Eesti-teemalised fotokogud Saksamaal
Sven Lepa
Tere,
aasta alguses oli mul võimalus Saksamaal mõningaid Eestiga seotud kogusid külastada. Mõtlesin oma elamusi fotode osas ka siinses listis jagada. Sissejuhatuseks olgu niipalju öeldud, et kõik mainitud kogud on baltisakslaste kaudu Saksamaale jõudnud ning puudutavad sellest tulenevalt ka Läti ala, tugevamalt on seega esindatud Riia, kuid siiski leidub ka Eesti kohta rohkelt põnevat.
Carl-Schirren-Gesellschaft
Carl Schirreni Selts on juba 1932. aastal loodud ühendus baltisaksa kultuuri hoidmiseks, toetamiseks ja uurimiseks ning asub Lüneburgis ühes kaunis 15. sajandi algul ehitatud majas. Seltsil on balti-teemaline raamatukogu ning ka korralik esemeline kogu – lauahõbe jm sarnane. Arvestatava suurusega on ka dokumendikogu ning selle koosseis avaldati arhiivimoodustaja tasandil kunagi eelmisel sügisel seltsi kodulehel.
Mul õnnestus dokumendikogus natukest ka fotograafia vallast leida – näiteks eri koopiad diapositiivide ja paberfotodena Tartu kollektsionäär Harry Andersoni kogus, ühe suguvõsa materjalides sobrades sattusin aga kahe dagerrotüübi otsa. Seltsis on deposiidina hoiul ka baltisaksa korporatsioonide arhiivid, mis hõlmavad muu seas mitmeid fotoalbume ja suureformaadilisi fotosid eri korpide Tartu ajast.
Fotokogus endas jäid silma sellised põnevamad leiud nagu A. von Oettingeni fotoalbum (Liivimaa) tuntud isikutest (u 1860ndad – 1870ndad); perekond Behse fotoalbum, millest leidsin ka Tartu fotograaf Johannes Behse autoportree; ühe Baltikumis asunud Saksa väeosa fotoalbum Esimesest maailmasõjast; Saku õlletehase fotoalbum 1932. aastast; C. Schulzi ja Th. Johni Tartu fotosid; lisaks ca 8000-ühikuline nn Winteri postkaardikogu.
Herder-Institut
Marburgis asuv Ida-Euroopa ajaloo uurimisega tegelev Herderi Instituut hõlmab peale teadus- ja kirjastustegevuse ka mahukaid kogusid: raamatukogu, pildiarhiiv, kaardikogu, ajalehearhiiv, dokumendikogu. Instituut tegeleb ka aktiivselt kogude kirjeldustele veebis juurdepääsu tekitamisega, lisaks eriti pildiarhiivi osas digimisega. Kuigi üldjuhul on kogude rõhuasetus geograafiliselt mujal, on just dokumendikogu tugevalt Baltikumi-keskseks kujunenud. Nagu oodata, leiab ka siin eri arhiivides fotosid, näiteks Grote/Dehio perekonnaarhiivis Tartu Ülikooli rektori, arstiteadlase Karl Dehio materjalide seas stereofotod sajandivahetuse ajast, sealhulgas ka Eduard Russowi Käsmu fotosid, mis on teadupoolest eraldi koguna hoiul TÜ raamatukogus. Üks mahukamaid fotokogusid asub Kuramaa rüütelkonna arhiivis, kuid seal on väga palju kaaseaegseid fotosid, vanema materjali osas aga tihti koopiad.
Ka pildiarhiivi koosseisust leiab mõningaid Eesti kontekstis huvitavaid kogusid. Neist tuntuim on tõenäoliselt Karl Hintzeri fotokogu Eestist Teise maailmasõja ajal ning DP-laagritest Saksamaal, osa tema materjale asub filmiarhiivis. Rohkemat kasutust on leidnud ka parun Friedrich von Wolffi fotod Eesti ja Läti mõisatest, pildistatud põhiliselt 1930ndatel. Lisaks leiab pildiarhiivist suuremate kogude väliselt mõningat vana ja huvitavat: Kolga mõisa ja ümbruse amatöörfotod 20. sajandi algusest; Ivan Teterini Tallinna kabinetfotod; fotod Theodor Schiemanni Viljandi ordulinnuse arheoloogilistest väljakaevamistest (paar näidet samadest fotodest väiksemas formaadis on olemas ka ajalooarhiivis).
Portreede osas on Herderi Instituut parasjagu hõlmatud Leibnizi Ühenduse projekti DigiPortA, mille käigus saavad digiteeritud ja kirjeldatud umbes 5000 portreed (mitte ainult, kuid põhiliselt fotod), arvestuslikult 3000 dokumendikogust ja 2000 pildiarhiivist.
Krusenstjerni fotokogu
Baltisaksa ajaloolase ja genealoogi Georg von Krusenstjerni 1920ndatel aastatel alguse saanud fotokogu on siin mainitud kogudest kindlasti kõige huvitavam. Balti Rüütelkondade deposiidina Foto Marburgis hoitav kogu koosneb umbes 10.000 portreest ja 15.000 kohavaatest. Foto Marburg kuulub Marburgi Philippsi ülikooli juurde ning on Saksamaa kontekstis olulisemaid kunstiajaloolisi fotokogusid. Krusenstjerni kogu ise on üllatavalt hea, seal on fotograafia varane periood palju tugevamini esindatud, kui oleksin oodanud, ulatudes vähemalt 1860ndatesse, ning pea eranditult on tegemist originaalidega. Fotokogu tundub siiani baltisakslate jaoks üks keskseid kohti olevat, kust ajaloolisi illustratsioone otsitakse. Kogu on terves ulatuses mikrofiššitud, kuid vajaduse korral lubatakse siiski ka originaale kasutada.
Kohavaated on korrastatud mappidesse geograafiliselt kubermangude kaupa, linnad ja maa ehk põhiliselt mõisad eraldi. Lisaks on veel mõned temaatilised mapid nagu kindlused ja varemed, maastikud, hauaplatsid, jahipildid jne. Portreed on põhiosas hoiul formaadipõhiselt karpides. Kuigi Foto Marburgil on kogude jaoks eraldi andmebaas, pole Krusenstjerni materjali kavas sinna hõlmata, kuna see on Marburgis vaid hoiul.
Kahjuks oli mul selle koguga tutvumiseks kõige vähem võimalust, kuid huvitavat ja ainulaadset Eesti fotograafiaajaloo jaoks peaks sealt palju välja tulema. Sama kogu klaasnegatiivid – portreemaalide reprod aga ka kohavaated – asuvad ajalooarhiivis Krusensternide perekonnaarhiivis, nende positiivkoopiad Eesti Rahva Muuseumis (ERM Fk 887, 888, 889). Kui väga need kogud Saksamaal asuvaga haakuvad, ma kindlaks teha ei jõudnud, kuid kindlasti on väärtuslikum osa Saksamaal.
Ammendava põhjalikkusega ei suutnud ma loomulikult ühegi koguga tutvuda, kuid üht-teist huvitavat enda arust leidsin ning ehk õnnestus mul seda ka siinkohal edastada.
Tervitades,
Sven