VV: Loomelaager 2015 suvi kokkuvõte

[Maili Metssalu]

Heipa kõik te armsad teatraalsed laagerdajad ja ka kõik need, kes soovivad teada, kuidas meil läks!

Meie laager Kumma külas Kandlekoja talus sai täna läbi - 4 ilusat ja päikselist ühist päeva, kesk loodust ja üksteist!

Kohal oli meid täitsa mitu ja seltskonna lõpparv jõudis ilusa 14ni.

On suur heameel, et pea kõik kokkulepitud tegevused ja omavahelised töötoad said teoks - teavituseks kõigile toimusid Jürgeni filmiakadeemia kursused, Heleni imelise maali õpituba, Maili Kollide Kool ja mitmeid spontaanseid ning pisemaid ettevõtmisi. Iga päeva alustas Kirsti ja Kristeli joogamüsteerium, mille eriliseks vürtsiks oli Loola eestlauldud hommikulaul.

Selgitasime ühiselt välja, et 4 päeva on selliseks loomepuhanguks liiga vähe ja ka see selgus, et Kandlekoda ootab meid tagasi nii sügisel, talvel kui ka kevadel!

Et nüüd konstruktiivselt edaspidiseks kokkuvõtet teha, siis palun esimese soojaga jagada oma ideid ja tagasisidet nende päevade, tegevuste, olme ja meeleolude kohta!

Vorm on vaba. Soovituslikult puudutada selliseid teemasid - töötubade mõju, tiksuma jäävad ideed, olme, toit, graafik, tööjaotus, veel midagi, mida kindlasti teadma peaksime!

Suur-suur tänu veelkord kõikidele! Aitäh toidutegijatele ja hommikusmuutitajale, poolelt sõnalt mõistjatele, ausatele väljaütlejatele, loovatele generaatoritele, suurepärastele ja väsimatutele filmijatele, naerutajatele ning absoluutselt kõikidele aitäh olemasolemise ja panustamise eest!

:)

Maili

[Kristel Kutser]

Tere kõigile!

Aitäh mõnusa aja eest. Sain käekella käepealt ära ja nautisin 100ga :) Jah, tiba pikem võib järgmine kord olla küll. Nii palju jäi tegemata, mida oleks tahtnud teha - jämmida ja mussi salvestada ning koos luua muusikat. Aga loomingust puudu ei jäänud. Maalimine ja meisterdamine olid toredad. Mingi hetk küll väsitas see meisterdamine ära, kuna see läks väga pikale aga kogemus oli siiski hea. Ja õpetlik. Ning olen käpp, kui läheb lavastuse tegemiseks :)

Koht oli ka üüber lahe ning tore pererahvas. Vahva, et saime neid kaasata ning, et nad ise tahtsid ka osa võtta. Kokkamine oli minu arvates sedasi ok. Keegi peab ju vastutama ja samas peab ka chillima. Saime hakkama ja nälga ei jäänud. Mulle isegi meeldib, et see ei olnud kindla ajagraafikuga sööming, kuna oleks jätnud liiga laagri tunde, kus kõik on paika fikseeritud. Ma ise ka iga päev täpselt samal kellaajal ei söö :) Liikuvus ja loovus.

Jõrgeni eest veetud õpituba oli minu jaoks mõtlema panev. Et kui mul on mingi stoori ja teema siis kuidas seda edasi arendada mingiks ideeks. Ma polnud kunagi varem sedasi oma mõtetele lähenenud. Ja see oli uus ja huvitav :) Aitäh Jürgen!

Kohtume varsti jälle!

Kristel

[Kirsti Villard]

Kollitüki materjal?

Sent from my iPhone

[Maili Metssalu]

:) jaaa!

[Stella R]

Tere, kallid!

Minu jaoks lõi laager end teistsuguseks, kui olin oodanud. Aga see oli tõeline loomelaager! Ma tundsin endas, kuidas looming lausa voolas. Pean veel kordama seda, et 4 päeva on tõesti vähe ning miliganes järgmine laager tuleb, ma tahan sellest väga osa võtta.

Jürgeni õpituba

Mulle meeldib, kuidas Jürgen näitas, et isiklikust sündmusest distantseerudes võib selle moodnada loominguks. Paraku pean tõdema, et teostamiseks vajaksime rohkem aega (kas keskendudes VAID sellel projektile mõned päevad või sarnases laagri vormis, ent tunduvalt pikema aja jooksul). Aitäh, et andsid võimaluse avaneda. 

Heleni maaaal

Lisaks sellele, et ma ise olen ääretult tänulik, et üle mitme aasta päriselt maalisin ning see minu loovuse ilmselgelt tööle pani, nägin ma, kuidas see tegi sama ka mõne teisega meist. Mõõnuš.

