Takamuli, koe langalanga atu pe 'eni, na'a 'iai ha'ane ki'i fakalvelave atu.. Koe nofo FakatOnga pe koe Nofo 'a Kainga na'e meimei kamata kotoa pe meihe "Nofo-'ae-Famili" pe Nofo Fakamili 'ae Kakai Tonga 'o hange ko'eku lave kihe "Fakatonga" kimu'a atu, 'e meiemi koe kamata kotoa pe meihe NOFO 'AE FAMILI.
koe diagram 'i lalo koe sipinga 'oe Nofo 'ae Famili 'ihe "'api" pe Fale" FakaTonga.
| TAMAI ('ulu 'oe famili ) ( loki) |
LOTOFALE ( Fa'ianga 'oe Talatalaifale 'ae tamai / fofola e fala/ etc. |
FA'EE & FANAU (Leke 'oe Fa'ee moe Fanau |
Nau ko e MV Lofanga eni kuo toho 'e he 'eikivaka ko eni ki 'uta. 'Oku ou lau ne toki hopoki pe ka ko eni ia kuo toe toho, te'eki keu sio he vaka misini vaivai 'oku pehe'i fau.
_____________________________________
"Thousands of candles can be lit from a single candle, and the life of the candle will not be shortened. Happiness never decreases by being shared." ~Prince Gautama Buddha
--
See Exclusive Video: Hollywood Life's 5th Annual Style Awards
http://www.hollywoodlife.net/Awards.aspx?AwardsID=style2008
Kapau 'oku tonu 'eku fakatonulea ko e nofo ena 'ae Famili, pea ko e
kainga ko e nofo ia 'e taha , fonua ko e nofo ia 'e taha, ngali 'e
faingofua pe kenau ngaue 'aki e ngaahi leke mo hono ngaahi tapu moe
mafai 'o e leke taki taha, ka kohai leva ia 'e 'i he leke A, mohai 'i he
b. mo e c 'i he'etau hopo atu ki he ngaahi feitu'u kuo u lave ki ai 'i
'olunga?
Te u fokotu'u atu pe me'a 'oku 'iai 'e ku fakakaukau, hange kiate au ko
e Kainga 'e sio ki he feitu'u pe kolo 'e taha Matakali( ??) 'e taha ka
'oku 'elia lahi ange ia he famili. Mahalo na'a kau e Kolo ai, he'etau
lau kainga 'o pehe ko si'oku kainga mei motuu mei he vai ko Tokomeaa,
hili koia 'oku 'ikai ha felave'i toto, kae felave'i nofo pe.
hoko atu e poolave pea 'oku kei fakaafe'i atu ai pe ha taha.
takamuli.
---------------------
| Famili |
| Kainga |
| Fale 'oeHuo'eiki | Fale 'oe Tu'i |
| KOLO/MATAKALI | SIASI | PULE'ANGA/FONUA | NGAAHI KAUNGAME'A |
Loke, fakasio atu 'a MV Tokomea pe 'oku mo'ui koaa ke
fakakohukohu mai mei he hono muifonua he tepile ko eni. |
Nau ko e MV Lofanga eni kuo toho 'e he 'eikivaka ko eni ki 'uta. 'Oku ou lau ne toki hopoki pe ka ko eni ia kuo toe toho, te'eki keu sio he vaka misini vaivai 'oku pehe'i fau. |
masi'i Loke mo Nau ,
Ongo tangata mo kataki pe kuo fu'u lahi pe 'ae tautahi , pea kuo lele mai 'ae ongosia , pea kuo pau ke fai hano Linoaki kae toki fai ha foki ki tahi , mo'oni pe 'a Fakapulia ,fa'ahinga pulu ke 'ano hapo pe ke kaivao eee he! he !
Na'e tau 'eke hifo 'e he tangata Fiji ko Naurivou ki loto'ana kia Jiulua , na'a lelei ke ta'aki 'ae tao kae fiemalie , kae sio mata'ilaione hake pe tangane mo ne pehe hake " tuku pe tao kene pukepuke hoku mafu telia na'a ku mate ", Loke koe fu'u teta'o 'eni 'oku ne kei pukepuke pe hoku mafu telia na'a ku mate , neongo kuo lami 'e sio ia, ka 'oku ou tokoto atu pe meihe poho 'o siosio atu , fakafeta'i 'ofa moe lotu, MVTokomea |
Kataki Takamuli, 'oku 'ikai foki koho'o fehu'ii 'au 'eni, kuou he mama'o au meiho'o fehu'ii,he koho'o fehu'i foki 'a'au KOE HA 'AE 'ULUMOTU'A ETC
Mahalo koe fo’i Vili Fangupo ‘eni ia , kae tuku atu pe Sami ee fangongo talanoa he matu’a , hange koe ohi ‘ae lea ‘ulumotu’a meihe lea “TU “ he lotu faka’otua mu’a , tatau moe lea ‘OTUA. Pea ‘i hono faka’auha ‘ae lotu ‘otuamu’a pea mole ai pe mo honau ngaahi tu’ungafale ,na’a toe foki mai koaa ‘ae fanga taula tevolo ‘o huluni holo he lotu fakakalisitiane . Koe TU koe ‘ulu ia , pea koe tokotaha ia ‘oku ‘o’ona ‘ae langilangi moe fakangeingeia he pule fakataula tokua ,
