ETA UUDISED 12.02.96
VMP...@vm1.vm.ee
lo~puni
ETA-36 09.02.96 KO.PO Riigiduuma rakendab karmimat
poliitikat venelaste o~igusi rikkuvate
ETA-35 09.02.96 MA.PO Eestis on erastatud u"le poole riigi-
ja munitsipaalomandis olevast
ETA-45 09.02.96 KO.PO Valitsus kinnitas 1996. aasta
riigivara erastamisprogrammi
ETA-73 09.02.96 MA.PO Kadriorgu kavandatakse
mitmekorruselist kaubanduskeskust
ETA-65 09.02.96 KO.PO Staabiko~nelustel Bonnis arutati
Saksamaa ja Eesti
ETA-78 09.02.96 KO.PO Rahvuskultuuri Fondi juurde
moodustatakse ESTO allfond
ETA-47 09.02.96 KO.PO Juulilepete ratifitseerimiskirjade
vahetamine viibis Vene poole
ETA-50 09.02.96 MA.PO Tallinna uus pru"gima"gi tuleb Maardu
fosforiidikarja"a"ri alale
ETA-43 09.02.96 KO.PO Valitsus ei pea Eesti Panga
kontrollimisotsuse vastuvo~tmist
ETA-33 09.02.96 KO.PO Valitsus tegi kaks suuremat
rahaeraldust
ETA-39 09.02.96 KO.PO Reformierakonna
tulumaksuseaduseelno~u saatus selgub Riigikogus
ETA-11 09.02.96 KO.PO Suurlinnade juhid arutavad kohalike
omavalitsuste
ETA-20 09.02.96 KU.EE Mu"u"gile tuleb uus ajakiri "Tehnika"
ETA-53 09.02.96 KO.PO Valitsus ei poolda ettevo~tete
tulumaksust vabastamist
ETA-56 09.01.96 KO.SE Valitsus ei toeta Arvo Junti esitatud
haldusjaotuse muutmise eelno~u
ETA-17 10.02.96. MA.ET "Estonian Airi" uus "Boeing" jo~udis
Tallinnasse
ETA-5 10.02.96. KR.PO Valitsus avaldab su"gavat kaastunnet
ETA-6 10.02.96. KR.PO No~upidamine seoses haiglatulekahjuga
ETA-22 10.02.96. KO.PO Presidendi kaastundeavaldus
ETA-1 10.02.96. BALTPAT-i va"ljao~ppe eest hakkab vastutama
Norra kolonel
ETA-2 10.02.96. KO.PO Adazhis lo~ppesid BALTPAT-i
u"hiso~ppused
ETA-13 11.02.96. KO.PO Rahandusametnikud so~idavad USA-sse
praktikale
ETA-26 11.02.96. MA.RA Hoiupank hakkab pakkuma Telepanga
uut versiooni
ETA-14 11.02.96. KR.PO Uurijad ja eksperdid pa"a"sesid
psu"hhiaatriahaigla po~lenud hoonet u"le
ETA-15 11.02.96. KR.PO Tallinna Psu"hhiaatriahaigla
po~lengus hukkus kaheksa patsienti
ETA-9 11.02.96. KO.PO Esmaspa"eval algab Riigikogu III
istungja"rgu 5. to"o"na"dal
ETA-19 11.02.96. KO.PO Valitsus hakkab arutama Rottermani
soolalao u"leandmist
ETA-76 09.02.96 KO.PO BaltPati esimene u"hiso~ppus jo~udis eduka
lo~puni
ADA I-TALLINN, 9. veebruar. La"tis Adazhis lo~ppes ta"na/reedel
esimene Balti riikide rahvuslike jalava"ekompaniide u"hiso~ppus.
Kokku osales o~ppustel 692 inimest.
Kaks na"dalat kestnud o~ppusega lo~petati BaltPati ettevalmistus
u"ldlahingulise va"ljao~ppe osas. Sellele ja"rgneb spetsiifiline
rahuvalvealane ettevalmitus.
U"hiso~ppuse pidulikul lo~petamisel osalenud Eesti kaitseminister
Andrus O"o"vel u"tles ETAle, et Eesti on BaltPati mo"o"dunud
aasta jooksul tehtud to"o"ga va"ga rahul. O"o"veli so~nul na"itas
pataljon end va"ga heast ku"ljest.
"Palju to"o"d on tehtud, kuid palju on veel teha," so~nas
O"o"vel.
Erinevate spetsialistide arvates on meeste ettevalmistus hea,
u"tles ETAle BaltPati u"lem Alar Laaneman.
Aprillis saab pataljon ka"tte oma relvastuse. Ka"situlirelvad -
pu"stolid, automaadid ja kuulipildujad tulevad USA-st, Rootsist
saadakse Carl-Gustav-kranaadiheitjaid. Riietusvarustus on pa"rit
samuti USA-st.
Balti rahuvalvepataljoni lo~plik ettevalmistus lo~peb 1997. aasta
oktoobris. Eesti 124-liimeline rahuvalvekompanii la"heb esialgse
kava kohaselt esimesele missioonile ta"ies koosseisus selle aasta
oktoobris, mil so~idetakse Norra pataljoni koosseisus Liibanoni.
Lo~ppenud o~ppuse raames pidasid rahuvalvajad maha mitmed
vo~istlused. Ko~ik osavo~tnud kompaniid olid heal tasemel,
parimad olid aga Eesti mehed. Reedel autasustas meeste
va"ljao~ppe eest vastutav Briti kuningliku merejalava"e
kolonelleitnant Allan Thomson Eesti kompanii esimese ru"hma
esimest jagu esimese koha eest.
"Kuni Euroopas on kriisikoldeid, on vaja ka mehi, kes la"hevad
neid likvideerima," u"tles O"o"vel.
Eesti rahuvalvajad jo~uavad koju laupa"eval.
ETA rk.MM
ETA-36 09.02.96 KO.PO Riigiduuma rakendab karmimat poliitikat
venelaste o~igusi rikkuvate maade suhtes
MOSKVA, 9. veebruar (ITAR-TASS-ETA). Venemaa Riigiduuma SRU"
riikide ja kaasmaalastega sidemete pidamise komisjon kavatseb
vo~tta senisest ja"igema positsiooni nende endise No~ukogude
Liidu vabariikide suhtes, kus rikutakse venekeelse elanikkonna
o~igusi, teatas pressikonverentsil komisjoni aseesimees Mihhail
Vakulenko.
Pressikonverents oli pu"hendatud inimo~iguste rikkumise faktidele
Eestis.
Mo"o"dunud aasta ma"rtsis vo~ttis Riigiduuma vastu ma"a"ruse
venekeelse elanikkonna diskrimineerimisest Eestis ning tegi
ettepaneku kehtestada selle riigi suhtes majandussanktsioonid,
meenutas Vakulenko.