Maili kollikool

Mulle väga meeldis kogu protsess filmist, raamatust ja loomisest. Minu jaoks ei olnud see kõik kokku ka pikk. Mulle sobib, kui ma vajun loomingulisse tegevusse pikkadeks tundideks, nõrkemiseni, väsimiseni ent kogu täiega! 

Kui hakkab genereeruma kolli-lavastus, siis ootan sellelt sügavat läbimõeldust ning märgilisust igas detailis. Naudiksin selles protsessis osalemist.

hommikuring

Ainus hetk päevas, kui Lola oli meiega. Vähemalt laulsime temaga vihma ära. :)

See oli ilus, kuidas tulime hommikul kokku ja tegime üheskoos soojendusi eelseisvaks päevaks. Aitäh Kristel ja Kirsti eest võtmast. Muuseas mulle meeletult meeldis, kuidas jooga läks üle ühisloominguks, kui teised lisasid harjutusi, mis puudutasid lihasgruppe, millele nad sel hetkel tähelepanu tahtsid pöörata.

söömine

Mulle natuke tundub, et söögitegemine nii vabas vormis oli keeruline. Või on see minu süütunne, mis viibutab mul ninaees, öeldes "Stella, sa ei valmistanud ette ühtegi söögikorda". Palun vabandust! 
Iseenesest see, et söömisajad ei olnud rangelt kellaaegadel on väga normaalne.

Kandlekoda

Jaa! Jaaa~! Kõik tingimused sobisid. Läh'me, palun, tagasi! 

Aa, koeraga oleks tahtnud sõbraks saada (ma küll ei tea, kuidas, aga..).

Edaspidi tahaksin loomulikult jõuda millegi taoliseni, millest Kristel rääkis. Jämmida ja saada üle hirmust, et "ma ei oska". Kuulge, kuidas üldse juhtus nii, et me muusikalisest loomingust nii kaugele jäime? Ja mingeid põnevaid kehalisi tehnikaid tahaks ka edaspidi proovida. 

Oeh! Ma lihtsalt tahaksin teid kõiki väga tänada! AITÄH! 💚

Siiraste soovidega,

Stella

2015-07-03 0:31 GMT+03:00 Maili Metssalu <maili.m...@gmail.com>:

[Kirsti Villard]

Tere üle pika aja ka minu poolt!

Loomelaager oli väga tore ja hästi vaba. Mulle tundub, et see oli hästi õpetlik, et me lasime asjadel kulgeda omasoodu ja lasime nö. ohjad natuke käest. Pole hullu, et korraks oli kõht tühi või et mingil hetkel ei osanud kollikostüümiga edasi minna - see just näitaski kuidas võiks teinekord proovida.

Alustan söögitegemisest:

Ma nägin, et hommikune koos ärkamine ja köögis toimetamine muutus viimaseks hommikuks juba loomulikuks. On rohkem ja vähem hommikuinimesi ning mulle tundus, et just selline oma rutiin töötas hommikute puhul hästi. Kes tegi putru/smuutit/kohvi ja vastutas oma asjade eest. Nõud peseb igaüks ise. Hommikusöögi vabadus andis aega ka päevaks häälestuda pärast ühist võimlemist ja hommikutervitust, mis on väga vajalik. 

Lõunasöök tundus kergelt loksuv ja ma pakun välja et järgmistes rändteatrilaagrites teha lõunasöögist üks ampsuhaaramise sündmus, pigem kui toiduvalmistamise orgia. Ehk siis lõunaks on kas kohv või tee ja võikumaterjal või miski mida hommikusöögi käigus saab ette valmistada. See aita sellele kaasa, et kui me oleme päevatööga alustanud, siis ei käi kett maha kui me söögitegemiseks peame oma tööd pidurdama. Õhtusöögi tegemine võiks toimuda juba meeskondades. Põhjuseid mitu: see aitab kaasa üldisele koostööle, mitte ainult loomingulises pildis ja lähendab inimesi ning samuti õpetab tegema konsensusi jne. Selline sisekliima toetus, pluss veel see, et kohustusi on hea võtta ning korralik õhtusöök aitab veel pärast mitu tundi loominguga jätkata. Miks ma ei poolda koka "palkamist" näiteks - sest mulle meeldis see ühtne tunne, kuidas üks kooslus lõi terve laagri, see lõi mingi kvaliteedi, mida ma pole varem tundnud. 

Õpitoad:

Heleni maalitund:

Enesearenduslikus mõttes olen tänulik, et mulle said pihku pintsel ja värvid ning ma proovisin teostada silme ees tekkinud pilti värvidega lõuendile. Ma ei oska tulemust hinnata muudmoodi kui, et ehk ma pelgan vähem lihtsalt uitideid teostada, sest pilt on mu toas seinaääres ja mulle ta meeldib. "Lendrebane" Kui kunagi on vaja teha rekvisiite mingile tükile ja meid maalima panna, usun, et sellest võiks midagi sündida. Jällegi on see tunnetuslik kvaliteet mingisugusest tervikust, mida üks inimene välja ei mõtle, aga koondab, nagu Helen maalitundi andis.

