Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
Argo Loo
Seda on pisut akadeemilisemalt väljendanud Karl Rebane, Hardo Pajula, Janno
Reiljan, Rein Järvelill, Boris Tamm, Hardo Aasmäe, Heido Vitsur jt.
Kakssada peamiselt väliskapitalile kuu-luvat suurettevõtet
võidavad rahandusministeeriumi andmeil tulumaksuvabastuse
laienemisest 1,5 miljardit krooni. Peale selle paranevat
investeerimiskeskkond, investeeringud aga loovat uusi töökohti.
Tegelikkuses tuleb investeeringuid nagu muda, kuid ainukesena on
Euroopa tasemeni tõusnud tööpuudus (neljalt protsendilt
kaheteistkümnele).
Miks?
Investeeringud lähevad peamiselt mehhaniseerimiseks, automatiseerimiseks
ning arvutiseerimiseks, samuti konkurentide ülesostmiseks, mille tõttu
ettevõtjatel on võimalik vallandada tuhandeid töötajaid.
Miinusena jääb iga Eesti elanik, rinnalapsed kaasa arvatud, ilma
1200 kroonist, seda kas otse või kaudselt. Lubatust vähem tõstetakse
lastetoetusi, maksuvaba palgamäära tõus külmutati, elamuehitussummad
nulliti, invaliidide toetamine lükati edasi. Vallandatakse üle 500
politseiniku, mis vähendab meie kõigi turvalisust. Väheneb tudengite
stipendium, samuti teadusele ja kultuurile eraldatav raha.
Eesti Pangalt võetakse 130 miljonit. Küttele kehtestatakse aktsiis.
Suurendatakse riigilõivusid 240 milj. võrra. Tulumaksuvabastus suurendab
tööpuudust ja Tallinnasse liikuvate tööotsijate hulka, vähendab asustust
väljaspool Tallinnat. Loodus tühja kohta ei salli. Regionaalpoliitika
puudumise tõttu üliodavalt müüdud põllumaad ja talukohad ostetakse
välismaalaste poolt. Rääkimata elukohavahetuse tõttu purustatud
perekondadest ja sündimata lastest! Kokkuvõttes tähendab see elukalliduse
tõusu 20 % võrra.
Seega on arusaadav miks ei ole üheski riigis kehtestatud
tulumaksuvavabastust investeeringutele. See on riigile ja rahvale kahjulik.
Miks aga sellest hoolimata soovitakse laiendada tulumaksuvabastust
Tallinnasse ja Harjumaale?
Teatavasti oli kolmikliidul raskusi raha leidmisega kohalikeks valimisteks .
Lahendus leiti: ettevõtjad eraldasid valimiskampaaniaks kolmikliidu kassasse
tubli hunniku raha tingimusel, et teenivad tulumaksuvabastuse näol 1,5
miljardit krooni järgmisel aastal.
Seega peale 200 ettevõtja saab kasu ka käputäis südametunnistuseta
poliitikuid, osa neist ei häbene end seejuures nimetada isamaa(liit)lasteks.
See on põhjus miks ei hoolita Eesti tunnustatud majandusautoriteetide
arvamusest, samuti kogu maailma kogemusest. Siim Kallas tegi ühe vea. Võimas
soov seda heastada, midagi uudset või Eesti krooni juurutamisega analoogset
korda saates, ei tohiks aga varjutada kainet mõistust.
Lubamatu on käputäie ettevõtjate ja poliitikute pärast ohverdada Eesti rahva
tulevik.
Argo Loo
Rahvusvaheliste suhete magistrant
Marek Põldeots
siis lõpetavad Brüsseli onud selle pulli ära siin niikuinii. EU siseselt on
olemas täiesti selge suunitlus maksustamise taseme ühtlustamise suunas, hea
pilguga ei vaadata Iirimaa ja mõne teisegi koha maksusoodustusskeemidele.
Kui ükskord sinna lävepakule jõuame, siis on asjad kindlasti edasi arenenud
ka seal ja nii meile siis öeldaksegi: tahate tulla? Maksutase "normaalseks"
siis tulgegi. Ja siis tõusevad Mart Laar ja Siim Kallas ja muud jüngrid nagu
üks mees püsti ja ütlevad: tuleb teha, ei jää muud üle.
Kahju ainult, et sotsiaalselt vähekindlustatud peavad veel paar-kolm aastat
selle pullitegemise tagajärgi oma turjal kandma. Aga eks eesti rahvas ole
harjunud kupja kepiga, on's sellel vahet, kas kubjas tönkab saksa, vene või
kogunisti maakeelt. Ega muud ei juhtugi, kui et suhtumine omariiklusse
muutub samasuguseks kui see oli võõraste riiki: mõisa köis ja kõik muud
rahvatarkused.
Marek
: ----------
: From: Argo Loo[SMTP:ar...@kmin.ee]
: Sent: 01. detsember 1999. A. 15:10
: To: Multiple recipients of list
: Subject: [UtMaj:851] Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
:
: Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
:
:
:
Tõnu Toompark
> Kakssada peamiselt väliskapitalile kuu-luvat suurettevõtet
> võidavad rahandusministeeriumi andmeil tulumaksuvabastuse
> laienemisest 1,5 miljardit krooni.
Kes konkreetselt on see rahandusministeeriumi allikas? Keegi
anonüümseks eksperdiks jääja, kes kardab nime avalikustada?
Mina väidan, et rahandusministeeriumi, so. rahandusminister
Siim Kallas'e andmeil mõjub tulumaksuvabastus läbi
investeeringute soodustamise positiivselt kogu
majanduskeskkonnale.
> Peale selle paranevat
> investeerimiskeskkond, investeeringud aga loovat uusi
töökohti.
> Tegelikkuses tuleb investeeringuid nagu muda, kuid
ainukesena on
> Euroopa tasemeni tõusnud tööpuudus (neljalt protsendilt
> kaheteistkümnele).
> Miks?
> Investeeringud lähevad peamiselt mehhaniseerimiseks,
automatiseerimiseks
> ning arvutiseerimiseks, samuti konkurentide ülesostmiseks,
mille tõttu
> ettevõtjatel on võimalik vallandada tuhandeid töötajaid.
Kui masinaid ei oleks, siis saaks kõik tööd ja saabuks õnn
meie õule. Juhhei! Masinaid lõhkuma! Kõik kordub.
Muidugi peavad investeeringud minema mehhaniseerimiseks,
automatiseerimiseks ja arvutitega varustamiseks
(arvutiseerimine on ju kole sõna). Ainult läbi nende
tegurite saab suurendada töökoha efektiivsust ja seeläbi
suurendada rahva rikkust, mis omakorda loob suurenenud
tarbimiskulutuste juurde töökohti.
Vaja on saada selle spiraali peal te suund ülespoole, mitte
vastuvõideldes üritada minna alla vaesuse suunas.
Mine ütle ühele rinnalapsele, et ta jääb 1200 kroonist ilma.
See jutt paneb ta naerma või nutma, kuid see ei sõltu jutu
sisust, vaid imiku tujust ja hoopis teistest teguritest.
Jumal olgu tänatud, et elamuehituse raha maha lõigati. See
oleks suunatud hundikurku. See on juba uus teema, millest
olen valmis alati väitlust jätkama.
Aktsiisid, lõivud jne. Nende suurenemist ei saa tõepoolest
heaks kiita. Paljud neist puudutavad paljusid inimesi ning
arvatavasti tuleb järgmisel aastal kõigil eestimaalastel
kogeda endisest suurema summa tasumist. Asjal on aga ka
teine külg.
Selleks, et saada tulu tuleb teha kulutusi ehk
investeeringuid. 99,9% juhtudest tuleb kulutused teha enne
tulu saamist ja oodatavat lõivude jms. suurenemist tuleb
vaadelda kui seda kulutust, mis tehakse helgema homse nimel.
Nagu juba eespool viidatud on investeeringute
tulumaksuvabastuse eesmärk suurendada investeeringuid, mis
suurendab rikkust, mis suurendab tarbimist, mis suurendab
töökohtade arvu, mis suurendab investeeringuid.
Ring sai täis. Kui on veel ideesid, kuidas tootlike töökohti
luua, et eestimaalane võiks rikkamaks saada, siis käige need
välja. Ei ole mõtet asjata viriseda, et kole ja paha on kui
puuduv vähimigi arusaam majandusloogikast.
> See on põhjus miks ei hoolita Eesti tunnustatud
majandusautoriteetide
> arvamusest, samuti kogu maailma kogemusest. Siim Kallas
tegi ühe vea.
Ma ei saa nüüd aru, kas need reiljanid ja vitsurid peavad
kuuluma tunnustatud majandusautoriteedide hulka? Naerukoht,
vabandage väga.
> Lubamatu on käputäie ettevõtjate ja poliitikute pärast
ohverdada Eesti rahva
> tulevik.
120% nõus. Ei saa ohverdada Eesti Vabariiki käputäie
vingujatest ja patoloogilistest virisejatest poliitikute ja
sõnameistrite pärast ja seetõttu head ideed seisma jätta.
Ise tegelen projektiga, mis pikemas perspektiivis loob ca
2000 töökohta. Automatiseeritud ja mehhaniseeritud töökohta
seejuures. Põlveotsas nikerdajaid ei taha põhimõtteliselt
ligi lasta. Mina ja minu koostööpartnerid näevad eranditult
kõik, et investorite siiatoomiseks on investeeringute
tulumaksuvabastus väga hea lisaargument. Kui mul ei ole
välisinvestorile "kommi" pakkuda, siis on nt. Läti ja Leedu
tema jaoks täpselt sama head asupaigad. Eesti peab suutma
eristuda teistest, et olla edukas.
Arvan, et eelmise lõiguga sai suht konkreetselt ära
selgitatud, töökohtade reaalne loomine.
T.
Erli Aasamets
:
: Ise tegelen projektiga, mis pikemas perspektiivis loob ca
: 2000 töökohta. Automatiseeritud ja mehhaniseeritud töökohta
: seejuures. Põlveotsas nikerdajaid ei taha põhimõtteliselt
teha maailma malepealinna :-)))
Erli Aasamets
Raigo Ernits
diskussiooni käivitumise puhul.
: Peale selle paranevat
: investeerimiskeskkond, investeeringud aga loovat uusi
töökohti.
: Tegelikkuses tuleb investeeringuid nagu muda, kuid
ainukesena on
: Euroopa tasemeni tõusnud tööpuudus (neljalt protsendilt
: kaheteistkümnele).
: Miks?
Investeerimiskeskkond ei ole ainult maksutase. See on ka haridustase,
turvalisuse määr, efektiivne bürokraatia jpm. Paraku saab paljusid nende
parandamiseks vajalikest kulutustest teha ainult riigi raha eest. Iga
reform, nii ka maksu kaotamine nõuab põhjalikku analüüsi selle kohta, mis
see endaga kaasa toob - kas maksutaseme alanemisest tingitud kahtlemata
positiivne efekt kaalub üles riigi poolt tehtavate kulutuste vähenemisest
tingitud kahjud haridustasemele, turvalisusele jne. Uuringute järgi (vt. nt.
Tartu Ülikooli välismajanduse õppetoolis tehtud välisinvesteeringute
uuringud) ei ole maksutase investeeringute ligimeelitamisel kaugeltki
esmatähtis faktor.
: Investeeringud lähevad peamiselt mehhaniseerimiseks,
automatiseerimiseks
: ning arvutiseerimiseks, samuti konkurentide ülesostmiseks,
mille tõttu
: ettevõtjatel on võimalik vallandada tuhandeid töötajaid.
: Kui masinaid ei oleks, siis saaks kõik tööd ja saabuks õnn
:meie õule. Juhhei! Masinaid lõhkuma! Kõik kordub.
:Muidugi peavad investeeringud minema mehhaniseerimiseks,
:automatiseerimiseks ja arvutitega varustamiseks
:(arvutiseerimine on ju kole sõna). Vaja on saada selle spiraali peal te
suund ülespoole, mitte
vastuvõideldes üritada minna alla vaesuse suunas.
Sellega on tõesti nii, et investeeringud tehnoloogiasse võivad mõjuda
tööhõivele nii positiivselt kui negatiivselt. Positiivselt mõjuvad need
siis, kui tekib nn. "spin-off"-efekt. Seoses tehnoloogia kasutuselevõtuga
ülejäänud inimesed loovad senise tegevuse käigus omandatud teadmiste baasil
oma firmad ning kuna tehnoloogia kasutamine on muutnud töö produktiivsemaks,
toodetakse ja turustatakse kokkuvõttes palju rohkem. See aga eeldab haritud
töötajaid ja mitmesuguste (turustus)oskuste olemasolu ja vastavat
riigipoolset tegevust (raha kulutamist).
: Ainult läbi nende
tegurite saab suurendada töökoha efektiivsust ja seeläbi
suurendada rahva rikkust, mis omakorda loob suurenenud
tarbimiskulutuste tõttu juurde töökohti.<
Seisukoht, mis kuulub ei kellelegi muule kui 20.sajandi suurimale
vasakpoolsele majandusteadlasele John M. Keynesile. Suure impordi osakaaluga
väikeriigis on selle toimimine siiski küllaltki kaheldav.
:Jumal olgu tänatud, et elamuehituse raha maha lõigati. See
oleks suunatud hundikurku. See on juba uus teema, millest
olen valmis alati väitlust jätkama.>
Väga hea. Milles siis näeb Tõnu Toompark lahendust sundüürnike probleemile?
Kas inimeste peavarjuta jäämine pole siiski liiga ränk hind soodsama
maksukeskkonna saavutamise nimel? Juhin tähelepanu, et sundüürnike olukord
ei ole tekkinud mitte vabade turujõudude, vaid riigi tegevuse tulemusena.
Enamus inimestest said endale sümboolse hinna (EVP-de) eest erastada kõigi
maksumaksjate raha eest ehitatud korterid. Teised said riigile kuulunud
ehitusmaterjalide eest endale individuaalelamud ehitada. Vaid üks osa
maksumaksjaist - tagastatud majade üürnikud - jäid kõigest ilma, ehkki ka
nemad on oma panuse kõigi teiste inimeste tänastesse elamistingimustesse
andnud.
Muide, individuaalmajade ehituseks, mis on vastuvõetavad vaid üle keskmise
sissetulekuga inimestele, riigil (laenu)rahast kahju ei ole.
: See on põhjus miks ei hoolita Eesti tunnustatud
majandusautoriteetide
: arvamusest, samuti kogu maailma kogemusest. Siim Kallas
tegi ühe vea.
:Ma ei saa nüüd aru, kas need reiljanid ja vitsurid peavad
kuuluma tunnustatud majandusautoriteedide hulka? Naerukoht,
vabandage väga.>
Janno Reiljani ja Heido Vitsuri doktorikraad on objektiivne tõde, mida ka
oponendid peaksid arvestama. Mina näiteks ei kahtle Siim Kallase ega ka Tõnu
Toompargi majandusalases kompetentsuses. Diskuteerida saab ka ilma oma
diskussioonipartnereid solvamata. Asjaolu, mille vastu teisedki siin listis
antud teemal kirjutanud inimesed, samuti Janno Reiljan, on eksinud.
Vastukajasid ootama jäädes,
Raigo Ernits
Tõnu Toompark
Naerda suudab teiste ideede üle igaüks, kuid proovi midagi
võrreldavat välja panna. Et pole tegemist "malepealinnaga",
sellest üritan laiemat avalikust teavitada jaanuaris. Jääge
ootele.
T.
veel salapärane
ise...@ut.ee
: Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
: Seda on pisut akadeemilisemalt väljendanud Karl Rebane, Hardo Pajula,
: Janno Reiljan, Rein Järvelill, Boris Tamm, Hardo Aasmäe, Heido Vitsur jt.
argumentatsioon muuseas on suht erinev, osa eelmainituist peab
silmas maksukeskkonna stabiilsuse positiivset m6ju ja t2pse
analyysi puudumist, osa on seda "t2pset analyysi" yritanud
ajaleheartiklites l2bi viia, ja eelkirjutanu nyyd siis siin listis.