‘Ihe hake mai ‘ae lotu ,pea fakamoui ‘ae lea “Tu “ ‘e Molitoni ke fakamahino’i koe pule mo mafai lahi he nofo fakataula ‘one fakamoui he ‘ene liliu lea ‘o tatau he Tohitabu moe Himi ke kei pukepuke ‘ae lotu fakataula , ‘one ui ‘ae kau faifekau koe kau TAULA ‘EIKI
Koe LEA TU ‘oku ngaue lahi ‘aki hange ko ‘eni *TU koau Paula , *Ko hai TU tene fakamavae’i au moe ‘ofa ‘a Kalasi *TU ‘oku fa’a ‘a’ahi mai ,’ae ‘Eiki hono temipale *TU ‘oku lau ‘ae lelei ‘oe langi *TU ne ‘iai ha ui mu’a , ui meihe lotoafi *TU ‘oku ai ha tokotaha (634)
Koe lea TU ‘oku capital letter hono ngaue’aki ‘e Molitoni ,pea ‘oku mahino koha huafa Lotu fakataula he tu’unga ‘oe nofo fakaTonga , pea neongo kuo mole ‘ae tefito’i lea TU ka ‘oku kei tu’u loto pe ‘o moui he ngaahi tu’ungafale he nofo fakatonga he famili lolotonga ni hange koe TUonga’ane, TUofafine, TU’asina, ‘ilamuTU
Sami ! koe feinga pe ke fai mo hu mai 'ae kau tama lotu Taula eee, pea telia na'a pehe 'e Loke mo Nau 'oku fai ha toho 'uta 'aupito ka koe fa'ahinga lokomotive tisolo foki eee
Fakamolemole Takamuli na'a kuo fai ha uiui tevolo atu ia ,
Malo
MV Tokomea |
Hefa, tatau moe haa ho'o humai, ke fai hano fanguna e kau "Taula, ke nau makapekape hake aa,,, Hefa ma'a lahi , pea taau pe ia mo Koe masi'i he mahino pe 'oku kei "mapunopuna " e 'ae Vai-Ko-Tokomea"...
'ofa atu kihe faka'osinga 'oe uike,,
sami.
sami.
On Behalf Of siosaia lutui
Ihe hake mai ‘ae lotu ,pea fakamoui ‘ae lea “Tu “ ‘e Molitoni ke fakamahino’i koe pule mo mafai lahi he nofo fakataula ‘one fakamoui he ‘ene liliu lea ‘o tatau he Tohitabu moe Himi ke kei pukepuke ‘ae lotu fakataula , ‘one ui ‘ae kau faifekau koe kau TAULA ‘EIKI
Koe LEA TU ‘oku ngaue lahi ‘aki hange ko ‘eni
*TU koau Paula ,
*Ko hai TU tene fakamavae’i au moe ‘ofa ‘a Kalasi
*TU ‘oku fa’a ‘a’ahi mai ,’ae ‘Eiki hono temipale
*TU ‘oku lau ‘ae lelei ‘oe langi
*TU ne ‘iai ha ui mu’a , ui meihe lotoafi
*TU ‘oku ai ha tokotaha (634)
Koe lea TU ‘oku capital letter hono ngaue’aki ‘e Molitoni ,pea ‘oku mahino koha huafa Lotu fakataula he tu’unga ‘oe nofo fakaTonga , pea neongo kuo mole ‘ae tefito’i lea TU ka ‘oku kei tu’u loto pe ‘o moui he ngaahi tu’ungafale he nofo fakatonga he famili lolotonga ni hange koe TUonga’ane, TUofafine, TU’asina, ‘ilamuTU
--------------------------------------------------------------Malo Mv Tokomea,Óku mahino leva kiate au é fai ápasia hono ueí e tuúnga úlumotuá ó hange ko ia ne u kole ke faoí ki he nofo á e Kolo , fonua mo e lotu. Ko e fakakoloa ena ke ne taófi á e áiái noía e fkúhingaa, pea ke fkmamafa fe'unga kinautolu óku í he laakanga koia. Peheange mai é malava e Úlumotu'a mo hono úhinga, pehe ki hono ngaahi naunau fakatolonga ke ngaue ákí í he kolo mo e fonua , pehe ki he lotuu., hange ko ia ne hohaási áki kimoutoluu.kei hu loto kolo pe hoómou fktalanoa , teéki maninia.takamuli
On Behalf Of siosaia lutui
Ihe hake mai ‘ae lotu ,pea fakamoui ‘ae lea “Tu “ ‘e Molitoni ke fakamahino’i koe pule mo mafai lahi he nofo fakataula ‘one fakamoui he ‘ene liliu lea ‘o tatau he Tohitabu moe Himi ke kei pukepuke ‘ae lotu fakataula , ‘one ui ‘ae kau faifekau koe kau TAULA ‘EIKIKoe LEA TU ‘oku ngaue lahi ‘aki hange ko ‘eni
*TU koau Paula ,
*Ko hai TU tene fakamavae’i au moe ‘ofa ‘a Kalasi
*TU ‘oku fa’a ‘a’ahi mai ,’ae ‘Eiki hono temipale
*TU ‘oku lau ‘ae lelei ‘oe langi
*TU ne ‘iai ha ui mu’a , ui meihe lotoafi
*TU ‘oku ai ha tokotaha (634)
Koe lea TU ‘oku capital letter hono ngaue’aki ‘e Molitoni ,pea ‘oku mahino koha huafa Lotu fakataula he tu’unga ‘oe nofo fakaTonga , pea neongo kuo mole ‘ae tefito’i lea TU ka ‘oku kei tu’u loto pe ‘o moui he ngaahi tu’ungafale he nofo fakatonga he famili lolotonga ni hange koe TUonga’ane, TUofafine, TU’asina, ‘ilamuTU