Kutse Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 18. sügiskonverentsile "Võimusuhted eesti kirjanduses“

[A4]

Head kolleegid

Ootame ettekandeid Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 18. sügiskonverentsile "Võimusuhted eesti kirjanduses“.

Septembris esietendus Tammsaare muuseumi õuel Nooroosteatri lavastus "Kärbes, prussakas ja ämblik". See 1915. aastal kirjutatud miniatuur on üks esimesi kirjatöid, kus Tammsaare käsitleb küsimust "Mis on õigus?". Toome selle küsimuse nüüd Tammsaare muuseumi seinte vahele, et kuulata ja arutleda, kuidas sõnastuvad eesti kirjanduses õiguse, lubatavuse ja seda määrava või pärssiva võimu suhted ja seosed. Otsime vastust küsimustele, mil moel ja millist kuju võttes avalduvad võimusuhted eesti kirjanduses – olgu selleks päevapoliitikale reageerimine, psühholoogiliselt keerukad võimumängud tegelaste vahel ning mehe-naise vastasseisu kujutamine, aga ka tsensuur, „kirjanduspaavstid“, sõna võim jne. Teiste sõnadega: milliseid võimusuhetega avanevaid kirjanduslikke perspektiive näeme meie kirjanduses 2024. aasta seisuga?

Oodatud on ettekanded võimusuhtetest nii mikro- kui makrotasanditel, nii maa all kui vee peal. Ka väljaspoolt praegust aegruumi. Ainsaks võimutsoonide piiranguks on ettekande pikkus (25-30 minutit) ning see, et ettekanne põhineks eesti kirjandusel.

Palun saatke oma idee konverentsi ettekandeks 20. oktoobriks aadressile
in...@kirjanduskeskus.ee
Konverentsi toimumisaeg on 02.12.2024.

Tervitades

Anneli Leinpere
hariduskuraator
ann...@kirjanduskeskus.ee
+372 555 34 815
kirjanduskeskus.ee

[Erkki Luuk]

tere

kooslused jagunevad kaheks: võimupõhised (orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik) ja muud (kommunistlik, sotsialistlik, anarhiline), kusjuures võimupõhiste koosluste (ametlikud) institutsioonid (kultuur, poliitika, kunst, kirjandus jne) on samuti võimupõhised. st kogu ametlik eesti kirjandus on institutsionaalne võimusuhe, mis koosneb võimusuhetest (kaanon, nomenklatuur jne), mida tekitavad võimusuhted (kanoniseerijad, nende positsioonid, auhinnad jne), jne

jaam

--
Saite selle sõnumi, kuna olete liitunud Google'i gruppide grupiga "eksp".
Grupist eraldumiseks ja selle grupi meilide saamise peatamiseks saatke meil aadressile eksp+uns...@googlegroups.com.
Selle arutelu veebis vaatamiseks külastage lehte https://groups.google.com/d/msgid/eksp/755fd76e-7184-4e95-9f53-a7fbe5a7e54cn%40googlegroups.com.

[A4]

tere!

Kas see võiks olla materjal ettekandeks? Loodetavasti ei ole need asjad selleks liiga iseensestmõistetavad.

Veel huvitaks, kuidas on lood võimuga suhestuvate (kirjanduslike) kangelastega? Kas need kes jagunevad on ka ametlikud vs mitteametlikud ja jagunematud?

Selle arutelu veebis vaatamiseks külastage lehte https://groups.google.com/d/msgid/eksp/CA%2B%2BR4O%2BAe2tzk79MjO6WxVp7LtX2QRK2WiVyZ8CyyswwL9cVew%40mail.gmail.com.

[Erkki Luuk]

tere

On Fri, Oct 18, 2024 at 12:16 PM A4 <anel...@gmail.com> wrote:

tere!

Kas see võiks olla materjal ettekandeks? Loodetavasti ei ole need asjad selleks liiga iseensestmõistetavad.

võiks, saaks ja peaks. küsimus on, kelle. ürgajal liiguti trtst-tlna ja tagasi mitusada aastat, tänapäeval saab ka kiiremini, aga päev läheb ikka. st tekib (vähemalt endale otsa vaadates) küsimus, kas on üldse mõtet liikvele minna

mis e-mõistetavusse puutub, siis see, kui miski kellelegi e-mõistetav tundub, ei tähenda, et see seda ka teistele olema peaks. (see, kui e-mõistetav see publikule olla võiks, on küsimus pigem sulle)

Veel huvitaks, kuidas on lood võimuga suhestuvate (kirjanduslike) kangelastega? Kas need kes jagunevad on ka ametlikud vs mitteametlikud ja jagunematud?

kui ma nüüd õigesti aru sain (ilmselt muidugi ei saanud — palun parandada), siis see on ju täiesti hiilgav idee. meil on romaan, kus on ametlikud tegelased (nastja filippovna ja filipp n) ja ebaametlikud, varjatud vms, ütleme nt viidalepp. kui nastja filippovna abiellub filipp n-iga, siis selle tegelik, varjatud, salajane jne/vms tähendus on "viidalepp avastab, siseneb vms passenjuki dimensiooni" — ning mõistagi ka vastupidi (kui viidalepp satub passenjuki dimensiooni, siis jne). pealtnäha tavalise, st ametliku teksti all toimub kogu aeg mingi ebaametlik või -püha pungitus — viidalepp teeb või kogeb seda ja toda — vb isegi ilma et keegi — peale kõige tähelepanuväärsemate, st arusaamatumate lugejate sellest kunagi midagi teada või aru saaks. saab ka teisiti. nt on romaanis mingi hermeetiline sektsioon, kus märatseb viidalepp — ilma et keegi sellest mudu kui läbi eriliselt paksu udu aru saaks —, misjärel (või künajuures) romaan oma tavapärases — st ametlikus — võtmes ja rütmis jätkub. need 2 liini — ametlik ja mitteametlik — võivad kulgeda paralleelselt või kuidagi — nagu juba öeldud, varjatult — põimuda: nt ametlik mõjutab mitteametlikku ja/või vastupidi; — või on mingi kood (nt tähenduslik on ainult iga 44. sõna), mille alusel mitteametlikku, "tegelikku" vms versiooni lugeda saab. neid võimalusi on piiritult, künajuures need kõik annavad romaanile (kui sellisele) täiesti uue (ja vb isegi enneolematu) perspektiivi, taseme ja hoo. kas midagi sellist kusagil tehtud on, ma ei tea, aga ilmselt muidugi on (kuna ma — iseenesest, ja kahetsusväärsel kombel — eriti üldse midagi ei tea). kui aga pole, siis võiks, tuleks jne teha — kusjuures seda võiks (õigemini peaks) tegema ükskõik kes, st sõna otseses mõttes igaüks (ja miks mitte ka kogu aeg). tegelikult, kui pisut järele mõelda, siis juba ainuüksi fakt, et ma sellest midagi ei tea, tõestab, et seda — silmnähtava eduga, nii et vb (peagu) keegi sellest midagi ei tea — tehtud on

— j

Selle arutelu veebis vaatamiseks külastage lehte https://groups.google.com/d/msgid/eksp/CAD0Rj_hd17qNif5hPrfMcsNaXZsfdvzcJu9aGNfC2ZZxLf8JGg%40mail.gmail.com.