Üle ühe kolmandiku kogu rahvastikust ehk iga kolmas eestimaalane on raskustes
Eduard Sepp
sammud, mida valitsejad praegu astuvad, on hiljaks jäänud. Nad peaksid
nüüd tunnistama, et hindasid olukorda valesti. Inimestele tuleb õigust
rääkida, mitte aga anda katteta lubadusi. Ja see ei kehti ainult Eesti
riigi kohta. Usun, et ka praegu ei tuleks õhutada inimestes liigseid
lootusi kiirele paranemisele. Ehkki ma saan aru, et neid on vaja ostma
julgustada. Ka euro tulekusse tuleks kainelt suhtuda. See ei lahenda
sugugi kõiki probleeme. Esiteks on teiste maade kogemus näidanud, et
euro toob kaasa kaupade kallinemise, teiseks ei sõltu eurotsooni
sisenemisel meist enam kuigi palju.
Olen tundud ja tunnen praegugi stressi. Ehkki tahaksin hõisata nagu
mõned analüütikud, et kriis on läbi, ja rahulikumalt hingata, ei saa
ma seda teha.
Tuleb selgelt endale aru anda, et suur hulk meist elab tegelikus
vaesuses ja neil on võimatu sellest üksi rabeledes välja tulla.
Töötukassas arvele võetud töötute arv on üle saja tuhande. Neist
neljakümnel tuhandel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist või
riigi makstavat töötutoetust. Ainsad suurused, mis neid tööturul
hoiavad, on lootus uut töökohta leida ja riigi makstav
ravikindlustus.
Valdavalt on tegu pikaajalise töötusega ja majanduses kehtiva loogika
alusel ei vähene meil tööpuudus kohe ka siis, kui muud
majandusnäitajad tõusule pööravad. Kui praegu saab veel töötuks jäänu
aru, et majanduses on raske ja temal on raske, siis varsti saabub suur
arusaamatus. Poliitikute rõkked majanduse pöördest paremuse poole ei
saa olema vastavuses võimalusega leida tööd. Ja siin saab olema
tuhandetele murdumise koht.
Loomulikult kõik ülalmainitu maksab midagi. Riigi ja kohalike
eelarvete kulud ei suureneks rohkem kui paarisaja miljoni krooni võrra
aastas. Võit sellest kulutusest oleks aga mitu korda suurem. Ennast
korrates - nende kulude tegemata jätmine on raiskamine.
Sisulist probleemi ei oleks ka suuremate kuludega töötuskindlustuses,
sest seal oleme ülepeakaela jõudnud jabura olukorrani. Eurole
ülemineku huvides ületavad käesoleval aastal töötuskindlustuse tulud
kulusid. Ja seda rekordiliselt kõrge tööpuuduse korral. Kõrgem
maksemäär hetkel ei kindlusta mitte töötuid, vaid valitsussektori
tasakaalu. Kuigi ka eurole üleminek on vajalik, ei ole see ju ühe
töötuskindlustuse esmaülesanne.
Ühiskonna suurimaks probleemiks ei ole mitte ajutiselt suureks
paisunud tööpuudus, vaid pikaajaline tööpuudus. Tööturu paindlikkust
ei iseloomusta ainult töötaja vallandamise kergus ja odavus. Tähtis
on, kui kiiresti leiab vabanenud inimene uuesti töö. Siin muutuvad
määravaks hariduse ja oskuste kaasaegsus. Eesti peab valmis olema
tööpuuduse jätkuvaks (kuigi aeglustuvas tempos) kasvuks hoolimata
majanduslanguse peatumisest. Majanduslik loogika ütleb, et koos suvel
loodavate ajutiste töökohtadega pöördub olukord tööturul paremaks.
Praegune tegelikkus on üle 100 000 töötu, üle 500 000 inimese, kes on
materiaalsetes raskustes, ebastabiilne maksukeskkond, ebakindlus
tuleviku ees nii tööandjatel kui töövõtjatel, elanikkonna suur
laenukoormus, halb läbisaamine naabritega, usaldamatus riigikogu ja
valitsuse vastu.Kas kõik see teeb meid tugevamaks?
Üle ühe kolmandiku kogu rahvastikust ehk iga kolmas eestimaalane on
raskustes ja ennustatakse selle arvu kasvu. Praegused meetmed tööturu
elavdamiseks pole piisavad. Maksude tõstmised, mis tehakse, süvendavad
veelgi olukorda, tööpuudus suureneb, ettevõtted likvideeritakse ja
uusi juurde ei tule.
Kirjastaja:
http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html
http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif