Kasutajakeskne või kliendikeskne või inimkeskne disain

[Kristjan Jansen]

Lugesin Leisa Reichelti blogist arutlust teemal "Customer Vs User
Experience" http://www.disambiguity.com/customer-vs-user-experience
mis küsib: äkki õnnestuks firmade tavamõtlemist muuta nimetades meie
tööd kasutajakeskse disaini asemel kliendikeskseks disainiks? Eks
sellel ole head ja vead -- isiklikult ei meeldi mulle maailma
paikapanemine lihtlabases ostu-müügi võtmes ja ma kasutaks pigem sõna
"inimkeskne". Või?

[Jaanus Kase]

Nagu seal jutus ka öeldakse, siis "klient" vs "kasutaja" ei pruugi alati kattuda. Kaks näidet: kui disainida midagi kliendile tarbija/jaemüügi kontekstis, siis võib rõhk minna sellele, et asi poeriiulil hea välja näeks ja eesmärk on ostuotsus, mitte pikem hea kogemus. (A la ema-isa ostavad ja lapsed peavad kasutama.) Sama ka B2B kontekstis: eesmärk võib olla ostujuhile meeldida ja asi maha müüa, mõtlemata neile, kes ostetud rubilnikut hiljem kasutama peavad. See võib olla küll äriliselt hea, aga ei pruugi olla eetiline, kui see viib nt disainiotsuseni, kus kulude kokkuhoiu mõttes lõppkasutaja kogemus teadlikult nõrgem tehakse kui see võimalik oleks, ekstreemsel juhul kahjustatakse nende nägemist vm tervist.

"klient" kõlab kommertslikult ja keskendub ainult teatud liiki suhetele. Nt kui rääkida avaliku ruumi disainist linnas X, siis ma võin küll lugeda ennast selle kasutajaks või inimeseks, aga mõelda, et olen selle linna klient, on natuke ekstreemne. (Kuigi teisalt avalikud organisatsioonid järgimas kliendikesksuse põhimõtet ei ole paha, inimkeskus on liiga laialivalguv kohati?)

"Inimkeskne" ja "kasutajakeskne" peaks üsna sama tähendama. Ma küll võtsin aluseks "user-centered design", mis on levinud mõiste, aga samas vastav ISO standard on jällegi ISO 13407:1999, Human-centred design processes for interactive systems. Eesti keeles kõlab "inimkeskne" ju paremini.

Tegin eksperimendi ja siin-seal vahetasin grupi kirjelduses "kasutajakeskne"->"inimkeskne" :) vaatame, kas keegi märkab või kedagi häirib.

2009/12/1 Kristjan Jansen <kristja...@gmail.com>

--
Kasutajakeskne disain: http://groups.google.com/group/kasutaja

[Markko Karu]

Mõistetega on probleem ja see pole sõnade süü. Ma näiteks teen logo.
Selle tegemiseks olen ma graafiline disainer. Kui minult küsida,
millist väärtust ma loon, siis ma kujundan ettevõtte jaoks selle kõige
väljapaistvama osa. Seega minu arvamus sellest, mida ma teen, erineb
sellest, millist väärtust ma olen loonud. Seesama rühm siin on näide
sellest, et disainerid tajuvad oma oskuste potentsiaali ent ei suuda
seda maailmale arusaadavaks teha.

Disain on kujundamine. See tähendab samaaegselt protsesside teadlikku
suunamist ja ka oskust kasutada tööriistu. Ma suudan täiesti pädevalt
kaasa rääkida sisekujunduse, esemete, arvutiprogrammide,
kasutajaliideste ja muude disaini subjektide osas, samas ma ei oska
kasutada 3D programme või kirjutada programmikoodi. Seega on minu
oskused ja minu võime oma oskusi rakendada erineva väljundvõimega.

Disainerite mõtlemine on universaalne, samas nende füüsiline
kompetents erineb.Ma jätaks mõisted rahule kuni inimesed ise hakkavad
vahet tegema. Olen tähele pannud, et kui ma räägin, et ma olen
disainer, ei saa keegi aru, mida ma teen või see pilt on erinev. Kas
disainer-juhtimiskonsultant on arusaadavam?

Mind see inimkeskne disain ei häiri, senikaua kuni me ei hakka rääkima
ainult kasutajaliidestest. Oht selleks on olemas :)

[Kristjan Jansen]

Kas sa Marko pole mitte teenusedisainer?

