Ühe Tallinna puikarkasshoone katuse olukorrast.

[Eduard Sepp]

Katuse põhilised puudused:
Vaadeldav plekk-katus,mille vanus on üle setsmekümne aasta, on
täilikult amortiseerunud. Katuse tööiga on lõppenud ja see tuleb välja
vahetada.
Plekk-katuse puhul on katusekatte lagunemise peamine põhjus pleki
korrosioon. Korrosioon esineb peamiselt katusepleki valtside juures ja
kohtades, kus vesi koguneb pikemaks ajaks seisma.
Olemasolevale plekk-katusele erinevates kohtades on paigaldatud
hermeetik, et takistada vihmavee läbi jooksmist. Samas tellija teatel
jõuab vesi mitmes kohas ruumidesse ning seinamööda esimese korruse
palvesaali, mille tulemusena on ka aknad niiskusest paisunud.
Katusekatte ebatihedusest on tingitud vee lekked. Põhilised lekked on
liidete ja neelukodade juures.
Plekk-katuse puhul,mis kuuma ilmaga kuumeneb üle 100*C,õhtusel ajal
aga ,kui katus jähtub kuni 20*C,plekki alla tekib kondensaat.
Allajahtunud plekile kondenseerunud õhuniiskus koguneb tilkadeks ning
pööningul teatud ajal “sajab” vihma, mis märgab vahelage ja tekitab
seal seenkahjustust .
Kuna aga plekist katusekatte all puudub tuulutus ja vastav tõke,siis
see plekki alla kondenseerunud vesi voolab alla,mille tulemusel
katuse alla paigadatud soojustusvill saab märjaks,ning selle
soojusisolatsioonimaterjali funktsioon lakkab olemast.Kokkuvõttes
sellise katuse soojusisolatsioon on puudulik ja ei vasta normidele.
Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides ja pööningu
vahelaes vee- ja
niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus,
kahjustunud
siseviimistlus jne. Probleemi võibki põhjustada just mõni suur või
väike lekkekoht, kust tilgub pidevalt natuke vett. See on piisav
kahjustuste tekkeks kandekonstruktsioonides.
Vaadeldava katusekonstruktsiooni soojajuhtivus on :
4.8 W/m²°C,
see arv näitab: mitu vatti(W) liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui
temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad.Selle arvu
normväärtuseks vaadeldava katuse puhul oleks pidanud olema kõigest
0.20 W/m²°C.Nii et võib öelda –maja on nagu sõel,selle katus ei pea
sooja ega vett.
Samuti puuduvad katuselt lumetõkked. Lumetõkke eesmärgiks on takistada
katusel oleva lume ühekorraga mahatulekut. Katuselt korraga allatulev
lumi ohustab hoone ääres olevaid inimesi või vara.
Teine ohutusega otseselt seotud probleem on katuseräästasse tekkivad
jääpurikad. Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või
pööningu vahelaepuudulik soojustakistus. Kui soojustakistus on
puudulik, siis see tõustab temperatuuri katusel oleva lumekihi all
kõrgemaks kui lume sulamistemperatuur ja sulanud lumi valgub mööda
katust räästa poole.Räästa tsoonis vesi jäätub ja moodustuvad
jääpurikad. Jääpurikad kukuvad alla, kui purikas muutub piisavalt
raskeks või kui soojemate ilmadega kaob purikal nake katusega. Seega
katuse soojapidavus ei ole ainult energiatõhususe probleem, vaid
mõjutab oluliselt ka hoone kasutusohutust.
Ka sambla kasvu oht katusel on küllaltki suur, kuna hoone lähedal
asub suur puu.(Endla tn poolsel küljel ). Samuti vajab korrastamist
lagunenud räästad.
Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord on
halb, kuna vihmaveerenn koos äravooluga oli paigaldatud ainult hoone
peaukse ette. Katusel sademevee kogumise renntorud puuduvad või on
katkised, nii et kõik katuselt kokkukogutud vesi juhitakse seinale.

http://www.esten.ee