[kasutaja] Ihaldatavus üle kõige

[Tambet Matiisen]

Hei!

Sattusin ühe artikli peale, kus oli huvitav joonis, kuidas toote
disainimisel peaks lähtuma ihaldatavusest (desirability) ning alles
pärast seda tulevad tehnoloogiline teostatavus (feasibility) ja
finantsiline mõttekus (viability).
http://andrewchenblog.com/2009/12/04/does-every-startup-need-a-steve-jobs/

Minusugusele tehnoloogile andis mõtteainet.

Tambet

--
Kasutajakeskne disain: http://groups.google.com/group/kasutaja

[Kristjan Jansen]

Tore nägemus, kuid lisaks ka Jobsi ihaldatavate toodete varjukülje:
http://www.buzzmachine.com/2010/04/04/ipad-danger-app-v-web-consumer-v-creator/
Alles saime creatorideks ja rääkisime ühepoolse massikultuuri surmast,
nüüd oleme consumeri tugitoolis tagasi ja ampsame kõpse seebikate
kõrvale. See artikkel paneb kohati muidugi segast ka...

Aga ma vist postitasin hoopis teemast mööda ;)

k

[Jaanus Kase]

Mul ei ole ühtegi edevat blogipostitust ega diagrammi hetkel välja pakkuda, aga üritasin meelde tuletada, mida mulle koolis omal ajal interaktsioonidisaini tunnis räägiti. Hakkas küll hommikuti 8:30, aga olin siiski kohal ja üht-teist jäi ka meelde.

Nimelt toodetest rääkides toodi seal välja kolme dimensiooniga mudel:

1) functionality ehk mida toode tegelikult teeb ja mis väärtust inimesele lisab. Kui seda pole, pole ka järgnevatel mõtet.

2) usability. Isegi kui toode midagi teeb, siis kas see on kasutajasõbralik.

3) desirability, aesthetics. Isegi kui toode midagi teeb ja see on kasutajasõbralik, siis kas see on hästi pakendatud, nii et kogu sõbralikkus ka mugavalt ülesleitav oleks.

Kuskil materjalides mul on kindlasti selle mudeli akadeemiline allikas ka olemas, aga hetkel ei paku. See oleks siis omamoodi toodete Maslow püramiid: selleks, et järgmisele tasemel jõuda, peavad eelnevad olemas olema, vahele jätta ei saa.

J

2010/4/30 Kristjan Jansen <kristja...@gmail.com>

[Kristjan Jansen]

Mõtled seda ehk?

http://www.smashingmagazine.com/2010/04/26/designing-for-a-hierarchy-of-needs/

[Taimar]

Mulle meeldib Aarron Walteri lähenemine artiklis, mis ilmus nädala
eest Carsonified blogis:

Emotional Interface Design: The Gateway to Passionate Users
http://carsonified.com/blog/design/emotional-interface-design-the-gateway-to-passionate-users/

“Hello, Maslow” pealkirja all toob ta välja hierarhia, mille tasemed
on järgmised:

1) functional – lahendab mingit sihtrühma probleemi
2) reliable – töötab, ei vea alt (“no fail whales”)
3) usable – kerge õppida, kasutada
4) pleasurable – toode on nauditav, emotsionaalne, isukupärane

“Pleasurable” on hea sõna, tema all saab mõista nii esteetikat (kas
toode tervikuna on ilus) kui ka emotsionaalsust (kas toode on lõbus,
mänguline).

Lõbus ja mänguline kogemus juhatavad aga järgmise väärt artiklini, mis
julgustab kasutajakeskse disaini kogukonda olema loomingulisem ja
vähem igav. See teebki toote rohkem ihaldatavaks.

Engaging User Creativity: The Playful Experience
http://www.uxmatters.com/mt/archives/2007/12/engaging-user-creativity-the-playful-experience.php

Taimar

[Tambet Matiisen]

Jaanus Kase wrote:
> Mul ei ole ühtegi edevat blogipostitust ega diagrammi hetkel välja
> pakkuda, aga üritasin meelde tuletada, mida mulle koolis omal ajal
> interaktsioonidisaini tunnis räägiti. Hakkas küll hommikuti 8:30, aga
> olin siiski kohal ja üht-teist jäi ka meelde.
>
> Nimelt toodetest rääkides toodi seal välja kolme dimensiooniga mudel:
>
> 1) functionality ehk mida toode tegelikult teeb ja mis väärtust
> inimesele lisab. Kui seda pole, pole ka järgnevatel mõtet.
>
> 2) usability. Isegi kui toode midagi teeb, siis kas see on
> kasutajasõbralik.
>
> 3) desirability, aesthetics. Isegi kui toode midagi teeb ja see on
> kasutajasõbralik, siis kas see on hästi pakendatud, nii et kogu
> sõbralikkus ka mugavalt ülesleitav oleks.
>
> Kuskil materjalides mul on kindlasti selle mudeli akadeemiline allikas
> ka olemas, aga hetkel ei paku. See oleks siis omamoodi toodete Maslow
> püramiid: selleks, et järgmisele tasemel jõuda, peavad eelnevad olemas
> olema, vahele jätta ei saa.