: Kakssada peamiselt väliskapitalile kuu-luvat suurettevõtet
: võidavad rahandusministeeriumi andmeil tulumaksuvabastuse
: laienemisest 1,5 miljardit krooni. Peale selle paranevat
who gives a shit, ons tegu v2lis- v6i kohaliku kapitaliga??? Meid
huvitab majandus, mitte see, kelle abiga see majandus buumib v6i
k6ngeb.
: Investeeringud lähevad peamiselt mehhaniseerimiseks, automatiseerimiseks
: ning arvutiseerimiseks, samuti konkurentide ülesostmiseks, mille tõttu
: ettevõtjatel on võimalik vallandada tuhandeid töötajaid.
Loomulik yleminekuprotsess, ka t2nase to"o"tu elu on sutsu
lihtsam, kui tarastamisaegse inglismaa keskmise talupoja oma.
Ent, Argo Loo, kas Sa ei arva, et k6iki neid pahasid asju, mis nyyd
maksu alandamisega korda sai saadet, ei 6nnestuks vastupidiseks
muuta maksu t6stmisega - iga Eesti elanik v6idaks mingi summa,
politseinike palkasid saaks t6stet etc. Mis siis Sinu arust on see
optimaalne maks ettev6tlusele? 50%? 70%? 90%?
Kysimus ongi tegelikult optimaalses maksukoormuses ning
optimaalses maksude struktuuris. Maksukoormuse
v2henemist/suurenemist saame t2pselt hinnata alles tagantj2rele,
kas maksude struktuurimuutus on 6ige, ei evi ytlemiseks piisavalt
infi ega oidu. Kuid masinatapjalikud argumendid nyyd p2ris
kindlasti relevantsed ei ole.
Btw, kas keegi suudaks anda ylevaate, milliseid makse
rakendatakse nyyd dividendidele ja muule s22rasele nii kohalikule
residendile kui l22ne institutsioonile?
Maksukoormuse struktuurimuutusest kyll veel kaks pointi:
1) 2/3 investeeringutest on ettev6ttesiseste vahendite
investeeringud, eeldatavasti l2heb see nyyd esimesena yles ja
v2lisinvesteeringute juurdevool ei ole k6ige olulisem muutuja.
P6him6tteliselt siit peakski tulema vahe praegu kogutavate
maksude ja j2rgmisel aastal kogutavate maksuda vahel - sellest
omainvesteeringuteks lisanduvast papist ei j6ua enam osa
maksuameti kaukasse. Teine asi on, et dividendidest ja muudest
väljapoole suunat kasumijaotustest tulenev maks laekub vist
hiljem, kui seni tulumaks.
2) v2heneb efektiivsete ja ebaefektiivsete ettev6tete
ebaproportsionaalne maksustamine, mist6ttu efektiivsetel
etetv6tetel tekivad t2nasega v6rreldes lisavahendid, neil on lihtsam
turult v2lja suruda ebaefektiivseid, turu konkurentsitihedus v6ib
sellega seoses omakorda kannatada yhes k6ige sellest
tulenevaga.
Samal ajal muidugi t6useb efektiivsete ettev6tete v6ime minna
v2listurgudele.
Kumb asjaolu teist v2ikeses avatud majanduses yle kaalub, vajab
analyysi.
indrek seppo
ise...@ut.ee
ise...@ut.ee
: nulliti, invaliidide toetamine lükati edasi. Vallandatakse üle 500
: politseiniku, mis vähendab meie kõigi turvalisust.
See vist ei tohiks olla maksureformiga seot? Mu m2lu j2rgi on tegu
struktuurse muutusega, kus politseistruktuurile eraldatavad
summad j2id samaks, ent neid jaotatakse nyyd teistel alustel?
: Suurendatakse riigilõivusid 240 milj. võrra. Tulumaksuvabastus suurendab
: tööpuudust ja Tallinnasse liikuvate tööotsijate hulka, vähendab asustust
: väljaspool Tallinnat. Loodus tühja kohta ei salli. Regionaalpoliitika
Ei ole see maalt Tallinna liikumine seni arvestatava suurusega
olnud, ei saa ka nyyd olema (meaning - tundub et arvestades
praegusi reaalseid tingimusi, oleks majandusele kasulikum, kui
oleks suurem).
: puudumise tõttu üliodavalt müüdud põllumaad ja talukohad ostetakse
: välismaalaste poolt. Rääkimata elukohavahetuse tõttu purustatud
On keegi kunagi kusagilt kuulnud, et v2lismaalane on ostnud
enesele Eestis p6llumaad???
: perekondadest ja sündimata lastest!
Jah, ja mis veel siis juhtub, kui meil t6eline heaoluyhiskond?
Syndivus v2heneb veelgi! Ei, tagasi maale! Tagasi laste kui
tootmisvahendite massproduktsiooni.
: Seega on arusaadav miks ei ole üheski riigis kehtestatud
: tulumaksuvavabastust investeeringutele. See on riigile ja rahvale
: kahjulik.
mulle on endiselt ainult m6istmatu, miks yheski riigis kogu aeg
tulumaksu ei t6steta.
Tegelik argumentatsioon peaks olema umbes selline, et riigil on
v6imalik maksu koguda mitmeist allikaist. Valitakse lihtsaim tee -
v6etakse sealt, kust on k6ige lihtsam ja odavam v6tta. Hetkel l2ks
Eesti raskemat teed - p6him6tteliselt s2ilitades maksukoormust
hakkas v6tma sealt, kust on raskem/kallim v6tta, lootes et
maksude struktuurimuutuse positiivne m6ju selle vahe tagasi teeb
(alla sotsiaalse optimumi olev investeeringute m22r kasvab).
Kas teeb, saab ilmselt empiiriliselt analyysida paari-kolme aasta
p2rast.
Ja kaugkytte k2ibemaksuvabastusest nii palju, et hetkel oli vahe
sees eelistet kaugkytte katlamajadel ning pisikestel katlamajadel,
mis pidid k2ibemaksu maksma, ning mida seet6ttu oli alla
majanduslikult p6hjendet hulga. Lisaks, miks peaks riik eelistama
yhtesid elanikke teistele? Samas tunnistan taas oma ignorantsust
antud teemal - on t6esti v6imalik ette kujutada tingimusi, mille
korral maksusoodustus on m6eldav, ja ma ei tea, kas need
tingimused on sel korral t2idet.
: Teatavasti oli kolmikliidul raskusi raha leidmisega kohalikeks valimisteks
: . Lahendus leiti: ettevõtjad eraldasid valimiskampaaniaks kolmikliidu
: kassasse tubli hunniku raha tingimusel, et teenivad tulumaksuvabastuse
: näol 1,5 miljardit krooni järgmisel aastal. Seega peale 200 ettevõtja saab
: kasu ka käputäis südametunnistuseta poliitikuid, osa neist ei häbene end
: seejuures nimetada isamaa(liit)lasteks.
Nonoh, mu m2lu j2rgi oli reformil ikka paras jama kogu kolmikliidult
toetuse saamiseks, senimaani nigu mingid pinged liidus sees. Ja
kust see ettev6tjate poolt teenitud 15 milli, j2i mulle praegu kah
arusaamatuks.
Indrek Seppo
Tõnu Toompark
> Õnnitlen kõiki lugejaid selles listis (minu teada) esimese
tõsise
> diskussiooni käivitumise puhul.
Eks siin ole ikka ennegi vaidlusi käinud. Alates sellest
suvest-sügisest on siiani vist tõepoolest vaikne olnud.
> Investeerimiskeskkond ei ole ainult maksutase. See on ka
haridustase,
> turvalisuse määr, efektiivne bürokraatia jpm. Paraku saab
paljusid nende
> parandamiseks vajalikest kulutustest teha ainult riigi
raha eest. Iga
> reform, nii ka maksu kaotamine nõuab põhjalikku analüüsi
selle kohta, mis
> see endaga kaasa toob - kas maksutaseme alanemisest
tingitud kahtlemata
> positiivne efekt kaalub üles riigi poolt tehtavate
kulutuste vähenemisest
> tingitud kahjud haridustasemele, turvalisusele jne.
Uuringute järgi (vt. nt.
> Tartu Ülikooli välismajanduse õppetoolis tehtud
välisinvesteeringute
> uuringud) ei ole maksutase investeeringute
ligimeelitamisel kaugeltki
> esmatähtis faktor.
Kindlasti ei ole maksutase esmatähtis. Mida selle
maksutaseme all oled üldse mõelnud? Ettevõtte maksumäär,
riigi maksukoormus? Maksukoormus moodustab loomulikult vaid
ühe osa kompleksist, mida ei tohi ületähtsustada.
Kui ma tahan edukalt müüa kaupa, siis ma pean suutma selgelt
eristuda teistest konkurentidest. Riigi tasemel läheb selle
müümise alla ühelt poolt kaupade-teenuste eksport, teiselt
poolt investeeringute ligitõmbamine. Investeeringute
tulumaksuvabastus on argument, mis võimaldab selgelt
eristuda peamistest konkurentidest - Lätist ja Leedust.
Vaadates lõunanaabrite makromajanduslikku taset ja võrreldes
seda Eestiga, siis näeme, et kuigi Eesti näitajad on
üldjuhulpisut positiivsemad, siis olulist vahet siiski ei
ole. Seega on investoril kama kaks, mis saab olema tema
investeeringute objekt.
Kordan klassikuid (ehk iseennast): vestlused Eesti riiki
turundusega tegelevate riigiametnikega on näidanud, et nad
on 100% pidanud investeeringute tulumaksuvabastust äärmiselt
positiivseks teguriks teiste tegurie seas, millega meil ehk
ei olegi nii rahul vaja olla. Lisaks riigipalgal olijatele
on positiivset suhtumist avaldanud mitmed ettevõtjad,
kellede äriplaanid näevad ette lähitulevikus
välisinvesteeringute Eestisse toomist.
> Sellega on tõesti nii, et investeeringud tehnoloogiasse
võivad mõjuda
> tööhõivele nii positiivselt kui negatiivselt. Positiivselt
mõjuvad need
> siis, kui tekib nn. "spin-off"-efekt. Seoses tehnoloogia
kasutuselevõtuga
> ülejäänud inimesed loovad senise tegevuse käigus omandatud
teadmiste baasil
> oma firmad ning kuna tehnoloogia kasutamine on muutnud töö
produktiivsemaks,
> toodetakse ja turustatakse kokkuvõttes palju rohkem. See
aga eeldab haritud
> töötajaid ja mitmesuguste (turustus)oskuste olemasolu ja
vastavat
> riigipoolset tegevust (raha kulutamist).
Siit jõuab otse Eesti struktuurse tööpuuduse juurde, mille
"ravivahendid" on kolme liiki: haridus, koolitus ja
täiendõpe. Hmm... Tundub, et ikkagi ühte liiki.
T.
Marek Põldeots
Hommikut!
: Õnnitlen kõiki lugejaid selles listis (minu teada) esimese tõsise
: diskussiooni käivitumise puhul.
Vastuõnnitlused, diskussioon ei ole kindlasti mitte esimene tõsine, kunagi
kevadel möllas tükk aega teatud tolliteemaline arutelu ka väga elavalt.
Vahepeal on küll suur vaikus majas olnud.
: Investeerimiskeskkond ei ole ainult maksutase. See on ka haridustase,
: turvalisuse määr, efektiivne bürokraatia jpm. Paraku saab paljusid nende
: parandamiseks vajalikest kulutustest teha ainult riigi raha eest. Iga
: reform, nii ka maksu kaotamine nõuab põhjalikku analüüsi selle kohta, mis
: see endaga kaasa toob - kas maksutaseme alanemisest tingitud kahtlemata
: positiivne efekt kaalub üles riigi poolt tehtavate kulutuste vähenemisest
: tingitud kahjud haridustasemele, turvalisusele jne. Uuringute järgi (vt.
: nt.
: Tartu Ülikooli välismajanduse õppetoolis tehtud välisinvesteeringute
: uuringud) ei ole maksutase investeeringute ligimeelitamisel kaugeltki
: esmatähtis faktor.
Toetan seisukohta, (on aga karta, et oponendid TTUst hakkavad jälle koleda
häälega naerma kui nad TÜ välismajanduse õppetooli nime kuulevad). Kui
üritaks edasi arendada mõtet et investeerimiskeskkond koosneb peale
maksutaseme ka muudest komponentidest siis mis oleks hinnang teistele
komponentidele?
Ehk - kus me täna oleme? Haridustaseme kohta on seinast seina arvamusi,
olles aga ise TÜ Maj-s tudeerinud aastatel 1993-98 väidan, et vähemasti 50%
oli nõrk. Õppejõud tegid edukalt nägu, et annavad teadmisi edasi ning
tudengid olid sama püüdlikud tegemaks nägu, et õpivad midagi. Ei julge
teiste teaduskondade eest sõna võtta kuid sõbrad tuttavad muudelt erialadelt
väitsid aegajalt sama. Positiivne algatus hetkel on infotehnoloogia
kolledzhi asutamine - näide sellest, kuidas riiklik poliitika ja riiklikud
vahendid ka mõnikord õiges suunas liiguvad.
Bürokraatia Eestis. Õnneks ei puutu liiga tihti kokku, kuid aegajalt siiski
ja enamasti on see masendav tunne, mis tekib. Olgugi et teatud areng on
olnud: office on saanud euroremondi ja klienditeeninduslett on püsti pandud,
siiski on asi põhilises endiselt vilets: tegevusprotsesse ei ole eriti
reformitud, info ei liigu eri ametiasutuste vahel mitte digitaalsel kujul
vaid ma ise pean teda paberi peal ühest kohast teise kandma. Ja ometi on
enamusel riigiasutustest olemas juba mingil tasemel infosüsteemid ja
andmebaasid. Hea algatus asja parandamiseks on üks võimas riigi portal,
kustkaudu kodanik ja firma saab suhelda digitaalset kõigi vajalike
asutustega.
Turvalisusest ei viitsi sõna võtta, igaüks on lehte lugenud...
Kokkuvõttes: on palju ära teha seda, mida peale riigi eriti keegi ei tee või
teeks ainult teatud osas (tasuline haridus toimib vist seni peamiselt maj ja
jur valdkonnas, Concordias saab vist ka PRi ja teletäheks/tegijaks õppida).
Selle ärategemiseks, mis teha vaja, läheb jällegi palju raha, samal ajal ei
saa lasta penskaritel ka nälga surra jms.
: > Kui masinaid ei oleks, siis saaks kõik tööd ja saabuks õnn
: >meie õule. Juhhei! Masinaid lõhkuma! Kõik kordub.
: >Muidugi peavad investeeringud minema mehhaniseerimiseks,
: >automatiseerimiseks ja arvutitega varustamiseks
: >(arvutiseerimine on ju kole sõna). Vaja on saada selle spiraali peal te
: suund ülespoole, mitte
: vastuvõideldes üritada minna alla vaesuse suunas.
Kusjuures, arvutite kasutuselevõtt ei pruugi töökohti oluliselt vähendada,
esialgu tuleb tavaliselt tööd juurde :-) Asja sügavam mõte on siiski
tegevuste efektiviseerimises, kvaliteetsema/kiirema teenuse osutamises
kliendile ja samas ka töö tegija rahulduse tõstmises oma tööst. Nii et
masinalõhkumisejutud võiks küll kiiresti ära unustada. Küll on aga näiteid,
et kui tehakse mingi kõrgtehnoloogiline investeering mingis valdkonnas, siis
tulemuseks on nii võimas output, et kogu meie pisi-pisikese turu vajadus
kaetakse lühikese ajaga ja jääb veel palju palju varu ekspordikski. Ning
kogu kupatus annab tööd samas vaid 20-30 inimesele. Sad but true saab selle
peale öelda vaid, progressi juba ei peata.
