Olukord, mida praegu näeme, võib veelgi halveneda

[Eduard Sepp]

Kuigi Iirimaa kriisi põhjused on Kreeka omadest oluliselt erinevad,
ähvardab see riigi valitsuse kukutada ning mõjutab tõsiselt ka kogu
eurotsooni.
Kuigi isegi Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy tõdes, et Iiri
ja Portugali praegune võlakriisi võitlus on mäng kogu liidu
ellujäämise nimel, usuvad analüütikud, et praegused probleemid on
tühiasi võrreldes sellega, kui abivajajate nimekirja lisandub ka
Hispaania.
Pärast maikuist Kreeka kriisi ja abipaketi kokkupanemist lootsid nii
euroametnikud kui finantsturgudel tegutsejad, et kõige hullem
tulekahju on kustutatud. Nii lihtsalt paraku ei läinud.

Praeguseks Iirimaa on võlaprobleeme tunnistanud. Sealne kinnisvaramull
lõhkes, hinnad langesid, tööpuudus kasvas hüppeliselt ning
pangandussüsteem osutus suuremaks probleemiks, kui keegi oleks oma
mustemateski unenägudes osanud aimata.

Iirimaa palub Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt
mitukümmend miljardit eurot laenu, kinnitas eile rahandusminister
Brian Lenihan, tehes lõpu nädalaid kestnud spekulatsioonile, et Dublin
ei saa üksi oma võlgades pankade päästmisega hakkama.
Iirimaa päästepakett on 85 miljardit eurot,sellest 50 miljardit eurot
on mõeldud riigi finantsseisu parandamiseks.
Euroopa pakub Iirimaale meeleheitlikult abi, mida too algul ei tahtnud
vastu võtta, kuid kui eurogrupi abipakett teoks saab, siis osaleb
selles ka Eesti, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ent Iirimaa päästeplaan ei lahenda eurotsooni probleeme ning järgmine
murelaps on Portugal. Riigi rahandusminister Fernando Teixeira dos
Santos tõdes nädala alguses samuti, et euroliidult finantsabi palumine
võib peatselt päevakorda tulla.

Raskes olukorras on peale Portugali ka Hispaania,neil mõlemil on suur
riigivõlg ja neil läheb kehvasti.
«Praegu on Euroopas teine võlakriis, aga ma usun, et tuleb ka kolmas
ning siis peab Hispaania abi paluma,» lausus SEB peaanalüütik Robert
Berqvist.

Eesti peab abistama teisi eurotsooni riike peale selle tsooniga
liitumist.
Eestlased tegid hiiglasliku vea, otsustades järgmisest aastast euro
kasutusele võtta, arvab Leedu Vabaturuinstituudi president Ruta
Vainiene.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tõdes eile, et kuigi Iirimaa
kriis on Kreekast erinev, on selle mõju eurotsoonile vaieldamatult
tõsine.
Rootsi Handelsbankeni tegevjuht Pär Boman oletab, et Euroopa
majandusprobleemide lahendamiseks kulub aastaid.
Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi. Olukord, mida praegu
näeme, võib veelgi halveneda. Euroopa kapitaliturgude situatsioon on
väga murettekitav,» rääkis Boman majanduslehele Dagens Industri antud
intervjuus.
Pankuri sõnul on raskuste peamine põhjus see, et euroalasse kuulub
kahesuguseid riike. Ta tõi ühelt poolt näiteks tugevasti ekspordile
orienteeritud Saksamaa ja teiselt poolt suure riigivõlaga maad
Hispaania, Iirimaa ja Kreeka.
«Euroopa rahaliit (EMU) ise on kenasti tasakaalus, kuid sinna
kuuluvate maade vahel on suuri tasakaaluerinevusi.»
Normaalne mehhanism, mida kasutada saaks, oleks valuuta, mis nõrgeneks
või tugevneks sõltuvalt majanduse arengust, rääkis Boman.
«Kui majandus on nõrk, siis võiks devalveerida ja Rootsi on nii ka
teinud. Euroopa aga praegu valuutast abi ei saa,» lisas ta.
Boman väljendas rahulolu selle üle, et Rootsi ei kuulu euroalasse.
«Meil on oma valuuta ja me oleme rõõmsad, et ajame äriasju just selles
Euroopa osas.»