Jürgeni filmikool:

Jürgen on nii uus inimene minu loominguelus, aga mind väga inspireerib ja teeb tänulikuks, et ta meiega on, sest ta lööb uksi ja aknaid lahti nende kohtade peal, kus keegi teine seda teinud pole, sest teistega me oleme harjunud. Filmikaamerate loeng oli asjalik ja informeeriv ja Jürgen on hea õpetaja. Meie loomingulisest ülesandest ei saanud ma kohe aru, sest kõik inimesed ei saagi kohe kõigest aru, kõik oleneb sõnade kasutusest. Tänu Kadri lõpule viidud tööga sain ma arvatavasti tervikliku pildi, sellest mida Jürgen mõtles. Mina olen sellisest loo ülesehitusest veidi teise vaatevinkli kaudu tegutsenud, seoses kirjanduse ja stsenaristikaõpetusega. Ma viin oma loo kindlasti mingil kujul lõpuni, sest mulle ei meeldi poolikud asjad, aga minu jaoks isiklikult on praegu poolikud umbes 6 projekti ja nad kõik ootavad oma lõpplahendust. Kuna ma olen 20 aastat järjest koolis käinud ja just kohustuslike asjadega ühele poole saanud, ei suuda ma end sundida käsu peale konstrueerima ühtegi teost, kui ma ei saa sealjuures nautida inspiratsiooni ja motivatsioonilendu. See tuleb leida ja leiangi, aga ei sunni, muidu ma ei õpi enda kohta midagi, vaid seda, et ma suudan käsu peale asju ära teha. Seega, minu õpituba Jürgeniga jätkub.

Kollide kool:

Mõtlen sellest siis kui algavast projektist:

Millist lugu me jutustame?

Selleks, et alustada materjali kogumist ja loomist võiks meil olla mingisugune suunitlus nagu oli Kutsuja ja Kutsutava idee, aga suurel projektil peaks olema ka määratud see konflikt- kokkupuutepunkt, kus kõik muutub ja mis muutub. Näiteks panna paika põhiliinid, ja neid mängivad rollid (tegelaste iseloom), kelle vahel lugu sünnib.

Kes on meie tegelased?

Lugu on tähtis ja sel puhul ka tegelased ja detailideni. Võiks luua korralikud sügavad karakterid ja seda kõik koos. Sellel võiks otseloomulikult olla kokkupuude meie kultuurilooga, aga mitte ainult minevikku jääv nostalgia vaid selline terav kokkupuude olevikuga. Kus on meie ühiskonna praegused kollid? Kui meil on kõik tegelased üksikasjalikult valmis loodud ja ka nende maailm kokku lepitud saame liikuda nende elustamise juurde.

Konstruktsioon:

Nende kollide sees peab olema megamugav ja selleks on meil vaja nutikat kokkupanijat, kellega luua kostüümide põhi. Kui see on valmis saab otsustada, millega kollid rüütada. Loodusmaterjalid jagunevad suures plaanis: lagunevad/pudenevad / püsivad. Kõik see tuleb ilusti läbi mõelda, et meil poleks kahe etendusega kostüümd paljad, sest sammal ja teokarbid on küljest kukknud.

Aeg: 

Kui nüüd tõesti sellega mässama hakata tuleks juba vaikselt karbid ja kastid manti täis ahnitseda. Kuna ma elan maal ja käin iga päev metsas, siis näen palju huvitavat, mida kasutada, aga mida lume alt kätte ei saa...

Koostöö:

Teise inimesega on üldse raske koostööd teha, kui igaühel on oma visioon. Kohvikus töötades mõtlesin aeg-ajalt teha purgi, kuhu kõik panevad oma kinnisideed tööajaks hoiule. Võib-olla peab seda tegema ka kollide ehitamisel. Oma tahe pole pealegi üldse nii huvitav kui mitme inimese koostöö. Sest  näiteks, kui inimene saaks üksi sünnitada lapse, siis tuleks ju täpselt samasugune inimene ja maailmas ei sünni midagi. Aga ma ei ole mingi koostööproff, pealegi olin ma ju mannekeeni rollis ja nägin kõike pealt. Igal juhul vähendab eelnevalt paika pandud plaan kindlasti võimalikke lahkhelisid. Ja lahkhelisid vähendab ka see kui keegi tunnistab, et on lahkheli - nägin oma kostüümis veedetud hetkel mitmeid kordi kuidas sellised teravad momendid leidsid ilusti lahenduse. Ja see on väga kena vaadata ;)

Tulevik:

Rääkisime "Medi-mudi" laagrist. Kus võik tegeleda rohkem keha ja füüsilise oskusega - ehk siis isegi tegeleda juba nende kollide ja lavastuse liikumispildi ning emotsiooniga. Igasugune liikumine toidab emotsooni ja vastupidi ja võib-olla oleks see paras kokkusaamine nende karakterite loomiseks. Laagri "mudi" osa tähendab seda et kõik mudivad ja saavad muditud, sest kui palju käsi on koos ei tohi kellegi õlad kangeks jääda. Samuti võiks laagrisse kutsuda tantsu- ja muid õpetajaid, kes tegelevad meie liikumisega.