Ahjaa, kõige hullem on see kui räägitakse lihtsalt "disaineritest".
Olete tähele pannud, kui naljakas enesekohane sõna see on? Keera lahti
FashionTV ja seal räägivad ainult disainerid (kui juhtumisi ühele vene
neiule tutvustasin end disainerile siis tuli kohe et "ooo, mood").

Hiljuti juhtus vabavara-CMSi Drupaliga selline lugu et kamp theme'reid
(Photoshop+HTML+CSS) lõid rühmituse Design4Drupal -- korraldavad oma
konverentse ja neil on oma veeb ja elavad üsna isoleeritud maailmas.
Interaktsioonidisainerid ja süsteemiarhitektid vaatavad segaduses
pealt - kas paljud teisedki pole disainerid, kes tollele tarkvarale
käe külge panevad?

Miks ikka ja jälle disaini nimi kaaperdatakse ühe kitsa seltskonna
kätte?

[Markko Karu]

Jah, Kristjan, ma olen teenusedisainer. Aga mitte ainult. Minu suurim anne on intuitsioon ja minu oskus on võime visualiseerida. Need pole aga ühe "ameti" pärusmaad. Martin Pärn näitas just loomemajanduse seminaril slaidi, kus disaini liitmine mõne muu valdkonnaga andis uue õppekava või aine. Teenusedisainis liideti tema skeemis disain ja psühholoogia. Ma olen nõus. Samas, kui mõtelda, millest koosneks minu teenusedisaineri CV, siis ma paneksin nimistusse kahe lapse sünni, kohtumise kuningannaga, isa surma, Balti keti ja sajad kohtumised inimestega, mis panevad mind nägema maailma teisiti. Kogemus, mitte teadmised.

Selsamal seminaril lausus Majandusministeeriumi nõunik Ahti Kuningas lause, mis ühtpidi jahmatas oma üleoleva tooniga, teisalt pani mind mõistma, et Eesti riiki pole mõtet aidata sest kõige kõrgemal tasandil valitseb pimedus. Ta lausus "firma, kes räägib, et ta tegeleb disainistrateegiatega, kujundab tegelikult pakendeid". Ehk et mis tõsiseltvõetavad partnerid te olete, kunstnikud....

Jah, tõsi, tuima graafikupõrnitseja pilguga disanierite tööle peale vaadates on see tõesti nii. 

See on sama pädev hinnang, kui geenitehnoloogi tööd hinnatakse selle järgi, et nad ju päevad läbi möllavad mingite möga täis topsidega, tilgutavad suhkrut ja vaatavad seda läbi mikroskoobi.

Võtame näiteks hetke majanduse edulood ja koorime neilt maha pakendi kui strateegilise konkurentsieelise. Lahutame disaini. Apple. BMW. Samsung. adidias. UPS. Amazon. Zara. McDonald's. Statoil. Nokia. Nimistu on lõputu. Senikaua, kuni disainerite töö alguspuntina nähakse lõppviimistlust, ei saadagi aru disaini väärtusest. Raymond Loewy suutis eelmise sajandi keskel panna Ameerika ettevõtted nägema seost hea välimuse ja müügiedu vahel. 

Meil pole järgi jõudmiseks 50 aastat aega, seda tööd tuli hakata tegema eile.

Mina ei jaksa isiklikult enam teha selgitustööd, mis on disain ja milleks seda kasutada, kes on aru saanud ja tegutsema hakanud, jäävad ellu, kes mitte, need ei jää.

Aga kaunist Jõuluaega kõigile :)

Markko

[Ruth-Helene Melioranski]

Tere!

Markko, ma olin nii tollel Riigikogu seminaril kui olen tuttav ka tehtud
uuringuga ettev�tjate seas. Ilmselt v�ljendas Ahti Kuningas end sinu
jaoks ebaselgelt, lause m�te oli (uuringust l�htuvalt), et Eesti
ettev�tjad arvavad, et nad kasutavad disaini strateegiliselt, kuid
l�hemal uurimisel selgus, et kogu strateegiline kasutus seisnes
pakendite disainis. Uuringu tulemuste kohane seisukoht on, et ainult
pakendist j��b v�heks.

