Ajapaik ja Muis

[Vahur Puik]

Tere!

Saadan selle kirja korraga nii koguhoidjate ühenduse (millega hiljuti liitusin) kui ka fotopärandi listi rahvale.

Teeme ettevalmistusi, et teostada fotokogude massimport Muisist Ajapaika ja sellega seoses on mitmeid asju, mille kohta muuseumide fotokogude hoidjatelt nõu küsida. 2015. a märtsist kuni 2018. a sügiseni oli Ajapaik ühendatud Muisiga sellisel moel, et meil oli üks eraldi tööriist, mis tõmbas iga paari nädala tagant Muisist valitud kollektsioonide (Muisis nn setid) andmed ja pakkus omakorda võimalust teha Ajapaiga kuraatori-vaates otsinguid, sobivad pildid välja valida ja lisada need siis soovitud albumitesse Ajapaigas. Uuendusena soovime nüüd jätta selle kureerimise etapi vahele ja hakata Ajapaika tõmbama kõiki pilte, mis Muisis avaldatud. Aasta lõpus tegime juba piloot-impordi Under ja Tuglase Kirjanduskeskuse foto- ja postkaardikoguga, millest õppisime ühtteist. Kasutame impordiks mitte opendata.muis.ee RDF-liidest, vaid Muisi OAI-teenust. Varem kasutasime ESE-metadata schema kirjeid, aga nüüd võtame kasutusele LIDO-schema, milles on palju rohkem infot (aga ka hierarhiat ja keerukust). Võrdluseks sama museaali kirje ESE-schemas ja LIDO-schemas.

Lido-andmete hulgas on muuseas ka kohainfo ning UTKK materjali puhul juba proovisime sellest automaatselt asukohakoordinaadid geokodeerida. Neist on nii kasu kui ka tüli, sest nt linna täpsusega koha puhul satub kaardinõel linna keskusse (Tallinna puhul nt Viru väljakule), nii et sellega peame täiendavalt edasi tegelema, kuidas selliselt saadud asukohti paremini eristada jne.

Muisis on piltidel hulk kirjeldava info välju ja see on esimene asi, millega seoses koguhoidjatelt lisainfot tahaksime küsida.

Varem tõime Ajapaika üksnes "museaali nimetuse" (<lido:titleSet lido:type="museaali nimetus">), aga nüüd tahame ka <lido:objectDescriptionSet lido:type="kirjeldus"> välju kasutada, ainult et neil on omakorda ligi 30 eri tüüpi (toodud selles tabelis). Eespool toodud spordimuuseumi museaali näitel on seal nii pealkiri, kommentaar, kui ka füüsiline kirjeldus. Esialgsel hinnangul võiksid Ajapaiga jaoks olla sisuliselt olulised dateering, pealkiri, tekst objektil, kommentaar, sisu kirjeldus.

Samas leidsin aga ka nt ERMis näiteid, et on kasutatud hoopis teksti tüüpi <legendid ja kirjeldused>.

On veel ka võimalik, et hoopis sündmusel on kommentaar nagu nt selle spordimuuseumi kirje juures (<lido:sourceDescriptiveNote>sündmuse kommentaar</lido:sourceDescriptiveNote>).

Väga palju keerukust on seotud kujutistega.

Alustades nt sellest, et andmetes ei ole selgelt seostatud, millise kujutise kohta mingi info/kirjeldus käib.

Nt hiljuti reklaamitud ETMM käsikogus leiduvate postkaartide (näide 1, näide 2, näide 3) puhul on olemas nii esi- kui ka tagakülje kujutised, aga seda, et <tekst objektil> tähendab postkaardi tagaküljel olevat sõnumit ja et sellel pole esiküljega otseselt midagi pistmist, sealt kuskilt ei selgu.

Küsimus on just selles, et inimene üksikut Muisi objekti vaadates saab muidugi aru, mis millega seotud on, aga masinkasutamise seisukohast, kus üks infosüsteem pärib teisest andmeid, on siin seosed puudu.

Väga erinevad on üldse piltide esi- ja tagakülgede tähistamise viisid. OAI kirje juures sellist tähistust ei ole. 

Lido schemas on iseenesest olemas ka väli, mis sobiks esi- ja tagakülgede tähistamiseks – 

resourceRelType

Definition: The relationship of the resource to the object / work being described.
How to record: Example values: conservation image, documentary image, contextual image, historical image, reconstruction, and installation image

Kes saab öelda, kas selline tähistus on iseenesest Muisis olemas ja seda lihtsalt ei väljasta OAI? (Tuli nt välja, et isikute kohta ei väljastata OAI-s soo infot.)

Selleks, et kujutistest midagi aru saada, tuleb praegu kasutada failinimesid, aga nt esi- ja tagakülje tähistamiseks on kasutusel väga palju erinevaid lahendusi:

• TLM kasutab nt "_lisa" 
• Valga muuseumis on esikülg "_1" ja tagakülg "_2"
• Viljandi muuseumis "_av" ja "rv" (NB! rv ees ei ole alakriipsu)
• teatris ja muusikas hoopiski "ab" ja "ac"
• kas on veel variante?

Rääkimata siis sellest, et kirje juures võib olla mitu erinevat digiversiooni (ka ühest küljest), nt juba toodud Viljandi muuseumi näite puhul on olemas vanem digiteering VMVMF275_62F_1.jpg ja uuem variant vmvmf275_62F_av.tiff (+ tagakülg). Igast failist on 2 eksemplari.

On museaale, mille juures on olemas väike eelvaatekujutis ja suur tiff-fail, on selliseid, mille juures on eelvaatefail, suur jpg ja suur tiff.

Samasugune probleem on positiiv- ja negatiivkujutistega, ka seda infot OAI-kirjes kuskilt ei näe.

Lisaks siis veel ka olukord, kus on mitu erinevat kujutist (või nt album).

Nt siin Virumaa muuseumi kirje juures on olemas samast pildist positiiv- ja negatiivkujutis ning lisaks veel üks hoopis teistsugune pilt... Siin olemas sama pildi positiiv- ja negatiivkujutis, seejuures on üks neist peegelpildis.

Ehk siis jälle sama lugu, et tegelikult oleks vaja masinlugeva kasutuse puhul ühemõtteliselt saada aru, millised on sama pildi eri kujutised. Selle jaoks tuleks tegelikult ilmselt ka Muisis võtta kasutusele nn tajuräsid (perceptual hashes), mille abil oleks aru saada, millised eri suurusega kujutised on samast pildist. (Ajapaigas kasutame tajuräsisid nt duplikaatide tuvastamiseks.)

Kokkuvõttes kutsun üles, et palun saadaksite meile oma muuseumi fotokogu kohta täiendavat infot, milliseid kirjelduse-välju teie kogu puhul enam on kasutatud, milliseid tähistusviise jne, kas on mingeid juhiseid, osutusi, mida võiksime arvestada.

Ajapaigal on oma avatud Slack-tööruum, millega võivad liituda kõik huvilised. Meil on seal eraldi Muisi ja Ajapaiga integratsiooni teemaline kanal, kus saaks kõige operatiivsemalt infot vahetada.

Vahur Puik

5034241

MTÜ Eesti Fotopärand

ᐧ