataki pe, ka 'oku fa'a hoko ho'omou fa'a fakatokanga mai mei henaa ke holo ai 'emau tu'uu, he ko e ngaluu ena 'e fasi mai heni 'o mau ki'i 'aa'aa hake.

Ki'i tokanga pe au ki he Macnab case ko e ki'i mata'aa'aa 'ene fakai'kai'i 'a e divinity 'o hotau 'Eikii, mo malanga'i 'oku 'ikai ha 'Otua ka ko e feeling/emotion pe...'oku ki'i lahilahi ia kiate au, 'o fakatupu longoa'a atu ki Aust pea kiate kimoutolu. Ko e me'a lelei pe 'a e fakalakalaka 'o e lotuu, ka 'oka toe fakalakalaka 'a e tui ko e 'Alo 'o e 'Otua 'a Sisu Kalaisii ke Tangata Siu lelei pe, Lone, 'ikai ko e fakalakalaka ia kiate au ka ko e fakaholoholomui ia 'o e lotuu, tukukehe ange hono 'ikai discipline 'aupito 'e he synod Victoria, 'o to'o pe banner mei he freeway kae kei lelelele pe 'a e akonaki tatau 'i St Michael. Kae mo'oni pe lauu, pe ko e haa ha'aku kaunga ki ai, mahalo ko e mamahi noa pe eni ia e ngutu e fuivaa.

Malo e popoaki lelei mai ki homau Sapatee, faifekau, tau felotu'aki aipe koe'uhi ko hotau ngaahi fatongiaa, mo e 'ofa atu aipe.
--
fakapulia

Brisbane Lokotui

unread,
May 16, 2009, 12:32:26 AM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Hufanga atu pe he lotu lelei 'a ho tau 'Eiki ko Sisu Kalaisi ka e tuku keu ki'i hao hake he. Kou lau lau hifo he neti 'a e fo'i article fekau'aki mo e motu'a palofesa ko Bart Ehrman'aia ko e professor of religious studies he University of North Carolina. 'Oku 'i ai 'ene lau ia 'a 'ana 'oku tele atu be ia he laine taha mo e faifekau ko 'ena 'i 'Aositelelia. Ko e fo'i article ko e 'Former Fundamentalist debunks Bible'. Paste atu be link ko 'eni ke mou me'a tonu pe ki he fo'i article ko ia http://www.cnn.com/2009/LIVING/05/15/bible.critic/index.html
 
'Ofa atu
Rokotui
US Naval War College.

2009/5/16 penisimani mone <peni...@gmail.com>

Lousiale Uasike

unread,
May 16, 2009, 7:48:41 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
--- On Fri, 5/15/09, Brisbane Lokotui <brisban...@gmail.com> wrote:. . .  Kou lau lau hifo he neti 'a e fo'i article fekau'aki mo e motu'a palofesa ko Bart Ehrman'aia ko e professor of religious studies he University of North Carolina.
*******************************************************************************************
one of his latest book brisbane is God's Problem. kae hange ko e fakatalanoa 'a e taha kimu'a he issue ko 'eni - ko e 'ikai kei malava 'e he tangata ke solova hono faingata'a'ia'anga - pea ne fehui'ia ai 'a e mafimafi 'o e 'otua na'e kaungahangatonu 'o fakamo'ui mo fakahaofi 'a 'isileli he hisitolia - ko e ha 'oku 'ikai intervene pehe ai 'a e 'otua hotau kuonga 'o fakatau'ataina 'a e faingata'a'ia hotau 'aho.
 
'oku tokolahi 'aupito 'a e fa'ahinga pehe ia he ngaahi university lalahi 'o homou fonua brisbane - hange ko bart, 'oku ne palofesa pe he NT Studies 'o e 'university, kei teaching 'a e mo'oni 'o e 'Otua 'ia Sisu Kalaisi 'oku talanoa ki ai 'a e Fuakava Fo'ou - ka 'oku ne reject mahalo 'e ia 'ene being a christian mahalo - fakataha mo 'ene lotu Christianity. kae mei he tuliki 'o e those who are struggled to live etc. etc.
 
ko e kau'italanoa pe.
 
kae hange ko e fakatalanoa 'a sami mahalo pe ko hai kimu'a pe - ko e fakamo'oni 'a e faifekau ki hono si'i,

samipami

unread,
May 16, 2009, 9:11:57 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com, sfaupula

---- sfaupula wrote:
 
> 'oku maumau e lahi e 'otua ia 'a nepi he 'oku 'ikai ko e 'otua ia na'a ne avangi e matapa fea'utaki 'o 'itaniti mo e mamani angahala ni 'i hono 'alo (sisu). ko e 'otua 'o nepi ko hono 'atamai pea kuo fkfuofuolahi hake ia 'o ne pehe pe 'e ia ko e 'otua ia. can there be a god without the son (jesus christ)? it seems nepi thinks so! do we? hope not.... hahahaheh.
 -------------------------------------------------
Veni malo e fakatokanga mai, pea kuou tui oku ke mahino'ii pe 'eku valelau , : Koe si'isi'i 'a Mekenepi 'oku ne tala ai e Lahi 'Oe Otua. koe fakapopo'uli pe black & white 'ae fakamatala 'a nepi koe ha ma'a, maama pea ha lanu faka'ofo'ofa mo mahino mai ai 'ae Otua.

 'oku tau lotu ma'u pe 'o pehee, "Esihova ko Koe Homau Otua , oku ke Tokai-ma'anaga 'e me'a Kotoa , Pea 'oku ke Katoi 'ae Univeesi, koho lahi 'oku ta'e maha'aku lea "..'osi ange koia e lotu koe "fo'i usu pe 'ete lea" he 'oku 'ikai kete lava 'o 'ai ha fakamatala kene talamai 'ae Lahi 'oe Otua.. 'OKU hange pe ha fo'i lau ma'u loto ,ta'e ngaue (active)

'OKu ongo fakafepaki 'ae lau 'a Nepi, ka 'oku ongo lelei ia kiate au " KE FAKAMA'U AI 'EKU TUI KOE MAHU'INGA 'OE OTUA 'OKU LAHI ATU'..

Veni, 'oku 'ikai teu kau mo Nepi, ka 'oku ou sai'ia he fakakaukau 'a nepi, he 'oku e 'omai pe oku tau tauhi koaa "Kihe Otua pe 'oku tauhi 'aitoli koaa kitautolu. Koe taimi pe kuo tau fakangatangata'i ai e fakamatala kihe Otua koe taimi ia 'oku tau fakasi'isi'i ai 'ae 'Otua,,,oku 'ikai koha'ate fakafepaki'ii, ka ko'ete fakamatal'ii 'ae me'a 'oku te fakakaukau e lava [pe lava nai,] ke nga'unu moe kuonga, pe 'e toe leleiange kihe anga 'oe nofo he mamai . 

Koe fakakoloa lahi ia kia kitautolu kau Lotu Fakakalisitiane , 'oka pau tetau ki'ii tu'u hifo 'o vakai kihe ngaahi "ausia" 'ae kau faifekau moe kau fakatotolo tohitapu kuo nau faofao'i  mo fa'afa'ai e tohitapu , pea malava leva ketau sio lelei  ai , 'o fai 'etau fili,,,he kuou tui koe fa'afa'ai kuo fai 'e nepi pea toki mahino mai ai 'ae "mano'ono'o 'oe tukufakaholo (conservative )ihe'ene kuku kitautolu kae 'ikai ketau lava 'o "hiki" mei ai kiha tukunga 'e taha".

koe feikauitalanoa atu pe...kamou toki fakamaama mai..
sami.

penisimani mone

unread,
May 16, 2009, 9:16:01 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Lou, 'oku ou kei pehee pe neu monu'ia 'i he'eku ako 'i he NT meiate koe tonu, pea na'a ke fakahinohino ke kei tu'uma'u 'a e ngaahi akonaki 'a e Tohii, neongo ai 'e feliuliuaki 'a mamani, pe hiki 'a e ngaahi fonuaa ki loto tahi. Kae hangee nai 'oku feinga 'a e ngaahi tui fo'ou ia ko enii ke tu'uma'u 'a e ngaahi fiema'u fo'ou ia 'a e kakaii kae liliu atu 'a e Tohii mo e 'Otuaa ke hoa ki ai...e.g. liliu 'a Sisu 'Otua mo'oni ke tangata noa 'ata'ataa pe ke hoa mo 'etau masivaa, mo e ngaahi tauu, mo e hikihiki 'a e totongi loloo, etc pea relative ai 'a e 'Otuaa 'o 'ikai tu'uma'u mo 'ene folofolaa.

Manatu ai Lou ki ha'amau mamakava 'i Lolotoa 'i ha po na'e afaa ai 'a NTT mo fanongo pe ki he fakamatala 'ea 'a e letioo..."Pea ko e anga 'o e tu'u 'a NTT...," lii hifo leva 'e Puletau 'ene masii ki mu'a kamau sio atu pe..."..'oku ha'u fakasseast 'a e matangii ki ai..."..ala mai leva 'a Pule 'o to'o atu 'a e puha tapaka 'a Lipoii (tulou) 'o lii he tafa'akii, hangee nai ko e direction mai ia 'o e matangii ki NTT..."...pea kapau 'e toe 'unu 'a e matangii fakasssouth..."...ala mai leva 'a Pule 'o 'unuaki'i e masii kamau sio kotoa pe ki he'ene toho mapee, kae pehee atu leva 'a Sione Kava (tulou)..."'E Pule...ko NTT ena ia 'e 'unuu kae tuku 'a e matangii ia"..."Mou kataki pe.."...mo ne toki 'unuaki'i hake 'a e puha tapaka 'a Lipoii mo to'o aipe 'o ifi.

Mahalo pe Lou na'a ko e tonuu koaa ia, ke 'unuaki'i takai holo aa 'a e 'Otuaa kae kei tu'uma'u 'etau ngaahi fiema'uu? Ka toki ma'u 'a e ngaahi tohi na pea ke lii mai ke mau laulau ai mo 'etau fanauu...kae 'ai aa kae fai mo taa 'etau fafanguu...'ouaaa'a!!! hee ee Bill ee?

2009/5/16 Lousiale Uasike <ikunam...@yahoo.com>



--
fakapulia

sfaupula

unread,
May 16, 2009, 10:10:21 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
masi'i fkongo 'oku fu'u palopalema fau e lau ia 'oku pehe 'oku hanga 'e nepi 'o 'omai e fkkaukau "pe 'oku tau tauhi ko aa ki he 'otua pe 'aitoli", he 'oku 'ikai ko e 'otua 'oku tau 'ilo'i mei he tohitapu 'a e 'otua 'oku tokanga ki ai 'a nepi. ko hono fk'ikai'i pe 'a e tu'unga 'otua 'oi sisu ko 'ene mahino ia 'oku 'ikai ko e 'otua 'o e folofola 'oku 'uhinga ki ai 'a nepi.
 
fktokanga'i ange masi'i fkongo 'a hono hanga 'e sisu 'o tala ki he kau ako, ko ia 'a e hala ki he tamai. 'ikai ko ia pe ka ko ia 'oku ne fkha totonu mai 'a e 'otua. 'ikai ko ia pe ka 'oku ne fetau'aki ia mo e tamai.
 
ka pau tetau fai ki he fkkaukau 'oku tau fkngatangata e 'otua pea 'oku fkpukupuku ko aa e me'a ko ia, pea ta 'oku hala ia mo sisu 'i he'ene fkngatangata kiate ia 'a e 'ilo'anga mo e fou'anga ki he 'otua.
 
ko e ngaahi me'a pe eni 'oku ou tokanga ai au kia nepi, he 'oku 'ikai ko 'ene faofao'i ka ko 'ene fokotu'u 'aitoli. 

Saikolone Taufa

unread,
May 16, 2009, 10:52:53 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Ki'i tokanga pe au ki he Macnab case ko e ki'i mata'aa'aa 'ene fakai'kai'i 'a e divinity 'o hotau 'Eikii, mo malanga'i 'oku 'ikai ha 'Otua ka ko e feeling/emotion pe...'oku ki'i lahilahi ia kiate au,
---------------------------
Fakapulia mahalo 'e 'ikai ke 'iai ha taha ia 'oku tui mo muimui kia Sisu 'e ta'e uesia hono loto he fa'ahinga talanoa ko'eni 'a Macnab, ka kia teau, 'oku 'ikai ke kei mahu'inga ki he 'eku FAITH 'a'aku ia, pe 'e 'Otua pe 'ikai 'Otua 'a Sisu. 'Oku 'ikai ke kei mahu'inga ki he 'eku Faith 'a'aku ia 'a e fa'ahinga taukave ki he lahi moe si'isi'i 'oe mafai 'oe tohitapu. Ka 'oku ou lave'i 'oku 'iai 'a e ni'ihi 'oku mahu'inga ki he 'enau tuii ke fakapapau'i 'oku 'otua kakato pea toe tangata kakato 'a Sisu, pea koe mafai 'oe tohitapu 'oku fakaleveleva.
 
Koe me'a 'oku mahu'inga ki he 'eku Faith he taimi ni, koe mahino koe ngaahi ako 'a Sisu 'oku ne tokoni'i 'a hono kau muimui ke nofo melino, nofo fiefia mo nofo tau'ataina. Ke fakamahino'i ko kinautolu 'oku nau mo'ui mo muimui 'aki 'a Sisu - he 'ikai tenau tokoni ki hono fakatupulekina 'oe violence, depression  moe abuse (physical, emotional, mental) 'aee 'oku lolotonga tofanga ai hotau mamani he taimini.
 
'Oku ou lave'i foki koe fakalanga fakakaukau ko'eni 'oku malava ke tepeiti'i fakafilosofia mei ngaahi logical position kehekehe, ka kou tui kuo fuoloa 'etau mavahe mai 'atautolu mei he fa'ahinga taukave kehekehe koia, he kuo taimi ke tau taki taha tali koe me'a 'oku mo'oni kia teau 'oku 'ikai mo'oni ki he tokotaha kotoa pe. Neongo ia he'ikai ketau ala ta'ofi 'a Veni mo Lotopoha 'i ha'a na hanga 'o tohotoho'i atu 'etau fe'inasi 'akii.
 
Ka koe ngaahi basic human needs 'oku ou lave kiai 'i 'olunga 'oku mahu'inga kiateau ke fakafetaulaki'i, pea kapau 'oku 'uhinga ia ke nga'unu ai mo'etau mahino ki he 'Otua, mahalo na'a 'oku sai ke nga'unu kapau ko kitautolu koe me'a fakatupu 'a hotau 'Otuaa. 'Oku ou tui koe ui na'e fai 'e Sisu ki hono kau muimuii, it is a call to be fully human with its fullness, pea koe UI to be christ like is a UI to be fully human. Koia mahalo na'a sai ke nga'unu 'etau ngaahi human projected understanding of who God is ke fakaofiofi ki he ngaahi me'a'ofa na'e faka'inasi 'aki kitautolu 'ehe FAKATUPU. Pea mahalo na'a sai ke toe re-define 'a e ORIGINAL SIN eee 'ouaaa.
 
Fakapulia 'oku fai 'ae folofolou'a atu ki he kuka, moe faka'amu ke to mai ha ki'i fo'i kuka ke ua 'aki 'ae sipi heni. Kemou sio mai he taimi na'e hanga 'ai 'e Stanton 'o laiki e me'a koe kuka, na'e hange ha tanafa 'ae ngangana 'ae hu'i kuka he peleti he taimi nae fa'a ma'u ai 'e Stan 'ae kuka. 'Ofa moe lotu. LOne 

sfaupula

unread,
May 16, 2009, 11:08:26 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
malo faifekau pea 'oku fk'ofo'ofa 'aupito ho'o talaloto. ko e ki'i me'a leka pe teu tokanga au ki ai pe ko 'etau tuii (faith) ko aa kia hai? kia sisu ta'e 'otua pe ko sisu 'otua? if non of these, then our faith is void. our faith becomes only a reflection of our own self-understanding. ka 'oku ou poupou atu au ki he fiema'u ke melino 'etau nofo pea ke tau'ataina e kakai kenau fai e me'a totonu ne ngaohi ai kitautolu 'e he 'otua.
 
 
 
 
----- Original Message -----
Sent: Sunday, May 17, 2009 12:52 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!



No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com

Version: 8.5.329 / Virus Database: 270.12.32/2118 - Release Date: 05/16/09 17:05:00

Saikolone Taufa

unread,
May 16, 2009, 11:33:25 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
Veni, fai pe ho'o talahu'i ee, mahalo koho'o 'ai 'ena ketau lau ta'u ee.
 
Ka 'oku mo'oni pe 'a Paul, taimi na'aku kei si'i ai na'aku 'ai e anga fakatamasi'i - na'e 'iai 'ae taimi (mahalo koe talanoa atu ko'eni he fitungofulu tupu ee) na'e fiema'u 'ehe 'eku FAITH ke fakapapau'i na'e 'Otua kakato pe tangata kakato 'a Sisu. Pea kuo fai mai e ngalengale 'o a'u mai 'eni ki he mahino 'oku 'ikai ke toe fiema'u ia keu convince 'aki au ha ngaahi set of belief koe 'uhi keu kei fononga'i 'ae fononga 'anga ni. Kuo fu'u totu'a 'ae a'usia melie ia 'oe fononga'angani, ke toe fiema'u ai ha ngaahi belief system kene pukepuke au - he kuo fai pe 'eni ia mei he kelesi ki he kelesi. Matamata koe me'a 'eni na'e 'uhinga kiai 'a e punake - te'eki ketau a'usia 'ae fonuaa 'oku tau kanongatamaki fe'unga pe 'i mamani hono ngaahi fuaa. Veni ko'eni kuo talaatu 'e au hoku ta'u, sai talamai aa 'e koe ho ta'u motu'aa. 'ouaaa, 'ofa moe lotu. Lone

sfaupula

unread,
May 16, 2009, 11:36:50 PM5/16/09
to tasil...@googlegroups.com
hahahaha!!! teu lele ki 'api siasi 'o 'eke ka likuola (semisi) ho ta'u e!!! hehehaha! 'ofa mo e lotu... 
----- Original Message -----
Sent: Sunday, May 17, 2009 1:33 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Veni, fai pe ho'o talahu'i ee, mahalo koho'o 'ai 'ena ketau lau ta'u ee.
 
Ka 'oku mo'oni pe 'a Paul, taimi na'aku kei si'i ai na'aku 'ai e anga fakatamasi'i - na'e 'iai 'ae taimi (mahalo koe talanoa atu ko'eni he fitungofulu tupu ee) na'e fiema'u 'ehe 'eku FAITH ke fakapapau'i na'e 'Otua kakato pe tangata kakato 'a Sisu. Pea kuo fai mai e ngalengale 'o a'u mai 'eni ki he mahino 'oku 'ikai ke toe fiema'u ia keu convince 'aki au ha ngaahi set of belief koe 'uhi keu kei fononga'i 'ae fononga 'anga ni. Kuo fu'u totu'a 'ae a'usia melie ia 'oe fononga'angani, ke toe fiema'u ai ha ngaahi belief system kene pukepuke au - he kuo fai pe 'eni ia mei he kelesi ki he kelesi. Matamata koe me'a 'eni na'e 'uhinga kiai 'a e punake - te'eki ketau a'usia 'ae fonuaa 'oku tau kanongatamaki fe'unga pe 'i mamani hono ngaahi fuaa. Veni ko'eni kuo talaatu 'e au hoku ta'u, sai talamai aa 'e koe ho ta'u motu'aa. 'ouaaa, 'ofa moe lotu. Lone

Sepesi

unread,
May 17, 2009, 7:18:18 PM5/17/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Fakapulia,

Ne u sent atu he week end , kuo hanga 'e Macnab ia 'o to'o e fo'i Misini 'o e Basis of Union (Makatu'unga 'o e Faklatahataha) 'ae UCA 'o lii he fu'ui fakatafe'angavai . Ko e kupu 5 'apee.. "oku tali 'e UCA 'ae FM mo FF ko e Folofola 'ae 'Otua, pea ko e kupu 15 .. ko Kalaisi 'oku fakaleveleva he Siasi....

Ko e kau tangata Vikatolia tenau ala fa'u ha tohi launga pea 'omai ki he TNC ke fa'iaki pe ia ha'atau ki'i fakahaaloto ke mahino ki he  UCA pea moe Synod 'o Vikatolia 'oku tau poupou atu ki he'enau concerns.

Si'isi'i 'e ku tui 'e lava 'o kapusi e Faifekau ni he 'oku fu'u mamafa e Siasi ki he Siasi 'oe ngaahi Matakali pea ko e taha ai a Macnab mo e Kau fakasotoma. Kuo malo e si'i ngaue lelei 'ae kau Faifekau ni'ihi ki hono pukepuke e Folofola ka kuo matavaivai pe ia he 'oku 'ikai ha Dicipiline ia he UCA.

takamuli.
-----------

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 18, 2009, 3:49:28 AM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Kaunga Kalisitiane,
Mou kataki pe he huu tomui atu ki ho'omou kumete he kuo kamata ke fakamaafana ho'omou lavelave kae fai ha feinga ke fakama'ala'ala atu 'a Falanisesi mo e UCA Vikatolia, neongo he'ikai lava ia ke makupusi, ka 'e fai pe tulituli neongo 'oku 'i fale ni (pe na'e 'i fale ni) 'a e Moderator 'o Vikatolia/Tasimenia, Rev. 'Isileli Kioa.
Ko Falanisesi ne talu mei he 1971 'ene faifekau he Siasi St. Michael 'i he lotokolo 'o Melipoane pea 'oku taku ko e taha 'i he ngaahi siasi tu'u lotokolo (city churches) tokolahi taha 'i 'Aositelelia ni. Ne toki kamata mai 'a e Siasi Fakatahataha (UCA) 'i he 1977 ka ne 'osi fokotu'u 'a e aleapau ia 'a Falanisesi mo St Michael te na fetauhi'aki pe ki he mate tukukehe ka toki vete kinaua 'e ha feta'emahino'aki. Ko e founga faka-Palesipita mahalo eni ia pea pau ai pe ke tauhi mai he kamata 'a e UCA he 1977. Ka toki vete 'a Falanisesi mo St Michael 'e he mate pe kee, 'e toki muimui leva 'a e siasi ko ia ki he tu'utu'uni 'a e UCA.
Ne 'iloa 'a e kemipeni ki he "Tui Fo'ou" ni (neongo 'oku taukave'i pe ia 'e Falanisesi ko e tui motu'a pe 'a e Siasi) he kamata 'a e Sinoti 'a Vikatolia/Tasimenia 'i Sepitema 2008 pea fakamoleki ai 'e St Michael 'a e $1-kilu tupu ke tu'uaki 'a e tui fo'ou ni.
Ne malanga fakaava foki 'a e Sinoti 'a Vikatolia/Tasimenia 'i St Michael he ta'u kuo 'osi pea ne tokolahi 'a e kakai UCA ne 'ikai ke nau kau ki he malanga ko'uhi ko e kemipeini ki he "Tui Fo'ou."
Ne tokolahi foki mo e loto mamahi 'i he fakataha Sinoti 'a Vikatolia he 2008 kia Falanisesi pea tu'utu'uni faka-Sinoti ai ke 'alu 'a e Moderator (Rev. Kioa) mo e fakafofonga mei he Komiti Tokateline 'a e Siasi (Rev. Dr. Sandy Yule) 'o fakahaa 'a e hoha'a ni.
Kuo 'osi to'o 'a e ngaahi fu'u papa tu'uaki ne tukuhifo ai 'a e Fekau 'e 10 mo Mosese pea ne fekau kia Falanisesi 'e he Sinoti ke kole fakamolemole ki he Siasi UCA, kau Kalisitiane, Kau Siu koe'uhi ko e maumau kuo ne fai ka kuo fakahaa mei a Falanisesi ia 'oku 'ikai ha me'a ia ke kole fakamolemole ai he 'oku 'ikai ha me'a ia 'o e Fekau 'e 10 mo e Tohi Tapu pea mo Sisu kuo ne maumau'i. Malie ee!
Ko 'eku 'ilo mamaha he taimi ni, 'oku lolotonga fepotalanoa'aki ma'u pe 'a Falanisesi mo Kioa mo Sandy.
'Oku mau faka'amu kimautolu kuo fakamo'oni'i mai 'e Sandy mo Kioa kuo maumau'i 'e Falanisesi 'a e tefito'i tokateline 'a e UCA - "Makatu'unga 'o e Fakatahataha" (Basis of Union) 'a e UCA kae fai ha tu'utu'uni ki he tu'unga faifekau 'o Falanisesi 'a ia 'e tu'utu'uni ki ai 'a e Vahenga (Presbytery pe/mo e Sinoti).
Kuo 'osi fakanonota atu 'e he kau tala'otua Vikatolia 'a Falanisesi ki he'ene to'o 'a e konga 'Otua 'o Kalaisi pea talamai 'e Falanisesi ia pe ko 'enau ma'u ia mei fee kuo ne faka'ikai'i 'a e tu'unga 'Alo 'o Kalaisi pea tali atu 'e he kau paipa - "mei he nusipepa" pea tala 'e Falanisesi ia ko 'ene lau 'ana ko Sisu ko e "just a Jewish peasant". hange 'oku fakamamafa pe ia he konga tangata 'o Sisuu.
Ko Falanisesi ko e Toketa Faka'atamai pea toki hoko atu he teolosia pea 'oku memipa he kautaha ko e "Jesus Seminar" 'a ia 'oku nau vakili 'a e mo'oni 'o e ngaahi folofola 'a Sisu he Tohi Tapu. 'Oku toe kau foki mo Falanisesi he takimu'a he kau "Progressive Theologian." Na 'oku tonu ke mahino ange 'a e tu'unga 'o e kautaha "Jesus Seminar" mo e "Progressive Theology" ke hoko atu ai ha fefakakoloa'aki.
Kuo 'osi alu foki mo e kau sipai ki he ngaahi houa lotu 'a Falanisesi pea nau foki mai mo e talanoa ko e ngaahi himi maheni pe 'oku hiva ai 'a e toenga 'o e ngaahi Siasi UCA 'oku nau hiva ai mo lotu'aki pe Tui 'a e Kau 'Apositolo mo e Tui Fakanaisia pea lau mo e Lotu 'a e 'Eiki pea fai mo e Sakalameniti.
Mou 'aa'aa mai foki kae tuku e tulemohe! Kuo mou mo'oni he kuo fu'u loloa mo faka'au pe ki he fihi ...
Mo e lotu mo e 'ofa - Lauleti
----- Original Message -----
Sent: Friday, May 15, 2009 1:29 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!


fakapulia ko e lue ki 'apii he'ikai solova ai 'a e issue ia.  ko e me'a pee 'e ua 'e hoko henii: 'uluakii ko e lue 'a e kau tama ko enaa ki 'api pee ko e lue 'a e kakai ia ki he ngaahi siasi kehe 'a ia ko e me'a ia 'oku lolotonga hoko 'i tonga he taimi ni.
---------
Iki, 'oku ke mo'oni koe, 'oku 'ikai ko e issue ena ia, ko e issue ia ko e hanga 'e he faka'ataa 'e he siasii ke homo/kei 'ene kau faifekauu ke 'ataa mai ai mo e teolosia "new faith for the 21st century," ko e unity in diversity aipe mo e torrerancy - Sai 'a e NZ Methodists ia kuo mou 'osi tali lelei ia pea 'ikai ko ha toe issue ia kiate kimoutolu, ka 'oku tau kei tokanga pe ki Aust he kuo te'eki fai ha'anau tu'utu'uni pau pea 'oku kie hoko ko ha issue ai.
- -
fakapulia


sfaupula

unread,
May 18, 2009, 4:21:22 AM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
malo faifekau e fai lipooti meihe vahe vikatolia. kae mahalo ko e tama 'oku maau mo'oni 'ene savea mo 'ene expose 'a e ngaahi tefito'i fkkaukau 'a e jsemi ko nt wright ('historical jesus'(???)).
 
'ofa atu ki he famili pea mo e kau (rev) tame'a. hahahheh.
 
----- Original Message -----
Sent: Monday, May 18, 2009 5:49 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

iki

unread,
May 18, 2009, 6:03:28 AM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Ne tokolahi foki mo e loto mamahi 'i he fakataha Sinoti 'a Vikatolia he 2008 kia Falanisesi pea tu'utu'uni faka-Sinoti ai ke 'alu 'a e Moderator (Rev. Kioa) mo e fakafofonga mei he Komiti Tokateline 'a e Siasi (Rev. Dr. Sandy Yule) 'o fakahaa 'a e hoha'a ni.
Kuo 'osi to'o 'a e ngaahi fu'u papa tu'uaki ne tukuhifo ai 'a e Fekau 'e 10 mo Mosese pea ne fekau kia Falanisesi 'e he Sinoti ke kole fakamolemole ki he Siasi UCA, kau Kalisitiane, Kau Siu koe'uhi ko e maumau kuo ne fai ka kuo fakahaa mei a Falanisesi ia 'oku 'ikai ha me'a ia ke kole fakamolemole ai he 'oku 'ikai ha me'a ia 'o e Fekau 'e 10 mo e Tohi Tapu pea mo Sisu kuo ne maumau'i. Malie ee!
Ko 'eku 'ilo mamaha he taimi ni, 'oku lolotonga fepotalanoa'aki ma'u pe 'a Falanisesi mo Kioa mo Sandy.
'Oku mau faka'amu kimautolu kuo fakamo'oni'i mai 'e Sandy mo Kioa kuo maumau'i 'e Falanisesi 'a e tefito'i tokateline 'a e UCA - "Makatu'unga 'o e Fakatahataha" (Basis of Union) 'a e UCA kae fai ha tu'utu'uni ki he tu'unga faifekau 'o Falanisesi 'a ia 'e tu'utu'uni ki ai 'a e Vahenga (Presbytery pe/mo e Sinoti).
Kuo 'osi fakanonota atu 'e he kau tala'otua Vikatolia 'a Falanisesi ki he'ene to'o 'a e konga 'Otua 'o Kalaisi pea talamai 'e Falanisesi ia pe ko 'enau ma'u ia mei fee kuo ne faka'ikai'i 'a e tu'unga 'Alo 'o Kalaisi pea tali atu 'e he kau paipa - "mei he nusipepa" pea tala 'e Falanisesi ia ko 'ene lau 'ana ko Sisu ko e "just a Jewish peasant". hange 'oku fakamamafa pe ia he konga tangata 'o Sisuu.
Ko Falanisesi ko e Toketa Faka'atamai pea toki hoko atu he teolosia pea 'oku memipa he kautaha ko e "Jesus Seminar" 'a ia 'oku nau vakili 'a e mo'oni 'o e ngaahi folofola 'a Sisu he Tohi Tapu. 'Oku toe kau foki mo Falanisesi he takimu'a he kau "Progressive Theologian." Na 'oku tonu ke mahino ange 'a e tu'unga 'o e kautaha "Jesus Seminar" mo e "Progressive Theology" ke hoko atu ai ha fefakakoloa'aki.
Kuo 'osi alu foki mo e kau sipai ki he ngaahi houa lotu 'a Falanisesi pea nau foki mai mo e talanoa ko e ngaahi himi maheni pe 'oku hiva ai 'a e toenga 'o e ngaahi Siasi UCA 'oku nau hiva ai mo lotu'aki pe Tui 'a e Kau 'Apositolo mo e Tui Fakanaisia pea lau mo e Lotu 'a e 'Eiki pea fai mo e Sakalameniti.
Mou 'aa'aa mai foki kae tuku e tulemohe! Kuo mou mo'oni he kuo fu'u loloa mo faka'au pe ki he fihi ...
Mo e lotu mo e 'ofa - Lauleti
----------------------------------------
malie lahi masi'i lauleti 'ae  fakamaama...'ai mai 'e koe he kou 'aa'aa atu au ..no tulemohe... ko e fkmaama 'oku ke faii pea 'oku ou tui ko e nga'unuu eni na'e lave ki ai 'a lone ki mu'a atu.  'oku fkmafana 'a e lotuu he mahino 'oku 'iai mo ha kelesi fo'ou 'oku tanaki mai ke ne faofao 'etau mo'ui lootoluu pea tau lava ai 'o tokoni'i kitautolu 'o fakatatau ki he 'atakai 'o e 'aho ni.  'oku ou tui kapau ko e puipuitu'a 'o falanisesi ko e toketaa fakasino taa 'oku 'ikai ke fu'u mama'o 'ene faka'uhinga mo e faka'uhinga 'a luke 'i hono taimiii.  he 'oku hanga 'e a'usia mo e 'ilo fakamedical 'a lukee 'o fakafuo 'a 'ene kosipelii.  'oku 'ikai ke u mafana ke u tukuhifo 'ae tu'unga fakatotolo kuo fai 'e he toketaa ni kae 'oua kuo mahino lelei kiate au 'a e taumu'a mo e motive 'oku fai ai 'e falanisesi 'ene lau ko 'enii.   Kapau ko e 'ene lauu eni ko sisu ko e jewish peasant pea 'ikai kene fkfepaki'i 'a e tu'unga 'otua 'o sisuu taa 'oku ma'a lahi 'a e lau ia ko 'enii he 'oku ne toe faka'ai'ai kitautolu ke tau tukimononofo 'i ho tau tu'unga humanity ka tau toki sio ai ki he tu'unga divinity 'o sisuu.  hange kiate au 'oku kainga ia mo e pehee 'e he palesiteni malooloo 'e taha ki he himi ko ee 'oku 'iai e veesi ko ia ..."kau kamata hee ho'o 'ofaa 'o toki ma'u 'i lahi hono toee".  'I he mahino kiate au 'a e lau ko iaa 'oku 'osi fonu 'ofa mo fonu lelei honau mamani pea 'oku totonu ke tau fkmamafa ai mo tau anuanu he lelei 'oku tau ma'uu heni pea toki 'iai hano toe pea tau toki ma'u ia 'i langi.  hangee kiate au ko e faahinga ko eni 'oku fai e falanisesi ko e feinga ke tau tokanga mavahe kia kitautolu mo hotau mamani mo e hotau tu'unga tangata he ko ia 'oku lolotongaa pea ko e "now" ia ka tau toki sio ki he tu'unga divinity mo e tu'unga 'a muiange he kuo 'osi mahino ia kia kitautolu.
 
kou fa'a fifili he lotu tangi 'a e kau fine'eiki homau siasii 'o pehee sisu tokoni mai ki he 'emau mo'uii fakahaofi mautolu mei he mahaki kehekehee kotoa pe...pea 'osi pee ko iaa pea huu atu ki he fakaafee pe ko 'api 'o tapale e puaka tunu mo e kaii 'o a'u ki he hooohooo pea toki ta'ofi.  kiate au ko u tui 'oku 'ikai ha kainga 'e taha 'o e fakavikiviki mo e kole ki he tu'unga 'otua 'o sisuu ke tokoni mai ki he 'enau mo'uii 'osi ko iaa 'oku ne ta'e'ofa mo ta'etokoni'i pee 'e ia ia 'i he founga 'o e kaii mo e ta'efaka'atuii.  kou tui kapau ko e me'a ia 'oku taukave 'e falanisesi ke tau tokanga pehee ki he 'etau mo'uii mo e social issues 'o hangee ko e tokanga na'e fai 'e sisuu ki aii mo e kakai hono koungaa kou pehee ko e me'a mahu'inga lahi ia.
 
lauleti 'oku 'ikai ke u ma'u lelei ki he fekau 'e hongofuluu....pee koehaa e lau 'a falanisesi ki aii ka 'oku tui 'oku 'iai e ngaahi kupu'i lao ai kuo totonu ke fakapekia kae toe tanaki pe amend mo ha ngaahi kupu'i lao. eg.  koe lao 'o e sapatee 'oku 'ikai ke toe kei 'aonga ia 'i mamani tukukehe e fanga kii fonua iiki hangee ko tonga he 'oku ai e lao ia 'o e fonua ke tauhi 'a e sapate ka ko muli ni mo e ngaahi fonua lahi 'i mamani 'oku 'ikai toe ngaue'aki 'a e fktaputapui 'oe sapatee..ko e faofao pee pope.
 
 

Nau Taitusi 'Ahosivi

unread,
May 18, 2009, 6:28:15 AM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
'Iki:
lauleti 'oku 'ikai ke u ma'u lelei ki he fekau 'e hongofuluu....pee koehaa e lau 'a falanisesi ki aii ka 'oku tui 'oku 'iai e ngaahi kupu'i lao ai kuo totonu ke fakapekia kae toe tanaki pe amend mo ha ngaahi kupu'i lao.
------------------------
 
Pope - ko e website 'a e St. Michael UCA, 'oku folahi mai pe ai 'a e fkikiiki ki he fkmatala fekau'aki mo e fo'i tui fo'ou ni. 'Oku lau ko e tui fo'ou, ka ko e fo'i afo fk-Jesus Seminar pe ia.
 
moe 'ofa ai pe
Nau

sfaupula

unread,
May 18, 2009, 6:53:16 AM5/18/09
to tasilisili
ko e ki'i outline nounou pe eni ia 'a e j semi (semi jesus - hahaha).
 
'i he 1985 ne hanga ai 'e robert funk, ne palofesa he univesiti 'o montana, 'o fktahataha'i mai e kau sikola ne nau fkkaukautaha ke paloti'i e mo'oni 'o e ngaahi lea 'a sisu he ff.
 
ko e ngaahi tohi ne nau ngaue'aki ne kau ai e kosipeli 'a tomasi pea mo e source ko ia ko e "q". 'i he sivi ne nau fai 'o kau ki he ngaahi lea 'a sisu 'oku ha 'i he ngaahi kosipeli fktaha mo e kosipeli 'a tomasi ne iku ia 'o nau ko e peseti pe 'e 18% 'i he ngaahi lea 'a sisu 'oku mo'oni (authentic). ko 'eku ma'u ne pulusi 'enau tohitapu fo'ou 'i he hingoa ko e "The Scholar's Version".
 
'i he tu'unga koeni 'enau fkma'opo'opo e ngaahi lea 'a sisu, ne pehe ai 'e he jsemi 'oku 'ikai ke falala'anga e ff. 'a ia, 'oku 'ikai tonu ke tau falala 'oku tau lava 'o ma'u 'i he ff ha talanoa mo'oni 'o kau kia sisu, he 'oku si'isi'i fau e ngaahi lea ia 'a sisu ke makatu'unga ai hatau ma'u 'a e mo'oni'i talanoa kia sisu.
 
implication of the jsemi's conclusions
 
- na'e 'ikai ke pekia 'a sisu pea toe tu'u
- 'oku 'ikai ke 'i ai ha me'a ia ko e kaha'u 'i he fkkaukau 'o e pule 'a sisu 'i he kaha'u
- 'oku 'ikai ke 'otua 'a sisu
- na'e 'ikai ke fkmo'ui 'e sisu ia ha taha pea 'e 'ikai ke fkmo'ui 'e sisu ia ha taha.
 
'oku malie 'a e fkkaukau ko ee hoku ta'okete ko 'iki ke tukuange 'a e divinity 'o sisu ka tau tokanga pe ki he humanity 'o sisu, he 'oku ou tui ko e palopalema ia 'oku hoko 'i he mala'e koeni. ko 'etau piki ki he taha katau tukuange 'a e taha. both must be our starting point. ko 'etau piki pe ki he taha (either the div or the hum of jesus) in the expense of the other, our views of jesus and god will be a very limited view indeed pea ko e me'a eni 'oku fkmamate mai ai 'a 'emani mo nepi.

penisimani mone

unread,
May 18, 2009, 3:10:58 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Lauleti:

'Oku mau faka'amu kimautolu kuo fakamo'oni'i mai 'e Sandy mo Kioa kuo maumau'i 'e Falanisesi 'a e tefito'i tokateline 'a e UCA - "Makatu'unga 'o e Fakatahataha" (Basis of Union) 'a e UCA kae fai ha tu'utu'uni ki he tu'unga faifekau 'o Falanisesi 'a ia 'e tu'utu'uni ki ai 'a e Vahenga (Presbytery pe/mo e Sinoti).
Kuo 'osi fakanonota atu 'e he kau tala'otua Vikatolia 'a Falanisesi ki he'ene to'o 'a e konga 'Otua 'o Kalaisi pea talamai 'e Falanisesi ia pe ko 'enau ma'u ia mei fee kuo ne faka'ikai'i 'a e tu'unga 'Alo 'o Kalaisi pea tali atu 'e he kau paipa - "mei he nusipepa" pea tala 'e Falanisesi ia ko 'ene lau 'ana ko Sisu ko e "just a Jewish peasant". hange 'oku fakamamafa pe ia he konga tangata 'o Sisuu.
------------
Malo 'aupito Lauleti e ma'u ongoongo fakaikiiki ki he me'a ni, pea mau fiefia atu aipe mei motu ni 'i he tokanga kuo fai 'e he UMA ki he Macnab case, mo e kei parking pe he tafa'akii 'a e Vahengaa mo e Sinoti Victoria 'o fakaongo ki ha fakamaa'opo'opo 'a e ongo faifekau 'oku fai 'a e fetalanoa'akii, 'a ia 'e makatu'unga mei ai hano launga'i pea mo discipline.

Mahino pe mei he'ene talii Lauleti ko e toketaa 'atamai ia, 'o ne fokotu'utu'u lelei 'ene ngaahi setesii ke ne hao ai mei hano tukuaki'i fakatokateline, 'o ne actually say one thing ka ne kei hao pe 'i hano implication, he ko e "just a Jewish peasant" = "not also a Son of God," ka ko e konga setesi nai ia na'e 'ikai te ne lea'akii, kae mahalo na'a ne 'uhinga ki aii.

'Oku kei fai ha oo 'o uku havane (fingota ko ee na'a tau oo ke ukufi ka tau lali'i 'etautolu mo Tu'i 'a e motu'a ukuu mo 'ene fangotaa...hahahaha!! ) 'Ofa atu aipe kia Manusiu mo e kau lekaa, pea kia Rev Tu'i mo e famili.

--
fakapulia

Saikolone Taufa

unread,
May 18, 2009, 5:06:00 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Lauleti: pea tala 'e Falanisesi ia ko 'ene lau 'ana ko Sisu ko e "just a Jewish peasant". hange 'oku fakamamafa pe ia he konga tangata 'o Sisuu.
------------------
Lauleti - talanoa mai pe he 'oku 'ikai koe tulemohe ka koe tule faikava pe.
 
Hangehange kia teau, koe ngaahi makatu'unga ko'eni ho'omou fakatahataha (Basis of Union) 'oku 'ikai ke maumau'i ka 'oku mahino kehe ia kia Falanisesi. Pea matamata 'oku faka'ataa pe 'ehe basis of union 'ae ngaahi mahino kehe 'o e document koiaa, 'o hangee ko'ene faka'ataa 'ae fa'ahinga kehekehe 'oe scholarly interpretation of Scriptures. Neongo na'e/ pea 'oku claim 'e ha fa'ahinga mahino pe 'e taha koia 'ae fa'ahinga mahino 'oku 'uhinga kiai 'ae basis of union, the very basis of the document can be claim by any of these ways of understanding it as the only way.
 
'E feefee nai kapau 'e fai aa ha'amou feinga ke laiki 'ae basis of union, pea feinga'i ke nofo pe 'i loto 'ae kehekehe mo'enau takitaha kehekehee 'o 'ikai ke fa'o puha'i ki he fa'ahinga mahino pe 'e taha. Ka 'ikai pea 'ai aa 'ae fo'i fakapulou ko'eni 'oku mau ngaue 'aki heni 'o 'ai ha Memorandum of Understanding. Matamata koe founga 'eni tene lava ai 'o fakasi'isi'i 'ae fakamole taimi he tau'aki tohi laungaa, pea fakasi'isi'i ai moe taimi 'oe sinoti 'ihono fakamoleki he tau'aki fakaha ivii.
 
Mahalo na'a sai ke mou (Tonga) feinga aa moutolu ke fakapapau'i ko fee 'ae fa'ahinga mahino ia 'oe basis of union 'aee koee 'e fa'o puha'i kiai 'ae kau Tongaa. Neongo koe fo'i me'a faingata'a 'eni ke fai - kae 'ofa pe koe fa'ahinga mahino koia tene tokoni'i ke fakasi'isi'i 'ae faingata'a 'oku tau fetaulaki faka'aho moia hotau mamani. Moe 'ofa moe lotu. Lone.
 
 
 
 

penisimani mone

unread,
May 18, 2009, 6:46:29 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Takamuli e vakai ki he anga 'o e UCA 'i henaa, pea mahalo ko e taha ia ha tau faikehekehe 'i he UCA mo e SUTT, ko e matavaivai 'a e discipline 'o e kau faifekau 'i hena kae serious fakatokateline e cases, kae 'ikai fu'u serious fakatokateline 'a e cases heni mo ka e fa'a fefeka hono discipline, ka tau tatau pe he pulipuliaa. Mahalo ko e anga pe ia 'o 'emau fai atu 'a e lotu fakamotusi'ii mei henii, 'o mau lahilahi pe kimautolu ki he ngungu seniti mo e amoamo kofe ee...ka mou 'ai partner moutolu mo faka'ikai'i tohitapu/'Otua...'o nifi ena kae lali eni...a'u e si'i siasi 'o e 'Eikii ki he taulaloo ee.

Ka mou tokanga atu ke 'ai 'etau TNC he kuo panaki mai pe mo e assembly...sio pe ki ha motu'a tonga 'oku toe mohe he fakatahaa...'ai e tokotokoo he fo'i 'uluu ee, mo teu lele pe...

2009/5/17 Sepesi <sep...@nst.net.au>



--
fakapulia

Saikolone Taufa

unread,
May 18, 2009, 7:24:59 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Fakapulia, 'oku ou tui kapau temou feinga ke fakatahataha'i 'ae mahino 'ae kau faifekau SUTT ki he tokateline 'o e Tolu Taha'i 'Otua, 'e pau 'aupito 'ae faikehekehe ia he mahinoo, neongo 'oku mou pehee 'oku mou tatau. Koe tokolahi taha he siasi 'i Tonga na 'oku 'ikai pe ke 'iai ha mahino ia kia nautolu 'ae tolu taha'i 'otua, ka koe kau kalisitiane pe kinautolu pea 'oku nau takitaha fakamaatoato'i pe 'ene lotu. 'Oku serious 'ae palopalema fakatokateline 'i Tonga na, ka koe ha 'ae me'a 'oku fai kiai 'e he SUTT?
 
Kapau 'e feinga 'ae TNC ke fakama'opo'opo 'ae mahino ki he Tolu Taha'i 'Otua 'ae kau Faifekau Tonga - 'e pau 'aupito 'enau kehekehe pea moe mofelefele, neongo 'oku fai e 'amanaki 'oku nau tatau. Hange pe koe serious 'ae palopalema fakatokateline 'i Tonga 'oku pehe pe moe serious 'ae palopalema fakatokateline 'ae kau tonga 'i muli ni - koe ha e me'a 'oku tau fai kiai?
 
Koe kehekehe fakamahino ki he ngaahi tokateline 'ae siasi 'oku serious pe ia neongo 'oku 'ikai ke recognise 'ehe siasi. Ka koe ha 'ae me'a tetau fai kaii? Te tau kei ngaue 'aki 'ae founga motu'a - 'ae dismember? He'ilo moutolu, ka e mahalo na'a sai ke ngaue 'aki pe 'ae founga 'oku lelei ai 'a Tonga he taimi - kapau kohoto maheni pea fklongolongo'i pe, pe ko'etau ngaue 'aki 'emau founga - ke 'oua 'e fakalongolongo'i kae feinga'i pe kemau nofo fakataha. Moe 'ofa moe lotu. Lone
 
 
 
 

iki

unread,
May 18, 2009, 7:29:29 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
----- Original Message -----
 
'oku malie 'a e fkkaukau ko ee hoku ta'okete ko 'iki ke tukuange 'a e divinity 'o sisu ka tau tokanga pe ki he humanity 'o sisu, he 'oku ou tui ko e palopalema ia 'oku hoko 'i he mala'e koeni. ko 'etau piki ki he taha katau tukuange 'a e taha. both must be our starting point. ko 'etau piki pe ki he taha (either the div or the hum of jesus) in the expense of the other, our views of jesus and god will be a very limited view indeed pea ko e me'a eni 'oku fkmamate mai ai 'a 'emani mo nepi.
-----------
veni....kataki 'oku te'eki keu pehee atu ke tuku ange 'a e tu'unga 'otua 'o sisuu. kapau 'oku tau tui na'e 'otua 'a sisu mo tangata pea 'oku totonu ke tau faka'ilonga'i 'a hono tu'unga tangata ke mahino 'oku palanisi pea mo 'etau tokanga ki hono konga 'otua.  realistically 'oku dominate 'a 'etau tui 'e he konga 'otua 'o sisuu pea kou tui ko e taha ia e konga 'oku ne fktupu lahi e palopalema'ia 'a e mo'ui hotau kakai.  'i he 'ene pehee kapau te tau hiki'i hake 'a e mahu'inga 'o e tu'unga tangata 'o sisuu pea tau hanga 'o malanga'i malohi ia kou tui tene tokoni ke fakafuo 'a e toonga mo'ui mo e tui hotau kakai pea 'e toe fakalaka ange 'enau mou'i 'i mamani te'eki te nau a'u ki langi, kapau ko 'etau tui ia.  kou tui na'e langi mama'o pehee 'a molitoni 'i he'ene teolosia 'a ee 'oku fkfuo 'ehe 'ene ngaahi himi. eg. 578 "monu'ia 'a e lotu heni anuanu he lelei..monu'ia e nofo langi mataa me'a masani; tau kamata he hoo 'ofa ma'u 'i langi hono toe; maloo hoo 'omi ha fonua fe'unga mo e kakaii.
 
na'e fai 'emau pakipaki he poo sapatee mo e kii matu'a faikava pee 'a mautolu ..ko e vetee ko e loloto faufaua atu pea ko e 'osi ko iaa pea nau mohe 'aho kakato pea ko e konga lahi ia ko e kau vahe benefit te'eki vavevavea ki he ta'u 'oe  pensoni.  kia au 'oku ou tui 'oku fu'u ta'e'uhinga 'a e lotu mo e falala kakato ki he 'otuaa ke ne tokoni'i hotau ngaahi famili ka nau pa'usii peehe''i honau konga tangata...pea kapau ko e 'ai pee 'a e konga 'otua 'o sisuu ke unga ki ai 'a e fakapikopiko mo kupukupu'i lotu malie ke ne fai mai 'a e mana mo e foakii pea kia au kuo taimi ke tau toe fksiosio ki ha ngaahi faka'uhinga 'e taha 'o 'etau tuii ke ne tokoni'i kitautolu.  'oku toe faka'ofa ange ko e tui homau siasi ni sai pee ke 'omai e kau leka ki he youht he poo pulelulu pea toki tuku ki he 10pm pea nau oo nautolu 'o vaivaia he va'inga pea 'ikai fai mo e homework.  pea pehee leva 'ehe 'enau lauu 'oku afio'i pee 'e he 'eiki 'etau fai 'ene ngauee pea tene tapuaki'i mai 'etau fanauu ke nau lava he siviii.. 'ouaaa faka'ofa atu fau.pope

sfaupula

unread,
May 18, 2009, 7:47:03 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
hahahahahaha! kataki atu he ma'u halaaaaa! but try telling that to 'emani and nepi! hahaha! ko e mo'oni ena ke palanisi, ka koeha kuo 'ikai ke palanisi ai e me'a nepi mo 'emani pea mou poupou'i aii? kapau 'e 'ikai kole ange ke 'ai ke palanisi 'e to pe 'a e fkmamafa ia ki he tu'unga tangata 'o sisu. ko ia ai, ko fe 'a e palanisi 'oku mou lau ki ai?
 
vakai'i fklelei pe 'iki na'a 'oku te'eki ke mahino ki he kau vete loloto koena 'oku pule 'a sisu 'i he'enau mo'ui. kapau 'oku te'eki ke pehee pea 'oku aata mai 'i he'enau to'onga e fkkaukau 'oku nau kei pehe pe 'enautolu na'e 'ikai 'otua 'a sisu ia. ko e tangata pe ia pea koeha ai ka nau ka fkongoongo mo muimui ki ha tangata pe!
 
 
----- Original Message -----
From: iki
Sent: Tuesday, May 19, 2009 9:29 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

 
----- Original Message -----



No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com

Version: 8.5.329 / Virus Database: 270.12.32/2119 - Release Date: 05/17/09 16:58:00

sfaupula

unread,
May 18, 2009, 7:51:01 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
hange ko e lau faifekau. 'puha ena, puha eni, puhaaaaa? hahehahehahhaa!
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 9:24 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Fakapulia, 'oku ou tui kapau temou feinga ke fakatahataha'i 'ae mahino 'ae kau faifekau SUTT ki he tokateline 'o e Tolu Taha'i 'Otua, 'e pau 'aupito 'ae faikehekehe ia he mahinoo, neongo 'oku mou pehee 'oku mou tatau. Koe tokolahi taha he siasi 'i Tonga na 'oku 'ikai pe ke 'iai ha mahino ia kia nautolu 'ae tolu taha'i 'otua, ka koe kau kalisitiane pe kinautolu pea 'oku nau takitaha fakamaatoato'i pe 'ene lotu. 'Oku serious 'ae palopalema fakatokateline 'i Tonga na, ka koe ha 'ae me'a 'oku fai kiai 'e he SUTT?
 
Kapau 'e feinga 'ae TNC ke fakama'opo'opo 'ae mahino ki he Tolu Taha'i 'Otua 'ae kau Faifekau Tonga - 'e pau 'aupito 'enau kehekehe pea moe mofelefele, neongo 'oku fai e 'amanaki 'oku nau tatau. Hange pe koe serious 'ae palopalema fakatokateline 'i Tonga 'oku pehe pe moe serious 'ae palopalema fakatokateline 'ae kau tonga 'i muli ni - koe ha e me'a 'oku tau fai kiai?
 