: Sellega on tõesti nii, et investeeringud tehnoloogiasse võivad mõjuda
: tööhõivele nii positiivselt kui negatiivselt. Positiivselt mõjuvad need
: siis, kui tekib nn. "spin-off"-efekt. Seoses tehnoloogia kasutuselevõtuga
: ülejäänud inimesed loovad senise tegevuse käigus omandatud teadmiste
: baasil
: oma firmad ning kuna tehnoloogia kasutamine on muutnud töö
: produktiivsemaks,
: toodetakse ja turustatakse kokkuvõttes palju rohkem. See aga eeldab
: haritud
: töötajaid ja mitmesuguste (turustus)oskuste olemasolu ja vastavat
: riigipoolset tegevust (raha kulutamist).
Tõenäoline ongi, et on samaaegne nii positiivne kui negatiivne mõju,
lõpptulemit saab hinnata näiteks viie aasta pärast ja kirjeldada hõive
struktuuri muutusi.
Marek
Marek Põldeots
: Kui ma tahan edukalt müüa kaupa, siis ma pean suutma selgelt
: eristuda teistest konkurentidest. Riigi tasemel läheb selle
: müümise alla ühelt poolt kaupade-teenuste eksport, teiselt
: poolt investeeringute ligitõmbamine. Investeeringute
: tulumaksuvabastus on argument, mis võimaldab selgelt
: eristuda peamistest konkurentidest - Lätist ja Leedust.
on ka teisi eristumisargumente: need, kes on äriasju ajanud kõigis kolmes
Balti riigis, ütlevad, et business culture on ääretult erinev, Lätis ei
saada üldse aru, mis asi on euroopalik ärikultuur, kokkulepetest kinni ei
peeta, kui kontrolli seljas ei ole, siis tööd ei tehta, altkäemaksud palju
enam levinud jms. Eesti ärikogemusega pole investoril Lätis midagi peale
hakata, kuigi ta võib-olla algul arvas, et me isegi läti keelest aru saame
:-)
: Vaadates lõunanaabrite makromajanduslikku taset ja võrreldes
: seda Eestiga, siis näeme, et kuigi Eesti näitajad on
: üldjuhulpisut positiivsemad, siis olulist vahet siiski ei
: ole. Seega on investoril kama kaks, mis saab olema tema
: investeeringute objekt.
Tühja ta nüüd kama kaks on, investorit huvitab väga, et kohalikud aferistid
tema investeeringut lihtsalt nahka ei paneks. Ja seetõttu investeerib ta
sinna, kus usaldus kohaliku ärikeskkonna vastu suurem on.
: Kordan klassikuid (ehk iseennast): vestlused Eesti riiki
: turundusega tegelevate riigiametnikega on näidanud, et nad
: on 100% pidanud investeeringute tulumaksuvabastust äärmiselt
: positiivseks teguriks teiste tegurie seas, millega meil ehk
: ei olegi nii rahul vaja olla. Lisaks riigipalgal olijatele
: on positiivset suhtumist avaldanud mitmed ettevõtjad,
: kellede äriplaanid näevad ette lähitulevikus
: välisinvesteeringute Eestisse toomist.
Igaüks kel vaja kommi jagada on rõõmus, kui ta saab täiendava kommi, millega
rahaonusid meelitada, sellest peaks ilma pikema jututagi aru saama.
: Siit jõuab otse Eesti struktuurse tööpuuduse juurde, mille
: "ravivahendid" on kolme liiki: haridus, koolitus ja
: täiendõpe. Hmm... Tundub, et ikkagi ühte liiki.
100% nõus :-)
Marek
Teet Eomäe
-cut-
> Ise tegelen projektiga, mis pikemas perspektiivis loob ca
> 2000 töökohta. Automatiseeritud ja mehhaniseeritud töökohta
> seejuures. Põlveotsas nikerdajaid ei taha põhimõtteliselt
> kõik, et investorite siiatoomiseks on investeeringute
> tulumaksuvabastus väga hea lisaargument. Kui mul ei ole
> välisinvestorile "kommi" pakkuda, siis on nt. Läti ja Leedu
> tema jaoks täpselt sama head asupaigad. Eesti peab suutma
> eristuda teistest, et olla edukas.
>
> Arvan, et eelmise lõiguga sai suht konkreetselt ära
> selgitatud, töökohtade reaalne loomine.
Kui tohib uurida siis ehk avaldad mis alal...
Teet.
Tõnu Toompark
> Kui tohib uurida siis ehk avaldad mis alal...
Uurida tohib, aga veel ei ütle. Kannata jaanuarini.
T.
endiselt salapärane
Tõnu Toompark
> Ehk - kus me täna oleme? Haridustaseme kohta on seinast
seina arvamusi,
> olles aga ise TÜ Maj-s tudeerinud aastatel 1993-98 väidan,
et vähemasti 50%
> oli nõrk. Õppejõud tegid edukalt nägu, et annavad teadmisi
edasi ning
> tudengid olid sama püüdlikud tegemaks nägu, et õpivad
midagi. Ei julge
> teiste teaduskondade eest sõna võtta kuid sõbrad tuttavad
muudelt erialadelt
> väitsid aegajalt sama. Positiivne algatus hetkel on
infotehnoloogia
> kolledzhi asutamine - näide sellest, kuidas riiklik
poliitika ja riiklikud
> vahendid ka mõnikord õiges suunas liiguvad.
Endise TTÜkana väidaks sama TTÜ kohta. Asi seisnes ikka
selle, kas tudengil oli soov end edasi arendada või mitte.
Küllaga oli seda "näo tegemist", kus peale kursuse läbimist
sai otsitud iseseisvalt materjale, et asjast ikka sotti
saada.
Saadud kõrghariduse kvaliteedi üle ma igaljuhul kurta ei
julge. Küll aga on täheldada hariduse devalveerumist. Kui
mina läbisin diplomiõppe, kus mingi aine eest kindla
ainemahu juures sai teatud hulga ainepunkti, siis
aasta-aastalt on sama aine sama mahu juures hakanud andma
aiva rohkem ja rohkem punkte. Järelikult saab kraadi kätte
üha kergemini ja kergemini.
> Bürokraatia Eestis. Õnneks ei puutu liiga tihti kokku,
kuid aegajalt siiski
> ja enamasti on see masendav tunne, mis tekib. Olgugi et
teatud areng on
> olnud: office on saanud euroremondi ja
klienditeeninduslett on püsti pandud,
> siiski on asi põhilises endiselt vilets: tegevusprotsesse
ei ole eriti
> reformitud, info ei liigu eri ametiasutuste vahel mitte
digitaalsel kujul
> vaid ma ise pean teda paberi peal ühest kohast teise
kandma. Ja ometi on
> enamusel riigiasutustest olemas juba mingil tasemel
infosüsteemid ja
> andmebaasid. Hea algatus asja parandamiseks on üks võimas
riigi portal,
> kustkaudu kodanik ja firma saab suhelda digitaalset kõigi
vajalike
> asutustega.
Kuna teen suht tihedat koostööd riigiametnikega, siis julgen
vähimagi kahtluseta väita, et konstruktiivne koostöö on
võimalik. Too bürokraatia totaalne sõimamine (mida endise
ametnikuna tihti häbi ja valus vaadata) on enamuses
sõimamine sõimamise pärast. Küllaga on muidugi ka õigustatud
etteheiteid.
Info liikumine riigiametite ja -asutuste vahel on aeglane.
Üks võimalus selle kiirendamiseks oleks kord, kus linna- või
riigiametnik, kes vajab kodaniku avalduse täitmiseks
täiendavat informatsiooni teistelt riigiasutustelt peab
selle ise hankima. Idee selles, et abivajajast kodanik ei
peaks edasi-tagasi jooksma.
T.
Tõnu Toompark
> On keegi kunagi kusagilt kuulnud, et v2lismaalane on
ostnud
> enesele Eestis p6llumaad???
Olen kuulnud küll, et välismaalane ostab põllumaad, aga
paraku ei ole ta soovinud põldu küll pidama hakata.
T.
kinnisvaranduses
Tõnu Toompark
> Eristumine on ju kindlasti vajalik ja see on ka argument
välisinvestorile,
> on ka teisi eristumisargumente: need, kes on äriasju
ajanud kõigis kolmes
> Balti riigis, ütlevad, et business culture on ääretult
erinev, Lätis ei
> saada üldse aru, mis asi on euroopalik ärikultuur,
kokkulepetest kinni ei
> peeta, kui kontrolli seljas ei ole, siis tööd ei tehta,
altkäemaksud palju
> enam levinud jms. Eesti ärikogemusega pole investoril
Lätis midagi peale
> hakata, kuigi ta võib-olla algul arvas, et me isegi läti
keelest aru saame
> :-)
Jutus on kindlasti iva sees. Aga kui tuleb investor -
rahaportfel näpuotsas ja tahab infot, kas siis lätlane
ütleb, et meil on kesine ärikultuur ja kokkulepetest ei
suuda kinni pidada? Ega ikka ütle. Eestlane aga saab tuua
positiivse lisaargumendi investeeringute tulumaksuvabastuse
osas.
> : Kordan klassikuid (ehk iseennast): vestlused Eesti riiki
> : turundusega tegelevate riigiametnikega on näidanud, et
nad
> : on 100% pidanud investeeringute tulumaksuvabastust
äärmiselt
> : positiivseks teguriks teiste tegurie seas, millega meil
ehk
> : ei olegi nii rahul vaja olla. Lisaks riigipalgal
olijatele
> : on positiivset suhtumist avaldanud mitmed ettevõtjad,
> : kellede äriplaanid näevad ette lähitulevikus
> : välisinvesteeringute Eestisse toomist.
> Igaüks kel vaja kommi jagada on rõõmus, kui ta saab
täiendava kommi, millega
> rahaonusid meelitada, sellest peaks ilma pikema jututagi
aru saama.
Muidugi on kommijagajad rõõmsad!
Siit jõuame vana ja võiks öelda - äraleierdatud jutu juurde,
et Eesti tulevikuedu peitub (peamiselt) kahes elemendis -
investeeringud ja eksport. Kapseldumine enesesse ei muuda
mitte kellegi jaoks ühtgi protsessi positiivsemaks, vaid
pärsib meie võimekust avarduvas maailmas.
T.
Teet Eomäe
> Olen kuulnud küll, et välismaalane ostab põllumaad, aga
> paraku ei ole ta soovinud põldu küll pidama hakata.
Oda, mu andmetele soomlased siin kasvatavad küll... st on maa
omanikud aga tööd teevad eestlased, päälegi on siin kliima pea
sama kohati paremgi ja tööjõud odavam... aind ma ei tea kuhu nad
realiseerivad, heina vedasid küll soome mõni aeg tagasi :)
Teet.
Tõnu Toompark
Kui hästi järele mõelda, siis tuleb tegelikult ikka ka mul
mõni välismaalasest põllumajandustootja meelde. Küsimus, mis
tõstatub on, miks siis eestlane omanikuna sama tööd ei tee,
vaid palgatöötajana higi valab? Ju vist kulutatakse kogu aur
vile peale ehk tollide nõutamiseks ning töö tegemiseks enam
võhma ei jätku.
T.
käib töö ja vile koos
Teet Eomäe
> Kui hästi järele mõelda, siis tuleb tegelikult ikka ka mul
> mõni välismaalasest põllumajandustootja meelde. Küsimus, mis
> tõstatub on, miks siis eestlane omanikuna sama tööd ei tee,
> vaid palgatöötajana higi valab? Ju vist kulutatakse kogu aur
> vile peale ehk tollide nõutamiseks ning töö tegemiseks enam
> võhma ei jätku.
Kuna ma tean mõnda siis ma kirjutan et kes ja miks, st soomlasel
kõik need asjad on eestlasel pole.
1. masinad
2. odav tööjõud
3. turg
4. kogemused
5. võimalus laenu võtta
6. tegutsemiseks algkapital
EI lähe sel midagi vile peale. Vile peale läheb väliseestlaste
aur, tulid mehed, ehitasid oma raha eest lootisd tööd teha ja
astusid ämbri. Vaadake suurt talumeest Lepiksoni, kõik särab,
aga või ta sellest elab :)
Teet.
Raigo Ernits
----- Original Message -----
From: Marek Põldeots <Ma...@softronic.ee>
To: Multiple recipients of list <ut.ma...@lists.ut.ee>
Sent: 02. detsember 1999. a. 10:26
Subject: [UtMaj:865] RE: Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
Hommikut!
: Õnnitlen kõiki lugejaid selles listis (minu teada) esimese tõsise
: diskussiooni käivitumise puhul.
:Vastuõnnitlused, diskussioon ei ole kindlasti mitte esimene tõsine, kunagi
kevadel möllas tükk aega teatud tolliteemaline arutelu ka väga elavalt.
Vahepeal on küll suur vaikus majas olnud. >
Vabandust! Olen tõesti listi lugeja alles sellest suvest
Toetan seisukohta, (on aga karta, et oponendid TTUst hakkavad jälle koleda
häälega naerma kui nad TÜ välismajanduse õppetooli nime kuulevad). SEDA
PROJEKTI EI JUHI JANNO REILJAN
:olles aga ise TÜ Maj-s tudeerinud aastatel 1993-98 väidan, et vähemasti 50%
oli nõrk. Õppejõud tegid edukalt nägu, et annavad teadmisi edasi ning
tudengid olid sama püüdlikud tegemaks nägu, et õpivad midagi.>
olles TÜ põhiõppes ja magistratuuris aastatel 1992-98 majandust tudeerinud,
julgen arvata, et selle aja jooksul toimus märgatav nihe paranemise suunas,
mis ei tähenda muidugi, et ei võiks olla veel parem
Rait Itra
>Ei ole see maalt Tallinna liikumine seni arvestatava suurusega
>olnud, ei saa ka nyyd olema (meaning - tundub et arvestades
>praegusi reaalseid tingimusi, oleks majandusele kasulikum, kui
>oleks suurem).
Eesti territoorium on korraliku suure linna suurune. Suhteliselt suure
hulga Eestlase stereotüüp näeb madalhõredat asustust. Kommunikatsiooni
areng soodustab mdalhõredat asustust, inimesed liiguvad südalinnast
eemale (kuni maale).
Elatustase on Tallinnas ja Haanjamaal erinev, kui tööjõudu leitakse,
tehaks teatud tootmisi Tallinnast eemale - saetööstused,
õmblustööstused jne.
>: Teatavasti oli kolmikliidul raskusi raha leidmisega kohalikeks valimisteks
>: . Lahendus leiti: ettevõtjad eraldasid valimiskampaaniaks kolmikliidu
>: kassasse tubli hunniku raha tingimusel, et teenivad tulumaksuvabastuse
>: näol 1,5 miljardit krooni järgmisel aastal. Seega peale 200 ettevõtja saab
>: kasu ka käputäis südametunnistuseta poliitikuid, osa neist ei häbene end
>: seejuures nimetada isamaa(liit)lasteks.
Poliitika kohapealt on inimesed äärmiselt konservatiivsed. Poliitika
on ideoloogia ja maailmanägemus. Ettevõtjad toetavad maailmanägemust
ning valdavalt ei oota kaup-kaup tehingut, vaid oma maailmanägemuse
rakendamist ühiskonnas.
Ettevõtja poliitiku kaup-kaup tehingud on paraku väga tüüpilised,
omased kõigile ühiskondadele ja kõigile liikumistele. Selle nimi on
korruptisoon. Kolmikliidu liikmete puhul on tegemist mitmel juhul
korruptsiooniga. Sama lugu on praeguse opositsiooniga.