"Sellest ajast saadik ei ole suhtumine venelastesse muutunud,
tunnistust sellest annab ja"rjekorras kolmas Vene kodaniku Pjotr
Rozhoki ebaseaduslik Eestist va"ljasaatmine veebruaris," u"tles
Vakulenko.
Venemaa va"lisministeerium on korduvalt juhtinud ta"helepanu
Eesti vo~imude seadusi eiravale tegevusele Eesti vene kogukonna
u"he liidri Pjotr Rozhoki suhtes. Ka ja"rjekorras kolmanda
va"ljasaatmise puhul ja"i ta"helepanuta Vene poole ametlik palve
pikendada Rozhoki viisa kehtivuse aega.
"Me jagame ta"ielikult Venemaa va"lisministeeriumi seisukohta,
et poliitilise tagapo~hjaga Pjotr Rozhoki ku"simuse puhul on
tegemist varjamatu Venemaa-vastase aktsiooniga," ro~hutas
Vakulenko.
Pjotr Rozhok selgitas pressikonverentsil, et esimest korda saadeti
ta Eestist va"lja 1995. aasta ma"rtsis ning sellest ajast saadik
taotleb ta kohtu korras seni edutult va"ljasaatmisotsuse
tu"histamist.
Rozhoki so~nul puuduvad igasugused dokumentaalsed
to~endusmaterjalid tema justkui po~hiseadusevastase tegevuse
suhtes Eesti territooriumil ning neid ei ole esitatud ka Eesti
kohtule.
Tema kohtuasja la"bivaatamine 1. veebruaril Tallinnas na"itab,
et riiklike huvide kaitsmise etteka"a"ndel luuakse "o~iguslik"
baas poliitiliselt aktiivsete venekeelsete Eesti elanikega
arveteklaarimiseks, teatas Rozhok.
ITAR-TASS-ETA lu.MM
ETA-35 09.02.96 MA.PO Eestis on erastatud u"le poole riigi- ja
munitsipaalomandis olevast elamufondist
TALLINN, 9. veebruar. 1. veebruari seisuga oli Eestis riigi- ja
munitsipaalomandis olevatest eluruumide arvust erastatud 54,2
protsenti.
Tallinnas on erastatud 62,5 protsenti riigi- ja
munitsipaalomandis olevast elamufondist. Maakondadest on
erastamisele kuuluvast elamufondist ko~ige rohkem erastatud
eluruume Po~lvamaal - 95,2 protsenti ja Ja"rvamaal - 90,6
protsenti. Tartumaal on erastatud 52,3 protsenti ja Pa"rnumaal
65,9 protsenti erastamisele kuuluvast elamufondist. Ida-Virumaal
on seevastu erastatud vaid 27,5 protsenti elamufondist.
Eestis on registritesse registreeritud elamu- ja korteriu"histuid
kokku 1.722, sealhulgas korteriu"histuid 1.349 ja elamuu"histuid
373.
ETA cc.MM
ETA-45 09.02.96 KO.PO Valitsus kinnitas 1996. aasta riigivara
erastamisprogrammi
TALLINN, 9. veebruar. Valitsus kinnitas neljapa"eval 1996. aasta
riigivara erastamisprogrammi, u"tles pressikonverentsil valitsuse
pressino~unik Maarika Saarna-Siimann.
Dokumendis on loetletud erastamise eesma"rgid, po~hilised
erastamisviisid ning prioriteetsed erastamisvaldkonnad, milleks
on infrastruktuuride ja tootmiseks vajaliku maa erastamine.
Nimekirjas on eraldi va"lja toodud loomuliku monopoli tunnustega
ettevo~tted ja nende erastamiseks ettevalmistamine. Need
ettevo~tted on Eesti Energia, Eesti Po~levkivi, Eesti Raudtee,
Tallinna Sadam ning Eesti Telekomi osalusega ettevo~tted vo~i
Eesti telekomi tu"tarfirmad.
Nimetatud ettevo~tete erastamine ja"tkub vastavalt
erastamiskavale, mille majandusministeerium ning teede- ja
sideministeerium peavad ette valmistama ja esitama valitsusele
kinnitamiseks hiljemalt 1. juuliks.
Majandusminister Andres Lipstoki so~nul on praeguseks ja"a"nud
erastada suured ja riigile olulised objektid ning seepa"rast ei
ole niivo~rd oluline erastamise tempo, vaid erastamise kvaliteet.
Sel aastal ja"tkub ka loomuliku monopoli tunnusteta ettevo~tete
erastamine aktsiate mu"u"gi teel. Need ettevo~tted on Kiviter,
Eesti Merelaevandus, Estonian Air, Eesti Kindlustus, Estimpex ja
Silmet.
Silmeti puhul on eraldi ma"rgitud, et va"hemalt 35 protsenti
aktsiatest ja"a"b riigi omandusse, enne erastamist tuleb
va"listada Silmeti varade hulgast ja"a"tmehoidla ning enne
erastamist tuleb kaaluda ettevo~tte sotsiaalse ta"htsusega varade
munitsipaliseerimist.
Samas nimekirjas on ka Liviko ja Emex, mille puhul on ko~igepealt
kavas mu"u"a 5-10 protsenti aktsiatest avaliku mu"u"gi teel, et
ma"a"rata aktsiate turuhinda ning ja"tkata seeja"rel aktsiate
mu"u"ki va"a"rtpaberiturul.
Mitmete ettevo~tete riigile kuuluvate va"hemusaktsiate mu"u"ki
on kavas korraldada avaliku enampakkumise teel. Nendeks
ettevo~teteks on Eesti Tubakas (riigi osalus 33 protsenti), Eesti
Gaas (39 protsenti), Tarmeko (33,4 protsenti) ja Rakvere
Lihakombinaat (29 protsenti), Kalev (45 protsenti) ja
Mo"o"blimaja (49 preotsenti).
Ja"tkub ka riigi poolt rendile antud varade erastamine. Selles
nimekirjas on kaheksa Eesti eri paigus asuva Eesti
Po~llumajandustehnika osakonna, Tallinna Raamatutru"kikoja,
tru"kikoja "U"hiselu", Eesti Raamatukaubastu, Tallinna
Kalakombinaadi, Jo~geva Piimato"o"stuse, Eesti Metsato"o"stuse
KPV, Teaduste Akadeemia Autopargi ja Teaduste Akadeemia
Katsetehase renditud varad.
Erastamisprogrammis on ka ma"rgitud, et keskkonnaohtlike
objektide erastamine tuleb kindlasti la"bi viia koosto"o"s
keskkonnaministeeriumiga. Programm sa"testab ka EVP-de kasutamise
ulatuse erinevate objektide puhul, samuti erastamisel
kehtestatavate lisatingimuste u"ldpo~himo~tted ja
majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise o~igustatud
subjektide ring on kitsendatud.
ETA tu".MM
ETA-73 09.02.96 MA.PO Kadriorgu kavandatakse mitmekorruselist
kaubanduskeskust
TALLINN, 9. veebruar. Kalle Ro~o~muse arhitektuuribu"roos valmis
hiljuti endise Musta Luige kohvikust u"mberehitatava
mitmekorruselise kaubanduskeskuse projekt, teatati ETA-le
Kadrioru Seltsist.
Ko~nealune projekt on tekitanud muinsuskaitsjate ja
arhitektuuriloolaste seas palju poleemikat. Ajaloolaste arvates
ei sobi see Kadriorgu ei linnaajalooliselt ega
arhitektuuriliselt.
Kadrioru Seltsi eestvo~ttel toimub teisipa"eval, 13. veebruaril
kell 15 A.H. Tammsaare majamuuseumis arutelu teemal "Kas Kadrioru
kohviku asemele kavandatav kaubanduskeskus sobib Kadriorgu?"
Kadrioru Selts kutsub ko~iki linlasi, eriti Kadrioru elanikke
avaldama 13. veebruaril arvamust plaanitsetava kaubanduskeskuse
kohta.
ETA cc.MM
ETA-65 09.02.96 KO.PO Staabiko~nelustel Bonnis arutati Saksamaa
ja Eesti kaitsejo~udude koosto"o"d
TALLINN, 9. veebruar. Eesti kaitsejo~udude ja kaitseministeeriumi
delegatsioon osales 7. - 8. veebruaril Bonnis staabiko~nelustel,
kus oli arutusel kaheaastane Eesti ja Saksamaa kaitsjo~udude
vaheline koosto"o"programm.
Eesti delegatsiooni koosseisu kuulus ka Kaitsejo~udude peastaabi
u"lema kohuseta"itja kolonel Vello Loemaa.
Pooled arutasid Eesti osalemist rahvusvahelistes
kaitseorganisatsioonides, praegust ja tulevast kaitsealast
koosto"o"d ning olukorda Eesti ja Saksa kaitsejo~ududes.
Aasta tagasi ka"ivitunud programmi raames on Eesti osalenud
mitmel kursusel ning seminaril. Kaitsejo~udude peastaapi no~ustab
kaks Saksa no~unikku.
Vo~imaldamaks Eesti kaitseva"elastel edasist o~ppimist Saksa
so~java"eakadeemiates, algasid 1. veebruaril Saksa poolt
korraldatud kuuekuulised keelekursused riigikaitse akadeemias.
Praegu o~pib Saksamaal 15 Eesti kaitseva"elast.
Eesti delegatsioon saabub tagasi Tallinna ta"na/reede o~htul.
ETA cs.MM
ETA-78 09.02.96 KO.PO Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatakse
ESTO allfond
TALLINN, 9. veebruar. Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas
ja Tallinna linnapea Jaak Tamm kirjutavad homme/laupa"eval kell
16.30 Tallinna Raekojas toimuval pidulikul tseremoonial alla ESTO
allfondi asutamislepingule.
Fondi algkapital on 100.00 krooni. Tallinna linnavalitsus tahab
allfondi asutamisega algatada rahakogumist ESTO u"rituste
la"biviimiseks, teatas Raepress.
ETA MM
ETA-47 09.02.96 KO.PO Juulilepete ratifitseerimiskirjade
vahetamine viibis Vene poole eriarvamuse to~ttu vormistuse osas
TALLINN, 9. veebruar. Va"lisminister Siim Kallas kirjutab
ta"anses/reedeses "Postimehes", et pa"ev enne kavandatud
ratifitseerimiskirjade vahetamist teatas Vene saatkond "oma
mitteno~ustumisest vormistusku"simustega selle protseduuri
juures".
Ratifitseerimsikirjade vahetamine pidi algselt toimuma 2.
veebruaril kell 13 Eesti va"lisministeeriumis, kuid lu"kkus edasi
ja leidis aset samal pa"eval kell 16.30 Kadriorus.
Edasilu"kkamise po~hjusi siis ei selgitatud.
Kallas kirjutab, et 2. veebruari hommikul oodati
va"lisministeeriumis pingeliselt Vene saatkonna vastust, millest
so~ltus, kas juulilepete ratifitseerimiskirjade vahetamine u"ldse
toimub vo~i mitte.
Va"lisminister ma"rgib "Postimehe" arvamusku"ljel ilmunud
artiklis, et Venemaal oli ratifitseerimiskirjade vahetamise
a"raja"a"mise korral vo~imalus ajada u"rituse nurjumine Eesti
valitsuse kaela.
Kallase so~nul kahtlustas va"lisministeerium u"hel hetkel
Venemaad u"rituse teadliku nurjamise kavatsuses.
Artikli lo~pus to~deb Kallas siiski, et "vo~ib olla oleme liiga
pinges ja na"eme ko~ikjal tonte."
Ratifitseerimsikirjade vahetus toimus, nendib Kallas ja avaldab
arvamust, et olukord Eesti-Vene suhetes on ettevaatlikult
lootustandev.
ETA pt.MM
ETA-50 09.02.96 MA.PO Tallinna uus pru"gima"gi tuleb Maardu
fosforiidikarja"a"ri alale
TALLINN, 9. veebruar. Tallinna linnavolikogu langetas
eile/neljapa"eval otsuse rajada Tallinna uus pru"gima"gi
Jo~ela"htme valda ammendunud Maardu fosforiidikarja"a"ri alale
ja ja"tta va"hemalt 51 protsenti pru"gilast munitsipaalomandisse.
U"htlasi moodustatakse linnavolikogu ja valitsuse esindajatest
pru"gila rajamise ja"relevalveno~ukogu, teatas ETAle
linnavolikogu pressiesindaja.
Tallinna linnavalitsuse keskkonnaameti juhataja Aap Mumme
ro~hutas eilse linnavolikogu otsuse ta"htsust. Linnaeelarve
avanemisega on vo~imalik la"hiaastatel korraldada rahvusvahelisi
investeerijate konkursse, sest 49 protsenti vajalikest summadest
tuleb ta"ita erainvesteeringutega.
Mumme so~nul alustatakse sel aastal pru"gila projekteerimisega
ning esimeses ja"rjekorras kuulutatakse va"lja vo~istupakkumine
projekteerija leidmiseks. Plaanide kohaselt kestab
projekteerimine kaks aastat ja projekteerimise kulud on ligikaudu
10-12 miljonit krooni.
Pru"gila ehituse esimene etapp ho~lmab viit hektarit, mis
esialgsete majanduslikutasuvuse uuringute ja"rgi na"eb ette
laienemise ja"rgmise sajandi 30.-40. aastateks 30-35 hektari
peale, kuigi praeguses projekteerimis- ja ehitusstaadiumis peaks
saama viiele hektarile pru"gi ladustada 2000. aastal, kinnitas
Mumme.
