Euro kasutusala on kordades suurem
Eduard Sepp
ka 2010. aasta kohta aastalõikest majanduse osas korralik kasv on
tulemas.
Arvatavasti see kasv võib olla isegi 4 – 5 % sellest madalast
pinnast,kus me majanduse languse ajal olime.
Samas peab arvestama et majanduskasv tuleb väga aeglases tempos ja
muidugi sõltuvuses suurtest riikidest.
Majandusprognoosid on olnud ja on reeglina siiski kohvipaksu pealt
tehtud ning sinna ei ole midagi parata.
Võib tulla kerge majanduskasv või hoopiski veel mõningane kasvulangus.
Börsiindeks Tallinnas on ammu üle 580 punkti kasvanud.
Kõik see majanduse liikumise suund on seni siiski baseerunud
sisetundel.
Tundub et siiski enam sügavamat majanduselangust ei tule.
Kriisi põhi on nii öelda läbi.
Kuid üksikisikule raskemad ajad on alles ees.Tööpuudus veel tükil ajal
suureneb ja annab valusalt tunda.
Suur hulk kodusid läheb müüki.
2010.aasta tuleb väga raske,nii et püksirihma tuleb paljudel inimestel
ühtelugu pingutada.
Seoses võimaliku euro tulekuga Eestisse 2011.aastal on
märkimisväärseid nii plusse kui miinuseid.
Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti
krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga
seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste
sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse
majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade
arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise
võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet.
Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk
arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja
vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem
riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga
vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega
kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis
tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste
konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise
kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine
lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba
liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti
majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.Euro kasutuselevõtt
elavdab Eesti majandust, muudab Eesti majandust stabiilsemaks ja
seetõttu ka odavamaks, konkurentsivõimelisemaks.
Samas peab teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis
majanduslikke probleeme, või nende tekkimise võimalust. Sellekohase
näitena võib tuua praeguses eurokasutusalas riikide Kreeka
(riigieelarve puudujääk neli korda lubatust suurem) ja Hispaania (nõrk
pangandussektor, suur tööpuudus), Portugali majanduse hetkeolukorra.
Euro kasutuselevõtmisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud, eriti
puudutab see Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja võimet
iseseisvalt atraktiivseks muutmist, näitena võib tuua praeguse
ettevõtjate ja investorite jaoks atraktiivse Eesti maksusüsteemi (nt.
proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud kasumi maksudest vabastus
jne.). Tõenäoliselt ei õnnestu Eestil soodsat maksukeskkonda euro
kasutusele võttes enam endisena säilitada, vähemalt mitte
eurokasutusala poolse toeta. Ka iseseisvat rahandus- ja
majanduspoliitikat on peale euro kasutuselevõttu järjest keerukam
teostada. Seda näiteks olukorras kus vajame võib-olla hoopis
teistsugust majandus- ja rahanduspoliitikat kui Prantsusmaa või
Saksamaa. Me saame küll õiguse kaasa rääkida raha- ja
majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja langetamise protsessis,
kuid tõenäoliselt jäävad nendes küsimustes domineerima suurriikide
huvid. Euro kasutuselevõtuga kaotame seetõttu osast
konkurentsieelisest. Konkurentsieelisest, mis baseerub eristumisalusel
ja võimest eristumisalust iseseisvalt luua. Loobume euro
kasutuselevõtuga vabatahtlikult ka teatud osast kontrollist rahandus-
ja majanduspoliitiliste protsesside üle ja võimest siin tekkivaid
probleeme iseseisvalt lahendada. Pärast euro kasutusele võtmist, seda
umbes aasta jooksul, võivad hinnad ülespoole liikuda ca 20%, seda
põhiliselt kaupmeeste kalduvuse tõttu Eesti krooni hindade eurodesse
ümberarvestamisel, hinnad ümardada ülesse poole. Peale seda muutuvad
igapäevased arveldusprotsessid, käibel oleva euro konverteerimine
teistesse valuutadesse, arvepidamine, hinnavõrdluste teostamine jms.
lihtsamini teostatavamaks ning seega ka odavamaks.
Kirjastaja: http://www.esten.ee