Poliitikas on ideaalne idaelistlik lähenemine - poliitiline
lähenemine. Teatud Eesti erakondade puhul on märgata huvigrupilist
tegevust - st erakond on loodud mitte poliitilise ideoloogia
rakendamiseks, vaid huvigrupi huvide teenimiseks, milleks kasutatakse
mingit ideoloogiat. Osa erakondi tegutsevad idealistliku
maailmanägemuse rakendamise nimel. Osa erakondi teevad selle
maailmanägemuse rakendamiseks kaup-kaup tehinguid.
Lisaks maailmanägemuse rakendamisele on poliitikute käimapanevaks
jõuks võimuihalus. Võimuihalus on omane kõikidele eliitidele, nii ka
poliitilisele eliidile. Võimuihalus põimub ideoloogia rakendamise
ihalusega, mis on alamliik võimuihalusest - ühiskonna kujundamine oma
maailmapildi järgi.
>Nonoh, mu m2lu j2rgi oli reformil ikka paras jama kogu kolmikliidult
>toetuse saamiseks, senimaani nigu mingid pinged liidus sees. Ja
>kust see ettev6tjate poolt teenitud 15 milli, j2i mulle praegu kah
>arusaamatuks.
Elementaarne. Kolmikliit on 3 kardinaalselt erineva maailmapildiga
erakonda. Suurelt jaolt on need 3 parteid normaalse poliitilise
maastiku osad (Reformierakond vajaks natuke enam politiseerumist).
Antud hetkel on nad sunnitud koostööd tegema, et kindlustada Eestis
normaalne poliitiline maastik. Tulevikus on need 3 parteid omavahel
opositsioonis.
Argo Loo
Marek Põldeots wrote in message ...
>Sul on suuresti õigus, aga ole mureta, läheb mõni aastake, liitume EUga ja
>siis lõpetavad Brüsseli onud selle pulli ära siin niikuinii.
Kusjuures kasu Eestile tulumaksuvabastuse laienemisest Tallinnasse ja
Harjumaale pidavat ilmnema alles aastate pärast pikemaajalises
perspektiivis. Kui aga aastaks 2003 plaanitud liitumine ELiga teoks saab, ja
tulumaksuvabastus ELi survel selleks ajaks taas kaotatakse, siis see kasu ei
ilmnegi!?
Konkreetsel juhul küll. Ja kiitus Tõnule:-). Vaatame aga üldist suundumust
ehk trendi.
Kui lugeda artiklit 15.11.99 Eesti Päevalehest : 50 Tartu naist jätavad
üle saja rootslase leivata Urmo Kübar, Mert Kubu
http://www.epl.ee/artikkel.php3?ID=4&grupp=1&kuupaev=1999-11-15
ja Urmo Kübara Rõõm odavatest töökätest,
http://www.epl.ee/artikkel.php3?ID=5&grupp=4&kuupaev=1999-11-15
siis selgub, et luuakse töökohti küll aga (poole) vähem kui kusagil mujal
ära
kaotatakse.
Kui see mujal on väljaspool Eestit on see meile hea, kui aga mitte siis
investeeringud ikkagi vähendavad töökohtade arvu.
Sama järelduse on teinud ka Karl Rebane Sõnumilehes 28.10.99
artiklis "Investeeringud viivad töökohad"
http://www.sl.ee/cgi-bin/sc3.pl?/1999/10/28/sl15900.shtml?artikkel
Peale Eesti Telekomi 51% (?) aktsiate müümist vallandati Eesti Telefonist
üle 1000 töötaja. Narva elektrijaamade erastamisel on üheks argumendiks uute
töökohtade loomine (kui ma ei eksi), samas on ette nähtud sotsiaalfondi
asutamine NRG Energy poolt töötajatele, kes kavatsetakse vallandada.
Reformierakondlased, Kolmikliit ja neoliberaalid väidavad, et investeeringud
loovad töökohti, mis nagu näeme ei ole õige.
Investeeringutelt per capita on Eesti Ungari järel Kesk-ja Ida-Euroopa maade
seas teisel kohal, tööpuudus on aga nagu öeldud tõusnud neljalt protsendilt
kaheteistkümnele.
Kui aga töökohtade arv väheneb, siis väheneb ka inimeste üldine ostuvõime ja
ka käibemaksu laekumine riigikassasse. Töökohtade vähenemise tõttu väheneb
ka sotsiaalmaksu laekumine.
Seega käbemaksuvabastusest tekib auk riigieelarvesse, lisaks veel
on ülehinnatud kaudne kasu majanduse elavdamisest.
Kabala küla Järvamaal on noortest tühjaks jäänud viie aasta jooksul. Majad
seisavad tühjalt. Kus on nad jäänud... Tallinn - kõikide võimaluste linn.
Senini kehtiva tulumaksuvabstuse põhjal investor võib-olla investeeriks
sinna odava tööjõu tõttu aga kui Tallinn saab samad tingimused kui muu
Eesti, siis infrastruktuur, käive ja muud eelised kaaluvad slle üles.
Paidest käib 25% Tallinnas tööl. Tulumaksuvabastus investeeringutelt
suurendaks minu arvates tungi Tallinnasse eksponentaalselt.
Tulumaksuvabastusest lõikavat tulu ka metsade ülesostjad, kes oma kasumit
metsa ülesostmiseks suunavad.
Politseinike vabastamisest. Siseministeeriumi eelarve kahanes minu andmetel
8%, võibolla eksin?
Seda, et tulumaksuvabastusest võidab 200 ettevõtet kirjutas 16.11.99
Postimehes
REIN JÄRVELILL, Riigikogu liige (Mõõdukad) Ettevõtteid ei saa järgmisest
aastast tulumaksust vabastada
Üksikisiku tulumaksu vähendamine annaks minu arvates mingi positiivse
efekti.
Argo Loo
Tõnu Toompark
> Kusjuures kasu Eestile tulumaksuvabastuse laienemisest
Tallinnasse ja
> Harjumaale pidavat ilmnema alles aastate pärast
pikemaajalises
> perspektiivis. Kui aga aastaks 2003 plaanitud liitumine
ELiga teoks saab, ja
> tulumaksuvabastus ELi survel selleks ajaks taas
kaotatakse, siis see kasu ei
> ilmnegi!?
Oleks naiivne arvata, et mingigisugune majandusotsus (kasvõi
maksude suurendamine) avalduks kohe järgmisel päeval. Kurb
on muidugi see, et just soodustavate tegurite mõju avaldub
pikemas perspektiivis kui see on negatiivsetel faktoritel.
Samas on investeeringute tulumaksuvabastus üks pika
perspektiiviga tehtud otsus Eestit juba ammu tabanud
tänase-homse päeva kummardamise ees, kus ülehomne päev
sootuks unustatud.
Millest tuleneb väide, et investeeringute tulumaksuvabastus
(mitte tulumaksuvabastus) ELiga liitumise puhul kaduma
peaks? Taani samm holding-firmade täieliku
tulumaksuvabastuse kohta on küll pälvinud ELipoolse
taunimise, kuid samme, mis tolle totaalse vabastuse
kaotaksid ei ole veel ette näha.
Rõhutan, et Taanis on tegemist palju kardinaalsema otsusega
kui kusagil Euroopa nüüdseks stagneerunud majandusruumis
kunagi tehtud on. Nimetatud tulumaksuvabastus on Taani
viinud formaalselt mitmete tuhandete rahvusvaheliste
suurettevõtete peakontorid. Kas ei võik Eesti astuda sama
sammu?
Muidugi on veel küsitav kuupäev, millal Eesti võiks ja saaks
ELiga liituda, kas liitumine üldse kunagi päris päevakorrale
tulema saab kui euroskeptikutest rahvamassid peaksid selle
vastu võitlema hakkama? Too ELiga liitumise ja seeläbi
investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamise argument ühe
liitumisvastase Aro Loo (vähemalt selline mulje on minul
jäänud) suust kõlab kahepalgelise õiendamisena.
<100 näidet investeeringute kohta, mis vähendavad töökohtade
arvu>
Otseloomulikult peavadki investeeringud töökohtade arvu
vähenemise kaasa tooma. Seejuures ei ole töökohtade
vähenemine mingisugu negatiivne nähtus, vaid üdini
positiivne. Töökoht ei ole asi iseeneses, samamoodi ka
tööhõive.
Töökoht peab olema tootlik. Kui ei ole tegemist tootliku
töökohaga, siis on tegemist raiskamisega ehk vegeteerimisega
kaaskannatajate arvelt. See hoiab omakorda tagasi üldise
rikkuse suurenemise. Kas seda investeeringutevastased
tahavadki?
Investeeringute minimeerimine, mis tagaks ehk
sajaprotsendilise tööhõive võib küll olla mõne kodaniku
unustus, kuid tegemist oleks samaväärse inimeksperimendiga,
mida naaberriigis 70, meil pisut vähem läbi viidi.
> Kui aga töökohtade arv väheneb, siis väheneb ka inimeste
üldine ostuvõime ja
> ka käibemaksu laekumine riigikassasse. Töökohtade
vähenemise tõttu väheneb
> ka sotsiaalmaksu laekumine.
"Kui aga töökohtade arv väheneb", siis suureneb tööga
hõivatute sissetulek, kuna ekspordivõimelise toodangu eest
saab tulu. Kui investeeringuid ei tee, siis
ekspordivõimelisusest võime unistada edasi, kuid teame
sellest sama palju nagu lehm pühapäevasest päevast ehk siis
mitte midagi asjalikku peale selle, et karjatalitaja on
rohkem purjus kui tavaliselt.
Tööga mittehõivatu saab reaalse ajendi oma oskused ja
teadmised kaasajastada, et olla tööturul
konkurentsivõimeline tegija. Tööturule ei ole mõtet anda
signaali, et Eestis on vaja hobusega künnimehi, kui
tegelikult käib töö investeeringu(!) kaudu soetatud
traktoriga.
Tänapäeval autarkia ei toimi. See ei ole ka kunagi varem
toiminud. Nii on vaja eksporti ja on ilmne, et olemasolevate
meetoditega kaua ei tööta. Meetodite parandamiseks on vaja
investeeringuid.
> Seega käbemaksuvabastusest tekib auk riigieelarvesse,
lisaks veel
> on ülehinnatud kaudne kasu majanduse elavdamisest.
??? Käibemaksuvabastus?
> Kabala küla Järvamaal on noortest tühjaks jäänud viie
aasta jooksul. Majad
> seisavad tühjalt. Kus on nad jäänud... Tallinn - kõikide
võimaluste linn.
> Senini kehtiva tulumaksuvabstuse põhjal investor võib-olla
investeeriks
> sinna odava tööjõu tõttu aga kui Tallinn saab samad
tingimused kui muu
> Eesti, siis infrastruktuur, käive ja muud eelised kaaluvad
slle üles.
> Paidest käib 25% Tallinnas tööl. Tulumaksuvabastus
investeeringutelt
> suurendaks minu arvates tungi Tallinnasse
eksponentaalselt.
> Tulumaksuvabastusest lõikavat tulu ka metsade ülesostjad,
kes oma kasumit
> metsa ülesostmiseks suunavad.
Nüüd äkki saab too Järvamaale investeerija tulu. Enne aga
oli tulusaajatega tegemist ainult käputäiest
suurettevõtetest rääkides? Vastuoluline, isegi väga. Nood
vastuolud kannavad meeltele vägisi mõtte, et eelneva
kirjutanu ei ole omale ei investeeringute tulumaksuvabastuse
kontseptsiooni ega ka teisi majandussüsteemi põhialuseid
selgeks teinud.
Kas keegi teab üldse mõnd ettevõtet, kes on
regionaalinvesteeringu teinud ainuüksi sel kaalutlusel, et
investeeringud on tulumaksuvabad? Kui tööjõudu ei ole, siis
pole ka midagi investeerida mõtet. Mida Sa sinna Järvamaale
ikka investeerid, kus maakonna keskse lehe toimetuse vaise
potentsiaali pealt ei leita inimest, kes teaks sõna
"prioriteet" tähendust. (Kuulsin äsja sellist huvitavat lugu
Järvamaa ajalehe kohta.)
Kas Sul on kahju, et metsade ülesostjad mingisugu megatulu
saama hakkavad? Ma ei taba kohe äragi, mismoodi need
metsamehed sellega nii seotud on, aga kui palju pappi ja
ruttu saab, siis võin eeldada, et oled ka ise mees selle
alaga tegelema hakkamas? Tegelikult arvan, et ega ikka ole
küll, lihtsalt üks kadedusest ajendatud "asjalik" etteheide
taas.
> Seda, et tulumaksuvabastusest võidab 200 ettevõtet
kirjutas 16.11.99
> Postimehes
> REIN JÄRVELILL, Riigikogu liige (Mõõdukad) Ettevõtteid
ei saa järgmisest
> aastast tulumaksust vabastada
Võin sadu inimesi loetleda, kes on hoopis vastupidist
väitnud. Ise olen üks nendest. Seejuures olen enda jaoks
palju autoriteetsem allikas kui keegi Järvelill, kes on
suisa ajakirjanduse vahendusel valmis tõestama, et ta pole
asjast kogunisti teragi aru saanud.
> Üksikisiku tulumaksu vähendamine annaks minu arvates
mingi positiivse
> efekti.
Mingi positiivse efekti annaks see kindlasti rahakoti jaoks.
Ründan Sind Sinu enese sõnadega - aga 2003 ELiga liitudes
pannakse kõik veelgi kõrgemale ja siis oleme hädas nagu
mustlane mädas ning kooleme kõik uue viirustõve - ELi
paranoia kätte. Mõtetu. Lõpp. Punkt.
T.
täna küüniline
Vant
siis
> investeeringud ikkagi vähendavad töökohtade arvu.
> Sama järelduse on teinud ka Karl Rebane Sõnumilehes 28.10.99
> artiklis "Investeeringud viivad töökohad"
> http://www.sl.ee/cgi-bin/sc3.pl?/1999/10/28/sl15900.shtml?artikkel
> Peale Eesti Telekomi 51% (?) aktsiate müümist vallandati Eesti
Telefonist
> üle 1000 töötaja. Narva elektrijaamade erastamisel on üheks
argumendiks uute
> töökohtade loomine (kui ma ei eksi), samas on ette nähtud
sotsiaalfondi
> asutamine NRG Energy poolt töötajatele, kes kavatsetakse vallandada.
> Reformierakondlased, Kolmikliit ja neoliberaalid väidavad, et
investeeringud
> loovad töökohti, mis nagu näeme ei ole õige.
> Investeeringutelt per capita on Eesti Ungari järel Kesk-ja
Ida-Euroopa maade
> seas teisel kohal, tööpuudus on aga nagu öeldud tõusnud neljalt
protsendilt
> kaheteistkümnele.
väike mudel sulle investeeringute tulemustest:
ühesuguse hulga maad võib sama ajaga harida (A) 1000 inimest kõplaga
või (B) 1 inimene traktoriga.
loodud väärtus on mõlemal juhul sama, kuigi inimtööd tehti juhul (A)
1000 (tuhat!) korda rohkem kui juhul (B).
juhul (A) saavad kõik pisku (1/1000) ning keegi ei saa muude aladega
tegeleda (ei saa toimuda mingit arengut).
juhul (B) võib 999 inimest tegeleda muuga kas: 1)teenides teistel
tegevusaladel oma 1000 ühikut või siis 2) puhkamisega ehk mitte midagi
tehes saada ikkagi oma 1 ühik (kui traktoriga toodetav kõigi vahel ära
jagatakse (nt läbi maksude).