Mumme arvamus on, et uue pru"gila eluiga peaks olema 50-70 aasta
vahel, sest ta"pselt ei ole vo~imalik pru"gimahtu prognoosida.
Praegune Tallinna pru"gimaht on kokku umbes miljon kantmeetrit
aastas. Selle hulka on arvatud nii olmepru"gi kui ka to"o"stus-
ja ehitusja"a"tmed.
Tulevikus hakkab pru"gi kogus va"henema ehitusja"a"tmete arvel,
sest ma"rtsis avatakse Kopli endises savikarja"a"ris
ehitusja"a"tmete ladustamisepaik, mis va"hendab Maardu pru"gila
mahtu umbes 50-80 kantmeetrit aastas.
Tallinna seni ainukese ametliku Pa"a"sku"la pru"gima"e
sulgemiskavad on tehtud ning neid kavasid tuleb realiseerima
hakata, u"tles Mumme ETAle.
ETA mk.MM
ETA-43 09.02.96 KO.PO Valitsus ei pea Eesti Panga
kontrollimisotsuse vastuvo~tmist vajalikuks
TALLINN, 9. veebruar. Valitsus ei toeta Maarahva U"henduse
fraktsioonide poolt esitatud otsuse eelno~u, mis teeb
Riigikontrollile u"lesandeks kontrollida Eesti Panga tegevust
aastatel 1993-1995.
Valitsuse pressiesindaja so~nul on Riigikontrollil ka praegu
vo~imalus keskpanga kontrollimiseks ning selleks pole vaja vastu
vo~tta Riigikogu spetsiaalset otsust.
Maarahva Erakonna ja Po~llumeeste Kogu fraktsiooni, Maaliidu
fraktsiooni ning Pensiona"ride ja Perede fraktsiooni poolt
algatatud otsuseprojekti kohaselt pidi Riigikontrolli kontroll
Eesti Pangas toimuma 1996. aasta esimesel poolaastal. Kontrolli
tulemustest pidi Riigikontroll teavitama ka Riigikogu rikkumata
pangasaladuse hoidmise no~udeid.
Eelno~u algatajad viitavad seletuskirjas Eesti Panga seaduse 31.
paragrahvile, mille kohaselt lisaks iga-aastasele
audiitorkontrollile otsustab panga tegevuse kontrolli ka
Riigikogu.
Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann on ETA-le o"elnud,
et eelno~usid, mille puhul ei tarvitse valitsuskoalitsiooni sees
olla u"ksmeelt, ei tohiks koalitsioonipartnerid esitada
menetlusse ilma eelneva koosko~lastuseta valitsusliidu sees.
ETA kk.MM
ETA-33 09.02.96 KO.PO Valitsus tegi kaks suuremat rahaeraldust
TALLINN, 9. veebruar. Valitsus otsustas neljapa"eval eraldada
siseministeeriumile 4,7 miljonit krooni, mis on vajalik Tartu
Politsiprefektuuri struktuuriu"ksuste u"mberasumiseks
o~igusja"rgsetele omanikele tagastatud hoonetest, u"tles
pressikonverentsil valitsuse pressino~unik Maarika
Saarna-Siimann.
Valitsus no~ustus po~himo~tteliselt ka keskkonnaministeeriumi ja
rahandusministeeriumi ettepanekuga eraldada Eesti
Erastamisagentuurile 4,8 miljonit krooni, mis la"heb RAS Silmeti
ja"a"tmehoidla avariiohtlikkuse va"hendamiseks.
Ja"a"tmehoidla ja mere vahele on kavas rajada ta"iendavad
rannakindlustused. See summa on mo~eldud tagastatava eraldisena
ning enne raha lo~plikku va"ljaandmist tuleb veel ta"psustada,
kes ja kuidas selle summaga opereerib.
Mo~lemad rahaeraldised saadakse valitsuse reservfondi
erastamisest laekunud tuludest.
ETA tu".MM
ETA-39 09.02.96 KO.PO Reformierakonna tulumaksuseaduseelno~u
saatus selgub Riigikogus
TALLINN, 9. veebruar. Kuigi valitsus andis Reformierakonna poolt
esitatud tulumaksuseaduse eelno~ule, mis vabastaks ettevo~tluse
tulud maksudest, eitava hinnangu, otsustatakse selle edasine
saatus Riigikogus. Reformierakonna jaoks on eelno~us olevate
seisukohtade elluviimine po~himo~ttelise ta"htsusega ku"simus.
Neljapa"eval alustasid Reformierakonna ja KMU" saadikuru"hmade
esindused diskussiooni, et arutada tulumaksuseaduse eelno~uga
seotud probleemistikku ning leida vo~imalikku kompromisse.
Valitsuse istungil ei leidnud Reformierakonna eelno~u ha"a"ltega
7:5 toetust. Eelno~u vastu olid kohalolnud KMU" ministrid.
Lisaks valitsuskoalitsiooni sees toimuvatele diskussioonidele
hakkab antud eelno~u ja"rgmisel na"dalal arutama ka Riigikogu
rahanduskomisjon.
Juhtivkomisjonid saavad eelno~ude puhul, mille esitajateks on kas
Riigikogu fraktsioonid, komisjonid vo~i liikmed, hakata oma
seisukohta kujundama alles pa"rast seda, kui on teada valitsuse
hinnang. Pa"rast valitsuse seisukoha laekumist peab komisjon u"he
to"o"na"dala jooksul esitama Riigikogu juhatusele omapoolse
ettepaneku eelno~u edasise menetlemise ka"igu kohta.
Reformierakonda kuuluv sotsiaalminister Toomas Vilosius u"tles
ETA- le, et ta ei na"e midagi traagilist selles, et
Reformierakonna eelno~u valitsuses esialgu heakskiitu ei leidnud.
Eelno~u on parlamendis ja alanud on demokraatlikule u"hiskonnale
iseloomulik poliitiline diskussioon, mille ka"igus hakatakse
vastastikku seisukohti selgitama.
"Pole olemas absoluutsed to~desid ega ainuvo~imalikke lahendusi
ning eelno~ud muutuvad enamasti ka menetlemise ka"igus," to~des
Vilosius.
Reformierakonna fraktsiooni liige Aarne Veedla u"tles ETA-le, et
Reformierakonna jaoks on ettevo~tluse tulumaksust vabastamine ka
koalitsioonileppe realiseerimine.
"Reformierakond on eelno~u ha"sti la"bi to"o"tanud ja pikalt ette
valmistanud, kasutades selleks va"ljapaistvaid eksperte," u"tles
Veedla.
Tema so~nul on ku"simus ka informeerituses, kuna antud eelno~ust
on paljud liialt primitiivselt aru saanud. Eelno~u edasine
menetlemine on seotud juba alanud 1997. aasta riigieelarve
va"ljato"o"tamisega, et tagada selle tasakaal, lisas Veedla.
