Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega

[Eduard Sepp]

Tänapäeva majandus on mõeldamatu ilma välismajandussidemeteta.
Eesti eksport miljonit eurot alates aastast 1999 :
191
7 3034 3007 2975 3299 3833 4847 5063 5642 5931 4498

Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne. –
Eesti riik ostab rohkem kaupu sisse, kui müüb oma toodangut välja.

Eesti väliskaubandusbilanss, miljonit eurot alates aastast 1999

-445 -222 -177 -523 -413 -1111 -1432 -2911 -3352 -2762
-1332



Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus
132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka
maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm
ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie
konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted
eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007.
aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid
endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus
ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval
toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks
ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes
viiendiku ekspordikäibest.
Kaupade import moodustas 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes
eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi
vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate
on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni,
mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim
negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld
krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete
kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne,
kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55
mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest
(2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda
jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni
ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).
2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta
detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju
maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi
majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti
rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile
tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti
raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin
kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel.
Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogu¬nenud
suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.
Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid,
omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis
tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele
kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele
läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge
tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt
lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka
kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita
2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid
riigieelarves. Nüüd Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem
oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne
jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse
vähenemise tagajärg. Majandusras¬kused sundisid ettevõtteid ja
valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud
oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.
Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit
krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni.
Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma
toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid
olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem
vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti
kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende
riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.
Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne:
eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal
vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss
parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal
esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes.

http://www.esten.ee

http://ehitusekspert-esten.blogspot.com