SAAD ARU: traktor ongi see investeering, mis tagab, et 1000 inimese
töö võib ära teha 1.
ideaalvariant on seega (B) 1, mõistetav (B) 2, idiootlik variant (A).
kas seda on tõesti nii raske mõista? et oluline pole mitte tehtava töö
hulk, vaid tulemus? et 1 tootlik töökoht on palju rohkem väärt kui
mitu mittetootlikku?
ja nb!, see oli mudel, nii et pole mõtet vastu vaielda stiilis, et
tegelikult on natuke protsendid nii ja naa ning tegelikus elus on asi
palju keerulisem.
> Kui aga töökohtade arv väheneb, siis väheneb ka inimeste üldine
ostuvõime ja
> ka käibemaksu laekumine riigikassasse. Töökohtade vähenemise tõttu
väheneb
> ka sotsiaalmaksu laekumine.
elementaarne loogikaviga sul ju. sotsiaalmaksu laekumine ei sõltu
mitte töökohtade arvust vaid makstavate töötasude kogusummast.
> Kabala küla Järvamaal on noortest tühjaks jäänud viie aasta jooksul.
Majad
> seisavad tühjalt. Kus on nad jäänud... Tallinn - kõikide võimaluste
linn.
> Senini kehtiva tulumaksuvabstuse põhjal investor võib-olla
investeeriks
> sinna odava tööjõu tõttu aga kui Tallinn saab samad tingimused kui
muu
> Eesti, siis infrastruktuur, käive ja muud eelised kaaluvad slle
üles.
> Paidest käib 25% Tallinnas tööl.
kui neile noortele nii väga seal Kabalas oleks meeldinud, pannud nad
siis ise seal elu käima (ehk hakanud tegelema näiteks ettevõtlusega).
tegelikult on 2 varianti:
1) noortele lihtsalt meeldis tallinnas rohkem ja
2) nad olid saamatud/harimatud selleks, et midagi ise ette võtta.
esimesel juhul pole ju üldse probleemi, kui keegi antud kohas elada ei
taha, ei ole ju sunniviisiliseks paigalhoidmiseks/meelitamiseks ka
riiklikke soodustusi vaja,
teise juhuga on nii, et kui ikka pole võimekas, siis tuleb rahulduda
ka väiksemate tarbimisvõimalustega (ka elukoha valik kuulub sinna
hulka). mulle meeldiks ka elada hoopis ärevamas kohas aga kuna mu
sissetulekud seda ei võimalda, siis ei nõua ma ka, et mulle selleks
spetsiaalsed soodustused kehtestataks.
> Tulumaksuvabastus investeeringutelt
> suurendaks minu arvates tungi Tallinnasse eksponentaalselt.
ehk tallinnas tekib siis massiliselt töökohti, sa eeldad? töötuna
tallinnasse ju poleks mõtet minna, seal elu ju kallim.
ja mis on nii hullu selles, kui inimesed linna tulevad,
urbaniseerumine on ju kogu aeg toimunud, infrastruktuuri jm
ülevalpidamine on linnas ilmselt suhteliselt odavam (per naase). kes
tahab maal elada ja kel selleks resurss on, saab seda ju ka praegu
teha. miks peavad ühtede tarbimiseelistuse (elukoha suhtes) teised
kinni maksma?
> Tulumaksuvabastusest lõikavat tulu ka metsade ülesostjad, kes oma
kasumit
> metsa ülesostmiseks suunavad.
kui see ala oleks kasutoovam kui muud alad, oleks raha nagunii sinna
juba voolanud. nii, et milles point? ;)
> Üksikisiku tulumaksu vähendamine annaks minu arvates mingi
positiivse
> efekti.
mis suhtes siis, arvestades sinu seisukohta, et maksude alandamine
üldse on taunitav? (sorry, kui on vale mulje jäänud, et pooldad
suuremat ümberjagamist -> see peab tähendama ju ka suuremaid makse)
trv.
v...@pooldab.mitteemotsionaalset.ja.loogilist...arutelu ;)
ja üldse parem pöff!
jan
Argo Loo wrote in message:
:Üksikisiku tulumaksu vähendamine annaks minu arvates mingi positiivse
efekti.
Ei tea, kas on Eestis mingi muu makromajanduslik taust, aga isikutulumaksu
alandamine on USA-s korra läbiproovitud. Oli see vist (võin eksida) Reagani
ajal. Analüütikute arvates pidi see majandust tugevalt elavdama s.t. elanike
tarbimine suureneb -> tootmine kasvab -> tekib juurde töökohti -> maksude
laekumine lõppkokkuvõttes suureneb jne. Läks aga nii, et rahvas toppis raha
sukasäärde ja efekt oli vastupidine.
Jan
ise...@ut.ee
: > Arvan, et eelmise lõiguga sai suht konkreetselt ära
: > selgitatud, töökohtade reaalne loomine.
:
: Konkreetsel juhul küll. Ja kiitus Tõnule:-). Vaatame aga üldist
: suundumust ehk trendi. Kui lugeda artiklit 15.11.99 Eesti Päevalehest
: : 50 Tartu naist jätavad üle saja rootslase leivata Urmo Kübar,
[...}
No vaatame siis t6epoolest YLDIST trendi -
Mis on to"o"puudused p6hjused?
1) tootlikusega korrigeeritud reaalpalk.
2) to"o"turu struktuur (p6hjus, miks tohutult erinevad Usa, Euroopa
ja Jaapani to"o"puuduse n2itajad).
3) v2lisshokid - Soome omaaegse lama ning Eesti t2nase
to"o"puuduse suurenemise p6hjus.
4) innovatsioonid - tootlikkuse kiire t6us m6nel alal v6ib t6epoolest
tekitada struktuurse to"o"puuduse sellel alal, eeldades to"o"tajate
ymber6pet. Parim n2ide vast p6llumajandus, mille osakaal pidevalt
maailmas langeb.
Elatustaset saab t6sta yksnes tootlikkuse t6usuga, nii et kui me
r6hume elatustasemele, siis tuleb meil pidevalt korrigeerida
majanduse struktuuri, ning to"o"puudus k2ib sellega kaasas. See,
et meil enne vene kriisi nii v2ike to"o"puudus oli, on pigem yllatav.
P6him6tteliselt on meil kaks valikut:
1 - soodustada v2lisinvesteeringuid s2ilitades nii olemasolevad
firmad kasv6i v2iksema to"o"tajate hulgaga, ning luua uusi
ettev6tteid.
2 - piirata v2lisinvesteeringuid, s2ilitades lyhikeseks ajaks
to"o"h6ive ning vaadata paari aasta p2rast, kuidas need ettev6tted
nii ehk teisiti pankrotti l2hevad! Neid pankrotte annab omakorda 2ra
hoida tollidega. Nii saaksime kiiresti lootusetuks arengumaaks.
: näeme ei ole õige. Investeeringutelt per capita on Eesti Ungari järel
: Kesk-ja Ida-Euroopa maade seas teisel kohal, tööpuudus on aga nagu
: öeldud tõusnud neljalt protsendilt kaheteistkümnele.
T2nase to"o"puuduse p6hjuseks ei ole investeeringud, vaid
arvestatavas osas vene kriis. See, et me Vene turust nii palju
s6ltume ega saa l22nde vaadata, on omakorda v2heste
investeeringute taga. Kui me t2na ei arene, on meie to"o"puudus
tulevikus k6vasti suurem.
indrek seppo
ise...@ut.ee
Tõnu Toompark
<ise...@ut.ee> wrote
> Elatustaset saab t6sta yksnes tootlikkuse t6usuga, nii et
kui me
> r6hume elatustasemele, siis tuleb meil pidevalt
korrigeerida
> majanduse struktuuri, ning to"o"puudus k2ib sellega
kaasas.
...mis eeldab adekvaatset tänapäevast majandusreaalsust
arvestavat ja homsesse suunatud hariduspoliitikat.
> P6him6tteliselt on meil kaks valikut:
> 1 - soodustada v2lisinvesteeringuid s2ilitades nii
olemasolevad
> firmad kasv6i v2iksema to"o"tajate hulgaga, ning luua uusi
> ettev6tteid.
Välisinvesteeringute soodustamiseks on vaja teha kõva
(avaliku sektori) lobby-tööd. Välisinvesteeringute Agentuur
ootab välisinvesteeringute kahanemist, kuna erastamine on
lõpusirgel. Nüüd tuleb luua uued motivaatorid, mis neid
investeeringuid Eestisse tõmbaksid, ei saa jääda endiste
aegade investeeringute-loorberitele puhkama.
> 2 - piirata v2lisinvesteeringuid, s2ilitades lyhikeseks
ajaks
> to"o"h6ive ning vaadata paari aasta p2rast, kuidas need
ettev6tted
> nii ehk teisiti pankrotti l2hevad! Neid pankrotte annab
omakorda 2ra
> hoida tollidega. Nii saaksime kiiresti lootusetuks
arengumaaks.
Seda varianti ei taha. Kole ja paha.
> T2nase to"o"puuduse p6hjuseks ei ole investeeringud, vaid
> arvestatavas osas vene kriis. See, et me Vene turust nii
palju
> s6ltume ega saa l22nde vaadata, on omakorda v2heste
> investeeringute taga. Kui me t2na ei arene, on meie
to"o"puudus
> tulevikus k6vasti suurem.
Kindlasti on märgatav põhjus peale Vene alalisele kriisile
ka Kagu-Aasia kriis, mis maailma rahaturgudel tekitas
märgatava usaldamatuse arenevate turgude vastu. Praeguseks
on ka sellest üle saadud - intressid on taas all, oodatud
majanduskasv paistab tulevat.
T.
Argo Loo
Tere Tõnu!
Kordad mantrat, et investeeringud loovad töökohti. See on aga ilus müüt,
muinasjutt rahvale, et riigivara mahaparseldamise pärast protestikisa ei
tõstetaks.
Miks oli vaja maha müüa Telekom, mis on monopol ja toob aastas kasu 670
moljonit krooni? Kas riik on halb majandaja selle kasumi juures?
Siin on 2 põhjust.
1. Kuna Eestis ei ole tolle siis on ekspordi ja impordi vahe kolossaalne,
mida ei kompenseeri ka turism, teenindus ja transport. Auk riigieelarves on
aga vaja täita. Eesti poliitikud oma kehvade majandusoskuste tõttu olid
sunnitud Telekomi müüma, et tühja riigikassat täita. Sama teed läks ka
Riigivararessurssidekeskus, mis peab hoolitsema Eesti toidutagavara eest
kriisisituatsioonis. Riigi julgeolekule vilistati ja müüdi see
valimiskampaania rahastajatele.
Sama teed läheb Pirita Purjespordikeskus ja Liviko. Liviko müümine on jälle
absurd. Kõik normaalsed riigid hoiavad viinamajanduse riigi omanduses, sest
sealt tuleb raha riigikassasse. Seega valed majandusotsused topitakse kinni
riigivaramüügiga.
2. Telekom müüdi ka välisfirmade survel, kes suurima heameelega omavad
monopoolset firmat , mis toodab aastas 670 miljonit krooni kasumit.
Muideks Eesti telefon vabastas üle 1000 töötaja peale erastamist!
Eesti telefon on aga osa Eesti Telekomist.
Eesti Telekomi mahamüümist nimetatakse aga välisinvesteeringute saamiseks.
Kus on loodud töökohad!
Efektiivsuse tõusmise kohta erakätesse minekul võiks öelda: Ära usu hülge
loba" Vaata Aasiasse ka, muidu jääb kael kangeks;-)
Mis on aga reaalsus?
Reaalsus on aga tööpuuduse tõus 4lt protsendilt 12nele protsendile. Kus on
töökohad?
Sama järelduse on teinud ka Karl Rebane Sõnumilehes 28.10.99
artiklis "Investeeringud viivad töökohad"
http://www.sl.ee/cgi-bin/sc3.pl?/1999/10/28/sl15900.shtml?artikkel
Pikaks läks aga see on ka üks kahetsusväärseimaid otsuseid, mida Riigikogu
on teinud.
Argo Loo
E. Uustalu
: Sama teed läheb Pirita Purjespordikeskus ja Liviko. Liviko müümine on
: jälle
: absurd. Kõik normaalsed riigid hoiavad viinamajanduse riigi omanduses,
: sest sealt tuleb raha riigikassasse. Seega valed majandusotsused topitakse
: kinni riigivaramüügiga.
Miks peab riigikassa ta"itmiseks riik ise ettev6tteid majandama?
Miks ta ei v6iks seda eraka"tes olevatelt ettev6tetelt maksude
na"ol koguda? Liviko maksab nii alkoholiaktsiisi, ka"ibemaksu kui
ka tulumaksu (nn. kasumijaotusmaksu) uue tulumaksuseaduse
alusel. Miks ei v6iks eelpoolnimetatud tulu ettev6tte
majandmamisest arvestada sisse yhte maksudest?
: 2. Telekom müüdi ka välisfirmade survel, kes suurima heameelega omavad
: monopoolset firmat , mis toodab aastas 670 miljonit krooni kasumit.
: Efektiivsuse tõusmise kohta erakätesse minekul võiks öelda: Ära usu hülge
: loba" Vaata Aasiasse ka, muidu jääb kael kangeks;-)
==============================
Erki Uustalu
International Bureau of Fiscal Documentation (IBFD)
Tax Treaty Unit
Saphatistraat 600
Amsterdam 1000 HE
Home:
Kaarsenmakersstraat 117
Leiden 2312 SG
The Netherlands
Ph: +(31)-6 2919 6468
Fax: +(1) 212 894-3700x4261
E-mail: er...@maksumaksjad.ee
Tõnu Toompark
Tere-tere. Kohe isiklik pöördumine NGs?
> Kordad mantrat, et investeeringud loovad töökohti. See on
aga ilus müüt,
> muinasjutt rahvale, et riigivara mahaparseldamise pärast
protestikisa ei
> tõstetaks.
Kordan tõepoolest. Investeeringud loovad efektivseid
töökohti ja sellega oled Sa ka ise nõustunud. Ma ei näe
vaidlusobjekti. Seostamine riigivara müügiga on täiesti
meelevaldne ja kannab mingit salapäraloori, millega kahjuks
siin miskit pistmist pole.
> Miks oli vaja maha müüa Telekom, mis on monopol ja toob
aastas kasu 670
> moljonit krooni? Kas riik on halb majandaja selle kasumi
juures?
Aga miks peaks riik olema Telekomi omanik? Kaasaegses
maailmas on majandustsüklid aiva lühenenud. See nõuab üha
kiiremaid ja kiiremaid detsentraliseeritud otsuseid.
Riigiaparaat on aga alati vaevaline. Tühipalja üldise
seisukoha avaldamine võtab tervelt kuu aega - isiklik näide
eilsest päevast.
Miks ei võiks inimesed otseselt saada kasu Telekomi tulust
olles omanikud-aktsionärid? Mitte kellelegi Eestis ei tehtud
takistusi aktsiate ostmisel. Praegune Telekomi aktsiahind on
täiesti normaalne.
Üldiselt on muidugi tegemist ka riikliku
majanduspoliitikaga, et riik ei tegele ettevõtlusega. Miks?
Kas tõepoolest selleks, et kõik odava raha eest maha
parseldada? Kindlasti on see üks põhjustest, kuid peamine
põhjus on Eesti majandussüsteemi ebaproportsonaalsus, mis on
tingitud NLiaegsest investeerimispoliitikast. Nii on mitmed
alad olnud ülepingutatud (nt. põllumajandus) ja teised
kannatanud investeeringute puudulikkuse käes.
Struktuurne reform nõuab raha, mida Eestisugusel vaesel
riigil pole kusagilt olnud võtta ja seetõttu on
majandsreform päris edukalt delegeeritud eraettevõtlusele.
Ei taha kindlasti vaidlema hakata, kas midagi on ka nihu
läinud. Muidugi on - kus puid raiutakse, seal laastud
lendavad.