�hes varasemas teates kirjutad, et sisearhitektuuril ja teenuste
disainil seost pole. Ma ei jaga seda seisukohta. Minu arvates l�heb �ks
�le teiseks v�ga suure kattealaga, tihti v�imatugi piiri t�mmata. Ruum
on v�ga paljude teenuste puhul kasutajale kokkupuutepunktiks teenusega,
mis ise on immateriaalne. Ehk teenuste disainer peab valdama keskkonna
m�ju ja suutma l�bi keskkonna loomise kasutaja k�itumist suunata ja
m�jutada.

Kena aasta l�ppu,
Ruth

Markko Karu wrote:
> Jah, Kristjan, ma olen teenusedisainer. Aga mitte ainult. Minu suurim

> anne on intuitsioon ja minu oskus on v�ime visualiseerida. Need pole
> aga �he "ameti" p�rusmaad. Martin P�rn n�itas just loomemajanduse
> seminaril slaidi, kus disaini liitmine m�ne muu valdkonnaga andis uue
> �ppekava v�i aine. Teenusedisainis liideti tema skeemis disain ja
> ps�hholoogia. Ma olen n�us. Samas, kui m�telda, millest koosneks minu
> teenusedisaineri CV, siis ma paneksin nimistusse kahe lapse s�nni,

> kohtumise kuningannaga, isa surma, Balti keti ja sajad kohtumised

> inimestega, mis panevad mind n�gema maailma teisiti. Kogemus, mitte
> teadmised.
>
> Selsamal seminaril lausus Majandusministeeriumi n�unik Ahti Kuningas
> lause, mis �htpidi jahmatas oma �leoleva tooniga, teisalt pani mind
> m�istma, et Eesti riiki pole m�tet aidata sest k�ige k�rgemal tasandil
> valitseb pimedus. Ta lausus "firma, kes r��gib, et ta tegeleb

> disainistrateegiatega, kujundab tegelikult pakendeid". Ehk et mis

> t�siseltv�etavad partnerid te olete, kunstnikud....
>
> Jah, t�si, tuima graafikup�rnitseja pilguga disanierite t��le peale
> vaadates on see t�esti nii.
> See on sama p�dev hinnang, kui geenitehnoloogi t��d hinnatakse selle
> j�rgi, et nad ju p�evad l�bi m�llavad mingite m�ga t�is topsidega,
> tilgutavad suhkrut ja vaatavad seda l�bi mikroskoobi.
>
> V�tame n�iteks hetke majanduse edulood ja koorime neilt maha pakendi

> kui strateegilise konkurentsieelise. Lahutame disaini. Apple. BMW.
> Samsung. adidias. UPS. Amazon. Zara. McDonald's. Statoil. Nokia.

> Nimistu on l�putu. Senikaua, kuni disainerite t�� alguspuntina n�hakse
> l�ppviimistlust, ei saadagi aru disaini v��rtusest. Raymond Loewy
> suutis eelmise sajandi keskel panna Ameerika ettev�tted n�gema seost
> hea v�limuse ja m��giedu vahel.
> Meil pole j�rgi j�udmiseks 50 aastat aega, seda t��d tuli hakata
> tegema eile.
>
> Mina ei jaksa isiklikult enam teha selgitust��d, mis on disain ja
> milleks seda kasutada, kes on aru saanud ja tegutsema hakanud, j��vad
> ellu, kes mitte, need ei j��.
>
> Aga kaunist J�uluaega k�igile :)
>
> Markko

[mark to myth]

Mõned nimed siin listis on siiski üsna kohatud. Statoili eduloo taga
pole ilmselgelt eristuv mõtlemine ega õnnestunud bränding vaid 70ndate
alguses avastatud Põhjamere üüratud naftavarud. Norra on maailma kümne
suurima naftatootja seas ja energiamaias Põhja-Euroopas on nende
toodangul ilmne logistiline eelis, olgu bränd või Olerex. Mul on veidi
raske näha brändingut või disainmõtlemist ka näiteks Nokia, Zara ja
Amazon'i mootorina. Need on küll näited ärimudeli-innovatsioonist (ja
ärimudeli disain on täiesti asjassepuutuv teema) ent nende edulood on
igati kirjeldatavad ka mainstream mikroökonoomika-ärijuhtimisteooria
(ehk siis üldkehtiva mõtteviisi) paradigmas. Igal normaalne ettevõte
tegelebki muude oluliste asjade kõrval piisaval määral ka brändiga aga
pisut keeruline on väita, et see antud firmade arengu puhul mingit
erakordset rolli oleks mänginud.