Koe kehekehe fakamahino ki he ngaahi tokateline 'ae siasi 'oku serious pe ia neongo 'oku 'ikai ke recognise 'ehe siasi. Ka koe ha 'ae me'a tetau fai kaii? Te tau kei ngaue 'aki 'ae founga motu'a - 'ae dismember? He'ilo moutolu, ka e mahalo na'a sai ke ngaue 'aki pe 'ae founga 'oku lelei ai 'a Tonga he taimi - kapau kohoto maheni pea fklongolongo'i pe, pe ko'etau ngaue 'aki 'emau founga - ke 'oua 'e fakalongolongo'i kae feinga'i pe kemau nofo fakataha. Moe 'ofa moe lotu. Lone
 
 
 
 

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 18, 2009, 9:07:19 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Ta ko ena 'oku mou kei 'aa'aa pe!
Ko e 'aa'aa ko e fiefanongo, ma'u maama pe ko e fakapo'uli?
Kae hoko atu mu'a 'a e fakaninimo, fakatupu-toto-ma'olunga, fakamaama mo e fakatupu-fakakaukau mei a Falanisesi.
Kae toki fai mu'a ha feinga, ha ma'u ha taimi, ke fai ha paepae atu he 'otu fehu'i kuo tuku mai. Mahalo ko e ngaahi fehu'i ia 'e ni'ihi 'oku tonu pe ke forward hangatonu kia Falanisesi ke ne 'omai 'a e tali totonu, neongo na'a lava pe ke fai ha fakaofiofi atu.
Kae hange 'e tokoni ke 'omai pe taha 'o e ngaahi founga 'o 'etau lau mo ako 'o e Tohi Tapu (ke tuku ki he potu folofola ke lea mai/hake pea tau toki hoko atu ai kae'oua na'a tau lau atu 'etau 'uhinga ki he potu tohi) ke ne tokoni'i 'etau lau 'a e ngaahi fakamatala 'a Falanisesi mo ha toe fakamatala pe 'a ha taha ke toe mahino ange 'uhinga 'a e tokotaha ko ia 'oku 'a'ana 'a e fakamatala.
Hange kiate au 'oku mea'i lelei pe 'e Falanisesi 'a e tefito'i tokateline 'a e UCA 'i he Makatu'unga 'o e Fakatahataha (Basis of Union) 'a ia 'oku kamata pe mei he Palakalafi 'uluaki 'aki 'a e fakahingoa 'o e Siasi - "Ko e Siasi Fakatahataha 'i 'Aositelelia." (Ko e hingoa eni ne fokotu'u mai 'e Rev. Dr. Harold Wood 'o ne ngaue'aki 'a e "United" pea toki liliu ki he "Uniting".) Pea 'oku fakamahino mai 'e he preposition ko e "i" (in) ko e UCA ko e konga pe ia 'o e Siasi Tapu mo Taha Pe pea Faka'apositolo. Ko e "Siasi Tapu mo Taha Pee" 'o Kalaisi 'a eni kuo mei 2000 ta'u 'ene mapakipaki pea mo e tau'aki fakafekiki'i kohai 'oku mo'oni kuo fokotu'u ai talu mei he 1977 'a e UCA mo 'enau tui ki he Aoniu, Taumama'o-atu, Ta'emahakulea mo e Fakaleveleva 'o e 'Otua pea ko e UCA ko e konga pe ia 'o e Siasi Tapu mo Taha Pe 'oku nau ngaue ki he Fakatahataha (he 'oku te'eki ai ke hoko 'a e Fakatahataha) 'i  'Aositelelia.
'Oku taukave'i foki 'e he ni'ihi ko e UCA ko e fuofua Siasi Faka-'Aositelelia mo'oni ke hoa mo e 'Aositelelia 'o e Senituli 20 mo e 21 pea faai atu ki he kaha'u, neongo 'oku ne kei tauhi mo faka'uhinga'i 'a e ngaahi tefito'i tokateline 'a e ngaahi siasi ne kau mai ki he fakatahataha 'i he 1977 - Metotisi, Palesipita, Fakakolo.
Pea hange 'oku mea'i lelei pe 'e Falanisesi 'i he UCA 'oku tau'ataina 'a e kau faifekau kenau ngaue tau'ataina 'i he loto-siakale  'o e tokateline 'oku tui ki ai 'a e UCA (ordered liberty). Ki he kau "mamahi'i tukufakaholo" (fundamentalists) mo e kau "tala'otua Fakatau'ataina mo Fakalakalaka" (Progressive/Liberal Theologians) pea mo kinautolu kotoa pe 'i loto he ongo mui'i maea ni, 'oku fangatua fakalaumalie 'a e UCA mo e kau tala'otua ni ke 'oange 'a e faingamalie ki he tokotaha "kotoa" ke nau lotu ki he 'Otua 'aki 'a e me'a'ofa 'a e 'Otua 'ia Kalaisi ko e "Siasi Tapu mo Taha Pe" mo "Faka'apositolo."
Hange ko e ngaue eni 'oku kei fangatua atu mo Kioa mo Sandy ke fakapapau'i 'oku kei ngaue tau'ataina pe 'a Falanisesi 'i he loto tokateline 'a e UCA.
Kae toki hoko atu mo Falanisesi kau lele ki he ui ko ee ...
Mo e lotu mo e 'ofa - Lauleti
 
 
 
----- Original Message -----

iki

unread,
May 18, 2009, 9:21:47 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
 
hahahahahaha! kataki atu he ma'u halaaaaa! but try telling that to 'emani and nepi! hahaha! ko e mo'oni ena ke palanisi, ka koeha kuo 'ikai ke palanisi ai e me'a nepi mo 'emani pea mou poupou'i aii? kapau 'e 'ikai kole ange ke 'ai ke palanisi 'e to pe 'a e fkmamafa ia ki he tu'unga tangata 'o sisu. ko ia ai, ko fe 'a e palanisi 'oku mou lau ki ai?
 
vakai'i fklelei pe 'iki na'a 'oku te'eki ke mahino ki he kau vete loloto koena 'oku pule 'a sisu 'i he'enau mo'ui. kapau 'oku te'eki ke pehee pea 'oku aata mai 'i he'enau to'onga e fkkaukau 'oku nau kei pehe pe 'enautolu na'e 'ikai 'otua 'a sisu ia. ko e tangata pe ia pea koeha ai ka nau ka fkongoongo mo muimui ki ha tangata pe!
----------------------
he he he...kapau 'oku 'ikai feinga'i ngata'a ke 'ai 'e he kakai ke palanisi sai angee e founga ko eni 'oku 'ai 'e falanisesi fai mo tuku'i hifo aa e tafa'aki ko ee ki lalo hei'ilo na'a ko ha me'a ia ke mahino ai e tafa'aki koee.  he kuo fuoloa ta'u e ma'olunga e tafa'aki koee pea mo ene toe ue'i 'e ia ke kakai ke nau toe maa'umohe ange mo fkmohemohe ange 'ouaaa ko ia koaa pee ko au pe ia kuo frustrated he to'utupuu...'asili ai mo e fanau 'ene tokolahi ee...ka koe kau talanoa atu pee pope

Saikolone Taufa

unread,
May 18, 2009, 10:18:51 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Veni - koe fu'u puha feefee 'oku mo hanga mo Takamuli 'o fa'o ai homau ki'i kainga hena?
 
Ko Puatoka (Misi) 'oku fiema'u pe ia ke fa'o puha'i he ka 'ikai 'e toe fai pe hono angaa 'ona. Talaange kiai kene ngaangaaue atu 'aki pe 'ae Puatoka, he koe Likuola 'eni ia kuou ngaue 'aki ia 'e au mo Lasinga. Kapau he'ikai ke loto kiai pea ke toe fetu'utaki mai kau foki pe au ngaue 'aki e Sikei he 'oku loto pe kiai 'a Saulisi ia. Moe 'ofa moe lotu. Likuola.
 

sfaupula

unread,
May 18, 2009, 10:31:17 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
hahaha! faifekau (likuola, sikei - nofo ma'u ai) 'oku 'ikai ha toe puha ia ka ko e puha pe 'o e fuakava e kovinanite mo e 'otua. fe'unga ia mo hota kainga. ko puatoka (misi) pe 'oku fa'o ia he puha fkmaketi he 'oku fu'u manakoa atu 'ene va'iva'inga 'ana he arena ko ia.
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 12:18 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Veni - koe fu'u puha feefee 'oku mo hanga mo Takamuli 'o fa'o ai homau ki'i kainga hena?
 
Ko Puatoka (Misi) 'oku fiema'u pe ia ke fa'o puha'i he ka 'ikai 'e toe fai pe hono angaa 'ona. Talaange kiai kene ngaangaaue atu 'aki pe 'ae Puatoka, he koe Likuola 'eni ia kuou ngaue 'aki ia 'e au mo Lasinga. Kapau he'ikai ke loto kiai pea ke toe fetu'utaki mai kau foki pe au ngaue 'aki e Sikei he 'oku loto pe kiai 'a Saulisi ia. Moe 'ofa moe lotu. Likuola.
 



No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com

Version: 8.5.339 / Virus Database: 270.12.34/2121 - Release Date: 05/18/09 17:55:00

Saulisi Mafile'o

unread,
May 18, 2009, 11:09:57 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
Likuola, loto lelei atu, ha'u a koe 'o ngaue 'aki. Pea ka 'ikai pea ta vaeua pe, he te ta tofu pe. hahahahaaaaa.
sikei
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 3:18 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

iki

unread,
May 18, 2009, 11:55:50 PM5/18/09
to tasil...@googlegroups.com
sikei, 'oua teke hoha'a koe ke faka'ataa 'a likuola aotearoa he 'oku lolotonga likuola-sikei pe ia; pea koehaa pee fa'ahinga kakala ia teke 'oange tene kei ma'u loua pe ia ha ha ha 

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 19, 2009, 2:15:20 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
sfaupula
kae mahalo ko e tama 'oku maau mo'oni 'ene savea mo 'ene expose 'a e ngaahi tefito'i fkkaukau 'a e jsemi ko nt wright ('historical jesus'(???)).
'ofa atu ki he famili pea mo e kau (rev) tame'a. hahahheh.
.......................
Veni, ko e kau tame'a eni 'oku fakalakalaka ai pe kimu'a pea ko e ma'a atu 'a e taa fasi 'a e masi'i ko Feke Kamitoni - 'ouaaa, tapulaaa ia ki he palepale Punungamalu eee.
Ne 'osi taufale'i faka-Tohi Tapu (biblical) mo faka-Tala'otua (theological) 'a Falanisesi 'e he ongo Palofesa 'a e UCA Theological Hall - Vikatolia ko Rev. Prof. Dorothy Lee (N.T. Scholar) pea mo Rev. Prof. Chris Mostert (Systematic Theologian) he'ena tali na'e paaki he nusipepa pea ko e ma'a atu faka-tipeiti faka'akatemika.
Ka 'oku te'eki ai ke ma'u 'e he kau paipa ni ha fa'ahinga "huka-mata'u" ke K.O. ai 'a Falanisesi 'oku heletiko he 'oku hange he taimi ni 'oku nau li-taula fakartaha kotoa pe ki he Tohi Tapu mo e ngaahi tefito'i Tala'otua Faka-Kalisitiane. Hange 'oku nau kei "uho-taha pe" ka 'oku nau "faka-kakano mo e faka-kili kehekehe" pea ko hnau kehekehe'anga pe ia ko tu'a-uho.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 19, 2009, 2:36:29 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Lone:
Hangehange kia teau, koe ngaahi makatu'unga ko'eni ho'omou fakatahataha (Basis of Union) 'oku 'ikai ke maumau'i ka 'oku mahino kehe ia kia Falanisesi. Pea matamata 'oku faka'ataa pe 'ehe basis of union 'ae ngaahi mahino kehe 'o e document koiaa, 'o hangee ko'ene faka'ataa 'ae fa'ahinga kehekehe 'oe scholarly interpretation of Scriptures.
.......................................
Faifekau,
Malo 'a e fakatalanoa malie ka ko e mo'oni ia 'o e Siasi Fakatahataha 'I 'Aositelelia (UCA) 'a ia 'oku 'Ulu'aki 'a Kalaisi, ko e fakatahataha na'e fai 'e he siasi 'e tolu (pea 'oku ngaue'aki 'e he UCA 'a 'enau ngaahi tefito'i tokateline ne nau tauhi mai) pea mo e fakaongoongo ki he tataki 'a e Laumalie Ma'oni'oni, 'a ia 'oku ne fakaivia mo tataki 'a e Siasi 'i he vaha'a 'o 'Ene Ha'ele Hake hili 'a 'ene Toetu'u ('a eni te tau fakamanatua 'i he Tu'apulelulu) ki ha'ane toe Ha'ele Mai ke fakamaau 'a e Mate mo e Mo'ui. Ko ia ai 'oku tui 'a e UCA 'oku malavanoa 'e he Laumalie Ma'oni'oni ke ui kakai mo fakamafai kakai ki he ngaue 'a e Siasi. Ko e tu'unga ia 'o e Makatu'unga 'o e Fakatahataha 'a ia 'oku ne foaki ai ki he 'Otua 'a 'ene me'a 'A'ana 'a ia  pea mo e fa'ahinga 'o e tangata mo e fefine ke "fekumi mo fakaongoongo" ki Hono finangalo mo 'ene misiona ne fai 'i he kuohili pea 'oku kei lolotonga fai ni.
'Oku kei fai pe fakafekiki ia he ngaahi siasi UCA ni'ihi (tautautefito ki he kau matu'otu'a ange mo lotu he ngaahi siasi ne nau fakatahataha) he founga 'a e UCA, pe ko e founga Metotisi, pe Palesipita pe Fakakolo. Ki he to'u iiki ange mo e talavou mo e finemui, tautautefito kia kinatolu ne nau toki liliu 'o lotu he kamata mai 'a e UCA he 1977, kuo 'ikai ke 'i ai ha ngaahi fo'i fakapona fakatukufakaholo te nau kei 'efihia takai ai ka ko 'enau vivili atu pe ki he me'a ne ala mai ai 'a e 'Otua 'ia Kalaisi pea mo e Laumalie Ma'oni'oni.

sfaupula

unread,
May 19, 2009, 4:12:43 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
hahaha! faifekau ko e a'u atu ko ee ki he tu'unga pehe - 'ikai toe 'i ai ha lesoni huka-mata'u - pea ko e taimi ia e 'ofo fangatua. hahaha!!! ka ko e me'a pe na'a ko e lesoni tamate ia 'a nepi e fangatua e!!! hahaha! 'ofa atu ki he fanau e palepale punungamalu pea 'oku toe malieange 'a e tame'a he laulalo atu hoku ta'okete ko sitenitoni e....
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 4:15 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

sfaupula
kae mahalo ko e tama 'oku maau mo'oni 'ene savea mo 'ene expose 'a e ngaahi tefito'i fkkaukau 'a e jsemi ko nt wright ('historical jesus'(???)).
'ofa atu ki he famili pea mo e kau (rev) tame'a. hahahheh.
.......................
Veni, ko e kau tame'a eni 'oku fakalakalaka ai pe kimu'a pea ko e ma'a atu 'a e taa fasi 'a e masi'i ko Feke Kamitoni - 'ouaaa, tapulaaa ia ki he palepale Punungamalu eee.
Ne 'osi taufale'i faka-Tohi Tapu (biblical) mo faka-Tala'otua (theological) 'a Falanisesi 'e he ongo Palofesa 'a e UCA Theological Hall - Vikatolia ko Rev. Prof. Dorothy Lee (N.T. Scholar) pea mo Rev. Prof. Chris Mostert (Systematic Theologian) he'ena tali na'e paaki he nusipepa pea ko e ma'a atu faka-tipeiti faka'akatemika.
Ka 'oku te'eki ai ke ma'u 'e he kau paipa ni ha fa'ahinga "huka-mata'u" ke K.O. ai 'a Falanisesi 'oku heletiko he 'oku hange he taimi ni 'oku nau li-taula fakartaha kotoa pe ki he Tohi Tapu mo e ngaahi tefito'i Tala'otua Faka-Kalisitiane. Hange 'oku nau kei "uho-taha pe" ka 'oku nau "faka-kakano mo e faka-kili kehekehe" pea ko hnau kehekehe'anga pe ia ko tu'a-uho.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti
 
----- Original Message -----
Sent: Monday, May 18, 2009 5:49 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Ko Falanisesi ko e Toketa Faka'atamai pea toki hoko atu he teolosia pea 'oku memipa he kautaha ko e "Jesus Seminar" 'a ia 'oku nau vakili 'a e mo'oni 'o e ngaahi folofola 'a Sisu he Tohi Tapu. 'Oku toe kau foki mo Falanisesi he takimu'a he kau "Progressive Theologian."

