Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele

[Eduard Sepp]

<a href="http://www.esten.ee/"><img src="http://www.esten.ee/
ba461f2070e4e09.gif" border="0" alt="" /></a>

Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine
halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta
ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht
langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate
tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete
kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas
raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises,
mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis
vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel.
Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete
probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal
tugevasse kriisi.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades
3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv
jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes
kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv –
langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II
poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-
le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja
veonduses-laonduses.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%,
sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud
lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt
54,8%.
2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang
(mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja
omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii
tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest
oluliselt halvem.
2009 majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta
detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju
maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.
Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine
katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine
vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja
eelarvekärped.
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades
14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus
jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust
töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti
sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud
vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%.
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed:
tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks)
vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas
langes 37,3%.
2008. aasta kevadel alanud jaemüügi vähenemine võrreldes eelmise aasta
vastava kuuga langes madalaimale tasemele 2009.aasta veebruaris,
vähenedes aastaga 19%. Märtsist maini vähenes jaemüük aastases
võrdluses 14-16%. Jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra juunis kui
jaemüük vähenes aastaga 11%. Aeglustumine oli aga lühiajaline ja
juulis kiirenes jaemüügi langus taas.
Juulis 2009. mõjutasid kaupade jaemüügi langust enim tööstuskaupade
kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta juuliga võrreldes
neljandiku. Kõige rohkem ehk 32% vähenes jaemüük muudes
spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse arvuteid ja nende
lisaseadmeid, fotokaupu, mänge ja mänguasju, sporditarbeid, lilli,
istikuid, väetisi jm. Hoolimata juunis toimunud kergest elavnemisest
majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide
kauplustes, püsis juulis nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas
languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga 27%. Eelnevate
kuudega võrreldes aeglustus aga langus tekstiiltoodete, rõivaste,
jalatsite ja nahktoodet kauplustes. Nende kaupluste jaemüük vähenes
aastaga 15%, mis oli väiksemaid langusi viimase poole aasta jooksul.
2010. aasta septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes
eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%. Ligi kaks ja
pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus
tänavu septembris taas tõusule.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit
krooni (288 miljonit eurot). 2009. aasta septembriga võrreldes paranes
märkimisväärselt tööstuskaupade kaupluste jaemüük, mis pöördus
langusest tõusule ning kasvas 4%. Oluliselt paranes jaemüük muudes
spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja
nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja
mänguasjade jm. Neis kauplustes pöördus jaemüük üle kahe aasta kestnud
languse järel taas tõusule, kasvades 2009. aasta septembriga võrreldes
11%. Mõnevõrra paranes müük ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade
ja ehitusmaterjali kauplustes, kuid nende kaupluste jaemüük aastases
võrdluses veel kasvu saavutada ei suutnud ning võrreldes 2009. aasta
septembriga vähenes jaemüük neis 7%. Eelmise aasta septembriga
võrreldes suurenes kaupade jaemüük veel ka spetsialiseerimata
tööstuskaupade kauplustes (17%), kasutatud kaupade kauplustes (16%),
tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (10%)
ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (7%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga
võrreldes samale tasemele. Nende kaupluste müügimahtude kasvu pidurdas
septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük
püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete
põhjal oli vähenemine 1%. 2010. aasta üheksa kuuga (jaanuar-september)
vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava
perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni
(360 miljonit eurot), millest kaupade jaemüük andis 80%. Eelmise aasta
septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise
kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Siiski jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks oli viimati 105% ja
langeva trendiga. Makimaalnemahuindeksi väärtus 135% oli 2007.aasta
teisel poolel.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com

http://www.esten.ee tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869