Välisseinte seisukord ja peamised probleemid.

19 views
Skip to first unread message

es...@esten.ee

unread,
Nov 1, 2011, 8:26:18 PM11/1/11
to ehitusek...@googlegroups.com

Välisseinte seisukord ja peamised probleemid.

Välisseinad on  kaetud voodrilauaga. Maja ees  seina vooderdus,kuhu on tekkinud auk  niiskuskahjustuse tõttu,kohati mädanenud.Välisseinte kahjustuste peamiseks põhjustajaks on liigne vesi,mis  voolab  seinale (katuselt, varikatuselt, aknalt, vihmavee torust,  läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi,  või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi.

Välisseina paksus on 258 mm. Seina konstruktsioon avamisel väljaspoolt  oli järgmine: voodrilaud 18 mm, distantsliist 22 mm, tuuletõkkeks papp, rõhtpalk 200 mm ja puitkatte materjal paksusega 18 mm.

 

Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstruktsioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega,kuid

objektil akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääseb

vesi välisseina sisse.

 Aknaalused piirkonnad  olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud kohtadeks  vaadeldavas  hoones.

 

Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre,kuid siin plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb ja tema vundamenti ja välisseina alumise osa kaitsev mõju puudub. Ka terve veelauaga sein ja vundament on siin märgunud, kuna mõni veelaud on ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks.

 

Puidust välisvooder ei ole igal pool veetihe: kaldvihma korral laseb see mitmes kohas vett läbi.

Kuna laudvoodri ülesanne on välisseina  puitkonstruktsiooni kaitsta

märgumise eest, peab laudvoodri ja seinakonstruktsioonide  vahel olema praegu puuduv välisõhuga tuulutatav õhkvahe.

Seinale annab tugevuse karkass või kivisein, soojapidavuse tagab tõhus soojusisoleermaterjali (vilttooted, vahtplast, mineraalne puistematerjal jm), tuule eest kaitseb tuuletõkkeplaat, veeaur ei kondenseeru seinas tänu aurutõkkele ning vihma ja päikese eest kaitseb viimistluskiht või -plaat. Kuid mitmed nimetatud materjalid on siin niiskuse tõttü lakkanud töötamast või sootuks puuduvad siin üldse.

 

Vaadeldavate välisseinakonstruktsiooni soojajuhtivus on :

1 :{ 0.258 : 0.12} = 0.47 W/m²°C,

see arv näitab: mitu vatti(W) liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad.Selle arvu normväärtuseks  vaadeldava katuse puhul oleks pidanud olema kõigest  0.22 W/m²°C.Nii et võib öelda –ka siin maja on nagu sõel,selle välisseinad ei pea sooja ega vett.

Kokkuvõttes võib öelda,et  välisseina konstruktsiooni seisukord on tänaseks vaevalt rahuldav ,välissein vajab  uuendamist

 http://www.esten.ee

 

Reply all
Reply to author
Forward
0 new messages