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 19, 2009, 5:02:13 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Pope:
lauleti 'oku 'ikai ke u ma'u lelei ki he fekau 'e hongofuluu....pee koehaa e lau 'a falanisesi ki aii ka 'oku tui 'oku 'iai e ngaahi kupu'i lao ai kuo totonu ke fakapekia kae toe tanaki pe amend mo ha ngaahi kupu'i lao. eg.  koe lao 'o e sapatee 'oku 'ikai ke toe kei 'aonga ia 'i mamani tukukehe e fanga kii fonua iiki hangee ko tonga he 'oku ai e lao ia 'o e fonua ke tauhi 'a e sapate ka ko muli ni mo e ngaahi fonua lahi 'i mamani 'oku 'ikai toe ngaue'aki 'a e fktaputapui 'oe sapatee..ko e faofao pee pope.
.....................
Faifekau,
'E lava ke ke ma'u 'a e Fekau 'e 10 Fo'ou 'a Falanisesi he site (Francis Macnab) ne lave ki ai 'a Nau.
'Oku kei tui pe foki 'a Falanisesi 'oku totonu pe ke kei 'i ai 'a e Fekau 'e 10 (Fo'ou) ke hoa mo e Senituli 21 pea kuo ne fokotu'u mai 'e ia ha'ane fakakaukau ki he Fekau 'e 10 Fo'ou he'ene website.
Hange kiate au ko e hu'u 'a e fakakaukau pehee 'a Falanisesi ('oku haa pe he'ene fakamatala) mei he fakama'opo'opo ne fai 'e Sisu 'o fekau'aki mo e Fekau 'e 10 he Senituli 1 (T.S.) 'aki 'a e 'ofa ki he 'Otua mo 'ofa ki he Kaunga'api 'o hange pe ko ho'o 'ofa kiate koe. Ne toe faofao foki 'e Sisu mo e Lao ki he Tono 'o tanaki atu ki ai mo e fakakaukau - ka 'i ai ha taha 'oku ne fakasio ki ha fefine ke tafunaki 'ene holi 'oku tono-loto ia.
Ko e 'ofa ki he 'Otua he Hongofulu'i Fekau 'a Falanisesi 'oku 'i he fakakaukau ia 'oku 'Afio 'a e 'Otua Ko Lelei 'iate kita (Good Presence = God). Ko e fakalahi atu ki he fakakaukau 'o e 'ofa ki he kaunga'api he Fekau 'a Falanisesi 'oku tanaki atu ki ai mo e tokanga'i/'ofa ki he monumanu mo e 'atakai.
'Oku fehu'ia 'e Falanisesi 'a e fekau ke faka'apa'apa ki he tamai mo e fa'e koe'uhi ko e fakaaoao mo e abusive 'a e matu'a ni'ihi he lolotonga ni.
Mo e 'ofa mo e lotu ai pe Pope - Lauleti
 
 

sfaupula

unread,
May 19, 2009, 5:04:13 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
ko e fkanga malie 'a nt wright ki he kulupu - jsemi - 'oku kau ki ai 'a nepi 'oku 'asi he pdf page koeni.
 
 
ko e me'a 'e ua ai 'oku ou tokanga ki ai. taha, 'oku pehe 'e nt wright 'oku dogmatic 'aupito e fa'ahinga fkmamate 'oku fai 'e he jsemi 'i he taimi ko ee 'oku nau fkanga'i e kau evangelicals. ko e ua leva 'oku pehe 'e nt wright ko e methodology 'oku ngaue'aki 'e he jsemi ko e founga ia kuo fuoloa hono 'ikai ke toe ngaue'aki 'e ha taha he tafa'aki fktotolo hisitolia. ko ha founga tokua kuo tali 'e he kau fktotolo hisitolia 'oku fehalaaki pea 'oku ne 'omi ha fkmatala hala 'o kau ki he hisitolia 'o sisu.
 
'oku mahino pe ai kautama e fa'ahinga view motu'a koeni 'oku fetakai mai ai 'a nepi.

sfaupula

unread,
May 19, 2009, 5:17:13 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
lauleti kou pehe 'e au ko e tama lotolahi ena 'a nepi. pea fielau he 'oku ma'opo'opo 'ene mahino'i 'ene me'a neongo 'a e lahi e fk'ilonga ????? 'ene ngaahi tefito'i fkkaukau. ka 'i ai ha me'a teu ako meia nepi, ko e pau kete feinga ke mahino'i 'ete fkkaukau pea te toki lea. 'oku 'i ai pe kau leka 'i faleni 'oku nau ngutu 'oho'oho, pea ko e taimi ko ee ke fehu'ia ai 'enau fkkaukau kuo fkfokifa pe 'enau punou 'anautolu 'o tangulu pe ko 'enau afe kekekekeeeeee. hahahahheheweweiewiee!!!!
 

sfaupula

unread,
May 19, 2009, 5:47:47 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
faifekau, 'ai ai mo e ala atu 'a nepi ia he mala'e 'o e ongo paipa koena e. 'ofa pe ne 'ikai ke totu'a e kafo 'o nepi kae fkfe'unga pe ke toe lava pe 'o mamanava hake. haahaha
 
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 4:15 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

sfaupula
kae mahalo ko e tama 'oku maau mo'oni 'ene savea mo 'ene expose 'a e ngaahi tefito'i fkkaukau 'a e jsemi ko nt wright ('historical jesus'(???)).
'ofa atu ki he famili pea mo e kau (rev) tame'a. hahahheh.
.......................
Veni, ko e kau tame'a eni 'oku fakalakalaka ai pe kimu'a pea ko e ma'a atu 'a e taa fasi 'a e masi'i ko Feke Kamitoni - 'ouaaa, tapulaaa ia ki he palepale Punungamalu eee.
Ne 'osi taufale'i faka-Tohi Tapu (biblical) mo faka-Tala'otua (theological) 'a Falanisesi 'e he ongo Palofesa 'a e UCA Theological Hall - Vikatolia ko Rev. Prof. Dorothy Lee (N.T. Scholar) pea mo Rev. Prof. Chris Mostert (Systematic Theologian) he'ena tali na'e paaki he nusipepa pea ko e ma'a atu faka-tipeiti faka'akatemika.
Ka 'oku te'eki ai ke ma'u 'e he kau paipa ni ha fa'ahinga "huka-mata'u" ke K.O. ai 'a Falanisesi 'oku heletiko he 'oku hange he taimi ni 'oku nau li-taula fakartaha kotoa pe ki he Tohi Tapu mo e ngaahi tefito'i Tala'otua Faka-Kalisitiane. Hange 'oku nau kei "uho-taha pe" ka 'oku nau "faka-kakano mo e faka-kili kehekehe" pea ko hnau kehekehe'anga pe ia ko tu'a-uho.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti
 
----- Original Message -----
Sent: Monday, May 18, 2009 5:49 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Ko Falanisesi ko e Toketa Faka'atamai pea toki hoko atu he teolosia pea 'oku memipa he kautaha ko e "Jesus Seminar" 'a ia 'oku nau vakili 'a e mo'oni 'o e ngaahi folofola 'a Sisu he Tohi Tapu. 'Oku toe kau foki mo Falanisesi he takimu'a he kau "Progressive Theologian."

sfaupula

unread,
May 19, 2009, 6:47:23 AM5/19/09
to tasilisili
"believe in a good presence in your life. call that good presence: god, g-d - and follow that good presence so that you live life fully - tolerantly, collaboratively, generously and with dignity."
 
ko e 'uluaki lao ena 'a e new faith - pea 'ofa pe 'oku 'ikai keu maumau'i e copyright. kaekehe, 'oku malie 'a hono hanga 'e nepi 'o tukuaki'i e lotu motu'a (whatever that means!) 'o pehe ko e tupu'anga e tau moe ngaahi palopalema lahi 'i mamani ko e ngaue 'a e lotu motu'a. kia nepi 'oku 'ikai ko e palopalema 'a e angahala, ka ko e old faith. old faith has caused the problems we face in the 21st cent rather than sin. koe'uhi ko e me'a ko ia pea 'oku taimi leva ke fetongi e lotu motu'a. fktokanga'i 'oku 'ikai ke 'i ai ha me'a ia ko e angahala 'i he fkkaukau 'a nepi. malie e!!!
 
mahalo kiate au ko e palopalema lahi taha 'o e fkkaukau koeni ko e 'ikai ke kau ai 'a e 'otua. god is some sort of a presence pea ko 'ene fkfalala pe 'etau tui 'i ha some kind of presence we are setting up ourselves and others to failure because it is not god that our faith is directed towards. right relationship with others does not take place because of some sort of presence in us. lasting personal relationship simply takes place because of god.
 
it is interesting that nab point us to a new faith because he believes that christ desired so, yet nab disregards how that new faith is spelled out in the gospel. nab grounds the new faith in energy and forces rather than in god, the father, the son and the holy spirit. if anything nab's views are very vague and depend more on imagination than in god revealed in christ and scriptures. kuo ne fetongi 'aki e ongoongo lelei 'o kalaisi 'aki ha me'a 'oku 'ikai ha ivi ai ke ne fkmo'ui e tangata 'i he lolotonga pea mo e kaha'u foki.
 
 
----- Original Message -----
Sent: Tuesday, May 19, 2009 4:15 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

sfaupula
kae mahalo ko e tama 'oku maau mo'oni 'ene savea mo 'ene expose 'a e ngaahi tefito'i fkkaukau 'a e jsemi ko nt wright ('historical jesus'(???)).
'ofa atu ki he famili pea mo e kau (rev) tame'a. hahahheh.
.......................
Veni, ko e kau tame'a eni 'oku fakalakalaka ai pe kimu'a pea ko e ma'a atu 'a e taa fasi 'a e masi'i ko Feke Kamitoni - 'ouaaa, tapulaaa ia ki he palepale Punungamalu eee.
Ne 'osi taufale'i faka-Tohi Tapu (biblical) mo faka-Tala'otua (theological) 'a Falanisesi 'e he ongo Palofesa 'a e UCA Theological Hall - Vikatolia ko Rev. Prof. Dorothy Lee (N.T. Scholar) pea mo Rev. Prof. Chris Mostert (Systematic Theologian) he'ena tali na'e paaki he nusipepa pea ko e ma'a atu faka-tipeiti faka'akatemika.
Ka 'oku te'eki ai ke ma'u 'e he kau paipa ni ha fa'ahinga "huka-mata'u" ke K.O. ai 'a Falanisesi 'oku heletiko he 'oku hange he taimi ni 'oku nau li-taula fakartaha kotoa pe ki he Tohi Tapu mo e ngaahi tefito'i Tala'otua Faka-Kalisitiane. Hange 'oku nau kei "uho-taha pe" ka 'oku nau "faka-kakano mo e faka-kili kehekehe" pea ko hnau kehekehe'anga pe ia ko tu'a-uho.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti
 
----- Original Message -----
Sent: Monday, May 18, 2009 5:49 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Ko Falanisesi ko e Toketa Faka'atamai pea toki hoko atu he teolosia pea 'oku memipa he kautaha ko e "Jesus Seminar" 'a ia 'oku nau vakili 'a e mo'oni 'o e ngaahi folofola 'a Sisu he Tohi Tapu. 'Oku toe kau foki mo Falanisesi he takimu'a he kau "Progressive Theologian."
Message has been deleted

penisimani mone

unread,
May 19, 2009, 7:59:25 AM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Lone:

Koe kehekehe fakamahino ki he ngaahi tokateline 'ae siasi 'oku serious pe ia neongo 'oku 'ikai ke recognise 'ehe siasi. Ka koe ha 'ae me'a tetau fai kaii? Te tau kei ngaue 'aki 'ae founga motu'a - 'ae dismember? He'ilo moutolu, ka e mahalo na'a sai ke ngaue 'aki pe 'ae founga 'oku lelei ai 'a Tonga he taimi - kapau kohoto maheni pea fklongolongo'i pe, pe ko'etau ngaue 'aki 'emau founga - ke 'oua 'e fakalongolongo'i kae feinga'i pe kemau nofo fakataha. Moe 'ofa moe lotu. Lone
-----------
1. 'Oku mo'oni ho'o fehu'ii, Lone - Ko e haa e me'a 'oku tau fai ki aii? Pea 'oku ou tui ki ho'o fokotu'uu, ke mau toe foki 'o fakapapau'i 'oku tau ako'i lelei 'a e Tolu Taha'i-'Otuaa ke mau faaitaha ai mo fefeka hono makatu'ungaa, neongo ko e misiteli lahi foki ia, kehe ke mau fakatoka 'a e ngaahi tefito'i tokaateline 'o e lotu 'oku tau kau ki aii ke malohi fe'unga ke ne matu'uaki 'a e fahahee 'a e ngaahi tui halaa. Ka tau kei tokanga pe foki, he na'e ako hake pe 'a Nepi mo Eamani he ngaahi tokaateline fefeka 'o e lotuu kae fai atu pe pea na tafoki hake kinaua 'o taufale'i ia.
2. Mahalo na'a lelei ange hano toki fai 'a e Doctrine of God 'i he ta'u faka'osi 'o e tamasi'i akoo 'i heni, he na'a tau to'o foki ia 'i heni 'i hotau ta'u 'uluakii lolotonga ia 'oku te'eki te tau fu'u mateuteu ki he ako teolosiaa, 'o toki maau mai hotau lotoo 'i he ta'u faka'osii kuo fuoloa e 'osi atu ia e Tolu Taha'i-'Otuaa ia he ta'u 'uluakii.
3. Mahalo 'oku kehe pe 'a e discipline mei he dismember. Ko e discipline, kapau 'e fakamaau'i pea 'ilo 'oku hala ha to'onga mo'ui pe tokaateline 'a ha faifekau SUTT heni, 'oku tu'utu'uni leva 'a e Konii ke ne foki aa ki 'api he 'oku 'ikai taau ia mo e tataki 'o e lotu 'a e kakai 'o e siasii, ka 'oku kei memipa pe ia 'i he siasii mo kei hoko atu pe 'ene lotu leleii 'a na mo mau kei nofo fakataha. Ka ko e dismember, 'oku 'ikai ha mafai pehee ia 'o e SUTT heni ke ne kapusi hano memipa ki tu'a mei he siasii, he ko e siasi ia 'o e 'Otua. Kapau 'e hiki ha memipa ki ha siasi kehe, 'oku 'ikai ko ha dismember ia 'e he siasii ka ko e fili tau'ataina pe ia 'a e memipa ko iaa.
4. 'Oku 'ikai meimei hala he Koni kotoa hono discipline 'e hotau siasii heni 'ene kau faifekauu, setuataa, tukukehe ange 'a e discipline atu pe 'e he ngaahi potungauee 'a e siasii 'ene kau ngauee 'i he 'uhinga tatau, 'i he ta'etaau 'o e to'onga mo'ui, ngaahi akonaki hala, etc., 'o fakatatau ki he ngaahi tui hotau siasii heni, 'o ki'i kehe ia Lone mei ho'o tukuaki'i - kapau ko hoto maheni pea fakalongolongo'i pe, ki'i serious pe ho'o lave ko iaa Lone, na'a 'oku 'i ai ha'o fakamo'oni pau ki ai, pe ko ho'o 'uhinga 'au ki he Macnab case? hahaha!!
5. 'Oku 'ikai teu ofo au 'i ho'omou foungaa Lone, too too atu, 'ofa mai, 'ai 'ai aipe moutolu ai, hehehe!!
'ofa atu aipe kiate kimoutolu si'i ngaahi tokoua 'i NZ
--
fakapulia

fusi mapuhoi a tevolo

unread,
May 19, 2009, 7:07:40 PM5/19/09
to tasilisili Tasilisili-he-ngaluope
 Mahalo pe ko e konga ena hono 2 ke fai ki ai ha tokanga pea 'ai ke 'ano launga'i .
 
Fefe kau TNC ?
 
takamuli.
> ------------- sai pe sepesi he ko ABDUL Kava 'ena kuo 'osi atu mo 'ene akoo... na'a mai moia hono fklotolahi'i 'etau kau faifekau " kei "...
 
ko e kuo kE tuhu ai pe ki he 'etau TNC? kae hili koiaa, ko e fu'u fo'i palopalema ia ki he lotu fkkalisitiane kotoa hahahahaha.....
 
Mapuhoi a Tevolo.




Find out how with Windows Live! Want to stay on top of your life online?

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 19, 2009, 7:15:20 PM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Fakapulia:

Mahino pe mei he'ene talii Lauleti ko e toketaa 'atamai ia, 'o ne fokotu'utu'u lelei 'ene ngaahi setesii ke ne hao ai mei hano tukuaki'i fakatokateline, 'o ne actually say one thing ka ne kei hao pe 'i hano implication, he ko e "just a Jewish peasant" = "not also a Son of God," ka ko e konga setesi nai ia na'e 'ikai te ne lea'akii, kae mahalo na'a ne 'uhinga ki aii.

'Oku kei fai ha oo 'o uku havane (fingota ko ee na'a tau oo ke ukufi ka tau lali'i 'etautolu mo Tu'i 'a e motu'a ukuu mo 'ene fangotaa...hahahaha!! ) 'Ofa atu aipe kia Manusiu mo e kau lekaa, pea kia Rev Tu'i mo e famili.
.............................
Fakapulia,
Malo 'a e tau mo e fakahoko misiona mei hena pea mo e fakalotolahi mai ki he milimilisino fakalaumalie/'atamai/tala'otua etc 'oku fai atu mei he feitu'u ni.
'Oku 'ikai kei fai 'a e uku "'apaloni" he ko e feitu'u mamaha pe foki ia na'a tau 'amanaki ke ukufi katau tofanga he teuteu ne 'osi tokonaki mei langi ... me'a malie he ne mei ongo atu ko koe mo Tu'i mo au eee he! he! he melemo pe he mataa'uto'uta pe foki... Ko e taumata'u eni 'oku hoko atu 'i he tu'aliku, 'oua ko e ma'a lahi atu 'a e 'ota ika maka ...
Ko e palopalema mahalo eni 'oku tonu pe ketau fakatokanga'i 'e he kau taki 'o e ngaahi siasi ka 'oatu 'a e ngaahi 'isiu fakalotu/laumalie/teolosia/misiona 'a e ngaahi siasi ke talanoa'i 'i he mitia 'oku kehe ha'anautolu 'asenita pea mo e kau fanongo/laukonga.
Ko e palopalema ia 'o Falanisesi he 'oku ne tohoaki'i 'e ia 'a e kau mataotao fakafolofola/tala'otua he loto siasi ki he mala'e 'o e mamani sekulaa kenau veipaa ai pea 'oku fanongo mo laukonga 'a e tokolahi 'oku muli kiate kinautolu 'a e Folofola mo e Ngaahi Tefito'i Tui Tukufakaholo Fakasiasi.
'Oku tauhele'i mai 'e Falanisesi ia 'a e Siasi ke nau hu ange ki "tua'aa" ('a e feitu'u ko ee ne fekau 'e Sisuu hono kau muimui ke oo ki ai pea mo ia ne pole'i 'e Sione Uesilee ke ne milimilisino mo ia 'i hono kuonga) kenau veipaa ai. Ko e taha eni 'i he ngaahi 'uhinga ne  ongo'i 'e he Sinoti Vikatolia/Tasimenia he ta'u kuo 'osi 'oku te'eki ai ke nau mateuteu fe'unga ke fuhu tua'a 'o hange ko e mateuteu 'a Falanisesi ke fakamole $120,000 mo ngaue'aki 'a e nusipepa, letio, televisone, internet ke fakamahino 'a e Tui Fo'ou.

fusi mapuhoi a tevolo

unread,
May 19, 2009, 7:29:46 PM5/19/09
to tasilisili Tasilisili-he-ngaluope
Ko ia, Takamuli, na'a lelei ke tuku hifo 'a e issue homo/kei 'a e kau faifekauu mo e Macnab case ki he agenda 'a e TNC ke mou lavelave ai ki he tu'unga 'e tu'u fakatahataha ai hotau kainga Tongaa, pea pau ko hai 'e lii puluu, ko hai 'e matatoluu, te tau seti mamaha pe loloto, na'a lelei ke tau seti loloto kae kolosi mai 'a e kapakauu mei tu'a 'o connect mo e kau takaa mei loto? 'E phase fiha? Seti pe ke vavevave he kuo ofi mai 'a e TNC mo e assembly, ko e taimi ena 'o e taukavee kau Kalisitiane...taukave!!...taukave!! 'a e lelei.
--
fakapulia,
 
            'oku sio ko e tokotaha totonu Koe ki he angi 'o e fk-fepaki... sai pe 'oku kei taimi pe ki he konifelenisi 'a hotau kakai Tongaa(TNC) 'i he Uniting Church Australia(UCA)... kae fai hano feinga'i mai Koe ki he koni... he ko e tauhi pa'anga(treasure) 'a e TNC? ko ho'omu tama Toloa pe, ko Kiteau Funaki... pea 'oku ou tui? 'e loto fiemalie kotoa pe kiai ho'o mou kau tama kolisi Vao Tataa, ke kE lava mai ki hano fkhoko ee fkfepaki'i ee fksotomaa... hahahaha he ko e me'a fkToloa foki 'a e fksotoma... tala mai 'e he ongo Toloa heni ko sione fklolo mo tevita teepili...    





