Eelmise kuuga võrreldes aga vähenes müügitulu jooksevhindades 2%.

[Eduard Sepp]

2010. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 697
miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 740 miljoni euro eest.
Eksport suurenes 170 miljonit eurot ja import 138 miljonit eurot
võrreldes 2009. aasta juuliga. Kaubavahetuse puudujääk oli 43 miljonit
eurot, mis oli ligi kaks korda väiksem kui eelmise aasta juulis.
Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid (22% Eesti
koguekspordist), mineraalseid tooteid (15%) ning metalle ja
metalltooteid (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate
ja seadmete eksport 61% ehk 58 miljonit eurot. Samuti suurenes
metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
Masinaid ja seadmeid eksporditi peamiselt Rootsi ja Soome, metalle ja
metalltooteid Soome ja Türki ning puitu ja puittooteid Soome, Rootsi
ja Suurbritanniasse.
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (23% Eesti
koguimpordist), mineraalseid tooteid (18%) ning põllumajandussaadusi
ja toidukaupu (11%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate
ja seadmete import 69% ehk 70 miljonit eurot. Samuti suurenes
transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete import. Masinaid ja
seadmeid imporditi peamiselt Rootsist ja Soomest, transpordivahendeid
Saksamaalt ja Rootsist, ning metalle ja metalltooteid Soomest ja
Saksamaalt.
Peamised kaupade ekspordi sihtriigid olid juulis Soome (16% Eesti
koguekspordist), Rootsi (13%) ja Venemaa (13%). Võrreldes eelmise
aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi, Venemaale ja
Hiinasse. Hiina eksporditi peamiselt mineraalseid tooteid.
Peamised riigid, kust Eestisse juulis kaupu imporditi, olid Soome (16%
Eesti koguimpordist), Saksamaa ja Läti (kumbki 11%). Enim suurenes
kaupade sissevedu Rootsist ja Poolast.
Perioodil jaanuar-juuli 2010 kasvas eksport Eestist 24% ning import
Eestisse 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eurostati
andmetel kasvas EL riikide eksport samal ajavahemikul 16%.
Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais. Augustis
eksporditi Eestist kaupu 711 miljoni euro väärtuses ning imporditi
Eestisse 12,2 miljardi 782 miljoni euro eest. Eksport suurenes eelmise
aasta augustiga võrreldes 192 miljonit eurot ning import 200 miljonit
eurot. Kaubavahetus kasvas kiiremini viimati selle aasta mais, kui
ekspordi kasv oli 39% ja impordil 46% eelmise aasta sama kuuga
võrreldes.Kaubavahetuse puudujääk oli augustis 71 miljonit eurot.
Võrreldes möödunud aasta augustiga puudujääk mõnevõrra suurenes.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 479 miljoni
euro eest, mis moodustas 67% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta
augustiga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 36%. Eksport
ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 40%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 641 miljoni euro väärtuses, mis
moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes
suurenes import EL riikidest 38%. Import kolmandatest riikidest
suurenes 19%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 162 miljonit eurot.
Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 91 miljonit eurot.
2010. aasta juuliga võrreldes suurenes augustis eksport 2% ning import
6%.
Ekspordi tõus on muidugi hea, aga eksport pole suurenenud euroliidu
riikidesse, vaid muudesse riikidesse. Majanduse tulevik oleks kindlam,
kui eksport toimuks turvalistesse klassikalistesse riikidesse.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes
22%. Oluliselt (41%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük
ekspordiks. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva
tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem —
siseturule müüdi augustis 3% rohkem toodangut kui aasta tagasi.
Augustis ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes.
Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema
osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus
toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus
toodang kasvas 33%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes
toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete
ning metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu
kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal
võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele
kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta
tasemele.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta augustis
eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%.
Kahel viimasel suvekuul jaemüügi langus stabiliseerus. Kui juunis
vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juulis ja
augustis oli langus 1%.
Augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 309 miljonit
eurot. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus langus tööstuskaupade
kauplustes, vähenedes eelmise aasta augustiga võrreldes 1%. Oluliselt
on paranenud müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja
ehitusmaterjali kauplustes. Nende kaupluste jaemüük oli 8% väiksem kui
aasta tagasi samal ajal ja see oli väiksemaid langusi viimase kahe
aasta jooksul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes kaupade
jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (18%), apteekides
ja kosmeetikatarvete kauplustes (9%), tekstiiltoodete, rõivaste,
jalatsite ja nahktoodete kauplustes (7%) ning kasutatud kaupade
kauplustes (7%).
Toidukaupade kaupluste jaemüük, mis juulis märkimisväärselt paranes,
aeglustus augustis veidi. Kui juulis suurenes nende kaupluste jaemüük
1%, siis augustis jäi nende jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes
samale tasemele.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük
püsivhindades 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete
põhjal oli vähenemine 1%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis ligi 383 miljonit eurot,
millest kaupade jaemüük andis 81%. Eelmise aasta augustiga võrreldes
suurenes müügitulu jooksevhindades 6%, eelmise kuuga võrreldes aga
vähenes 2%.
Euro tulek annab tarbimisele aasta esimeses pooles suure laksu,

http://www.esten.ee

http://ehitusekspert-esten.blogspot.com