ETA kk.MM
ETA-11 09.02.96 KO.PO Suurlinnade juhid arutavad kohalike
omavalitsuste detsentraliseerimist
TALLINN, 9. veebruar. Tallinnas Haldusjuhtimise Instituudis algas
ta"na/reedel rahvusvaheline seminar "Kohalike omavalitsuste
detsentraliseerimisest suurlinnas", kus arutatakse suurlinnade
omavalitsuste detsentraliseerimise o~iguslikke, poliitilisi ja
majanduslikke ku"simusi ning Tallinna edasise arengu mudelit.
Seminaril osalevad delegatsioonid Helsingist, Oslost,
Kopenhaagenist, Ottawast, Berliinist, Riiast, Vilniusest,
Amsterdamist, Stockholmist ja Eesti suurematest linnadest.
Seminari avas Tallinna linnapea Jaak Tamm.
Homme/Laupa"eval kell 14 korraldab Tallinna linnapea seminarist
osavo~tjatele Raekojas piduliku vastuvo~tu.
ETA lt.MM
ETA-20 09.02.96 KU.EE Mu"u"gile tuleb uus ajakiri "Tehnika"
TALLINN, 9. veebrauar. Esmaspa"eval jo~uab mu"u"gile uus ajakiri
"Tehnika". Ajakiri ilmub eesti ja vene keeles ning pakub
mitmeku"lgset informatsiooni tehnikamaailmas toimuvast.
Ajakirja peatoimetaja on Margus-Hans Kuuse. Ajakirja
kaasto"o"liste hulka kuuluvad maailma tehnikaajakirjnduse tuntud
nimed Martin Holmes ja Alan Cathcart. Kirjasaatjaid on
Saksamaalt, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Jaapanist,
Rootsist, Soomest, Venemaalt, USA-st ja Hollandist.
Margus-Hans Kuuse u"tleb juhtkirjas, et ajakiri "Tehnika" on
mo~eldud ko~igile, kes suudavad vaimustada mehhanismi kokkupaneku
ta"psusest ja teravmeelsest ideest selle sisemuses.
Avanumbris testib Urmas Po~ld Opel Omega Caravani, juttu tuleb
sportautost Lamborghini Cala, mootorrattana"itusest Pariisis,
Windows 95-st, laiformaatkaameratest, kiirusrekorditest maismaal
ja paljust muust.
Ajakiri "Tehnika" ilmub va"rvitru"kis ning u"ksiknumber maksab
35 krooni. Ajakirja maht on sada leheku"lge.
ETA cs.MM
ETA-53 09.02.96 KO.PO Valitsus ei poolda ettevo~tete tulumaksust
vabastamist
TALLINN, 9. veebruar. Valitsus otsustas neljapa"eval mitte
toetada Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud
tulumaksuseaduse eelno~ud, mis na"eb ette ettevo~tete tulumaksust
vabastamist, u"tles pressikonverentsil valitsuse pressino~unik
Maarika Saarna-Siimann.
Otsuse poolt ha"a"letas viis Reformierakonna ministrit, seitse
ministrit olid vastu ja Reformierakonna haridusminister Jaak
Aaviksoo ja"i erapooletuks.
Rahandusminister Mart Opmann tegi ettepaneku vo~tta selle
ku"simuse arutamisel aeg maha ja anda eelno~u eksperthinnangu
saamiseks OECD peakorteris Pariisis tegutsevale niinimetatud
kuuendale komisjonile. Selle komisjoni ka"sutuses on ko~ige
ta"iuslikum andmebaas erinevate riikide maksusu"steemide kohta
ja sealt saadav hinnang oleks loodetavasti u"ks autoriteetsemaid.
Saarna-Siimanni so~nul on Koonderakonna ja peaminister Tiit Va"hi
avaldanud nimetatud eelno~uga seoses mitmeid kahtlusi, mis
puudutavad eelko~ige riigieelarve tasakaalustatust. Erinevatel
hinnangutel ja"a"ks seaduseelno~u jo~ustumise korral
riigieelarves puudu umbes 600-900 miljonit krooni ja esialgu ei
ole Reformierakond suutnud oma koalitsioonipartneritele veenvalt
na"idata, millisest allikast see puuduja"a"v raha leitakse.
Saarna-Siimann ma"rkis siiski, et eilne arutelu
koalitsioonipartnerite vahel oli rahulik ja konstruktiivne ning
arutelu otsustati ka tulevikus ja"tkata.
Valitsus vaatas la"bi ka Reformierakonna fraktsiooni poolt
esitatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelno~u. Valitsus
tunnistas, et probleem on olemas, aga kuna mitmes selle eelno~uga
seotud asjaolud vajavad veel ta"psustamist, siis otsustati seda
ku"simust ka"sitleda uuesti teisipa"evasel istungil.
ETA tu".MM
ETA-56 09.01.96 KO.SE Valitsus ei toeta Arvo Junti esitatud
haldusjaotuse muutmise eelno~u
TALLINN, 9. veebruar. Siseministeerimis on va"ljato"o"tamisel
seaduseelno~u, mille alusel saab muuta Eesti territooriumi
haldusjaotust. Seeto~ttu ei toeta valitsus Riigikogu liikme Arvo
Junti poolt esitatud otsuse-eelno~u, mis teeb valitsusele
ettepaneku esitada sellekohane seaduseelno~u.
Riigikogu aseesimees andis oma otsuse-eelno~u parlamendi
menetlusse, po~hjendades seda vajadusega anda Pa"rnu-Jaagupi ja
Halinga valdadele vo~imalus u"hinemiseks.
Junti ma"rkis, et Pa"rnu maavalitsus andis Pa"rnu-Jaagupi ja
Halinga vallale o~iguse u"hinemiseks juba mais 1995. Mo~lemas
vallas on Junti so~nul eelto"o" liitumiseks tehtud, kuid see ei
saa toimuda seadust muutmata.
Su"giseste kohalike omavalitsuste valimiste to~ttu tuleb anda
valdade u"hinemisele kiiresti seadusandlik alus, ma"rkis Junti.
Riigikogu peaks vastava seaduse vo~tma vastu enne parlamendi
suvepuhkust, u"tles Junti.
ETA kk.MM
ETA-17 10.02.96. MA.ET "Estonian Airi" uus "Boeing" jo~udis
Tallinnasse
TALLINN, 10. veebruar. Ta"na/Laupa"eval jo~udis Seattle'ist
Tallinnasse tuliuus "Boeing 737- 500". See on "Estonian Airi" uus
o~huso~iduk ja kannab nime "Ha"marik".
Kahe "Boeingu" jaoks on ette valmistatud 16 lendurit ning praegu
o~petatakse va"lja veel kaht. Kokku piisab neist u"heksaks
ekipaazhiks.
"Boeingud" hakkavad lendama "Estonian Airi" ko~ikidel liinidel
peale Vilniuse ja Helsingi, kuhu endiselt so~idavad JAK-id.