Sellest rääkisime ka, et laager võiks pikem olla: olen nõus.

Muusika: See on ka oluline, et kõik saaks pilli kätte ja ehk nõuaks see omaette kokkusaamist, võib-olla siis teha samamoodi kollitükile loominguline alus ja lasta kõigil helisid luua. 

Nüüd ma suundun tagasi rullpressi kasutusjuhendit tõlkima. Oioioi, kui tüütu :)

Kohtume peatselt!

K.Lind

---

Date: Fri, 10 Jul 2015 18:32:29 +0300
Subject: Re: VV: Loomelaager 2015 suvi kokkuvõte
From: stella....@gmail.com
To: maili.m...@gmail.com
CC: r2ndt...@googlegroups.com

Tere, kallid!

Minu jaoks lõi laager end teistsuguseks, kui olin oodanud. Aga see oli tõeline loomelaager! Ma tundsin endas, kuidas looming lausa voolas. Pean veel kordama seda, et 4 päeva on tõesti vähe ning miliganes järgmine laager tuleb, ma tahan sellest väga osa võtta.

Jürgeni õpituba

Mulle meeldib, kuidas Jürgen näitas, et isiklikust sündmusest distantseerudes võib selle moodnada loominguks. Paraku pean tõdema, et teostamiseks vajaksime rohkem aega (kas keskendudes VAID sellel projektile mõned päevad või sarnases laagri vormis, ent tunduvalt pikema aja jooksul). Aitäh, et andsid võimaluse avaneda. 

Heleni maaaal

Lisaks sellele, et ma ise olen ääretult tänulik, et üle mitme aasta päriselt maalisin ning see minu loovuse ilmselgelt tööle pani, nägin ma, kuidas see tegi sama ka mõne teisega meist. Mõõnuš.

Maili kollikool

Mulle väga meeldis kogu protsess filmist, raamatust ja loomisest. Minu jaoks ei olnud see kõik kokku ka pikk. Mulle sobib, kui ma vajun loomingulisse tegevusse pikkadeks tundideks, nõrkemiseni, väsimiseni ent kogu täiega! 

Kui hakkab genereeruma kolli-lavastus, siis ootan sellelt sügavat läbimõeldust ning märgilisust igas detailis. Naudiksin selles protsessis osalemist.

hommikuring

Ainus hetk päevas, kui Lola oli meiega. Vähemalt laulsime temaga vihma ära. :)

See oli ilus, kuidas tulime hommikul kokku ja tegime üheskoos soojendusi eelseisvaks päevaks. Aitäh Kristel ja Kirsti eest võtmast. Muuseas mulle meeletult meeldis, kuidas jooga läks üle ühisloominguks, kui teised lisasid harjutusi, mis puudutasid lihasgruppe, millele nad sel hetkel tähelepanu tahtsid pöörata.

söömine

Mulle natuke tundub, et söögitegemine nii vabas vormis oli keeruline. Või on see minu süütunne, mis viibutab mul ninaees, öeldes "Stella, sa ei valmistanud ette ühtegi söögikorda". Palun vabandust! 
Iseenesest see, et söömisajad ei olnud rangelt kellaaegadel on väga normaalne.

Kandlekoda

Jaa! Jaaa~! Kõik tingimused sobisid. Läh'me, palun, tagasi! 

Aa, koeraga oleks tahtnud sõbraks saada (ma küll ei tea, kuidas, aga..).

Edaspidi tahaksin loomulikult jõuda millegi taoliseni, millest Kristel rääkis. Jämmida ja saada üle hirmust, et "ma ei oska". Kuulge, kuidas üldse juhtus nii, et me muusikalisest loomingust nii kaugele jäime? Ja mingeid põnevaid kehalisi tehnikaid tahaks ka edaspidi proovida. 

Oeh! Ma lihtsalt tahaksin teid kõiki väga tänada! AITÄH! 

Siiraste soovidega,

Stella

[Maili Metssalu]

Mm! Nii tore, et kõik analüüsivad nii mõnusalt ja sügavalt!

Omalt poolt lisaks veel, et viimase päeva Lennarti matk oli ülimõnus!