Üldjoontes on Su jutt õige ja hindan Su pioneeri- ja selgitustööd
kõrgelt ent mulle tundub, et kohati pistad Sa ärilises mõttes ikka
üsna võrreldamatuid asju ühte eklektilisse disainmõtlemise/
teenusdisaini katlasse.

PS - Olen veenvate vastuväidete mõjul alati valmis oma arvamusi
muutma.
PPS - Kena jõuluaega!

[Markko Karu]

Igaüks kirjeldab enda tööd oma kogemuse baasil, tekitades enda
tähendusvälju. Me põrkume sellega kokku senikaua, kui on olemas
baastekstid. EDTI töö raames tehtud disainidomeenide kaardistus on hea
algus (http://www.edti.eu/images/stories/domains/edti_designdomains_en.pdf),
proovin selle enda sõnavaraga sünkroniseerida.

Sisekujundunduse ja teenusedisaini kattuvusest: minu algne lause oli "
Teenuste disain ei kasva kindlasti välja sisekujundusest, pigem on
puutepunktid bränding, turunduskommunikatsioon ja tootearendus." Siin
pidasin ma silmas kohalikku konteksti. Kindlasti teen kellelegi
konkreetselt liiga, samas suur osa sisearhitekte peab enda tugevuseks
värvilahendust ja materjalivalikut, mitte teenindusprotsessi. Samas on
näiteks Itaalias disainibürood tihti arhitektide tehtud, hea näide on
Total Tool (http://www.totaltool.it), kes neid distsipliine edukalt
koos kasutab.

Toon näite enda elust, umbes aasta tagasi kogunes ühe järgneva
laulupeo korraldusmeeskond, teemaks peo visuaalne identiteet. Küsisin
tol korral rea küsimusi parkimise ja tualettide teemal, mida meeskond
esimese hooga imelikuks pidas. Samas, hetk järgi mõeldes olid need
küsimused väga asjakohased, laulupeo elamus ei ole vaid laval toimuv
vaid kogu keskkond, peole saamine, seal olemine ja sealt lahkumine.
Kelle asi on sellest aspektist asju vaadata? Minu roll oli graafilise
disaineri oma...

..

Ahti Kuninga sõnavõtus sain mina aru, et jutt käis
loomemajandusettevõtetest, kuhu alla kuuluvad disainerid, mitte
ettevõtetest, kes kasutavad disaini. Seega möödarääkimine, mis teeb
siiralt headmeelt, olin tol hetkel sellest väljaütlemisest üsna
häiritud. Et tegelikult tuleks vahet teha loomemajandusel (creative
industries) ja loovmajandusel (creative economy), selleni pole see
vestlus veel üldse jõudnud...

Kaubamärkide näited oli toodud pakendi, mitte disainmõtlemise
kontekstis: pakend on konkureerimisel oluline. Aga Ruthi märkus
lõpetas selle teema. Millest on tõesti puudus (nagu ka eelnev
salapärase nimega kasutaja lisas), on adekvaatsete disainmõtlemise
edulugude baas. Ikka on see teine turg, teine aeg, teised inimesed
jne.
On neid kellelgi tekkinud?

[Kristjan Mändmaa]

www.eesti.ee

K.

[Hegle Sarapuu]

Tere,

Ma igaks-juhuks ütlen, et see on alles üleminekuversioon (muutus vaid
visuaal kampaania eesmärgil). Lõplik versioon on alles prototüüpimise faasis
ning ka kujundus on alles töös.

Hegle

-----Original Message-----
From: kasu...@googlegroups.com [mailto:kasu...@googlegroups.com] On Behalf
Of Kristjan Mändmaa
Sent: 29. detsember 2009. a. 5:19
To: kasu...@googlegroups.com
Subject: [kasutaja] Head uut aastat!

www.eesti.ee

K.

[Hegle Sarapuu]

Tere,

Ehk on Teilegi huvitav teema:

Jaanuaris oleme Trinidadis planeerinud läbi viia kasutatavuse töötubasid,
kus oleme võtnud eesmärgiks 3 tunniga õpetada selgeks erinevaid kasutatavuse
töövõtteid.

Töötoad on hästi praktilised ning võimaldavad peale koolitust igaühel oma
töösse neid võtteid lülitada.

Täpne töötubade kirjeldus asub Trinidadi veebilehel:
http://www.trinidad.ee/?id=6161

Hegle
tel: 51 577 92
skype: hegle.sarapuu