"Ha"marik" pidi algselt Tallinna jo~udma juba mullu 22.
novembril, kuid "Boeingi" lennukitehastes u"le kahe kuu kestnud
streigi tagaja"rjel lu"kkus lennuki saabumise edasi. "Estonian
Air" oli sunnitud "Boeingu" asemel kasutama osadel lendudel
TU-sid.
Uut lennukit tutvustatakse ajakirjanikele 15. veebruaril.
"Estonian Air" liisib uue 108-kohalise ja 25-30 miljonit dollarit
maksva lennuki maailma u"helt suuremalt lennukite liisimisega
tegelevalt firmalt "International Lease Finance Corporation"
(ILFC). Lennukite igakuine liisisumma on "Estonian Airi"
peadirektori Toomas Petersoni so~nul maailmapraktikas tavalisest
u"hest protsendist tunduvalt soodsam.
Edaspidi plaanitakse lennukiparki ta"iendada kahe
va"ikelennukiga.
"Estonian Air" teenindas 1995. aastal 176.000 reisijat. Esimene
"Boeing" vedas 51,7-protsendilise ta"itumuse juures 17.629
reisijat. "Estonian Airi" lennukite u"ldine ta"itumus oli 47
protsenti.
ETA mt.cc.TM
ETA-5 10.02.96. KR.PO Valitsus avaldab su"gavat kaastunnet
TALLINN, 10. veebruar. O"o"l vastu 10. veebruari toimus Tallinna
Psu"hhiaatrihaiglas tulekahju, milles hukkus seitse ja sai
raskeid po~letushaavu seitse inimest.
Valitsus avaldab hukkunute ja kannatanute omastele su"gavat
kaastunnet, teatas ETA-le valitsuse pressino~unik Maarika Saarna-
Siimann.
ETA TM
ETA-6 10.02.96. KR.PO No~upidamine seoses haiglatulekahjuga
TALLINN, 10. veebruar. Peaminister Tiit Va"hi juhtimisel toimus
ta"na no~upidamine seoses tulekahjuga Tallinna
Psu"hhiaatriahaiglas.
Valitsuse pressino~uniku Maarika Saarna-Siimanni teatel vo~tsid
no~upidamisest osa siseminister Ma"rt Rask, sotsiaalminister
Toomas Vilosius, Pa"a"steameti peadirektor Harri Hein ja teised
ametiisikud. Kuulati a"ra Pa"a"steameti u"ksikasjalik
informatsioon traagilisest su"ndmusest.
Sotsiaalminister Toomas Vilosius teatas, et praeguseks on ko~ik
haiged paigutatud teistesse haiglatesse. Minister peab valitsust
teisipa"evasel istungil informeerima sellest, kuidas
korraldatakse haigla edasine tegutsemine.
Siseminister Ma"rt Raskile tehti ettepanek paari na"dala jooksul
esitada kava riikliku pa"a"stesu"steemi to"o" efektiivsemaks
muutmiseks, teatas ETA-le valitsuse pressino~unik Maarika
Saarna-Siimann.
ETA TM
ETA-22 10.02.96. KO.PO Presidendi kaastundeavaldus
TALLINN, 10. veebruar. Vabariigi President avaldab su"gavat
kaastunnet Tallinna Psu"hhiaatriahaigla po~lengus hukkunute
omastele.
Samas peab Vabariigi President peab oma kohuseks ta"nada Tallinna
Tuleto~rje- ja Pa"a"steametit ning selle meeskondi kustutus- ja
pa"a"steto"o"del ilmutatud vapra ning oskusliku tegutsemise eest,
teatas ETA-le Vabariigi Presidendi pressiteenistus.
ETA TM
ETA-1 10.02.96. BALTPAT-i va"ljao~ppe eest hakkab vastutama Norra
kolonel
ADA I--TALLINN, 10. veebruar. Balti rahuvalvepataljoni (BALTPAT)
so~durite va"ljao~ppe eest hakkab alates 16. veebruarist
vastutama Norra kolonel Egil Nordli.
16. veebruaril lahkub Eestist seni sel kohal to"o"tanud
Suurbritannia mereva"ejalava"e kolonel Allan Thompson.
Eile/Reedel La"tis Adazhis lo~ppenud BALTPAT-i kahena"dalase
o~ppuse lo~petamisel ta"nasid Balti riikide kaitseministrid
Thompsoni tehtud to"o" eest.
O~ppuse lo~petamisel Adazhis toimunud briifingul u"tles kolonel
Nordli, et BALTPAT-i ettevalmistus on hea. Praegu on pataljonil
puudu relvad, kuid need saabuvad aprillis. Ka"situlirelvad -
pu"stolid, automaadid ja kuulipildujad - tulevad USA-st, Rootsist
saadakse granaadiheitjad "Carl Gustav". Kolonel Egil Nordli
ro~hutas, et tegemist on kaitserelvadega.
"Rahuvalvajad ei hakka nende relvadega kunagi ru"ndama - need
relvad on mo~eldud rahu tagamiseks," u"tles kolonel Egil Nordli.
BALTPAT-i varustuse eest on hoolitsenud Taani, Soome,
Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Norra, Rootsi, Suurbritannia ja
USA.
ETA rk.TM
ETA-2 10.02.96. KO.PO Adazhis lo~ppesid BALTPAT-i u"hiso~ppused
ADA I--TALLINN, 10. veebruar. La"timaal Adazhis lo~ppes
eile/reedel esimene Balti riikide rahvuslike jalava"ekompaniide
u"hiso~ppus. Selle lo~petamisele olid saabunud kolme Balti riigi
kaitseministrid, La"ti ja Leedu kaitsejo~udude juhatajad ning
BALTPAT-i toetavate riikide esindajad.
O~ppuste lo~petamise paraadi vo~ttis vastu La"ti president Guntis
Ulmanis.
O~ppustel osales 692 so~durit. Eesti kompanii koosseisus vo~ttis
osa 107 meest. Kaks na"dalat kestnud o~ppusega lo~petati
BALTPAT-i ettevalmistus u"ldlahingulise va"ljao~ppe osas. Sellele
ja"rgneb spetsiifiline rahuvalvealane ettevalmistus.
Balti rahuvalvepataljoni lo~plik ettevalmistamine lo~peb 1997.
aasta oktoobris. Eesti 124-liikmeline rahuvalvekompanii la"heb
esialgse kava kohaselt esimesele missioonile ta"ies koosseisus
selle aasta oktoobris. Siis suundutakse Norra rahuvalvepataljoni
koosseisus Liibanoni.
U"hiso~ppuse pidulikul lo~petamisel osalenud Eesti kaitseminister
Andrus O"o"vel u"tles ETA-le, et Eesti on BALTPAT-i mo"o"dunud
aasta jooksul tehtud to"o"ga va"ga rahul. O"o"veli so~nul na"itab
BALTPAT, et kolm Balti riiki suudavad so~jalist koosto"o"d teha.