Uus oli minu jaoks see, et seda püramiidi tuleks ehitada ülevalt alla,
mitte alt üles. Kõigepealt teed kindlaks millest kasutaja unistab ja
siis vaatad, kas see võiks olla teostatav. Vastand on see, et võtad
kätte mingi uue äsja välja tulnud tehnoloogia ja vaatad, millist
kasutaja probleemi sellega lahendada saaks. Kuna tarkvara on "pehme",
siis me saame maja ehitada tagurpidi - kõigepealt paneme katuse ja siis
vaatame millist vundamenti selle toetamiseks vaja on.

Konkreetsemaks minnes - olen ise seotud sellise projektiga nagu
www.korteriyhistu.net. Me oleme tihtipeale hädas olnud, et meil pole
ajakirja artikli täienduseks panna head ekraanipilti, mis kasutajatel
suu vett jooksma paneks. Nüüd jõudis mulle kohale, et me oleks pidanud
kogu programmi disainimist alustama sellest ekraanipildist ja sealt
töötama tagurpidi - milliseid sisestusvorme on programmi tarvis, et
taolist ekraanipilti oleks võimalik kasutajale näidata.

Tambet

[Kristjan Vaga]

On May 3, 11:41 pm, Tambet Matiisen <tambet.matii...@gmail.com> wrote:
>
> Uus oli minu jaoks see, et seda püramiidi tuleks ehitada ülevalt alla,
> mitte alt üles. Kõigepealt teed kindlaks millest kasutaja unistab ja
> siis vaatad, kas see võiks olla teostatav. Vastand on see, et võtad
> kätte mingi uue äsja välja tulnud tehnoloogia ja vaatad, millist
> kasutaja probleemi sellega lahendada saaks. Kuna tarkvara on "pehme",
> siis me saame maja ehitada tagurpidi - kõigepealt paneme katuse ja siis
> vaatame millist vundamenti selle toetamiseks vaja on.
>

Hea postitus oli, muidugi Jobsi fenomeni on ka varem eri külgedelt
edukalt lahatud. Ja iga kord tundub, et jah - nii on tõesti õige, nii
peakski kõik firmad tegema. Tootma kallist kraami mis nende kasutajad
hulluks ajavad.

Aga kõik maailma inimesed ei taha kallist ja ilusat kraami. Mõned
kasutavad iPhone asemel siiani Nokiat. Nende jaoks on olulised
võibolla muud tegurid - näiteks maksumus. Kui nii vaadata, siis
ärilisest vaatevinklist tootearenduse alustamine ei ole alati
tingimata vale. See lihtsalt ei vii uute iPadideni. Samas alati pole
vajagi.

Muidugi see ei tähenda, et postituses püsitatud väited ei kehtiks.
Lihtsalt odava Nokia puhul muutub valemis sõna "ihaldatavus" tähendus
millekski muuks kui see on iPhone puhul. Umbes samamoodi on ka
mainitud korteriühistu haldamise teenusega. Ekraanipilt olgu ilus, aga
see pole siiski alati peamine. Vahel on ihaldatavuse tagamiseks siiski
vaja rohkem tööd teha ärilise ja tehnoloogilise poolega.

No võibolla ma nüüd kõlasin liiga küüniliselt esteetikute jaoks Andke
mulle seekord veel andeks:)

k.

[Jaanus Kase]

"kalli ja ilusa kraami" kohta võib öelda, et kui vaadata maailma smartphonede segmenti, siis Apple kasvab enneolematu kiirusega, Android on tagapool, ja kõik teised turuosa kaotamas. Selle kõrval on muidugi ka tõsi, et smartphoned moodustavad maailma mobiilidest siiani veel vähemuse, ilmselt veel mõnda aega. Aga sellegipoolest avaldas mulle muljet, kui Jobs lõi oma keynotes jaanuaris numbrid kokku (ipod+laptopid+iphone) ja väitis, et Apple on nüüdseks maailma suurim mobiilseid seadmeid tootev firma.

Tulles aga Tambeti väite juurde, siis tõepoolest, on kaks erinevat lähenemist tootearendusele:

#1 Leiame kasutaja teadvustatud või teadvustamata vajaduse ja disainime selleks lahenduse, alustades kasutajaliidesest ja valides liidese teostamiseks sobivad tehnoloogiad.

#2 On mingi kogus ülejäänud ressurssi (raha, teadussaavutus, uus tehnoloogia, lihtsalt idee), mida hakkame hoolega tooteks käänama. Töö käigus uurime, kas äkki on kuskil mingi vajadus, mida see toode võiks rahuldada. (Või ei uuri ja oleme imestunud, miks asi hiljem turul edukas ei ole.)