Check out the new Windows Live Messenger Looking for a fresh way to share your photos?

Saikolone Taufa

unread,
May 19, 2009, 8:51:16 PM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Veni, malo hono fakama'ala'ala mai 'ae fehalaaki 'a e ngaahi view 'a Falanisesi, manatu'i 'o defend tautolu kae 'oua teke toe 'alu koe 'o kau mai moiaa he 'e faingata'a ai kemau toe defend tautolu. Moe 'ofa moe lotu. Lone

Saikolone Taufa

unread,
May 19, 2009, 8:51:27 PM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
Lauleti
 
Malo 'aupito e fakatalanoa, pea mohono fakamahino mai 'ae ngaahi kongokonga'i tui 'aee koee 'oku ne pukepuke ho'o mou fakatahatahaa. Matamata 'oku 'ikai ke lava 'ehe ngaahi tefito'i tui koiaa 'o fakama'opo'opo'i 'ahono mahino'i ki ha fa'ahinga mahino pe 'e taha. Pea koe fatongia faingata'a 'aupito ia ke fai 'ehe siasi, he taumaiaa 'oku lava ke fakama'opo'opo 'ae ngaahi tu'u'anga fakatonulea 'oku tu'u mei ai 'ae kau fakatonualea 'oe ngaahi document 'a e siasi. Pea koe taha 'oe faingata'a lahi taha he 'oku 'ikai lotolahi fe'unga 'ae siasi ke fakamahino 'ae fa'ahinga mahino 'oku nau loto ke fakamamafa'i, pea 'oku 'ikai tokoni foki 'ae ngaahi decision process kuo tali 'ehe siasi, ke fakafaingofua'i ha pule fakaleveleva ha fa'ahina mahino 'e taha.
 
'Oku hoko pe hena pea hoko pe heni, ka koe ha ha toe me'a 'e ala fai ke fai ia ha nga'unu ki mu'a? Moe 'ofa moe lotu. Lone
 

iki

unread,
May 19, 2009, 9:29:44 PM5/19/09
to tasil...@googlegroups.com
----------------------------------
masii lauleti taa 'oku 'iai e malie ia 'a falanisesi ..he na'a ku pehee 'e au ko 'ene to'o 'a e fekau 'e 10 ka ne 'omai 'e ia ha fu'u fakakaukau fakaplayboy pe fakausousa ke fetongi'aki (hufanga atu) taa ko 'ene mamahi'i pee ha me'a ke toe mo'oni ange hono tauhi mo hono fai e ngaahi moonii me'a na'e 'uhinga ki ai 'a sisuu.  taa 'oku 'ikai ke vale 'a falanisesi tapu mo ia ka 'oku 'iai pe 'a ene ngaahi mooni 'oku totonu ke talanga'i.  pope

sfaupula

unread,
May 20, 2009, 12:02:57 AM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
hahaha! ko e lao 'a nepi ko e ma'a atu ka fklele'aki ha kautaha koka'anga. 'e malavalava ai e ngaue ia he 'oku 'ikai ha toe me'a ia 'e fiema'u ka ko e koloa pe fiefia... "fiefia hoku loto hiki ha tue, ne hange ha fanongo misi pe, tala ki he 'ea..." ko e himi ia 'e fkava'aki 'emau lotu kimu'a pea toki kamata e koka..."
----- Original Message -----

Version: 8.5.339 / Virus Database: 270.12.35/2123 - Release Date: 05/19/09 17:59:00

iki

unread,
May 20, 2009, 5:32:08 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
--------------------------------
lauleti 'i hoo lave ko eni kia sione uesilee ko e lau mo'oni ia...hangee ko ia ko e mamahi 'oku tau fai he lau 'a falanisesi ka na'e mamahi pehee mo e siasi ia uesilee 'i he'ene fai e me'a 'oku fepaki mo e tui 'a e siasi ka ko e uho o e fkkaukau ko iaa koe huu ki tu'a 'o fai ha me'a ma'ae kakaii 'a ee na'e mamahi'i 'e sisuu.  koiu tui he'ikai hano 'aonga 'etau mamahi'i 'a e tu'unga 'o 'otua 'o sisuu mo tau fakaloloa pe 'i falelotu 'o tala mei he tu'unga 'a e me'a tatau he ta'u kotoa pee 'o kei pupuiva ai pee mo e mo'ui 'a e kakaii kae 'ikai ke tau feinga ke fakamali'i 'a e me'a 'oku tau tui ki ai mo e me'a na'e 'uhinga ki ai 'a sisuu 'o hangee ko ia na'e fai 'e uesilee.  ko e kaui talanoa pee eni lauleti 'ikai ma'u ha taimi lahi ke lau faka'auliliki e ngaahi fakatotolo 'a falanisesi. pope

sfaupula

unread,
May 20, 2009, 6:30:57 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
kataki pe ka 'oku hange 'a e kehekehe e me'a 'a nepi mei he me'a 'a uesile ko e kehekehe 'a e mahina mei he la'a. na'e 'ikai mavahe 'a uesile ia mei he orthodox christianity pea na'e tui ia ki he 'otua. ko nepi 'oku 'ikai ngata pe he'ene kape ki he lotu fkkalisitiane, ka 'oku toe kape foki ia ki he 'otua.
 
pea kataki pe 'o likuola 'o 'oua e puke fkmalohi'i atu 'eku fkkaukau he 'oku 'ikai ha tafa'aki 'e taha 'i he ngaahi tefito'i fkkaukau 'a nepi teu poupou ki ai.
 
----- Original Message -----
From: iki
Sent: Thursday, May 21, 2009 7:32 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

 



No virus found in this incoming message.
Checked by AVG - www.avg.com

Version: 8.5.339 / Virus Database: 270.12.36/2125 - Release Date: 05/20/09 18:03:00

Sepesi

unread,
May 20, 2009, 7:26:40 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Faifekau , ko e toki foki mai eni pea ko e taha ia e me'a ne
hoha'asi ai Koe , he 'oku hoko tonu hena .

mahalo 'oku tokoni ia ki he kumete ne palu 'e fakapulia, ka e toe
fakasio pe 'ene ngaahi Kulupu Kalasi'aho he hee.

takamuli.
-----------

On Mon, 2009-05-18 at 17:49 +1000, Lauleti Tu'inauvai wrote:
> Kuo 'osi alu foki mo e kau sipai ki he ngaahi houa lotu 'a Falanisesi
> pea nau foki mai mo e talanoa ko e ngaahi himi maheni pe 'oku hiva ai
> 'a e toenga 'o e ngaahi Siasi UCA 'oku nau hiva ai mo lotu'aki pe Tui
> 'a e Kau 'Apositolo mo e Tui Fakanaisia pea lau mo e Lotu 'a e 'Eiki
> pea fai mo e Sakalameniti. Mou 'aa'aa mai foki kae tuku e tulemohe!

> Kuo mou mo'oni he kuo fu'u loloa mo faka'au pe ki he fihi ... Mo e

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 20, 2009, 8:05:46 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
POPE:
masii lauleti taa 'oku 'iai e malie ia 'a falanisesi ..he na'a ku pehee 'e au ko 'ene to'o 'a e fekau 'e 10 ka ne 'omai 'e ia ha fu'u fakakaukau fakaplayboy pe fakausousa ke fetongi'aki (hufanga atu) taa ko 'ene mamahi'i pee ha me'a ke toe mo'oni ange hono tauhi mo hono fai e ngaahi moonii me'a na'e 'uhinga ki ai 'a sisuu.  taa 'oku 'ikai ke vale 'a falanisesi tapu mo ia ka 'oku 'iai pe 'a ene ngaahi mooni 'oku totonu ke talanga'i.  pope
......................
Pope,
Hange kiate au 'oku fakamamafa 'a Falanisesi he fakakaukau ko kitautolu (Kau Kalisitiane/Muimui 'o Kalaisi) 'a e "Kalaisi 'o e Senituli 21" 'i he'etau faka'ataa kitautolu mo 'etau fakaongoongo ki he tataki 'a e Laumalie Ma'oni'oni ('a ee ne fakalotolahi'i 'e Kalaisi hono kau fuofua muimui kenau tatali kae'oua kuo ne hifo mai - 'Aho Penitekosi). Pea 'oku 'ikai kei ngata pe 'a e Folofola 'a e 'Otua 'i he'ene nofo/loka'i he fu'u "Tohi" ka kuo hoko 'a e Folofola 'a e 'Otua 'o mo'ui he to'onga mo'ui 'a e "Kau Kalaisi" 'o e kuonga takitaha pea 'iloa ai kinautolu 'i mamani ko 'ene kau ako. Hange ko e fakakaukau ia 'o e "'Uluaki Fekau 'a Falanisesi" ne lave ki ai 'a Veni.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti

penisimani mone

unread,
May 20, 2009, 8:30:28 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
Pope:
koiu tui he'ikai hano 'aonga 'etau mamahi'i 'a e tu'unga 'o 'otua 'o sisuu mo tau fakaloloa pe 'i falelotu 'o tala mei he tu'unga 'a e me'a tatau he ta'u kotoa pee 'o kei pupuiva ai pee mo e mo'ui 'a e kakaii kae 'ikai ke tau feinga ke fakamali'i 'a e me'a 'oku tau tui ki ai mo e me'a na'e 'uhinga ki ai 'a sisuu 'o hangee ko ia na'e fai 'e uesilee.  ko e kaui talanoa pee eni lauleti 'ikai ma'u ha taimi lahi ke lau faka'auliliki e ngaahi fakatotolo 'a falanisesi. pope
-----------
2009/5/20 sfaupula <sk...@bigpond.com>
kataki pe ka 'oku hange 'a e kehekehe e me'a 'a nepi mei he me'a 'a uesile ko e kehekehe 'a e mahina mei he la'a. na'e 'ikai mavahe 'a uesile ia mei he orthodox christianity pea na'e tui ia ki he 'otua. ko nepi 'oku 'ikai ngata pe he'ene kape ki he lotu fkkalisitiane, ka 'oku toe kape foki ia ki he 'otua.
-------
Malo Lauleti,
'Oku ou tui ki he fakafaikehekehe'i kuo lave ki ai 'a Venii 'i hano fakafekau'aki 'a Usilee mo kau pau'ulotu ko enii. 'Oku ua nai 'a e mui fonua 'oku fa'a toutai ai 'a e kau teolosia 'o e 'Otuaa; ko e transcendence of God, pe ko e ope pe taumama'o atu 'a e 'Otuaa, pea mo e immenance of God, pe ko e vaa ofi mai 'a e 'Otua, pea 'e palanisi leva ha'ate tala'otua 'i lotomaalie ai, pea mo te 'ilo'i 'i he continium mo e range ko iaa pe 'oku te fakamafamafa tala'otua ki he taumama'oo, pe ko e vaaofii.
 
Ha'u 'a Usilee ia he 18 'oku lolotonga ma'olunga 'a e ngaahi tokateline taumama'oo, kae 'ikai practical 'i he social life 'a e sosaietii, ko ia na'a ne taukave ai 'i he'ene practical theology, ke huu atu ai 'a e Methodism 'o practically help the grass roots, margials, outcasts, poors, etc., ka ne kei pukepuke aipe mo fakalakalaka 'a e divinity of Christ mo e authority of the Scriptures 'a e taumama'oo.
 
'Oku ki'i kehe ia mei he play ko eni 'a e kau post-modernists 'oku takitau mai ai 'a Nepi mo Eamanii mei he taukave 'a Useilee. 'Oku nau fu'u fakamamafa'i he'enau tala'otuaa ke fu'u fakavaaofi'i tamaki mai 'a e 'Otuaa ke manakoa mo toe fo'ofo'ou ange 'enau tala'otuaa ki he ngaahi palopalema 'o e 'ahoo. Ko hono pangoo, he 'e fa'a fepaki ia mo e divinity of Christ pea mo e authority of the Scriptures 'a ee ne kei taukave'i 'e Uesilee.
 
Haa leva e me'a 'oku nau faii? 'Oku nau faka'ikai'i leva (fakahangatonu pe fakatafa'aki) 'a e tu'unga 'Otua mo'oni 'o Sisu, kae nofotaha pe ki hono konga tangata mo'onii, pea fa'ala mo e tohi tapuu ke fakavaivai'i hano mafai mai mo taputapui ki he'enau 'asenitaa, koe'uhi tokua ke faka'asili 'a e mo'ui fa'iteliha 'a e tangata mo e fefine 'o e 'aho nii. 'A ia ko hono 'ai nounouu, 'oku nau tu'usi 'a e konga taumama'o 'o e 'Otuaa, kae toe fakaloolooa 'a hono konga vaa ofii ke ofi 'aupito pea a'u aipe ki he'ene non-existance 'a e 'Otuaa ka ko e "presence" pe, fu'u faikehekehe 'aupito ia mo e practical theology 'a Uesilee, pea mo 'ene tui ki he mafai 'o e tohi tapuu, 'a ia 'oku fou atu ai 'a e kau Uesilianaa, pea valekua ai 'a e kau faka'ikai'i 'o e 'Otua mo'oni 'a Sisu ka ko e "just a Jew peasant."
 
Mo'oni pe nai 'a Paul - "Hangee ko 'emau lea mu'aa, ko ia 'oku ou toe tala ni, Kapau 'e toe malanga'aki atu 'e ha taha ha kosipeli 'oku makehe atu mo ia na'a mau malanga'aki atuu, ke ne hoko ko e mala'ia" (Kal 1:9), 'a e kosipeli ko ee 'oku fakatou 'Otua mo'oni ai mo tangata mo'oni ai 'a Sisu Kalaisii kae 'ikai just a Jew peasant only, full stop. Sai, ko fee lea ai ha valekua 'a Nepi? - "He 'oku mei he 'Ene 'Afioo ho'omou tu'uni, pea 'ia Kalaisi Sisu: 'a ia ko hotau poto'anga...." (1Kol 1:30), pea ko 'ete akoako ke te faka'ikai'i 'a e 'Otua mo'oni 'a Sisu ke faka'asili 'ene just a Jew peasant, masi'i, 'oku mole ai hoto poto'angaa ka te vale...vale...valekua mo toe mala'ia.
 
Lauleti...post mai hao la'itaa mo e ikamakaa ke mau fakamo'oni'i ee, na'a ko ha fu'u laapila pe ena ia...'ouaaaa'a, oo atu Stan 'o ukufi mai ha 'apaloni...lele hake 'umisii...'ofa atu aipe.
--
fakapulia

Sepesi

unread,
May 20, 2009, 8:49:40 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
'Ikai Faifekau , ko Puatoka eni kuo ne Fa'o puha kimautoluu ha haa.

takamuli.
--------

Sepesi

unread,
May 20, 2009, 9:16:26 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
Mapuhoi, kau toe tuhu ki fe ? pea ko e me'a 'oku te malu ai ko 'ete lea
pe hoto Siasi mo'ete Konifelenisi.

Ko e TNC pe tene lava, ka ko eni kuo mahino mai e ngaue 'ae kau
Vikatolia ki ai, pea malo e si'i ngaue 'ae Moderator he feinga'i ke
tukuhifo e fu'u fuhu pauni mamafa ko ena ne laiseni ia ki he mate he
Kainga lotu Ko ee.

Ko hai nai ha Faifekau 'e toe loto e Kainga ni ke ne hoko atu 'a
Macnab ?