O"o"veli so~nul na"itas pataljon end va"ga heast ku"ljest.
Kaitseminister ro~hutas ETA-le antud intervjuus rahuvalve
ta"htsust Eesti jaoks: "Kuni Euroopas on kriisikoldeid, on vaja
ka mehi, kes la"hevad neid likvideerima."
Erinevate spetsialistide arvates on BALTPAT-i so~durite
ettevalmistus hea, u"tles ETA-le BALTPAT-i u"lem major Alar
Laneman. Jalava"ealast ettevalmistust hindas heaks ka alates 16.
veebruarist pataljoni va"ljao~ppe eest vastutama hakkav Norra
kolonel Egil Nordli.
Aprillis saab pataljon ka"tte oma relvastuse. Ka"situlirelvad -
pu"stolid, automaadid ja kuulipildujad - tulevad USA-st,
granaadiheitjad "Carl Gustaf" saadakse Rootsist. Kolonel Egil
Nordli ro~hutas briifingul, et tegemist on kaitserelvadega.
"Rahuvalvajad ei hakka nende relvadega kunagi ru"ndama, need
relvad on mo~eldud rahu tagamiseks," u"tles ta.
BALTPAT-i varustuse eest on hoolitsenud Taani, Soome,
Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Norra, Rootsi, Suurbritannia ja
USA.
ETA rk.TM
ETA-13 11.02.96. KO.PO Rahandusametnikud so~idavad USA-sse
praktikale
TALLINN, 11. veebruar. Ku"mme Eesti riigisektori
rahandusametnikku so~idab esmaspa"eval Ameerika U"hendriikidesse
kuuena"dalasele praktikale, et omandada kogemusi maksude eelarve,
sularahaoperatsioonide, investeeringute, kulude kontrolli,
laekumiste jaotamise, investeeringute soodustamise jms.
valdkonnas, teatas ETA-le Avatud Eesti Fond.
Pa"rast sissejuhatavat na"dalat Lexingtonis, Kentuckys so~idavad
Eesti rahandusametnikud neljaks na"dalaks Delaware, Idaho, Iowa,
Lo~una- Dakota ja Winsconsoni osariigi valitsusasutustesse
praktikale. Kokkuvo~tteid praktikumist tehakse viimasel na"dalal
Washingtonis.
Koolitusprogramm, mille eesma"rk on pakkuda teavet riigi
juhtimise kohta Ameerika U"hendriikides, algatasid 1995. aasta
kevadel USA Informatsiooniteenistus (USIA), Avatud Eesti Fond
(AEF) ning USA organisatsioon National Association of State
Auditors, Controlles and Treasures (NASACT).
Programmi raames to~lgiti eesti keelde ja kohandati kohalikele
oludele suur hulk erialaseid materjale, mida kasutati mullu
oktoobris kahel raamatupidajate seminaril Tallinnas ja Tartus.
Seminaridel olid lektoriteks USA fo"deraal- ja osariikide
valitsusasutuste juhtivad rahandusspetsialistid.
Seminaridest osalejate hulgast valiti koolitusprogrammi viimaseks
osaks - praktikumiks USA-s - konkursi alusel va"lja Toomas
Katushin (Tartu Arenduskeskus), Aule Kindsigo (Riigi Maksuamet),
Jaan Krinal (Pa"rnu Maksuamet), Aivar Nigol (Otepa"a"
linnavalitsus), Pille Porila (Tartu linnavalitsuse
rahandusosakond), Reet Reismaa (La"a"nemaa Maksuamet), Kersti
Remmel (Riigi Ta"itevamet), Uno Silberg
(Po~llumajandusministeerium), Mari Tiitus (Lasnama"e linnaosa
valitsus) ja U"lle Ta"nav (Saare maavalitsuse rahandusosakond).
Rahandusametnikud naasevad Eestisse 4. aprillil.
ETA mt.MM.TM
ETA-26 11.02.96. MA.RA Hoiupank hakkab pakkuma Telepanga uut
versiooni
TALLINN, 11. veebruar. Oma klientide soovidest ja tehnoloogia
arengust la"htuvalt arendab Hoiupank va"lja Telepanga uue
versiooni "Telepank 2000". Elektroonilist arveldustesu"steemi on
Hoiupank klientidele pakkunud juba u"le aasta.
"Telepank 2000", mille arendusto"o"d algasid mo"o"dunud aasta
lo~pul, jo~uab la"himate kuude jooksul pangandusturule, teatati
ETA-le Hoiupanga PR-osakonnast.
Uus versioon antakse ko~ikide seniste Telepanga klientide
ka"sutusse tasuta. Uued kliendid saavad vo~imaluse sellega
liituda praeguse hinnakirja alusel.
Hoiupanga jaepangandusdivisjoni andmeil on "Telepank 2000"
kasutajaso~bralikum ning la"htub ettevo~tete raamatupidamise
no~uetest. Po~hjalikult on la"bi mo~eldud kasutajate ja nende
o~iguste su"steem, mis vo~imaldab kasutada "Telepank 2000" toodet
ka suurtes ettevo~tetes, hoides samal ajal kontrolli all
arveldusriske.
"Telepank 2000" hakkab to"o"tama Windows-keskkonnas.
ETA TM
ETA-14 11.02.96. KR.PO Uurijad ja eksperdid pa"a"sesid
psu"hhiaatriahaigla po~lenud hoonet u"le vaatama
TALLINN, 11. veebruar. Uurijad ja tulekahjueksperdid pa"a"sesid
ta"na/pu"hapa"eval lo~puks sisse reedese pa"eva lo~pul po~lema
la"inud ja eile/laupa"eval kustutatud Tallinna
Psu"hhiaatriahaigla 3. ravikorpusesse, u"tles ETA-le Tallinna
Psu"hhiaatriahaigla direktor Margus Kasepalu.
Kustutusto"o"d on lo~ppenud, kuid tuleto~rje valveautod valvavad
tulekahjupaika seniajani.
Po~lengu tekkimise po~hjusi ja asjaolusid uurivad Pa"a"steameti
ja politsei spetsialistid u"heskoos.
Haigla direktori so~nul ei olnud po~lemasu"ttinud majas
tuleto~rjesignalisatsiooni. Po~lengu avastas u"ks haigete
hooldajaid, kes tegi ringka"iku.
Reede hiliso~htul puhkenud tulekahjus hukkus kaheksa vanemat
haigla meespatsienti, seitse inimest sai kannatada. O~nnetuse
hetkel viibis 114 voodikohaga hoones 87 patsienti ja 12
haiglato"o"tajat.
ETA rk.TM
ETA-15 11.02.96. KR.PO Tallinna Psu"hhiaatriahaigla po~lengus
hukkus kaheksa patsienti
TALLINN, 11. veebruar. Reedel kell 23.45 po~lema su"ttinud
Tallinna Psu"hhiaatriahaigla 3. ravikorpuses hukkus kaheksa
vanemat meespatsienti. Tulekahju puhkemise ajal viibis hoones 87
patsienti ja 12 haiglato"o"tajat.