Need on ühe telje kaks otsa. Iga tegija jaoks on optimaalne punkt teljel erinev, aga edukad tegijad ei ole kunagi ainult ühes otsas. Näiteks Apple'i puhul räägitakse tilu-lilu kõrval vähe sellest, kuidas nad väga strateegiliselt oma tehnoloogiaplatvormile lähenevad, väiksemaid protsessoritootjaid kokku ostavad, kuidas nende platvormid on ka tehniliselt ja arendajate jaoks väga hästi läbi mõeldud jne. Kui nad oleks sellel teljel ainult lõppkasutaja disaini otsas, poleks nad nii edukad.

Eesti elus tundub mulle, et kõikvõimalikud e-riigi projektid (uusima näitena digiretsept) on pigem teostatud #2 vaatest lähtudes. See ei ole tingimata halb, sest keerukamate projektide puhul tulebki palju rohkem süsteemianalüüsi ja muud "igavat" taustal toimuvat tööd teha kui mingi lihtsa tarbijavidina puhul. Sellegipoolest, kui kasutajapool oleks rohkem läbi mõeldud ja uuritud, siis praeguseks näeksime kindlasti sihtgruppide (apteekrid jne) suuremat rõõmustamist uute võimaluste üle ja vähem pahandusi selle üle, et tippaegadel süsteem maas on jms. Seda viimast (vähem pahandusi maasolekust) näeks kahel põhjusel: 1) oleks inimestega rohkem räägitud, oleks süsteemi jõudlus ka parem, kuna oleks kasutusharjumused ja koormused olnud paremini teada, 2) on tõestatud, et inimesed kipuvad esteetiliselt hea kvaliteediga asjadele rohkem andeks andma. Ehk siis, isegi kui süsteem on objektiivselt maas, siis kasutaja subjektiivne reaktsioon sõltub väga palju sellest, milline on üldine liides, veateate küljendus ja sõnastus jms.

J

2010/5/5 Kristjan Vaga <kristj...@gmail.com>

[Tambet Matiisen]

Jaanus Kase wrote:
> "kalli ja ilusa kraami" kohta võib öelda, et kui vaadata maailma
> smartphonede segmenti, siis Apple kasvab enneolematu kiirusega,
> Android on tagapool, ja kõik teised turuosa kaotamas. Selle kõrval on
> muidugi ka tõsi, et smartphoned moodustavad maailma mobiilidest siiani
> veel vähemuse, ilmselt veel mõnda aega. Aga sellegipoolest avaldas
> mulle muljet, kui Jobs lõi oma keynotes jaanuaris numbrid kokku
> (ipod+laptopid+iphone) ja väitis, et Apple on nüüdseks maailma suurim
> mobiilseid seadmeid tootev firma.

Minu meelest ajalugu kordub. Kunagi oli see PC maailmas Apple vs IBM.
Applel oli kinnine platvorm, IBM lasi spetsifikatsioonid vabaks ja
igaüks võis IBM PC tüüpi arvuteid valmistada. IBM PC võitis, IBM ise
kaotas, Apple elab sellest hoolimata. Minu arvamus on, et Android
võidab, kas Google selle kuidagi rahaks suudab keerata on teadmata,
Applel on kõigest sellest pohhui, kuna tema nišš on teine.

>
> Eesti elus tundub mulle, et kõikvõimalikud e-riigi projektid (uusima
> näitena digiretsept) on pigem teostatud #2 vaatest lähtudes. See ei
> ole tingimata halb, sest keerukamate projektide puhul tulebki palju
> rohkem süsteemianalüüsi ja muud "igavat" taustal toimuvat tööd teha
> kui mingi lihtsa tarbijavidina puhul. Sellegipoolest, kui kasutajapool
> oleks rohkem läbi mõeldud ja uuritud, siis praeguseks näeksime
> kindlasti sihtgruppide (apteekrid jne) suuremat rõõmustamist uute
> võimaluste üle ja vähem pahandusi selle üle, et tippaegadel süsteem
> maas on jms. Seda viimast (vähem pahandusi maasolekust) näeks kahel
> põhjusel: 1) oleks inimestega rohkem räägitud, oleks süsteemi jõudlus
> ka parem, kuna oleks kasutusharjumused ja koormused olnud paremini
> teada, 2) on tõestatud, et inimesed kipuvad esteetiliselt hea
> kvaliteediga asjadele rohkem andeks andma. Ehk siis, isegi kui süsteem
> on objektiivselt maas, siis kasutaja subjektiivne reaktsioon sõltub
> väga palju sellest, milline on üldine liides, veateate küljendus ja
> sõnastus jms.

Minu meelest on see järjekordne "Taheti parimat, aga välja tuli nagu
alati". Raske kedagi süüdistada. Lihtsalt tuleks teadvustada, et kui
tahame e-valdkonnas esirinnas käia, siis ees käimine ongi riskantne.
Aeg-ajalt satud sohu. Põhiline on "fail fast".

Tambet