Ko e feinga'i ke 'aonga e fakamole he TNC mapu eee.

takamuli.
-----------

iki

unread,
May 20, 2009, 10:47:48 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
'Oku fehu'ia 'e Falanisesi 'a e fekau ke faka'apa'apa ki he tamai mo e fa'e koe'uhi ko e fakaaoao mo e abusive 'a e matu'a ni'ihi he lolotonga ni.
Mo e 'ofa mo e lotu ai pe Pope - Lauleti
-----------------------
mo'oni 'aupito 'a  e hoha'a ko 'enii...kuo mo'ua 'i nu'u sila ni 'a e fuofua hopo he lao fo'ou 'o e 'iloa ko e no smacking bill pea 'i he uike ni i he fkmaau'anga 'a lone mo me'a i christchurch kuo mo'ua ai 'a e tamai ko e peheee na'a ne fisi'i 'a e telinga 'o hono foha kae pehee 'e he kau fakamo'oniii na'a ne kapekape'i 'e ia hono tuki'i ' ae mata hono ki'i foha ta'u 3 pe 4 ko e ta'ofi ngata'a kae lele ia 'i he'ene pasikala pe ko e feinga kolosi he halaa nai.  Fefee ke monomono 'a e kupu'i lao ko iaa ke fefaka'apa'apa'aki 'a e matu'a mo e fanau pea ko ene lalanga 'a e afo fefka'apa'apa ko iaa pea lava leva 'e he matua 'i he siasi 'o tali mo faka'apa'apa'i 'a e fiema'u 'a e talavou moe  finemui pea lava ke nau kii palavi hifo kae oo atu e fanau 'o fai e 'uu me'a te nau lava lelei angee.  ko e tokoni pee lauleti.pope
 

iki

unread,
May 20, 2009, 10:53:34 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
Hange kiate au 'oku fakamamafa 'a Falanisesi he fakakaukau ko kitautolu (Kau Kalisitiane/Muimui 'o Kalaisi) 'a e "Kalaisi 'o e Senituli 21" 'i he'etau faka'ataa kitautolu mo 'etau fakaongoongo ki he tataki 'a e Laumalie Ma'oni'oni ('a ee ne fakalotolahi'i 'e Kalaisi hono kau fuofua muimui kenau tatali kae'oua kuo ne hifo mai - 'Aho Penitekosi). Pea 'oku 'ikai kei ngata pe 'a e Folofola 'a e 'Otua 'i he'ene nofo/loka'i he fu'u "Tohi" ka kuo hoko 'a e Folofola 'a e 'Otua 'o mo'ui he to'onga mo'ui 'a e "Kau Kalaisi" 'o e kuonga takitaha pea 'iloa ai kinautolu 'i mamani ko 'ene kau ako. Hange ko e fakakaukau ia 'o e "'Uluaki Fekau 'a Falanisesi" ne lave ki ai 'a Veni.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti
-------------------
kapau ko e fakakaukau ena 'a falanisesi pea talaange ki ai 'oku mau kau mautolu. 'ouaaa fakamafana ko e sio ki ha ni'ihi 'oku nau omi 'a e fekau 'a sisuu ke mo'oni ange 'i he 'aho ni.  na'a ku lave atu ki mu'a ki he feinga 'emau sinoti heni ke fkofiofi'i (contextualise) 'a e ngaahi fekau mo e ngaahi malanga a sione uesile ki hotau kuonga ni.  'a ia ko e taha oe  ngaahi fehu'i he workshop ko e identify he ngaahi issue pe palopalema he taimi 'o uesile pea fai pehee ki he ngaahi issue he taimi ni pea fakafehoanaki ki ai e ngaahi malanga a uesile 'ouaa fakamafana ko e mahino 'oku 'iai pee 'a 'ene kaunga mai ki ai ka ki he lau mo e 'ata totonu ia 'o e 'aho ni.  pope


Sepesi

unread,
May 20, 2009, 10:54:41 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Faifekau,

'Oku ou tui au 'oku 'ikai ko Vikatolia /Tasimenia pe ne 'ikai mateuteu
ka 'oku kau ai mo e Ngahi Siasi Lahi pe .

'Oku ou malie'ia mei he tafaka'aki 'e taha he 'eku fifili'i 'a Macnab,
'ae 'ikai mateuteu e Siasi ke fuhu tua'aa , kanau toki 'aa hake kuo
Laiseni Fuhu tua'a e Faifekau na ia mei hotau Siasi.

Ko hono fakavaivaii'i 'ona 'oku taha pe, ko e to'o hono Faifekau UCA .
'Oku 'ia pe taimi ia 'oku 'ikai tootnu ketau alea tautolu mo e Fili.

ko e tui talanoa pe.

takamuli.
-----------

sfaupula

unread,
May 20, 2009, 11:03:42 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
ko'eta me'a ena 'ataua iki kuo ke kamata tukuange mai 'e koe heni. ki'i talitali si'i atu ia ki he talanoa he 'oku 'i ai hono tafa'aki 'ona ke veloaki mai ai ki he loto siasi. hahaha!
----- Original Message -----
From: iki
Sent: Thursday, May 21, 2009 12:47 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

 
'Oku fehu'ia 'e Falanisesi 'a e fekau ke faka'apa'apa ki he tamai mo e fa'e koe'uhi ko e fakaaoao mo e abusive 'a e matu'a ni'ihi he lolotonga ni.

iki

unread,
May 20, 2009, 11:43:02 PM5/20/09
to tasil...@googlegroups.com
ueee sai pee aa veni ke toe tatali he 'oku ofi mai pee 'a sepitema ki ha'o ha'u ee.

iki

unread,
May 21, 2009, 12:24:45 AM5/21/09
to tasil...@googlegroups.com
me'apango pe veni ko e teeki osi e teuteu o e critique service kae fai ha sio lau lelei e view ae ongo tama ni ka ko e sio ngutu pe foki eni he fakamtl a lauleti.  kaekehe 'oku 'ikai keu expect kena tatau pea kou tui tena kei kehekehe pee 'o fakatatau ki he 'atakai mo e kuonga 'oku na fakatou ngaue aiii ka ko e me'a 'oku ou tui au ki aii ko e lava 'e uesile 'o fa'u e model i hono kuonga 'o ngaue pea tokoni ki he kakai.  kou tui kapau na'a ne 'i he kuonga ni 'e kehe 'aupito 'ene 'aliakii koe'uhii pee koe natula 'o e kakaiii.  mahino kiate au na'e 'iai 'ene hoha'a ki he ngaahi social issues 'i hono taimi pea na'e kau ai 'a 'ene hanga 'o fkanga'i 'a e ministry of justice mo enau system ki he pilisone; kapau na'e 'i heni a uesilee he'ikai mama'o 'a 'ene view mei he me'a 'oku 'iai 'a e kau modern theologians he taimi.  kataki pe veni 'oku 'ikai keu fu'u hoha'a pee ko fee e teolosia tene fkfuo 'eku lotuu.  ko e me'a pee 'oku mahino kia au he taimi ni ko e 'otua 'oku mo'ui 'iate au pea 'afio 'iate au he taimi ni pea 'oku ne ue'i au ke u fai ha me'a ki he kakai 'oku nau faingata'a'ia 'i hotau mamani 'i he 'aho ni. koma pe pope

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 22, 2009, 12:25:29 AM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com
FAKAPULIA:
'Oku ou tui ki he fakafaikehekehe'i kuo lave ki ai 'a Venii 'i hano fakafekau'aki 'a Usilee mo kau pau'ulotu ko enii. 'Oku ua nai 'a e mui fonua 'oku fa'a toutai ai 'a e kau teolosia 'o e 'Otuaa; ko e transcendence of God, pe ko e ope pe taumama'o atu 'a e 'Otuaa, pea mo e immenance of God, pe ko e vaa ofi mai 'a e 'Otua, pea 'e palanisi leva ha'ate tala'otua 'i lotomaalie ai, pea mo te 'ilo'i 'i he continium mo e range ko iaa pe 'oku te fakamafamafa tala'otua ki he taumama'oo, pe ko e vaaofii.
..................................
Faifekau,
Malo mu'a 'a e fiepoupou mai ki he taufangatua 'oku fai atu mei Melipoane, Vikatolia ni. Ne 'ikai ke toe fai ha hoha'a ki he palopalema 'a Falanisesi he ko e ongo potu siasi 'oku ou tauhi ne 'osi lele pe ngaahi fo'i malanga hokohoko he Sapate 3 'i he mahu'inga 'o e Folofola 'a e 'Otua pea mo 'ene 'Ai-kakano 'ia Kalaisi ka ko e 'Otua Kakato (Tolu Taha'i 'Otua) hili 'a e e'ahake 'a e fakakaukau 'o e Tui Fo'ou pea 'ikai toe fai ha hoha'a.
'Oku kei taalanga'i pe he nusipepa fakamahina 'a e UCA 'i Vikatolia 'a Falanisesi pea 'oku tokolahi 'a e kau fakafepaki pea toe tokolahi pe mo e ka poupou.
Ka 'oku malie 'a e ongo mui'i-maea 'o e mala'e Tala'otua - 'A e "Kilukilua 'a e 'Otua" (transcendence) mo e "'Afio 'i hotau lotolotonga 'a e 'Otua" (immanence) pea 'oku toki filifili ai pe he ongo mui'ime'a ni 'a e kau tala'otua pe ko fee 'oku nau 'i ai. Pea mahino 'oku 'ikai ha tala'otua ia heni 'e "hala". Ko 'ene toki hala pe (1) ka too-ki-tu'a mei he ongo mui'i-maea ni ki he tu'unga kuo 'ikai toe fie-kau mai 'a e 'Otua 'i he'etau ngaahi faingata'a'ia kae 'afio pe ia 'i hono kilukilua (2) pea mo e hoko 'atautolu tangata/fefine 'o 'Otua 'i he fakaofi ne fai mai 'e he 'Otua 'ia Kalaisi mo e Laumalie Ma'oni'oni.
Hange 'oku te'eki ke fakamo'oni'i kuo too-ki-tu'a homau ta'okete ni mei he uho fakatokateline ni ke tu'unga ai hano kapusi. Ko e too-tu'a pe 'ene taukave ki he 'Afio 'a e 'Otua 'i hotau lotolotonga.
Ko e me'a pe eni 'oku mahino mai kuo tootu'a 'ene malanga'i mo e pole'i ke hoko 'a e to'ongamo'ui 'a e kau memipa 'o St Michaels ke faka'otua 'ataa pe ke mahino 'a e 'afio 'a e 'Otua (Lelei - Good) 'iate kinautolu.
Ka mou tokoni mai pe mo tolu mai ki he fefa'uhini ke too ai ha tapuaki ma'a ha ni'ihi pea fai ai pe ha ketu ka kuo mo'ui.
Mo e 'ofa mo e lotu - Lauleti
 

Lauleti Fish - October 05.BMP

penisimani mone

unread,
May 22, 2009, 7:44:43 AM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com
Faifekau,
Ko e 'ai pe foki Lauleti ha pola ke 'ave'aki 'etau kumetee, ka 'oku ke mo'oni, ko e fangatua totonu pe ia 'a Vikatolia, pea tangane e tokateu ne ke fai ki ho kainga lotuu, 'o hangee ko e fale'i ne fai mai 'e Lonee - toe foki pe 'o toe ako'i mo malanga'aki 'a e Tolu-Taha'i-'Otuaa, 'Ai Kakano 'i he 'Aloo, pea mo e mahu'inga 'o e Folofolaa, 'o 'ikai ha 'oho atu 'a e Tui Fo'ouu ki hena, malie ia 'o taau mo ha tauhi sipi, 'o haha 'a e ulofii 'oku te'eki ha'ane 'aahake hena. Mahalo 'oku fakalongolongo pe si'i kau faifekau ko ee ka 'oku nau fai 'a e tokateu tatau, pea ko e lotu pe eni mo e hufia 'oku mau ala fai atuu ki he fefa'uhi na, na'a too mai ha mou monuu.

Malo mo e 'omi 'o e taa, pea ta 'oku ke mo'oni pee ee, fu'u snapper faufaua atu, 'ouaaa'a,

2009/5/21 Lauleti Tu'inauvai <lau...@bigpond.com>



--
fakapulia

Maile Molitika

unread,
May 22, 2009, 7:14:12 PM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com
Faifekau,
 
'Oku hange mai ko ha fale ika 'ena ia 'oku ke tu'u mai ai heehhehe!!. Malo e ngaue mei hena pea 'ai mo fakafonu e esky ke toe fai ha liu atu 'oku 'iai ha fakamo'oni pau. 'Ofa atu kia Manusiu mo e famili.
 
Maile
----- Original Message -----
Sent: Friday, May 22, 2009 2:25 PM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Sepesi Piukala

unread,
May 22, 2009, 11:42:26 PM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com
 
Malo  Fakapulia.
 
Óku hanga é Mcnab ó taáki kotoa áe Basis of Union áee óku tuúnga ai áe fakatahataha áe UCA, not UCM ó lii ki tahi.  Ko e kupu 5 Basis of Union.. kuo ósi maú éhe Siasi áe ongo tohi óe FM moe FF ó hoko kinaua ko e fakamoóni faka-palofita áee óku ne fanongo ai áe Folofola áe ÓTua. Kupu 15... Óku fakamoóni é he UCA ko Kalaisi pe óku tumutumu í hono Siasi pea te ne lava ke folofola ki he Siasi ó fakafou mai ha taha ó hono ngaahi kosilioo...
 
Ko e UCA óku íkai ko ha Siasi ia óku fuú mamafa ki hono Dicipiline é ne meá Fakatohitapu pea temou vakai ki he ngaahi meá óku hoko ai óku ne fakaeá áe masiva áe Siasi he Mapuleí lelei Fakalaumalie.
 
Óku íai e kau Faifekau niíhi óku nau tokanga ki he dicipiline ka kuo matavaivai pe he fakakaveinga áki áe SIasi ko e Siasi ó e ngaahi Matakali, pea ko e taha  ai á Macnab mo e Fakasotoma.
 
Kuo faá taófi foki e ngaahi property áe SIasi he ngakongako í he kai puaka mo lolololo he tauólunga , ka óku kei fakaátaa pe ia ki a Macnab mo e kau Fakasotoma. Óku íkai te u laveí pe é lava é he UCA ó Kapusi á Macnab he kuo teéki ke laungaí ia ,ngata pe heénau sio ki he papa tuúaki.
 
Kau Vikatolia, é lava pe kemou faú mai ha pepa ke launga áki é he TNC, he óku hoko tonu í Melboune na pea tau toki poupou ai ke áonga étau TNC he óku íkai kei íai ha meá ia kene fakamalohií étau tui ki he Ëiki heéne founga Dicipiline hono Siasi.
 
Óku átaa e tokotaha kotoa ke kau ki he Siasi , ka óku nau huu ki ai kuo ósi ngaohi e ngaahi tuútuúni kenau kau ki ai.
 
Ko Mcnab ia hange ne toe Hau pe ia he Fangatua , ko e tolo pe pea lele tetau ngali aú ai ki a Macnab.
 
takamuli.
 
 
Sepesi H. Piukala
Ph: +61401 590 917
On Behalf Of penisimani mone

'oku 'ai mo mou discipline ho'omou kau faifekauu he UCA he'enau tui halaa pe 'ikai?....takitaha ha'u pe faifekau 'o ala tavale holo pea ala aipe ia he tama'imata 'o e lotu fakakalisitianee

Sepesi Piukala

unread,
May 22, 2009, 11:42:36 PM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com

Sepesi Piukala

unread,
May 22, 2009, 11:42:44 PM5/22/09
to tasil...@googlegroups.com

Sepesi Piukala

unread,
May 23, 2009, 12:54:20 AM5/23/09
to tasil...@googlegroups.com
Fakapulia , óatu pe ena kemou sio ki he ngaahi faingataá óku mau sií fekuki mo ia , pehe áe talamonu kia Rev.Lauleti mo e feinga ke toe fakaloloto áe meá óku nofo ai áe Siasi Fakakalisitiane.
 

More recently, this sort of teaching got fresh impetus from an American theologian Bishop John Shelby Spong and his “Jesus Seminar” radical movement – Dr Macnab is a member of this movement.

 

Some of the core aspects of Dr Macnab’s ‘new faith’ and similar movements including:

  • Jesus was a Jewish peasant, not the Son of God for there is no God.
  • God (the term God as we normally used to) is not a person but a mere presence – what we feel about life generally……..
  • Because there is no God as a person, no one intervenes in the affairs of humans – life is entirely up to us.
  • Many of the heroes in the Old Testament such as Abraham were merely a concoction. In fact the Old Testament largely contained old stories that aren’t relevant.
  • The Ten Commandments, the most negative document ever written.  
  • Questioning the reality of miracles.
  • Virgin birth and Resurrection – such events are at least doubtful if not unsustainable
Ko e tukunga ko ena óku áonga ke sivi huu áe kau ki he ngaahi Siasi lalahi í Muli ni, kenau aú ki he mahino óku mou fakamatala ki ai kau Scholar. Ko e toki kau memepa fekuki moóni fili lahi eni kuo nau memipa í he ngaahi Siasi kuo íloa ai ha kau Tangtaéiki Faifekau pehe na. Heíkai fuoloa kuo mole áe inisenisi feilaulua fakahoifua óku polepoleáki áki é he Kau kalisitiane, pea toki óiaue ka ko siótau Kainga Tonga í he ngaahi Siasi ni, pe é lava fefe ke fakamohe lelei kinautolu mo énau Tui í ha Lotofale kuo íkai mapuleí lelei.
 
Sepesi H. Piukala
Ph: +61401 590 917
 
 
Hebrews 10: 23-25 " Let us hold unswervingly to the hope we profess, for he who promised is faithful. And let us consider how we may spur one another on toward love and good deeds. Let us not give up meeting together, as some are in the habit of doing, but let us encourage one another—and all the more as you see the Day approaching."

Sepesi Piukala

unread,
May 23, 2009, 2:20:39 AM5/23/09
to tasil...@googlegroups.com
On Behalf Of Lauleti Tu'inauvai
Ko Falanisesi ne talu mei he 1971 'ene faifekau he Siasi St. Michael 'i he lotokolo 'o Melipoane pea 'oku taku ko e taha 'i he ngaahi siasi tu'u lotokolo (city churches) tokolahi taha 'i 'Aositelelia ni. Ne toki kamata mai 'a e Siasi Fakatahataha (UCA) 'i he 1977 ka ne 'osi fokotu'u 'a e aleapau ia 'a Falanisesi mo St Michael te na fetauhi'aki pe ki he mate tukukehe ka toki vete kinaua 'e ha feta'emahino'aki. Ko e founga faka-Palesipita mahalo eni ia pea pau ai pe ke tauhi mai he kamata 'a e UCA he 1977. Ka toki vete 'a Falanisesi mo St Michael 'e he mate pe kee, 'e toki muimui leva 'a e siasi ko ia ki he tu'utu'uni 'a e UCA.
---------------------------
 
Malo Faifekau ,
 
Óku ou tui au ki he óua naátau ala ki he fefakapapauáki á e Faiángalotu mo Macnab. Óku fai pe áe tokanga ia ki he fefakapapauáki á e UCA mo Macnab í hono lakanga Faifekau, pe naé transfer mai mei he Palesipita pe ko ha Siasi ki he UCA é lelei ke vakai fakalelei ki ai áe UCA pe óku ne kei tauhi áe fefakapapauáki ko ia fekauáki mo e ngaue áki é Tohitapu mo hono fakaúhinga ki he meá óku tokanga ki ai áe UCA . Ke vakaií  'e he Siasi áe taú motuá ó éne  Faifekau pea mahino heíkai toe lau ia ki he maú Potungaue maáe UCA, ko eni ha ngaahi meá kuo tonu ke ala ki ai áe UCA.
Taimi tatau Lauleti , óku mau kaunga kau atu pe mo Koe he fefaúhi óku fai mo ho  taókete Faifekau
 
takamuli.

