Eestikeelne Cv

[Haziel Barbour]

24augustil 2002[1] loodud veebientsklopeedias on praegu 246 299 artiklit, millega see on artiklite arvult 45. keeleversioon.[2] See on suurim keeleversioon Baltikumis ning suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse jrel.[2]

Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud pevas keskmiselt le 20 uue artikli. Seejuures oli 2006. aasta teises pooles kasv kige aktiivsem. Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit pevas. Tempo rauges 2007. aasta lpuks ja sealt alates psis kerges langustendentsis kuni 2011. aasta sgiseni.[6]

2006. aasta keskpaigast kuni jrgmise aasta keskpaigani psis eestikeelne Vikipeedia eri keeleversioonide arvestuses artiklite arvult 31. kohal. Sealt alates algas kerge langus ning 2011. aasta kevadeks oli artiklite arvult mdunud 9 keeleversiooni. 40. kohale jdi pidama kuni 2013. aasta esimese pooleni, muutes vahepeal vaid ajutiselt kohti.[6]

1. septembril 2008 veti kasutusele uus esilehe kujundus. Loodi rubriigid "Ndala artikkel" ja "Ndala pilt", et juhtida thelepanu headele artiklitele ja piltidele, millest uued tulijad saaksid eeskuju vtta. Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja hakati looma teemaportaale.[7]

Alates 2011. aastast on jrjest tihenenud koost likoolidega ning aina enam tudengeid on ppet osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises. See kajastub hsti artiklite arvu muutumise statistikas[6]. 2012. aasta keskpaigaks oli umbes ks protsent kigist artiklitest tudengite loodud.[8] 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline likoolikursus.[9]

2018. aastal pimendati pevaks eestikeelne Vikipeedia, millega protestiti Euroopa Liidu kavandatud autoriiguste direktiivi muudatuste vastu. Protestis osalesid ka itaalia-, hispaania- ja ltikeelne Vikipeedia.[14][15][16][17]

2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse eestikeelse Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamgi vastu, kuna Pruunsillast kirjutatud vikiartiklis oli refereeritud 2019. aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, milles kajastatud vited sisaldavat tema snul ebaigeid andmeid. See oli esimene kord, kui eestikeelse Vikipeedia vastu oli sisse antud hagi.[18] Hiljem vttis Pruunsild aga hagi tagasi.[19]

Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega Kalev (nd Eerik). Hiljem lisandus Fransvannes Hollandist.[20] Eestikeelse Vikipeedia 15. aastapeva puhul 2017. aastal toodi avalikkuse ette, et Kalevi ja Fransvannese varjunimede taga olid estofiilidest keeleteadlased Antoine Chalvin ja Frans Van Nes.[20] Varem oli neile viidatud kui kahele fennougristile.[21]

2008. aasta juulis toimunud Wikimanial osales esimest korda ka eestikeelse Vikipeedia esindaja. Tol korral Egiptuses Aleksandrias peetud konverentsi on eri paigus korraldatud alates 2005. aastast ja see toob kokku Wikimedia Sihtasutuse koordineeritavates projektides osalejad.[24]

2015. aastal toimus Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kokkusaamine[28] ning 2019. aastal kohtusid Tartus phjamaade vikipedistid.[29] 2014, 2015 ja 2020 toimusid Eestis ka soome-ugri Vikipeediate seminarid.[30]

4. aprillist 4. maini 2009 korraldati esimene artiklikirjutamise vistlus, millega sooviti juurde saada Norra-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastlisi. Sama aasta lpul anti vlja tunnustusauhindu ndismuusika-alaste artiklite koostamise eest.

Alles 2010. aasta alguses ilmus ajakirjas Horisont esimene pikem ajakirjanduslik artikkel, mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast.[37] Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia mainimine meedias.

2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaks oli Vikipeedia artiklites teinud le 10 muudatuse. Artiklites le 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata.

2010. aasta lpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vhem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kigest kolmekmne kasutaja poolt. 6. aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 kige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 49,9 protsenti kigist artiklitest.

Seisuga 26. august 2012 oli alustatud 100 060 artiklit ja 253 000 leheklge ning seejuures tehtud le 3,3 miljoni muudatuse. Viimase 30 peva jooksul tegutsenud kasutajaid oli 384.[42] Seisuga 2. juuni 2013 oli alustatud 111 700 artiklit ning tehtud le 3,75 miljoni muudatuse[43].

Keeleversiooni aktiivsust ja arengutaset iseloomustav parameeter "sgavus" on 21,226. Selle nitaja poolest oli 2020. aasta juuli seisuga eestikeelne Vikipeedia 141 suurema keeleversiooni seas 85. kohal.[46]

2008. aasta lpus nimetatud 15 aasta vabatahtliku seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure.[47] Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka Valgethe V klassi teenetemrgi.[48] Aasta vabatahtliku auhinna on hiljem saanud ka Wikimedia Eesti kauaaegne juhatuse esimees Eva Lepik (2019)[49] ja Vikipeedia pikaajaline kaastline Sven-Erik Soosaar (2021)[50].