Seitse kannatanut toimetati Keila haigla po~letusraviosakonda,
neist u"ks toodi psu"hhiaatriahaiglasse tagasi, sest tema
vigastused ei olnud to~sised, teatas ETA-le Psu"hhiaatriahaigla
direktor Margus Kasepalu.
Po~lengu avastas u"ks ringka"iku teinud haigehooldaja, hoones
tuleto~rjesignalisatsiooni ei olnud.
U"leja"a"nud haiged, kes asusid 3. ravikorpuses, on u"mber
paigutatud Psu"hhiaatriahaigla teistesse osakondadesse. U"kski
tugevat ja"relevalvet vajav patsient haiglast po~genema ei
pa"a"senud.
Psu"hhiaatriahaiglast teatati ETA-le, et tulest o~nnestus
pa"a"sta tugevdatud ja"relevalvega sundraviosakonna patsientide
kriminaaltoimikud ja dokumendid. Samuti o~nnestus pa"a"sta enamik
naisteosakonna ja meeste pikaraviosakonna patsientide
haiguslugusid.
1910. aastal ehitatud hoone oli puidust, pealt krohvitud. Katus
ja mansardiosa ha"visid ta"ielikult. Pa"a"steameti pressiesindaja
teatel raskendasid kustutusto"id hoone keeruline ruumijaotus,
akende ees olevad trellid ja lukustatud uksed. Kuna
Hipodroomi-poolsed hu"drandid olid ja"a"s, tuli kustutusvett
vedada autodega Paldiski maanteelt. Kustutusto"o"de ka"igus
langes ku"lma to~ttu rivist va"lja mitmeid tuleto~rjeautosid.
Pu"hapa"eva hommikuks olid kustutusto"o"d lo~ppenud, kuid hoonet
valvasid endiselt tuleto~rjeautod. Hommikul pa"a"sesid majja
sisse ka Pa"a"steameti ja politsei uurijad ja eksperdid, u"tles
ETA-le haigla direktor.
Kustutusto"o"del osales peale Tallinna tuleto~rje kaks
pritsiautot Keilast. U"ldse oli va"ljas 21 pa"a"steteenistuse
autot.
Tallinna Psu"hhiaatriahaigla tulekahjus hukkunute omastele
avaldasid laupa"eval su"gavat kaastunnet president Lennart Meri
ja vabariigi valitsus.
Peaminister Tiit Va"hi kutsus laupa"eval seoses tulekahjuga kokku
no~upidamise, millest vo~tsid osa siseminister Ma"rt Rask,
sotsiaalminister Toomas Vilosius, Pa"a"steameti peadirektor Harri
Hein ja teised ametiisikud.
Sotsiaalminister Toomas Vilosius peab valitsust teisipa"evasel
istungil informeerima sellest, kuidas korraldatakse haigla
edasine tegutsemine.
Siseminister Ma"rt Raskile tehti ettepanek paari na"dala jooksul
esitada kava riikliku pa"a"stesu"steemi to"o" efektiivsemaks
muutmiseks, teatas ETA-le valitsuse pressino~unik Maarika
Saarna-Siimann.
ETA rk.TM
ETA-9 11.02.96. KO.PO Esmaspa"eval algab Riigikogu III
istungja"rgu 5. to"o"na"dal
TALLINN, 11. veebruar. Riigikogu juhatuse poolt ta"iskogule
kinnitamiseks pakutava parlamendi kolmanda istungja"rgu viienda
to"o"na"dala pa"evakorra projektis on kuus ku"simust.
Riigikogu pressitalituse teatel ja"tkatakse Koonderakonna
fraktsiooni, Maaliidu fraktsiooni, Maarahva Erakonna ja
Po~llumeeste Kogu fraktsiooni ning Pensiona"ride ja Perede Liidu
fraktsiooni algatatud Hu"vitusfondi no~ukogu nimetamise otsuse
eelno~u ning Riigikogu liikme Ando Lepsi algatatud rublamu"u"gi
asjaolude va"ljaselgitamiseks Riigikogu erikomisjoni moodustamise
otsuse eelno~u arutelu.
Teisele lugemisele on kavandatud "Mo~o~dukate" fraktsiooni
algatatud Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti
Rahva Muuseumi ehituste finantseerimiseks Eesti Vabariigi
vo~lakirjade emiteerimise seaduse ning valitsuse algatatud
maareformiga seonduvate o~igusaktide muutmise seaduse eelno~ud.
Esimesele lugemisele tuleksid po~hiseaduskomisjoni algatatud
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning valitsuse
algatatud tulumaksuseaduse A"38 ta"iendamise seaduse eelno~ud.
Esmaspa"evases infotunnis vastavad Riigikogu liikmete
arupa"rimistele peaminister Tiit Va"hi, majandusminister Andres
Lipstok ja haridusminister Jaak Aaviksoo.
ETA TM
ETA-19 11.02.96. KO.PO Valitsus hakkab arutama Rottermani
soolalao u"leandmist Kultuuriministeeriumile
TALLINN, 11. veebruar. Vabariigi valitsus hakkab oma
teisipa"evasel istungil arutama Tallinnas Ahtri ta"nav 2 asuva
Rottermani soolalao u"leandmist Majandusministeeriumilt
Kultuuriministeeriumile, teatas ETA-le Valitsuse pressiteenistus.
Valitsus arutab raha eraldamist Siseministeeriumile Eesti
Vabariigi ja La"ti Vabariigi piirikomisjoni Eesti delegatsiooni
1996. aasta tegevuskulude katteks ja raha eraldamist
Kaitseministeeriumile teenistuskohustuste ta"itmisel hukkunud
kaitseva"elase perekonnale toetuse maksmiseks.
Lisaks arutab valitsus raha eraldamist Kodakondsus- ja
Migratsiooniametile va"lismaalase seaduse ta"itmiseks ja Eestis
elavatele va"lismaalastele dokumentide va"ljaandmise tagamiseks.
Siseminister Ma"rt Rask teeb ettekande kohalike omavalitsuste
ametnike ametinimetuste kehtestamisest, politsei poolt
valvatavate objektide loetelu muutmisest ja elamisloa erandina
andmise lubamisest.
Keskkonnaminister Villu Reiljan teeb ettekande valitsuse varasema
ma"a"ruse "Naissaare looduspargi moodustamine ja kaitse-eeskirja
kinnitamine" muutmisest.
Rahandusminister Mart Opmann ra"a"gib riiklike maksude intresside
kustutamisest ja Riigikogu poolt moodustatava hasartma"ngumaksu
laekumistest toetuste eraldamise no~ukogu koosseisu liikmete
esitamisest.
ETA rk.TM