Lauleti Tu'inauvai

unread,
May 23, 2009, 5:21:37 AM5/23/09
to tasil...@googlegroups.com
Maile,
Ko e la'itaa ia ne 'ai pe ke offlist kia Fakapulia pea u 'ohovale au he'ene hee atu he Tasilisili.
Ka 'oku kehe pe foki 'a e ika ia ne toki ma'u mai pea hele-'ota'i pe he taimi ko ia he 'oku fai ai mo e ki'i taufangatua (hhf) tautautefito kapau ko e ma'u mai mei he tu'aliku he! he!.
'Ofa atu kia Siale mo e fanau pea mo e ngaue mai mei hena.
Lauleti
----- Original Message -----
Sent: Saturday, May 23, 2009 9:14 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

iki

unread,
May 24, 2009, 6:18:31 PM5/24/09
to tasil...@googlegroups.com
 
Ko e UCA óku íkai ko ha Siasi ia óku fuú mamafa ki hono Dicipiline é ne meá Fakatohitapu pea temou vakai ki he ngaahi meá óku hoko ai óku ne fakaeá áe masiva áe Siasi he Mapuleí lelei Fakalaumalie.
 
Óku íai e kau Faifekau niíhi óku nau tokanga ki he dicipiline ka kuo matavaivai pe he fakakaveinga áki áe SIasi ko e Siasi ó e ngaahi Matakali, pea ko e taha  ai á Macnab mo e Fakasotoma.
 
Kuo faá taófi foki e ngaahi property áe SIasi he ngakongako í he kai puaka mo lolololo he tauólunga , ka óku kei fakaátaa pe ia ki a Macnab mo e kau Fakasotoma. Óku íkai te u laveí pe é lava é he UCA ó Kapusi á Macnab he kuo teéki ke laungaí ia ,ngata pe heénau sio ki he papa tuúaki.
 
Kau Vikatolia, é lava pe kemou faú mai ha pepa ke launga áki é he TNC, he óku hoko tonu í Melboune na pea tau toki poupou ai ke áonga étau TNC he óku íkai kei íai ha meá ia kene fakamalohií étau tui ki he Ëiki heéne founga Dicipiline hono Siasi.
 
Óku átaa e tokotaha kotoa ke kau ki he Siasi , ka óku nau huu ki ai kuo ósi ngaohi e ngaahi tuútuúni kenau kau ki ai.
 
Ko Mcnab ia hange ne toe Hau pe ia he Fangatua , ko e tolo pe pea lele tetau ngali aú ai ki a Macnab.
 
takamuli.
--------------------------------
takamuli malie 'aupito 'a e ngaahi fakamalanga 'oku ke faii ka ko e faofao atu pee ke na'a fakatupu fakakaukau ki ha ni'hi 'oku nau tui tatau mo e mea oku ou tui ki ai. ko e 'uhinga 'o e fakahoha'aa 'oku ou faii koe'uhii ko e me'a tatau pe ena mo e me'a 'oku hoko henii.  pea kou tui 'e tokoni pee kapau te tau felingiaki 'etau ngaahi a'usiaa.  ko e lave ki he holoo 'o e siasi ko e me'a mo'oni ia pea 'oku kau homau kii siasi epsom he palopalema ko 'enaa.  na'e 'osi 'emau misinalee kai puaka he ta'u e taha pea mopi e faliki 'ehe ngaahi kalasi 'ahoo pea nau matuku nautolu 'o oo kae kole mai e setuata ke ma toe nofo mu'a 'o toe mopi fo'ou koe'uhii ke fkpapau'i 'oku ma'a mo'oni e ngakongakoo he 'oku fai e kalasi taolunga ko eni ko e peelei he ponipongi monitee. he kuo faa launga e kalasi ni ia he hekeheke 'a e faliki pea hekea ai e kau lekaa.  'oku mau fa'a lotomamahi he launga 'a e kau palangii pea u faa feinga ke 'analaiso koeha e solution ki ai.  pea ko e me'a eni kou fakatokanga'ii ko e launga 'oku ha'u ia hili e me'a fika uluaki ko e kai puaka pea vahe inasi he 'osii 'o fa'o 'o fetuku pea hoko ai e ngakongakoo. kapau 'e fakalelei'i e founga koi aa ko e mate ai pee 'a e me'a fika ua ko e launga.  Pea 'i he taimi tatau pee ko ene lavai iaa pea 'oku e'a lelei e poini 'oku tatau pee 'emau totonu ke ngaue'aki e koloa 'a e siasii mo ha toe kulupu pee 'i he siasi mo e komunitii.  pea u toe fktokanga'i ai mo eni ko e holo 'e epsom ko e 'alu eni ki he ta'u 'e 90 'oku kei ngingila pee.  'oku 'iai e ngaahi holo lahi 'o e ngaahi api siasi tongaa t'eeki a'u ki he ta'u 30 ka 'oku te fakame'apango'ia he tu'unga 'oku 'iai face e koloa 'a e siasii.  'a ia koe tokanga'i e koloa 'a e siasi ko e issue fkmoui(health) pea kau ai mo e malu'i mo'ui (insurance) mo e haa fua.
 
Ko 'etau mo'u fklaumaliee ko e me'a ia fkfo'ituitui a tautolu fkfoituitui 'oku tau pule ki ai;   'aia 'oku tatau pee e totonu 'a maacnab mo ene kulupu mo moutolu pea 'oku ou tui 'oku 'ikai ke ha'u 'a macnab ia 'o fkmalohi'i ha taha tonga ke oo ange 'o fanongo pe ului kia nautolu.  pea ko e fatongia 'oe  siasii ko hono fka'apa'apa'i 'a macnab mo ene kulupu 'o tatau pee mo hono faka'apa'apa'i kimoutolu mo e tnc.  ko hoo mou lotomamahi ko moutolu pe ia 'ia moutolu ka 'oku fai pee 'e he siasi ia hono fatongiaa ko e tokangaekina ki he tokotaha kotoa pee o hono kau memipaa he ko e me'a ia na' e tokanga ki ai 'a sisuu.  kuo mau a'u eni ki he tu'unga ko e tali e kau faifekau fksotoma pea hangee pee ko e me'a 'oku faa talanoa ki ai 'a lief i hono siasii ko e tauhi fklaumaliee koe  fatongia 'o e faifekau moe  siasiii pea ko hno tokangaekina e kau memipaa tatau ai pee pe oku gay pe straight ko e toe me'a ia 'a e faifekau mo e siasii.   pea koehaa kau ka lotomamahi ai au pe teu fua'a kapau 'oku feinga 'a e siasiii ke fkmaopoopo hono familii.  pea koe  mea pe ia 'oku hoko i tongaa ..neongo 'ae tupu hake a kii tamasii o fakaleitii pea gay 'oku 'ikai tuli ia 'ehe ene tamai ki hala pe fktaputapui ai mo e me'a 'oku ne faii ..ka 'oku nau kukuta pee 'enau maa ko enau ofa honau fohaa pea faa fakalongolongo'i he taimi lahi enau me'a 'oku faii koe'uhii pe ko enau 'ofaa ka 'oku 'ikai ke uesia ai e maopoopo 'a e famili pea moe  ako lelei 'a  e niihi 'oku ako lelei pea ngaue fakapulea'nga foki mo e toengaaa pea kei normal 'a e fakalele oe  familii pea a'u ai pee mo e fanau he famili tatau pee 'o faifekau pea 'ikai ha uesia 'e taha koe'uhii ko e fakaleitii pe gay 'a honau tokoua ko ee.
 
ko e faofao pe takamuli mo e loto lelei telia na'a hoko ho'o mou laungaa pea ta'engali ia mo e fu'u konitineniti faufaua 'oku mou 'iaiii.  pope
 

Sepesi

unread,
May 24, 2009, 7:17:31 PM5/24/09
to tasil...@googlegroups.com

Malo Pope hono fakasino malohi e fakatalanoa 'oku tau fekuki mo ia ke
fakaivia 'a'etau ngaue 'oku fai he 'Otu mulii.
Ko e lea eni kuo ta anga he fanongo ai ka 'oku kei "kuonga pe" mo
"fakavaha'afonua" hono anga mo hono ola. " Ko e 'api 'a Fafine", pea taa
'oku mahino mei ai 'oku maumau ha nofo palasi 'a ha Tonga ka 'ikai sai
'a Fafine ,pea taa he toki 'api fofonga se'e kakai mo'oni ia .

'Oku ou tui ko e property ngingila taha 'ae 'Ulu 'o e Siasi( Sisu), ko
hono Tangata mo hono Fefine, kuo muimui kiate Ia . Ko e to'ongamo'ui mo
e fofonga , lea 'oku ne fakafotunga e fekau'aki mo toenga 'o e memeipa
moe kakai 'a'ahi.. kuo ma'a ai pe ngakongako 'ae Hall pea hange 'oku
toki langa fo'ou faka'aho pe 'ae ngaahi Fale 'oku tau lotu ai mo hono
ngaahi Hall. 'Oku totonu foki ke 'asi mei he kau memipa ko ia 'ae
tokanga ki he ngaahi naunau kehe 'ae Siasi 'o hange ko ho'o fakatalanoa.
Ko homau ki'i hall heni mo homau 'api Siasi 'oku laka mama'o e ngaahi
Falelotu heni mo TOnga mo e 'Otumotuu, ka 'oku fai e tokanga ki he kau
memipa ke tokanga'i 'ae mo'ui Fakakalaisi 'o hange ko ia 'oku fai 'e he
Siasi kotoa pe,mahalo ko e talato pe he'ikai ha pa'anga ke fai 'aki ha
langaa.

Ko Macnab 'oku mau UCA pe , pea 'oku 'ikai ke 'iai ha 'Api 'e hala mo ha
me'a ke fakangata 'aki 'ae fakaaoao 'aki nautolu 'oku malohi he toenga
'o e famili. 'Oku 'iai e tu'utu'uni mo Ngaahi Akonaki 'ae UCA ke tauhi
'aki honau 'Api, ka 'oku fai 'a e fakatangai ki he me'a ko ia ke vakai
'aki e Ninja ko eni he 'oku fu'u fakamamahi 'aupito.

Fiefia au Pope , he fa'a 'ai mai e mamahi kiate Au he ko e 'inasi ia 'o
e Kalistiane ke " Tangi pe mo to'e" he sio ki he ngaahi me'a tene
fakamasiva e mo'ui 'ae 'Eiki 'i he 'Apii.

Mo'oni e lau 'ae Faifekau ko Tulia(fakatapu pe ) he pele 500, ko hai 'e
fai mo e Sioka ?.

takamuli.
-------------------------------

Saikolone Taufa

unread,
May 24, 2009, 8:15:30 PM5/24/09
to tasil...@googlegroups.com
Ko e lea  eni kuo ta anga he fanongo ai ka 'oku kei "kuonga pe" mo "fakavaha'afonua" hono anga mo hono ola. " Ko e 'api 'a Fafine", pea taa 'oku mahino mei ai 'oku maumau ha nofo palasi 'a ha Tonga ka 'ikai sai 'a Fafine ,pea taa he toki 'api fofonga se'e kakai mo'oni ia .
--------
Takamuli, 'oku kau 'eni ia he fo'i ako faka-Falanisesi 'oe kuonga koee ka kuo tau tali 'o lau ia 'oku 'aonga mo mo'oni tokuaa, hili koiaa, 'oku kau 'eni ia he fo'i lau 'oku ofi 'aupito he loi pea toe ofi 'aupito ia he me'a koee 'oku ou ui koe hala. Koe ngutu malohi holo heni 'a Veni, 'oku mo'oni e lau 'ae hiva 'ae kau inukava, "Foki ki 'api koe ki'i........ 'ouaaa.
 
Ka koh'o lau ko'eni 'oku ne hanga 'o fakama'ala'ala 'ae anga 'oe ngalengale 'oku tau fai he FEOHI moe 'Otuaa - 'Oku tau fakamahamahalo 'o pehee 'oku tau 'ilo kiai pea tau mo'ui 'aki 'o toki 'ilo 'oku 'ikai 'aonga pea tau toe fakamahamahalo fo'ou. Ko 'etau feohi fakakovinanite moe 'Otuaa 'oku 'ikai kenau fu'u va mama'o mo'etau tupu fakalakalaka koe tangata moe fefinee.
 
Vakai'i atu pe na'a kuo taimi e ngaahi fo'i fakafalanisesi 'o e kuonga koee ke tuku ia ki tu'a kae fakahu atu ha ngaahi fakafalanisesi fo'ou he'ilo na'a ma'a aa ai e ngakongako e ngaahi hall 'oe siasi, tukukehe ange 'ae ngakongako e kau memipa 'oe siasii. Moe 'ofa moe lotu. LOne

Sepesi

unread,
May 25, 2009, 12:29:57 AM5/25/09
to tasil...@googlegroups.com
Malo Faifekau,

Kei faka'ofo'ofa pe "'Api 'a Fafine" he 'Otumotu Felenite pea 'oku
te'eki pe maheikau pe ngatuvai aa hono 'alaha he loto fale 'o e
Kalisitiane Tonga.

'Oku ou tui 'e lelei ketau talanoa ki ha'atau a'usia he'etau tutupuhake
'i Tonga pea huke 'ae lalo tapakau na'a ngalo ha me'a ai ke 'omai ,
vakai mo e ngoto'umu na'a na'e too ai ha me'a he'etau fa'a fei'umu ,
'isa 'a Tokanga na'a kuo hunuki fakataha atu ai 'eta manatu mo e motu'i
pelu kae ngalo ke fakakoloa 'aki , 'ae pehe ke fetongi levaa.

Ko e Akonaki Fakahee, 'e 'uhinga ki he maumau pea kuo fakamo'oni ki ai
'a e Synod 'o Vikatolia, he 'oku kei 'alaha ngangatu e akonaki
fakatohitapu , pea 'oku te'eki maheikau 'ae Faka'ofo'ofa 'o Kalaisi mo
hono fu'u ivi he kuonga kuo pehe ni fauu.

Fakaongoongo atu ki ho'o pehe kuo 'ikai kei 'aongaa 'ae 'Api 'a fafine,
mo e 'ikai ke i 'ae pehe ko e kau muimui 'o Kalaisi 'oku ngingila ai 'ae
Sisu 'oku nau muimui ki aii.


Fakapulia mo Sikei , na'a kuo mo'oni ko aa 'a Likuola kau fematematei
au hono viki mo sani 'o Tonga.

takamuli.
-----------------

sfaupula

unread,
May 25, 2009, 4:26:29 AM5/25/09
to tasil...@googlegroups.com
ta'okete, 'oku ou pehe 'oku mou fu'u conservative 'aupito ho'o mou practical 'i he me'a ni, he ko e mo'ui fklaumalie ko e fo'i me'a fkfo'ituitui pea toe fkkulupu (corporate). ko e lotu ko e me'a fkkulupu pea 'oku toe fklaumalie foki. kulupu fklaumalie. 'a ia, 'oku tonu ke ha mo e'a 'i he 'etau mo'ui fkkulupu e ola 'o 'etau fklaumalie fkfo'ituitui.
 
ko 'eku 'uhinga pe eni ia 'a'aku ki he have ngako'i puka koena 'oku hokohoko homou holo. hehehaheha! ka pau tali mahino ki kau tonga - pea 'oku ou tui pe 'oku mahino ki he tokolahi (maybe a few) - 'oku ko e mo'ui fklaumalie 'oku fklukufua 'o fktatau ki he fkhinohino fklaumalie ko ia 'kemou fe'ofa'aki' 'oku ou tui 'e 'ikai kei fklolongako'i 'e ha taha e holo pea fai fkmatoatao hono mopi 'e he ngaahi kalasi 'aho e holo ka e 'oua temo toe hela mo e setuata hono mopi tu'o ua e holo. 'oku tonu ke pule'i 'e he taumu'a mo e ngaahi to'onga 'oku langahake'aki e siasi 'ia kalaisi (key phrase) 'etau ngaahi mo'ui fklaumalie. 'a ia, ka loto e siasi ke tukumu'a e kai ngako'i puka he 'oku kovi ki he anga e tauhi va mo e kau palangi, pea 'oku taau ke pule'i 'e he me'a ko ia 'etau mo'ui fklaumalie.
 
na'a mo 'etau tui kia sisu ko e me'a fkkulupu mo ia, he 'oku taau ke ha e ola 'etau tui 'i 'etau fetauhi'aki fkkulupu. mo'oni 'oku 'ikai ke lava 'e he'eku tui 'aku 'o fkmo'ui ai ha taha kehe, he ko sisu pe 'a e fkmo'ui, ka 'oku lava 'e he'eku tui 'i he'ene ha he'etau mo'ui fklukufua 'o fklotolahi'i ha taha ke ne fkkaukau ai ki he 'otua 'oku taula ki ai 'eku tui. ko ia ai ta'okete 'oku ou pehe fktatafe atu mu'a e lau ko ia ko e mo'ui fklaumalie ko e me'a fkfo'ituitui he ko e lau ia 'a e enlightenment (conservative pramatism) ka e 'ikai ko e sio ia 'a e lotu fktohitapu. hahahahe! mou tuku atu a e have puaka tunu, he 'oku 'ikai sai ia ki he mo'ui lotolu. 'ikai 'oku fklaumalie 'etau fekoekoe'i 'i he lelei 'oku 'a e 'otua ke langahake'aki e siasi 'ia kalaisis? ahahehahehahe!!!!
 
 
----- Original Message -----
From: iki
Sent: Monday, May 25, 2009 8:18 AM
Subject: [tasilisili] Re: Hili 'a e Fakasotomaa...Faka'ikai'i 'Otua aa!!

Ko 'etau mo'u fklaumaliee ko e me'a ia fkfo'ituitui a tautolu fkfoituitui 'oku tau pule ki ai.
It is loading more messages.
0 new messages