> Siin on 2 põhjust.
> 1. Kuna Eestis ei ole tolle siis on ekspordi ja impordi
vahe kolossaalne,
> mida ei kompenseeri ka turism, teenindus ja transport. Auk
riigieelarves on
Oled Sa üldse kursis, mis asi on riigi maksebilanss? Oled Sa
kunagi näinud seal kajastatavaid numbreid? Mikskipärast
kahtlen selles. Üha laiemalt ja laiemalt kirutakse Eesti
väliskaubanduse defitsiiti. See on kindlasti negatiivne märk
Eesti majandusest, kuid kaasaegses maailmas aiva vähem
tähtsust omav kui on olemas kompenseerivad-õigustavad
tegurid - masinate ja seadmete import, teenuste eksport,
kapitalikonto positiivsus.
> aga vaja täita. Eesti poliitikud oma kehvade
majandusoskuste tõttu olid
> sunnitud Telekomi müüma, et tühja riigikassat täita. Sama
teed läks ka
> Riigivararessurssidekeskus, mis peab hoolitsema Eesti
toidutagavara eest
> kriisisituatsioonis. Riigi julgeolekule vilistati ja müüdi
see
> valimiskampaania rahastajatele.
Kas riik peab hoidma ise oma varusid? Kas seda tegevust ei
saa tellida? Muidugi saab. Seejuures on praegu
Riigiressurssidel vägagi asjalikud plaanid, mida mul pole
kahjuks volitust avaldama hakata.
> Sama teed läheb Pirita Purjespordikeskus ja Liviko.
Liviko müümine on jälle
> absurd. Kõik normaalsed riigid hoiavad viinamajanduse
riigi omanduses, sest
> sealt tuleb raha riigikassasse. Seega valed
majandusotsused topitakse kinni
> riigivaramüügiga.
Kas normaalsed riigid hoiavad ka hotellid-ärikeskused enda
käes?
Alkoholiaktsiisi kogumine ei ole seotud mitte omandisuhtega,
vaid korralikult töötava alkoholipolitikaga. Tuleb
kurvastusega tõdeda, et meil seda hästitoimivat
alkoholipoliitikat ei ole.
Ühest küljest Sa pidevalt kirud riigimehi, kes nahhaalselt
omakasu taga ajavad ja siis ütled, et neid on rohkem vaja,
sest üleval on vaja pidada viinavabrikut ja ärikeskust. Kuna
Sinu soovid-ootused riigilt on vastuolulised, siis ei saa
need kunagi täidetud saada ja Sa pead leppima alalise
kritiseerimisega, mis kaarega muundub Su enese ideede
kriitikaks. Kahju.
> 2. Telekom müüdi ka välisfirmade survel, kes suurima
heameelega omavad
> monopoolset firmat , mis toodab aastas 670 miljonit krooni
kasumit.
>
> Muideks Eesti telefon vabastas üle 1000 töötaja peale
erastamist!
> Eesti telefon on aga osa Eesti Telekomist.
> Eesti Telekomi mahamüümist nimetatakse aga
välisinvesteeringute saamiseks.
> Kus on loodud töökohad!
Ehe näide. Kui ET sai sama töö tehtud 1000 vähema inimesega,
siis loodi juurde EFEKTIIVSEID töökohti! Samas kaotati
negatiivses mõttes riigimehelikust suhtumisest tulenev
võtan-sugulase-tööle ideoloogia.
> Efektiivsuse tõusmise kohta erakätesse minekul võiks
öelda: Ära usu hülge
> loba" Vaata Aasiasse ka, muidu jääb kael kangeks;-)
Mida ma sinna Aasiasse passin? Vaatan, kuidas Sinu kiidetud
Jaapan oma majandusega hädas on? Vaatan, kuidas Eestile
täielikult võõras majanduskultuur tegutseb? Ole hea ja
seleta, mida Sa selle Aasia vaatamisega täpsemalt mõtled.
> Mis on aga reaalsus?
> Reaalsus on aga tööpuuduse tõus 4lt protsendilt 12nele
protsendile. Kus on
> töökohad?
Majanduskeskkonda tuleb laiemalt vaadata. Pisiriik nagu
Eesti on ja jääb alati suurriikide majandustuulte lükata ja
tõugata. Me ei saa oma vägagi piiratud ressursside tõttu
selle vastu võidelda. Võib küll võidelda, aga kes see
tuuleveskite vastu saab..
Mis siis on olnud need maailmamastaabi majandustegurid, mis
on Eesti tööpuuduse nii kõrgele viinud? Kagu-Aasia - see
sama kant kuhu äsja pidin miskil arusaamatul põhjusel kange
kaelaga vaatama. Sealne aktsiakriis andis meie majandusele
kõva hoobi, samamoodi ka Venemaale. Venemaa alalised
raskused, mis seetõttu veelgi suurenesid võimendas saadud
lööki Eesti kaupade impordi katkemise tõttu.
Seega ei ole Eesti raskused tingitud mitte Eestisisestest
põhjustest, vaid pigem välismajanduslikest. Kindlasti on
tegemist olnud ka Eestisiseste väärotsustega, kuid mina
vaatleks seda oma alalises positiivse suhtumise plaanis
hoopis teisiti.
Tegemist oli majandus kainestava külma dushiga, mis suure
pauguga lõi lõhki nii mõnegi ettevõtte, kus puudus
arvestatav äriidee. See tekitas selektsiooni tugevate ja
nõrkade ettevõtete seas, mis on sundinud konsolideerumisele
ja efektiivsusele.
> Pikaks läks aga see on ka üks kahetsusväärseimaid
otsuseid, mida Riigikogu
> on teinud.
See otsus? Investeeringute tulumaksuvabastus? Kui sain ikka
õigesti aru, siis väidan kohe, et tegemist on ühe vähestest
pikaajalist perspektiivi silmas pidavatest otsustest, mille
sisu ei ole algklassi tasemel kahjus lahti räägitud.
Seetõttu ei ole paljud kritiseerijad üldsegi suutnud
hoomata, millega tegemist on.
T.
Teet Eomäe
> Miks peab riigikassa ta"itmiseks riik ise ettev6tteid majandama?
> Miks ta ei v6iks seda eraka"tes olevatelt ettev6tetelt maksude
> na"ol koguda? Liviko maksab nii alkoholiaktsiisi, ka"ibemaksu kui
> ka tulumaksu (nn. kasumijaotusmaksu) uue tulumaksuseaduse
> alusel. Miks ei v6iks eelpoolnimetatud tulu ettev6tte
> majandmamisest arvestada sisse yhte maksudest?
Küsimus nr 1 on see kes ostis ja kuidas müüdi davai kiirelt
mulle numbrid siia...
paljuga müüdi olümpia või viru hotell ja palju sinna
investeeriti enne müüki 1 aasta jooksul. Siis davai EMT Q müügi
võrdlused. EV pole varsti isegi raudtee omanik enam... midagi
pole aind hunnik paberit koidula piltidega...
Kurat isegi lennujuhtimise keskus, mis müüb EW õhuruumi oli ka
miski jura kokku keeranud, seal oli ka miski jant, et nad
riigile ei taht midagi anda...
Teet. ja riigikontroll näpib maa ja vallavanemate tilli...
Teet Eomäe
> Kordan tõepoolest. Investeeringud loovad efektivseid
> töökohti ja sellega oled Sa ka ise nõustunud. Ma ei näe
> vaidlusobjekti. Seostamine riigivara müügiga on täiesti
> meelevaldne ja kannab mingit salapäraloori, millega kahjuks
> siin miskit pistmist pole.
> Aga miks peaks riik olema Telekomi omanik? Kaasaegses
> maailmas on majandustsüklid aiva lühenenud. See nõuab üha
> kiiremaid ja kiiremaid detsentraliseeritud otsuseid.
> Riigiaparaat on aga alati vaevaline. Tühipalja üldise
> seisukoha avaldamine võtab tervelt kuu aega - isiklik näide
> eilsest päevast.
-cut-
Vot siin see koer ongi, firmale on kindlasti kasulik omada 10
inimese asemel 1 masinat, AGA riigile huinarõla see kasulik on.
Mina olen riik :) mina tean.
Riigivara müük on PERSELAKKUMINE ja korruptsioon ja ajab mind
aind vanduma, kuradi pasakotid, parseldavad Eesti maha.
Miks ei võiks riik olla monopoolse ettevõtte omanik?
Teet. sorry aga ropendama ajab :)
Tõnu Toompark
> "Tõnu Toompark" wrote:
> > Aga miks peaks riik olema Telekomi omanik? Kaasaegses
> > maailmas on majandustsüklid aiva lühenenud. See nõuab
üha
> > kiiremaid ja kiiremaid detsentraliseeritud otsuseid.
> > Riigiaparaat on aga alati vaevaline. Tühipalja üldise
> > seisukoha avaldamine võtab tervelt kuu aega - isiklik
näide
> > eilsest päevast.
>
> Vot siin see koer ongi, firmale on kindlasti kasulik omada
10
> inimese asemel 1 masinat, AGA riigile huinarõla see
kasulik on.
> Mina olen riik :) mina tean.
Ka riigile on kasulik kui töötajad suudavad efektiivselt
toota ja toodetu maha müüa. Efektiivselt toodetu müük on
tunduvalt lihsam kui ebaefektiivselt toodetu müük. Viimane
võib pahatihti suurt kulude ja seega suurema hinna tõttu
hoopiski võimatuks muutuda.
Efektiivne tootmine on alus, millel saab baseeruda riigi
konkurentsivõime ja seega on see igati riigi huvides.
Tuletan meelde, et riigi konkurentsivõime ei ole mingi
abstraktne moodustis, vaid riigi võime toota eksporti.
> Miks ei võiks riik olla monopoolse ettevõtte omanik?
Iirlaselt küsiti, kas see on tõsi, et iirlased vastavad
küsimustele alati küsimustega. Iirlane: "Kes see sulle
sihukest juttu rääkis?"
Sai juba pikalt kirjutatud, et riik ei ole hea omanik.
Puutumata jäi punkt, et riigiisad kasutavad riigiettevõtteid
tihti ära oma poliitiliste ambitsioonide täitmiseks, mis ei
ole mitte tervitatav nähtus. Ehe näide sellest on kohalike
omavalitsuste valimiste eel taas Tallinnas ilmuma hakanud
ajaleht Pealinn, mis oli räigelt Keskerakonna promotsiooniks
suunatud.
T.
E. Uustalu
: Küsimus nr 1 on see kes ostis ja kuidas müüdi davai kiirelt
: mulle numbrid siia...
: paljuga müüdi olümpia või viru hotell ja palju sinna
: investeeriti enne müüki 1 aasta jooksul. Siis davai EMT Q müügi
: võrdlused. EV pole varsti isegi raudtee omanik enam... midagi
: pole aind hunnik paberit koidula piltidega...
Aga siin pole mitte kysimus sellest, kuidas riik majandab, vaid
kuidas ta erastab. Seega tuleks hoopis r6hku panna erastamise
protseduuri kontrollimisele. Kui ka ettev6te on riigi omanduses
kanditakse ta"pselt samuti raha k6rvale ja see on samava"he
kontrollitav kui ka erastamise protseduur (Allub ju samale
kontrollile).
Mina pooldaks maksuametnike harimist ja tugevama surve
panemist maksukohustuste kontrollimisele ja maksude
sissen6udmise protseduuri ta"iendamisele.
:
: Kurat isegi lennujuhtimise keskus, mis müüb EW õhuruumi oli ka
: miski jura kokku keeranud, seal oli ka miski jant, et nad
: riigile ei taht midagi anda...
:
: Teet. ja riigikontroll näpib maa ja vallavanemate tilli...
:
E. Uustalu
: See on ju elementaarne, Watson. AÜd üritavad rakendada
: kõiksugu soodustusi töötajatele, mida tööandja ei suuda
: alati täita. Kui surve on suur, siis on tööandja sunnitud
: AÜdele ehk töötajatele vastu tulema, kuid kulutuste suurus
: viib töökohtade koondamisele, sest olemasolevale
: töötajaskonnale kõigile ei suudeta noid soodustusi pakkuda.
Toetan T6nu seisukohta. Ta"pselt samasuguse efektiga nagu ka
ametiyhingud suurendavad to"o"puudust, suurendab seda naļteks
ka miinimumpalga olemasolu.
Erki.
:
: T.
:
Teet Eomäe
> Toetan T6nu seisukohta. Ta"pselt samasuguse efektiga nagu ka
> ametiyhingud suurendavad to"o"puudust, suurendab seda naļteks
> ka miinimumpalga olemasolu.
Kui miinimumpalka poleks, siis pooled eraettevõtted maksaks oma
töötajale 1 sent palka. Praegu tõsi küll sotsiaalmaks fikseeriti
ära, õnneks.
Teet.
Teet Eomäe
> Ka riigile on kasulik kui töötajad suudavad efektiivselt
> toota ja toodetu maha müüa. Efektiivselt toodetu müük on
> tunduvalt lihsam kui ebaefektiivselt toodetu müük. Viimane
> võib pahatihti suurt kulude ja seega suurema hinna tõttu
> hoopiski võimatuks muutuda.
>
> Efektiivne tootmine on alus, millel saab baseeruda riigi
> konkurentsivõime ja seega on see igati riigi huvides.
> Tuletan meelde, et riigi konkurentsivõime ei ole mingi
> abstraktne moodustis, vaid riigi võime toota eksporti.
>
> > Miks ei võiks riik olla monopoolse ettevõtte omanik?
>
> Iirlaselt küsiti, kas see on tõsi, et iirlased vastavad
> küsimustele alati küsimustega. Iirlane: "Kes see sulle
> sihukest juttu rääkis?"
>
> Sai juba pikalt kirjutatud, et riik ei ole hea omanik.
> Puutumata jäi punkt, et riigiisad kasutavad riigiettevõtteid
> tihti ära oma poliitiliste ambitsioonide täitmiseks, mis ei
> ole mitte tervitatav nähtus. Ehe näide sellest on kohalike
> omavalitsuste valimiste eel taas Tallinnas ilmuma hakanud
> ajaleht Pealinn, mis oli räigelt Keskerakonna promotsiooniks
> suunatud.
Ok. ma privaadis juba vastasin 2 inimesele.
Riigile kasu on suhteline... võrreldi 10 inimese ja masina
tööd...
1. 10 inimest jäävad tööta
2. töötab võõra riigi masin seega masina tootmise raha läheb
riigist välja
3. kümme inimest vähem ostavad selle masina toodangut sest neil
pole raha
4. kümnele inimesele on vaja maksta abiraha
5. kümme inimest kulutavad ikka riigi resursse
6. kümme inimest rohkem rikuvad mu vaadet poodide juures
7. kümnel inimesel on igav ja nad teevad veel 20 inimest juurde
8. ...
niiet asi on selle effektiivsusega nagu ta on....
Küsimuse küsimuse kohta niipalju, et minu arust pole vahet kas
omanik on riik või indrek toome. Küsimus on ainult selles et kui
omanik on riik siis tuleb kasumi eest tallinn tartu maanteed kui
toome siis kerkib toome maja ja magu. Kuigi arvestades meie
varaste hulka pole mu jaoks kummalgi variandil vahet, ainuke
lootus on et riigist omanik ennast parandab, aga eraomanik ei
tee seda mitte... objektide müügi fakte pole mõtet enam
arutadagi... imelik et eesti panka pole veel siim kallasele
müüdud...
Teet.
Tõnu Toompark
> Riigile kasu on suhteline... võrreldi 10 inimese ja masina
> tööd...
Kõigepealt "näitest". Sa võiksid seda pisut lahti seletada.
Mulle jääb see väga segaseks, mida sellega öelda on tahetud.
