25.02 Mart Laar OESis
Kadi Grichin
Piduliku EV aastap'aeva j'arel, kolmap'aeval,
25. märtsil kell 16. 15 Lossi 3-406 kutsub
Opetatud Eesti Selts k6iki huvilisi koosolekule, mille p'aevakorras on
MART LAARi ettekanne:
Eelärkamisaja pärandus ärkamisajale.
Eeldused rahvuslikuks ärkamiseks kujunesid Eestis välja XIX sajandi esimesel
poolel. Esimeste rahvuslaste tegevus eelärkamisajal lõi soodsa aluse laiemaks
patriootiliseks agitatsiooniks. Majanduse ja kogu ühiskonna moderniseerumine oli
kaasa toonud läbikäimise kasvu Eesti eri osade ning erinevate kihtide vahel.
Tihedamale suhtlemisele aitas kaasa uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi
etnilise eripära alusel. Kirjaoskus muutus üldiseks, toimus emakeelse kirjavara
kiire kasv ning eestlaste üleminek suuliselt talurahvakultuurilt euroopalikule
kirjakultuurile.
Kõik see viis meie mõiste tugevnemisele ning eneseteadvuse kasvule. Viimast
toetas ka ühiskonna iseorganiseerumise kasv, talurahva suurenev osalemine
erinevate ühiskondlike organisatsioonide ning ka usuliste ühenduste
(hernhuutlased) tegevuses. Rahvusliku haritlaskonna kujunemise algus andis
rahvuslikule liikumisele senisest laiema kandepinna ning liidrid.
Olulisel määral mõjutasid ärkamisaja algust Eesti-välised tegurid, nagu näiteks
rahvusluse kasv Euroopas. Eriti suur oli Eestile Saksamaa mõju. Tugev oli Soome
rahvusliku liikumise eeskuju. Alahinnata ei saa ka Venemaal alanud liberaalsete
uuenduste osa. Lüüasaamine Krimmi sõjas sundis Venemaa uut valitsejat Aleksander
II-st alustama Venemaa moderniseerimist. Uuenduste osaks oli kodanlike vabaduste
suurendamine. Kui varem oli ühiskondlike organisatsioonide tegevus olnud
tugevalt takistatud, siis nüüd olukord muutus. Vähenesid takistused ajalehtede
asutamisele, leevendus tsensuuri surve. Kõik see lõi võimalused avalikkuse
arenguks ning ei saanud jätta mõju avaldamata eestlaste rahvuslikele püüetele.
Seesmiste arengute ning soodsate välistingimuste kokkulangemise tulemusel astus
eestlaste rahvuslik liikumine oma arengu järgmisesse etappi.
Lumiste tervitustega
Kadi Grichin
OESi sekret'ar
tel. 055 690 948
Kadi Grichin
Piduliku EV aastap'aeva j'arel on r66m Teid kutsuda t'ana,
25. veebruaril kell 16. 15 Lossi 3-406
Opetatud Eesti Seltsi koosolekule, mille p'aevakorras on
MART LAARi ettekanne:
Eelärkamisaja pärandus ärkamisajale.
Kadi Grichin
On r66m Teid teavitada j'argmisest ettekandekoosolekust
3. m'artsil kell 16. 15 Lossi 3-405
Opetatud Eesti Seltsis, kus p'aevakorras
HAIN REBASE ettekanne:
Kymme Eesti riiklust raputanud p'aeva: 1993. aasta "pullap a atamisest"
Kadi Grichin
On r66m veelkord meenutada t'anast ettekandekoosolekut
kell 16. 15 Lossi 3-405
Opetatud Eesti Seltsis, kus p'aevakorras
endise kaitseministri HAIN REBASE ettekanne:
Kymme Eesti riiklust raputanud p'aeva: Post festum m6tisklusi 1993. aasta
"pullap'a'atamisest"
T'ana r'a'agitavat tutvustas Hain Rebas j'argnevalt:
1993. aasta suvi kuumenes järk-j'argult. Venemaa presidendi valimiste
segadustele lisandusid idast toetatud separatistlikud pyrgimused Narvas ja
Kirde- Eestis. Lendlehtedel syydistati Eesti riiki ja rahvast apartheidis,
mille vastu sooviti relvastuda. Samas hakkasime ometi Vene
demoraliseeritud v'agedelt yle v6tma Paldiski linna. Seda operatsiooni
pidi teostama EKJ-sse kuuluv L'a'anemaa Vabatahtlike J'a'agerkompanii
(LVJ), mis asus Pullap'a'al.
Pyhap'aeval, 25. juulil teatas aga LVJ 'akitselt oma lahkumisest EKJ
koosseisust, koos relvastuse ja varustusega. Teisip'aeval j'attis LVJ
juhtkond Vabariigi valitsuse ylekutse ja Kaitsev'ae juhataja korraldused
tähelepanuta, laiendas oma ambitsioone yleriigilisteks ja kutsus rahvast
nendega yhinema. Passiivset valitsust juhtis välisminister, Inglismaal
puhkava peaministri ylesannetes. Ei naasnud puhkuselt L6una-Eestis ka
pullap'a'alastele lähedalseisev justiitsminister.