Vikipeedias lbiviidav Eesti teadusfoto vistlus plvis 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise konkursil teise preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil".[51] Samuti tunnustati teadusfoto vistluse korraldajat ja vikipedisti Ivo Kruusamge 2019. aastal teise preemiaga kategoorias "Populariseeriv teadlane, ajakirjanik, petaja jne".[52]

Vikipeedia keeletoimetamistalgud ning keeletoimetamisele keskendunud kasutaja Kuriuss plvisid vistluse "Aasta keeletegu 2021" peaauhinna.[53] Varem oli 2019. aasta keeleteokonkursil žrii esile tstnud ka ettevtmist, kus Kadrioru Saksa Gmnaasiumi pilased kirjutasid Vikipeediasse artikleid.[54]

Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht on ehitatud ja koostatud vastama WCAG 2.0 AA juurdepsetavuse suunistele. See thendab, et kasutatud on tehnilisi vahendeid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida vimalikult paljudel inimestel.

Haridus- ja Teadusministeerium on eraldanud koolipidajatele 2,27 mln eurot sihtotstarbelist toetust, et haridusasutused saaksid valmistuda 1.09.2024. a toimuvaks eestikeelsele ppele leminekuks. Toetuse eest on vimalik soetada ppevara eestikeelsele ppele leminevate rhmade lastele ja 1. ja 4. klasside pilastele (sh Ukrainast saabunud ja Eestisse tagasiprdunud lapsed ja pilased). Lisaks said lisatoetust eesti ppekeelega haridusasutustes ppivad eesti keelest erineva emakeelega lapsed ja pilased. Toetust saavad le 15 000 lapse lasteaedades ja le 7 000 pilase koolides.

petajate olemasolusse panustab ldine petajate palga alammra tus 1820 euroni 2024. aastal. Lisaks saavad Ida-Virumaal, kus mure on kige suurem, alates 2023. aasta septembrist petajad suuremat ttasu. Palgalisa suurus on koolieelse lasteasutuse petajale tistajaga ttamisel 541 eurot kuus; ldhariduskooli ja kutseppeasutuse petajale tistajaga ttamisel 902 eurot kuus; koolieelse lasteasutuse ja ldhariduskooli ning kutseppeasutuse tugispetsialistile (eripedagoog, logopeed, koolipshholoog, sotsiaalpedagoog) tisttajaga ttamisel 902 eurot. Kui haridusttaja ttab osalise koormusega, eraldatakse toetust proportsionaalselt tidetavale ametikohale ja koormusele. Lisaks eraldatakse toetust haridusasutuse juhtimise thustamiseks. Koolieelse lasteasutuse puhul on toetus 18 eurot lapse kohta ning ldhariduskooli ja kutseppeasutuse puhul 30 eurot pilase kohta.

Oleme suurendanud petajakoolituse ppekohtade arvu rohkem kui 400 koha vrra. ppekohtade titmiseks pakutakse tudengitele ka sihtstipendiume, et tudengid juaksid lpetamiseni ning asuksid erialasele tle. Lisaks petajakoolitusele on vaja suurendada paindlikkust petajana tle asumiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumisel ning selleks on ttatud koosts likoolidega vlja erinevad mikrokraadide programmid.

Krgem ttasu rakendub kigile Ida-Virumaal eesti keeles petavatele petajatele, kellel on nutav C1-tasemel eesti keele oskus. See on meldud nii neile, kes petavad piirkonnas eesti keeles juba praegu kui neile, kes on valmis sinna tle minema.

Tallinnas ja Harjumaal on vljakutse sarnane, kuid siiski kaalukate erinevustega. Niteks on Keeleameti andmetel Ida-Virumaal keeletasemele mittevastavaid haridusttajaid le 1500 ja Harjumaal le 600. Piirkondlikku inimressurssi arvestades on olukorda Ida-Virumaal palju raskem lahendada. Samuti on Ida-Virumaal keerulisem tagada eestikeelset keskkonda ja osaleda niteks eestikeelses huvihariduses, millel samuti on suur mju keeleoskuse arengule. Lisaks kaasneb nende inimeste jaoks, kes soovivad panustada valdkonda Ida-Virumaal, suurem vajadus kolida, oma isiklik elu mber korraldada ning seega peab olema kaetud eluaseme vahetusega kaasnev kulu vi ka niteks transpordikulu kasv.

Kui algne plaan oli rakendada Ida-Virumaal krgemat ttasu lasteaedade, ldhariduskoolide ja kutseppeasutuste eesti keelt valdavatele petajatele, siis t kigus lisandus plaan rakendada seda ka haridusasutuste juhtidele ja tugispetsialistidele.

Krgemat ttasu makstakse mruses nimetatud ametikohtade titjatele. Direktori ametikoha raames ppe- ja kasvatustd tehes ei maksa ministeerium petajatele ja tugispetsialistidele ettenhtud raha. Direktori ametikoha titjale saab maksta ksnes pilaste arvul phinevat juhtimiskomponendist tulenevat juhtimise thustamise toetust. Ent juhul, kui direktori ametikoha titja ttab niteks 0,8 koormusega direktorina ja 0,2 koormusega petajana, siis 0,2 koormuse raames arvestatakse ka talle krgemat ttasu.

Mrus stestab juhtidena nii direktori kui ka ppealajuhataja. Toetuse taotlemisel tuleb kirja panna juhid ja lisada mlema nime taha koolipidaja kinnitus, et antud ttaja vastab taotluse esitamise hetkel kvalifikatsiooni- ja keeleoskuse nuetele, mis hakkavad kehtima alates 1.08.2023.

Kik haridusasutused viksid le vaadata oma t- ja palgakorralduse. Ssteemi levaatamine ja korrastamine koosts kohaliku omavalitsusega tagab iglased tjukulud ka arendusjuhile, huvijuhile, HEV-koordinaatorile, IT-juhile, abipetajale jne, kellele mrusest otseselt tulenev krgema ttasu toetus ei laiene.

3a8082e126