malo kau tama e fifili ki he lea ni "tailulu", pea mou kataki pe 'oku tau faka'amu kotoa pe ha tokoni fekau'aki mo e lea.
Hange na'e te'eki pe ke 'asi 'a e lea ia 'i he mavaeua 'a e lotu (Uesiliana & tauataaina) 'i he konga kimui 'o e senituli 19, pea a'u aipe ki he 1923 pe ofi ki ai 'i he taimi na'e fakataha'i ai 'a e lotu (siasi Uesiliana Tauataaina). Pea mahalo 'oku mo'oni 'a hunu 'a e 1967, pea 'oku 'ikai teu lave'i 'a e taimi 'o e fokotu'u ako. Pea ko ia hange ko e hala pe 'o e ma'u ko e lea pe ia ne fakalanga ki he fokotu'u ako siasi Tonga Tauataaina.
Uani malo e kini mai e 'uhinga, "tailulu"=fakataha'anga; pulela'a = falelotu, pea 'oku feinga ke vakai ki he ngaahi lea faka-Tahisi ke ma'u 'a e tupu'anga. Hnage ko e "pure" = fale; ko e "tai", hange ko e lea Fiji, matai = tufunga (na'a 'oku 'asi e "tai" fekau'aki mo e fale).
'Oku malie 'a e natula 'o e fakahuafa (hange ko e tamatu'i) 'omai 'o e ngaahi tefito'i (code) lea fakapolinisia pe pasifiki ke fakahuafa'aki 'o ha ngaahi ngaue ma'ongo'onga 'i hotau fonua. Pea 'oku faingata'a (loloto/mama'o atu) ke kumi hono 'uhinga, ko 'ene ongo tatau mo 'etau lea ngaholo 'i Tonga ni. Ko ia it seems the concept was being coined with a purpose of, one term with variety of connotations.
ko e lea 'i hono ngaue'aki 'i hotau fonua.
tai = firm / ma'u (ngalingali 'oku 'ikai ko e borrow: tai = dye)
Mei he ngatu, ko e "tai" 'oku ma'u, ko e falalanu 'oku hu'a vai ke, ke totolo hono huhu'a 'i he taimi 'oku tohi ai 'e he kau fefine 'a e ngatu. Pea kapau ko e "tai" 'oku tonu hono ngahi (tongo, koka, tuitui), pea hu'i lelei 'oku "ma'u" 'o 'ikai ke "totolo" (ko e lea ko e - "tai-e-oko-atu) ko e "ma'u" (tu'utai). Hange pe ko e tufi 'oku fai mai 'e Seniale.
Kae toki vakai 'a hono adjust atu ki he tufunga mo e kau Fisi.
tau fakaongoongo aipe ki he kau fietokoni mai 'i he lea ni. kataki pe kapau 'oku to mama'o ko e ki'i hula faka-tahiti atu pe.
koloti