>
> 1. 10 inimest jäävad tööta
> 2. töötab võõra riigi masin seega masina tootmise raha
läheb
> riigist välja
> 3. kümme inimest vähem ostavad selle masina toodangut sest
neil
> pole raha
> 4. kümnele inimesele on vaja maksta abiraha
> 5. kümme inimest kulutavad ikka riigi resursse
> 6. kümme inimest rohkem rikuvad mu vaadet poodide juures
> 7. kümnel inimesel on igav ja nad teevad veel 20 inimest
juurde
> 8. ...
>
> niiet asi on selle effektiivsusega nagu ta on....
Ma ei suuda sellest aru saada, miks Sa arvad, et inimese on
sellised poolearulised, saamatud ja oskamatud
õnnetusehunnikud, kes iseenese eest seista ei suuda, st.
omale ise töökohta luua? Ma ei saa aru, kuidas saab tulla
mingi eriti abstraktses kujutluses olev RIIK, kes hakkab
töökohti looma? Kuna ka RIIK koosneb inimestest, aga
inimesed on nii saamatud, siis kuidas saab see sama riik
luua töökohti?
> Küsimuse küsimuse kohta niipalju, et minu arust pole vahet
kas
> omanik on riik või indrek toome. Küsimus on ainult selles
et kui
> omanik on riik siis tuleb kasumi eest tallinn tartu
maanteed kui
> toome siis kerkib toome maja ja magu. Kuigi arvestades
meie
Riik kogub eraomanikult maksudena raha ja ehitab teed selle
eest. Taas elementaarne loogika. Riik peab tegelema riigi
valitsemisega - sellega ei ole alati kõige paremini toime
tuldud - mitte killustama oma nappe-nappe ressursse
hotellipidamisele, viinatootmisele ega ärikeskuse
haldamisele.
T.
Tõnu Toompark
<99LLM177.User...@Rechten.LeidenUniv.nl> wrote
> : See on ju elementaarne, Watson. AÜd üritavad rakendada
> : kõiksugu soodustusi töötajatele, mida tööandja ei suuda
> : alati täita. Kui surve on suur, siis on tööandja
sunnitud
> : AÜdele ehk töötajatele vastu tulema, kuid kulutuste
suurus
> : viib töökohtade koondamisele, sest olemasolevale
> : töötajaskonnale kõigile ei suudeta noid soodustusi
pakkuda.
>
ka
> ametiyhingud suurendavad to"o"puudust, suurendab seda
naļteks
> ka miinimumpalga olemasolu.
Täiendaks AÜ-temaatikat veel ühe asjaoluga. Eesti riiki
investoritele promovad asutused, kasutavad Eestit esitledes
ühe positiivse argumendina AÜde puudumist ehk siis nende
mõjuvõimu nõrkust. Negatiivse näitena tuuakse välja
Skandinaaviat-Soomet.
T.
Teet Eomäe
-cut-
> Ma ei suuda sellest aru saada, miks Sa arvad, et inimese on
> sellised poolearulised, saamatud ja oskamatud
> õnnetusehunnikud, kes iseenese eest seista ei suuda, st.
> omale ise töökohta luua? Ma ei saa aru, kuidas saab tulla
> mingi eriti abstraktses kujutluses olev RIIK, kes hakkab
> töökohti looma? Kuna ka RIIK koosneb inimestest, aga
> inimesed on nii saamatud, siis kuidas saab see sama riik
> luua töökohti?
ma muule ei viitsi vastata vabandan, kiire on...
töötute arv kasvab suure kiirusega kogu aeg, hoolimata sellest
et üle 6 kuu ei saa töötu olla (vist oli 6 kuud), see seletab
kõik. Riik pole savisaarele ja mõisale ,kes istungitest pooltelt
puudusid vaid rahvale... me ei saa kõike oma puki otsast
vaadata. Ja alati on inimesi kelle eest peab hoolitsema(sandid)
alati on inimesi kes tahaksid kraavi visata(lollid) ja inimesi
kes tahavad rooli keerata(aferistid) ma ei leia, et keegi neist
peaks paremini elama. Kui kokkuleppele ei saa need grupid, siis
tehakse asi füüsiliselt selgeks, ehk läbi tagumiku.
Teet.
Marek Põldeots
võtta:
osad siinkirjutajad näikse olema tublid laissez faire mehed kes ütlevad:
riik on halb majandaja, tuleks kõik ära müüa mis müüa saab, ametiühing on
saast, miinimumpalk on saast ja tehkem aga rohkem kükke ja trikke et hr.
Investor meile oma mammona kohale veaks.
Teised kirjamehed jällegi paistavad olema pisut sotsiaaldemokraatilise
meelelaadiga, kel valus näha, kui riik ära rapitakse, vaesed ja õnnetud
külma kätte jäetakse.
Vaielda on ju mõnus aga mis selle tulemus on? Kumbki leer ju oma arvamusest
tegelikult ei tagane, kompromissi ei tule. Tore on ju kõrva taha panna ja
märk külge riputada, et jah - Tõnu on see mees ja Erki ka aga Marek või Teet
näe jällegi nood teised mehed. So what?
Kui aga vaidlusrõõmu kauemaks jätkub, siis: go on!
Vähe tüdind,
Marek
: ----------
: From: Teet Eomäe[SMTP:te...@bigfoot.com]
: Sent: 17. detsember 1999. A. 16:07
: To: Multiple recipients of list
: Subject: [UtMaj:919] Re: Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
:
:
Tõnu Toompark
> "Tõnu Toompark" wrote:
> -cut-
> > Ma ei suuda sellest aru saada, miks Sa arvad, et inimese
on
> > sellised poolearulised, saamatud ja oskamatud
> > õnnetusehunnikud, kes iseenese eest seista ei suuda, st.
> > omale ise töökohta luua? Ma ei saa aru, kuidas saab
tulla
> > mingi eriti abstraktses kujutluses olev RIIK, kes hakkab
> > töökohti looma? Kuna ka RIIK koosneb inimestest, aga
> > inimesed on nii saamatud, siis kuidas saab see sama riik
> > luua töökohti?
> -cut-
>
sellest
> et üle 6 kuu ei saa töötu olla (vist oli 6 kuud), see
seletab
> kõik. Riik pole savisaarele ja mõisale ,kes istungitest
pooltelt
> puudusid vaid rahvale... me ei saa kõike oma puki otsast
> vaadata. Ja alati on inimesi kelle eest peab
hoolitsema(sandid)
> alati on inimesi kes tahaksid kraavi visata(lollid) ja
inimesi
> kes tahavad rooli keerata(aferistid) ma ei leia, et keegi
neist
> peaks paremini elama. Kui kokkuleppele ei saa need grupid,
siis
> tehakse asi füüsiliselt selgeks, ehk läbi tagumiku.
Töötute arvu suurenemine ei seleta mitte midagi. See on
protsessi tulemus, mitte põhjus. Savisaare, Mõisa ega
kellegi teise puudumised-kohalolekud (milliseid istungeid
siin mõeldud on?) ei mängi siin mitte mingisugustki rolli.
Poliitikat ei tehta kusagil volikogu ega Riigikogu saalis,
seal tegeletakse näitemänguga "Poliitika" telekaamerate
jaoks. Sisulised otsused tehakse, on tehtud ja tehakse ka
tulevikus mujal.
Seda, et on sante ja lolle, kelle eest peab hoolitsema ei
ole ma kunagi välistanud. Küll peab aga nende eest
hoolitsema õigesti, raha pihku toppimine ei ole lahendus -
kala ja õnge dilemma.
Santide ja lollide olemasolu ei anna sellegi poolest
mingisugustki õigustust nende olemuse laiendamisele kogu
ühiskonnale.
T.
Vant
> > toota ja toodetu maha müüa. Efektiivselt toodetu müük on
> > tunduvalt lihsam kui ebaefektiivselt toodetu müük. Viimane
> > võib pahatihti suurt kulude ja seega suurema hinna tõttu
> > hoopiski võimatuks muutuda.
> >
> > Efektiivne tootmine on alus, millel saab baseeruda riigi
> > konkurentsivõime ja seega on see igati riigi huvides.
> > Tuletan meelde, et riigi konkurentsivõime ei ole mingi
> > abstraktne moodustis, vaid riigi võime toota eksporti.
> >
> > > Miks ei võiks riik olla monopoolse ettevõtte omanik?
> >
> > Iirlaselt küsiti, kas see on tõsi, et iirlased vastavad
> > küsimustele alati küsimustega. Iirlane: "Kes see sulle
> > sihukest juttu rääkis?"
> >
> > Sai juba pikalt kirjutatud, et riik ei ole hea omanik.
> > Puutumata jäi punkt, et riigiisad kasutavad riigiettevõtteid
> > tihti ära oma poliitiliste ambitsioonide täitmiseks, mis ei
> > ole mitte tervitatav nähtus. Ehe näide sellest on kohalike
> > omavalitsuste valimiste eel taas Tallinnas ilmuma hakanud
> > ajaleht Pealinn, mis oli räigelt Keskerakonna promotsiooniks
> > suunatud.
> Ok. ma privaadis juba vastasin 2 inimesele.
>
> Riigile kasu on suhteline... võrreldi 10 inimese ja masina
> tööd...
>
> 1. 10 inimest jäävad tööta
> 2. töötab võõra riigi masin seega masina tootmise raha läheb
> riigist välja
> 3. kümme inimest vähem ostavad selle masina toodangut sest neil
> pole raha
> 4. kümnele inimesele on vaja maksta abiraha
> 5. kümme inimest kulutavad ikka riigi resursse
> 6. kümme inimest rohkem rikuvad mu vaadet poodide juures
> 7. kümnel inimesel on igav ja nad teevad veel 20 inimest juurde
> 8. ...
>
> niiet asi on selle effektiivsusega nagu ta on....
KUULE, SAMAST THREADIST TEEN COPY JA PASTE (asenda sõna traktor sõnaga
masin, kui muidu liiga keeruline tundub :)
---------------------------------------
väike MUDEL sulle investeeringute tulemustest:
ühesuguse hulga maad võib sama ajaga harida (A) 1000 inimest kõplaga või (B)
1 inimene traktoriga.
loodud väärtus on mõlemal juhul sama, kuigi inimtööd tehti juhul (A) 1000
(tuhat!) korda rohkem kui juhul (B).
juhul (A) saavad kõik pisku (1/1000) ning keegi ei saa muude aladega
tegeleda (ei saa toimuda mingit arengut).
juhul (B) võib 999 inimest tegeleda muuga kas: 1)teenides teistel
tegevusaladel oma 1000 ühikut või siis 2) puhkamisega ehk mitte midagi tehes
saada ikkagi oma 1 ühik (kui traktoriga toodetav kõigi vahel ära jagatakse
(nt läbi maksude).
SAAD ARU: traktor ongi see investeering, mis tagab, et 1000 inimese töö võib
ära teha 1.
ideaalvariant on seega (B) 1, mõistetav (B) 2, idiootlik variant (A).
kas seda on tõesti nii raske mõista? et oluline pole mitte tehtava töö hulk,
vaid tulemus? et 1 tootlik töökoht on palju rohkem väärt kui mitu
mittetootlikku?
-----------------------------------------
siin pole isegi majandusharidust vaja, elementaarsest mõtlemisvõimest piisab
ju.
Teet Eomäe
-cut-
> Santide ja lollide olemasolu ei anna sellegi poolest
> mingisugustki õigustust nende olemuse laiendamisele kogu
> ühiskonnale.
Mu arust oleks õigem kõigile käsiõng alles jätta, mitte algul
õnged ära korjata, siis kaldal näljutada ja siis spinningut
pakkuda... neile kes püüda oskavad...
Teet.
Teet Eomäe
-cut-
> kas seda on tõesti nii raske mõista? et oluline pole mitte tehtava töö hulk,
> vaid tulemus? et 1 tootlik töökoht on palju rohkem väärt kui mitu
> mittetootlikku?
> -----------------------------------------
>
> siin pole isegi majandusharidust vaja, elementaarsest mõtlemisvõimest piisab
> ju.
Me räägime eri asjadest, mina eelistan stabiilset head keskmist,
sina äärmusi. Siin ongi vahe ja paistab et sa oled äärmustest
aind seda näind mis tallinnas on... mina mõtlen et Eesti pole
tallinn, sina mõtled et tallinn on Eesti. Tegelikult pole asi
nii lihtne...
Teet.
Rait Itra
>Tõnu Toompark wrote in message <3850b8a9$0$69...@diablo.uninet.ee>...
>Miks oli vaja maha müüa Telekom, mis on monopol ja toob aastas kasu 670
>moljonit krooni? Kas riik on halb majandaja selle kasumi juures?
>Siin on 2 põhjust.
>1. Kuna Eestis ei ole tolle siis on ekspordi ja impordi vahe kolossaalne,
>mida ei kompenseeri ka turism, teenindus ja transport. Auk riigieelarves on
>aga vaja täita. Eesti poliitikud oma kehvade majandusoskuste tõttu olid
>sunnitud Telekomi müüma, et tühja riigikassat täita.
a) auk riigieelarves ja jooksevkonto defitsiit ei ole sama - oma
väites oled sa nad segi ajanud
b) jooksevkonto defitsiiti peab vaatama koos kapitalikontoga
kapitalikonto tasakaalustab jooksevkonto defitsiidi, ehk loe siis seda
rahvakeeles nii: investeeringud Eestisse on tehtud ilmselt tootmisse,
mistõttu siiatulnud raha läheb tootmisseadmete ostuks, ehk kuna
tegemist on väga väikse riigiga, siis läheb see raha impordi eest
maksmisel riigist välja. Elementaarne.
c) varjatud eksport: ligemale 1000 000 soomlast, iga kulutab
keskmiselt üle 300 EEK-i Eestis. Import statistikas kajastuv, eksport
mitte kajastuv.
d) Eestis kasutatav tollistatistika meetod, mis arvestab ka
tolliladudes olevat kaupa. Ei viitsi lähemalt seletada, aga see
tekitab näilist kaubanduspuudujääki.
> Sama teed läheb Pirita Purjespordikeskus ja Liviko. Liviko müümine on jälle
>absurd. Kõik normaalsed riigid hoiavad viinamajanduse riigi omanduses, sest
>sealt tuleb raha riigikassasse. Seega valed majandusotsused topitakse kinni
>riigivaramüügiga.
Kui nüüd vaadata Soomet, mida ilmselt pead üheks eeskujulikult
normaalseks riigiks, siis Soome erastab oma alkoholimonopoli.
>2. Telekom müüdi ka välisfirmade survel, kes suurima heameelega omavad
>monopoolset firmat , mis toodab aastas 670 miljonit krooni kasumit.
Monopol lõppeb ja sellega koos võib Telekomi väärtus langeda.
Telekom on edukas, kuna suur osalus on välisfirmadel, kes on ta
edukaks teinud. See käib eelpool olnud väite kohta, et riik on sama
hea majandaja, kui erakapital.
Riigil on investeeringute seisukohalt mõttekas investeerida
portfelliinvesteeringutena avalikesse ettevõtetesse.
Rait Itra
<99LLM177.User...@Rechten.LeidenUniv.nl> wrote:
>Aga siin pole mitte kysimus sellest, kuidas riik majandab, vaid
>kuidas ta erastab. Seega tuleks hoopis r6hku panna erastamise
>protseduuri kontrollimisele. Kui ka ettev6te on riigi omanduses
>kanditakse ta"pselt samuti raha k6rvale ja see on samava"he
>kontrollitav kui ka erastamise protseduur (Allub ju samale
>kontrollile).
>
>Mina pooldaks maksuametnike harimist ja tugevama surve
>panemist maksukohustuste kontrollimisele ja maksude
>sissen6udmise protseduuri ta"iendamisele.
Sellega lahendaks erasektori maksust hiilimise, kuid sellega ei
lahenda riigivara probleemi.