Olukord teravnes iga p'aevaga ja v'ljus kiirelt valitsuse ja tema
ametkondade kontrolli alt. Tagant 6hutasid LVJ-d mitmed j6ud,
opositsioonilised, sensatsioonihimulisemad osad ajakirjandusest ja
meediatest, ning ilmselt m6ned veel varjus olevad grupid. LVJ-i
tchetnikest loodi nagu robinhoodlikud schenkenberrgid. Konflikti kuuendal
päeval, s.o. reede hommikul, kaebas kaitseminister Vabariigi presidendile
oma saamatu valitsuse peale. *Ohtul tuli koalitsioonierakonna (ERSP)
esimees 'ahvardavalt relvastatud Pullap'a'alt tagasi yleskutsega, millel
ilusti k6rvuti tema ja m'assajate peamehe allkiri. Vastuolu
p6hiseadusliku, kuid suhteliselt noore ja kogenemata valitsuse ja LVJ-d
toetavate gruppidega kulmineerus pyhap'aeva ja esmasp'aeva vahel. Siiski
suutis Riigikogu riigikaitsekomisjon leida kompromissi, ja kui peaminister
esmasp'eval, konflikti yheksandal p'eval, taas Tallinnas maandus, oli
olukord enam-v'ahem rahunenud. M6lemad pooled astusid sammukese tagasi.
J'argneval, ehk siis kymnendal päeval, teisip'aeval 3. augustil, m'a'aras
valitsus ametisse parlamentaarse komisjoni LVJ-ga seonduvate asjaolude
selgitamiseks, ning ametist lahkus kaitseminister.
Nyyd, kymme aastat p'arast nimetet dramaatilisi sybdmusi Haapsalu kylje
all, mida katnud osapoolte pidev udutsemine, v6iks juba t6siselt kysida:
Millega oli siin tegelikult tegemist?
Mis juhtus, tegelikult?
Kes tegi, ja kes j'attis tegemata mida?
Ning j'relikult, kes vastutab tegelikult? Sest - ei selgita ju
"ekspertide" Made, Mosin, Ruutsoo, Toomla ja Velliste avalikud
juubeliarvamised 2003. a. augusti alul (EPL ja PM) eriti midagi. LVJ
probleemipuntrasse tuleb suhtuda professionaalselt.
K6ik huvilised on lahkesti oodatud neile ja teistele kysimustele vastuseid
kuulama!
Kadi Grichin
Eelteate korras annan teada, et olete palutud
17.m'artsil 2004 kell 16.15 Lossi 3-406
Opetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekule, kus sedapuhku teeb
OTT KURS ettekande
"Eestlased t'anap'aeva Krimmis: paiknemine ja keelekasutus"
20. sajandil Krimmis toimunud syndmuste t6ttu erineb t'anane rahvastik
tunduvalt Venemaal esimes (1897.a) rahvaloenduse aja olukorrast. Tollane
rahvastik oli rahvuslikult palju mitmekesisem, kuid samal ajal yhtlasema
paigutusega. Eestlastel oli m'argatav kaal mitmes P6hja- ja L'a'ane-Krimmi
maakoldes. Nende talud olid 6itsval j'arjel, j'a'ades maha vaid sakslaste
taludest, mis olidki esimestele v'aljar'andajatele eeskujuks. Peredes ja
koolides k6las eesti keel.
Nyyd, sada aastat hiljem pole endisest j6ukusest j'rel midagi ning
maaelu kiratseb. Elu on parem linnades, kuhu ka suurem osa
krimmieestlastest koondub. Hajudes linnadesse ja ka endistest
kodukolletest kaugemale maale, kaob aga rahvakillu keel ning
koos sellega ka etniline omap'ara. Nii moodustab eestlaskond t'anap'aeva
Krimmis alla kolmandiku esimese rahvaloenduse ajal ylest'ahendatuist.
Veelgi hullem lugu on emakeelsusega, mis on 100 protsendilt saja aastaga
langenud 13-14ni. Asi pole aga t'aiesti lootusetu, sest kuigi noortel
keskealistel n6ukogude ajal eesti keel h'avis, aitab huvi selle ja eesti
kultuuri vastu olukorda parandada. Selleks on astutud samme m6lemalt
poolt, nii Krimmist kui Eestist. Nagu n'aitab Euroopa ja muu maailma
kogemus, v6ib etnilisust taastada ka linnades, mida varasemail ajul peeti
kindlateks sulatuskateldeks. Praegu k'aibki eesti keele ja kultuuri
6ppimine nii Aleksandrovka maakoolis P6hja-Krimmis kui ka autonoomse
vabariigi pealinnas Simferopolis. Loodetavasti j'atkub see ka edaspidi.
Sellest ja paljust muust kuulete t'apsemalt siis j'argmisel kolmap'aeval!
Lahkete tervitustega