Välisminister Ilvese sõnavõtt Rootsi eesi stumise tutvustusel
VMedia
Palume võrrelda esitusega
VÄLISMINISTER TOOMAS HENDRIK ILVESE SÕNAVÕTT
ROOTSI EUROOPA LIIDU EESISTUMISE TUTVUSTUSEL
TALLINNAS 11. JAANUARIL 2001
Austatud külalised,
armas Elisabet,
Mul on heameel, et Rootsist on saanud Euroopa Liidu eesistujamaa ajal, mil
laienemisprotsess on jõudnud otsustavasse faasi. Nagu oleme adunud pikka
aega, on Rootsi Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas laienemise üks kõige
kindlamaid ja selgesõnalisemaid toetajaid. Eesistujamaana on Rootsil
ainulaadne võimalus laienemisprotsessi edendamiseks varasemast rohkem ära
teha.
Keskenduksin kolmele "e"-le (enlargement, employment, environment), mis
inglise keeles tõusevad esile Rootsi eesistumise prioriteetidest.
Kõigepealt laienemine.
On tähelepanuväärne, et Rootsi on asetanud oma prioriteetide nimistus
laienemise esimesele kohale. See näitab rootslaste kindlat tahet anda oma
panus Euroopa ühendamiseks ajal, mil selleks on avanenud ajalooline
võimalus. Eesti toetab ja kannustab Rootsit igati selle eesmärgi nimel
töötamises ning teeb omalt poolt kõik, et 2001. aasta esimesel poolel
toimuks läbirääkimistes otsustav edasiminek. Usume siiralt, et neil, kes on
asunud kahtlema Rootsi suutlikkuses oma eesistumiskava täita, ei ole õigus.
Liitumiskõneluste kiireks edenemiseks annab head eeldused Nizza Ülemkogul
heaks kiidetud laienemise strateegiadokument, mis võimaldab alustada Rootsi
eesistumise ajal sisulisi läbirääkimisi ka nendes peatükkides, milles
kandidaatriigid on taotlenud üleminekuperioode. Eesti peab äärmiselt
oluliseks, et Rootsi on valmis läbirääkimistega edasi liikuma paindlikult,
arvestades iga kandidaadi suutlikkust jõuda peatükkide sulgemiseni. Seda
eriti, kuna Eestil on üheksast Rootsi eesistumisajaks planeeritud peatükist
kõrvale pandud juba kuus (kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine,
äriühinguõigus, kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika, sotsiaal- ja
tööpoliitika ning välissuhted). Paindlik liikumine on oluline, sest muidu
jääksime takerduma ja ootama, millal aeg täitub. Eesti on seega valmis
sisulisteks arutlusteks sellistes olulistes peatükkides nagu keskkond ja
isikute vaba liikumine.
Loodame, et Rootsi eesistumise ajal toimuv areng liitumiskõnelustel annab
tõuke ka järgnevatele eesistumistele, mis võimaldaks kõige kiiremini
edenenud kandidaatriikidel lõpetada läbirääkimised hiljemalt 2002. aasta
esimestel kuudel. Peame oluliseks, et Göteborgi tippkohtumisel võetakse
laienemise teema eraldi päevakorda. Leiame, et tippkohtumine võiks otsustada
liitumiskõneluste lõpetamise kuupäevad kõige kaugemale ja paremini edasi
jõudnud kandidaatriikidele.
Teiseks, on mul Mõõdukate liikmena heameel rääkida tööhõivest. Tööhõive
parandamine teenib ühtaegu nii majandusliku arengu kui ka sotsiaalse heaolu
parandamise eesmärki. Eestis on sageli ELi nähtud kui rangete reeglitega
bürokraatlikku ühendust, kuid unustatakse või ei teatagi, mille poolest
Euroopa kodanikud ELi hindavad, kuidas see on mõjutanud nende elustandardit
või tööhõivet. Tutvusin just täna hommikul ülevaatega Rootsi
maapiirkondadest, kus inimesed olid (sarnaselt Eestiga) enne liitumist
skeptilised, kuid nüüd tunnetab suurem osa seda, kui palju on maaelu alates
ELiga liitumisest paranenud.
Kolmandaks, keskkond, kus Eesti on viimase 60 aasta jooksul kogenud palju
probleeme, eriti Kirde-Eestis. Siinkohal tahaksin rõhutada seda
laiaulatuslikku ja tõhusat kahepoolset koostööd, mida Eesti ja Rootsi on
teinud, viimaks Eesti keskkonna seisundit Euroopa Liidus kehtivate nõuete
tasemele. Me jagame oma naaberriigi seisukohta, et jätkusuutlik majanduskasv
ei saa olla mõeldav järjest suurema tähelepanuta keskkonna seisundile.
Eesti seisukohast tahaksin esile tõsta veel mõne asja Rootsi
eesistumiskavast. Üks neist on Põhjamõõde. Eesti, Soome ja Rootsi vahel on
aastaid edukalt toimunud regionaalne koostöö. Soovime seda arendada ja
Põhjamõõtmesse kaasata ka Venemaa.
Eesti nägemus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (ESDP) on väga
sarnane Rootsi omaga. Me sõnastasime möödunud aastal oma nägemuse, juhtides
tähelepanu n.ö pehme julgeoleku küsimustele (tuumajaam Sosnovõi Boris jt
tsiviiljulgeoleku küsimused). Rootsi on selles osas teinud palju tööd ja ma
võin kinnitada, et Eesti kavatseb selles protsessis sama jõuliselt jätkata.
Ja lõpetuseks: avatus. Eestlaste mentaliteet on sarnane põhjamaalaste omaga.
Kui tahame olla põhjamaised, peame üle võtma ka põhjamaised väärtused. 1.
jaanuaril 2001 jõustunud avaliku teabe seadus on üks tublimaid samme avatuse
ja läbipaistvuse suunas. Eestlastele ei meeldi salatsemine, läbipaistmatus
ELis häirib meid. Seepärast toetab Eesti juba kandidaatriigina Rootsi
püüdlusi suurema avatuse suunas ELis.
Soovin Rootsi eesistumisele palju edu ja loodan, et Eestisse on saabunud uus
"hea Rootsi aeg".