Riigivara probleemi võiks/saaks/suudaks/peaks lahendama:
a) osaliselt finatsküsimustes tugev riigikontroll
b) kaitsepolitsei
Tõnu Toompark
> Me räägime eri asjadest, mina eelistan stabiilset head
keskmist,
> sina äärmusi. Siin ongi vahe ja paistab et sa oled
äärmustest
> aind seda näind mis tallinnas on... mina mõtlen et Eesti
pole
> tallinn, sina mõtled et tallinn on Eesti. Tegelikult pole
asi
> nii lihtne...
"Keskmikuyd on kanged vennad..." ütles laulusalm. Kuid mis
keskmisest on jutt? Maailma keskmisest? Euroopa? Eesti?
Eesti keskmine tase on virelemine. Koer ka elab, aga
koeraelu on see. Ainult keskmist taset püüdes ja seda
eluideaaliks seades tuleb välja, et ideaaleesmärki ei
suutnud saavutada ja nii jääb keskmine tase veelgi alla.
Tulemus sõltub alati eesmärkide püstitusest. Kui sead
madalad eesmärgid, siis palju ei saavuta. Seades eesmärgiks
keskmise taseme saavutamise on sisuliselt iseend surma
mõistetud.
T.
Tõnu Toompark
> c) varjatud eksport: ligemale 1000 000 soomlast, iga
kulutab
> keskmiselt üle 300 EEK-i Eestis. Import statistikas
kajastuv, eksport
> mitte kajastuv.
Turistide kulutatu siiski kajastub teenuste bilansis.
Konkreetset skeemi, millistel alustel see toimub ei oska
kahjuks välja tuua - ehk mingite statistiliste keskmiste
alusel? Sarnaselt kajastuvad teenuste bilansis ka Eestist
pärit turistide kulutused väljamaal.
T.
Eesti Maksuteadlaste Selts
liialt tagasihoidlikud, aga ma siiski ei suuda tuvastada mingit seost
viimase kahe nädala jooksul listis voolanud vestluse ja pealkirjas viidatud
uue tulumaksuseaduse vahel. Ehk keegi suudab mulle selle seose selgeks teha?
Lugupidamisega
Lasse Lehis
Teet Eomäe
> "Keskmikuyd on kanged vennad..." ütles laulusalm. Kuid mis
> keskmisest on jutt? Maailma keskmisest? Euroopa? Eesti?
>
> Eesti keskmine tase on virelemine. Koer ka elab, aga
> koeraelu on see. Ainult keskmist taset püüdes ja seda
> eluideaaliks seades tuleb välja, et ideaaleesmärki ei
> suutnud saavutada ja nii jääb keskmine tase veelgi alla.
>
> Tulemus sõltub alati eesmärkide püstitusest. Kui sead
> madalad eesmärgid, siis palju ei saavuta. Seades eesmärgiks
> keskmise taseme saavutamise on sisuliselt iseend surma
> mõistetud.
Mina näeks eesti üldist eesmärki eesti keskmise tõstmises mitte
üksteise koinimises, mida eestis praegu tehakse. Tegelt see on
muidugi eestlase häda. Ja mulle hakkab tunduma, et vene sõjaväes
käimine oleks asja parandanud, vähemalt mehi :)
Teet.
Tõnu Toompark
> Mina näeks eesti üldist eesmärki eesti keskmise tõstmises
mitte
> üksteise koinimises, mida eestis praegu tehakse. Tegelt
see on
> muidugi eestlase häda. Ja mulle hakkab tunduma, et vene
sõjaväes
> käimine oleks asja parandanud, vähemalt mehi :)
Keskmist ei saa tõsta rahuldavale tasemele sellega, et
üritame ettepürgijaid pidurdada. Vana hästi tuntud ja
praktikas äraproovitud Pareto 80:20 reegel ütleb, et 80%
tollest keskmise taseme tõstmisest langeb 20% inimeste või
ettevõtete arvele. Kui me nüüd neile ettevõtlikele ja
edasipüüdlikele keskmist taset ülistavad pidurid peale
paneme, siis pole tõepoolest midagi muud teha kui hauaplats
valmis otsida.
T.
tahan olla enam kui keskmine
Teet Eomäe
> Keskmist ei saa tõsta rahuldavale tasemele sellega, et
> üritame ettepürgijaid pidurdada. Vana hästi tuntud ja
> praktikas äraproovitud Pareto 80:20 reegel ütleb, et 80%
> tollest keskmise taseme tõstmisest langeb 20% inimeste või
> ettevõtete arvele. Kui me nüüd neile ettevõtlikele ja
> edasipüüdlikele keskmist taset ülistavad pidurid peale
> paneme, siis pole tõepoolest midagi muud teha kui hauaplats
> valmis otsida.
> tahan olla enam kui keskmine
Ma tahan kah enam olla :)
Keegi pole eesti ettevõtteid ahistanud. Enamus neist ei tea
headest tavadest midagi samuti ei taha nad midagi kuulda
maksudest :) AInuke ahistamine toimub nüüd BSA poolt.
Niet minu arust on ettevõtmine eestis soodustatud. Pidurdatud on
aga monopolistidele konkureerivate värkide loomine, pangad,
telefon, raudtee jne. ...
Teet.
silver
> julge. Küll aga on täheldada hariduse devalveerumist. Kui
> mina läbisin diplomiõppe, kus mingi aine eest kindla
> ainemahu juures sai teatud hulga ainepunkti, siis
> aasta-aastalt on sama aine sama mahu juures hakanud andma
> aiva rohkem ja rohkem punkte. Järelikult saab kraadi kätte
> üha kergemini ja kergemini.
täielikult kontekstiväline kommentaar (st et lihtsalt newse lugedes jäi
tsiteeritud repliik silma ja kriipis.......silma).
seoses bakalaureuse-õppekava kasutuselevõtuga samade ainetega eest saadavad
punktid võrreldes diplomiõppega on vastupidi - vähenenud. seega diplomiõppe
omandajad said oma punktid kergemini kätte ja bakalaurese kraadi taotlejad
peavad rohkem vaeva nägema.
sisu võrdlemiseks puudub vajalik info. eeldatavasti pole seal suuri
muudatusi toimunud. positiivne märk on misjonitundega praktikute aeglane
tilkumine ülikooli seinte vahele. praegu küll veel vähene, ent loodame, et
see nähtus aktselereerub (paari viimase aasta jooksul on saanud kuulda ants
laose, tõnu tee, jaak leimanni jm üksikuid leonguid)
parimat
silver
Tõnu Toompark
> > Saadud kõrghariduse kvaliteedi üle ma igaljuhul kurta ei
> > julge. Küll aga on täheldada hariduse devalveerumist.
Kui
> > mina läbisin diplomiõppe, kus mingi aine eest kindla
> > ainemahu juures sai teatud hulga ainepunkti, siis
> > aasta-aastalt on sama aine sama mahu juures hakanud
andma
> > aiva rohkem ja rohkem punkte. Järelikult saab kraadi
kätte
> > üha kergemini ja kergemini.
>
> täielikult kontekstiväline kommentaar (st et lihtsalt
newse lugedes jäi
> tsiteeritud repliik silma ja kriipis.......silma).
Kommentaar oli 02/12/99 vastusena Marek Põldeots kirjale
täielikult kontekstis. Küll oli teema väljas subjektis
nimetatust.
> seoses bakalaureuse-õppekava kasutuselevõtuga samade
ainetega eest saadavad
> punktid võrreldes diplomiõppega on vastupidi - vähenenud.
seega diplomiõppe
> omandajad said oma punktid kergemini kätte ja bakalaurese
kraadi taotlejad
> peavad rohkem vaeva nägema.
Ma ei tea, mis ülikooli kohta Sa seda kirjutad. Mina
kirjutasin TTÜ kohta ja mitte naabrimehe hea sõbra tuttava
arvamusest, vaid isiklikust vahetust kogemusest lähtudes.
Mis siin pattu salata - olen ühte ainet, mida andis sama
õppejõud võtnud mitu korda. Ainekood oli erinev, seega oli
kõik vähemalt vormiliselt OK, kuid sama sisu eest olen
bakalaureuse aine eest saanud enam punkte kui diplomi
taotlejale anti.
Lisaks võrdlesin oma punkte kolleegiga, kelle ülikoolitee
algas aastake peale mind ning kes õppis juba bakalaureuse
õppekava järgi. Näpuga rida ajades jõudsime tulemuseni, et
iga teine aine annab talle poolteist korda rohkem punkte.
Aastakese võra veelgi hiljem TTÜsse astunnud saavad neid
punkte juba veel rohkem. See info põhineb õppekava
võrdlustel ning kaastudengite teabel, kes on samuti sama
ainet erineva koodiga mitu korda võtnud.
T.
Ivo Vaks
: Lisaks võrdlesin oma punkte kolleegiga, kelle ülikoolitee
: algas aastake peale mind ning kes õppis juba bakalaureuse
: õppekava järgi. Näpuga rida ajades jõudsime tulemuseni, et
: iga teine aine annab talle poolteist korda rohkem punkte.
: Aastakese võra veelgi hiljem TTÜsse astunnud saavad neid
: punkte juba veel rohkem. See info põhineb õppekava
: võrdlustel ning kaastudengite teabel, kes on samuti sama
: ainet erineva koodiga mitu korda võtnud.
Minul on samad kogemused ja samuti TTÜs
Punktide jutt vastab tõele. Bakalaurustele makstakse tõepoolest
rohkem sama aine eest. Võib-olla täpsustuseks peaks mainima, et tegu oli
varem nö. vene-aegse kõrgharidusega, kus bakalaurusekraadi ei olnud. Seda
nimetatakse ka kraadieelõppeks (kraad algab sellisel juhul magistrist või
varem kandidaadist)
Nn. uus diplomiõpe tekkis mõne aasta eest ja on tõesti nõrgem
bakalaureusest.
Tõnu Toompark
> Minul on samad kogemused ja samuti TTÜs
> Punktide jutt vastab tõele. Bakalaurustele makstakse
tõepoolest
> rohkem sama aine eest. Võib-olla täpsustuseks peaks
mainima, et tegu oli
> varem nö. vene-aegse kõrgharidusega, kus bakalaurusekraadi
ei olnud. Seda
> nimetatakse ka kraadieelõppeks (kraad algab sellisel juhul
magistrist või
> varem kandidaadist)
> Nn. uus diplomiõpe tekkis mõne aasta eest ja on tõesti
nõrgem
> bakalaureusest.
Täpsustus on asjakohane. Mul nimelt ei ole õrna aimugi, et
nüüd mingi uuel tasemel diplomiõpe üldse olems on. Minu
diplomiõpe on tõepoolest too nn. veneaegne viieaastane
õppekava, mille neljanda aasta lõppedes oleks võinud
magistrantuuri astuda.
T.
diplomeeritud
silver
> kirjutasin TTÜ kohta ja mitte naabrimehe hea sõbra tuttava
> arvamusest, vaid isiklikust vahetust kogemusest lähtudes.
mina kirjutan ka ttü pihta, kus ma antud ajahetkel ametlikult 6. aastat
õpin, majandusteaduskonnas. lähtun enda personaalsest ja subjektiivsest
kognitiivsest kogemusest ning info vahetamisest endaga samal ajal
sisseastunud üliõpilastega (ise alustasin küll reaalselt õpinguid aasta
hiljem, mis oli ka ühtlasi esimene lend, mille õppekava baseerus
bakalaureuse kraadi nõuetel). seega on raske väita et ma lähtuksin lennart
meri koera kirbu alusetust kuulujutust vms
> Mis siin pattu salata - olen ühte ainet, mida andis sama
> õppejõud võtnud mitu korda. Ainekood oli erinev, seega oli
> kõik vähemalt vormiliselt OK, kuid sama sisu eest olen
> bakalaureuse aine eest saanud enam punkte kui diplomi
> taotlejale anti.
tegemist on harvaesineva nähtusega. minu õpingute jooksul (sic!) vähendati
paljude juba võetud õppeainete ainepunkte, seega arvestuslikult peale
õppeaine läbimist paberi peal minu ainepunkte vähendati.
palju suurem on aga erinevus bakalaureuse ja diplomiõppe punktide vahel,
kuna tagumised said praktiliselt kõikide ainete eest enam punkte.
> Lisaks võrdlesin oma punkte kolleegiga, kelle ülikoolitee
> algas aastake peale mind ning kes õppis juba bakalaureuse
> õppekava järgi. Näpuga rida ajades jõudsime tulemuseni, et
> iga teine aine annab talle poolteist korda rohkem punkte.
> Aastakese võra veelgi hiljem TTÜsse astunnud saavad neid
> punkte juba veel rohkem. See info põhineb õppekava
> võrdlustel ning kaastudengite teabel, kes on samuti sama
> ainet erineva koodiga mitu korda võtnud.
kuidas on võimalik taoline andmete lahknemine - selle peab lahendame ilmselt
igor volke, sest minule tundub see jutt kui kärbeste sumin kõrvus ja ilmne
reaalsus kipub minu jaoks (sellest kärbse)mustast valgel lahknema ;-)
aga muidu, parimat
silver
silver
> nüüd mingi uuel tasemel diplomiõpe üldse olems on. Minu
> diplomiõpe on tõepoolest too nn. veneaegne viieaastane
> õppekava, mille neljanda aasta lõppedes oleks võinud
> magistrantuuri astuda.
ilmselt võib siis igor volke tagasi saata, kuna kogu müsteerium on
lahenenud.
osalt ka kahju, põnev vaatemäng šamaanide trummide saatel ja pead paksuks
tegeva suitsu ning loitsuga jääb ära
järgmine kord ehk
võib ju proovida meelega provotseerida taolist arvamuste lahknemist?
või panen juba natuke majandusteemast välja?
silver
Argo Loo
öeldes, et see on raha ühest taskust tõstmine.
Teisest küljest oli see parim investeering Reformierakonna fondide
rahastajate poolt. Maksti 5milli ja saadi miljard, mille allaheitlik
eestlane kokku peab kraapima elukalliduse 20-30% tõusu läbi.
Investeeringute osast töökohtade loomisel nõnda palju kokkuvõtteks, et tõsi
teatud investeeringud loovad uusi töökohti. Enamasti on see aga trikiga naha
üle kõrvade tõmbamise retoorika.
Investeeringud mis on tehtud Eestisse on 80% ulatuses lihtsalt erastamine
ehk ettevõtetei müük välisinvestorile. Uus omanik enamasti teeb tootmise
efektiivsemaks töökohtade vähendamisega või paneb ettevõtte kinni, sest
ostis ainult selleks, et likvideerida konkurent. See meile töökohti juurde
ei loo, efektiivsuse tõstes tekkida uued töökohad s.t. ostetakse arvuti,
mehhaniseeritakse , automatiseeritakse ja selleks luuakse uusi IT töökohti
mitte aga lisatöökohti, sest automatiseerimine vähendab üldist inimeste
hulka .
Tootmise efektiivsuse tõus on kena aga inimesed mõistavad uute töökohtade
loomise juttu kui lisatöökohtade loomist ehk seda , et Eestimaal on rohkem
tööd. Seda aga ei ole seega on jutt uute töökohtade loomisest kaval häma või
kui otse öelda siis vale.
Argo Loo
Argo Loo wrote in message <8236lg$oj6$1...@kadri.ut.ee>...
>Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
>
>Seda on pisut akadeemilisemalt väljendanud Karl Rebane, Hardo Pajula, Janno
>Reiljan, Rein Järvelill, Boris Tamm, Hardo Aasmäe, Heido Vitsur jt.
>
>Kakssada peamiselt väliskapitalile kuu-luvat suurettevõtet
>võidavad rahandusministeeriumi andmeil tulumaksuvabastuse
>laienemisest 1,5 miljardit krooni. Peale selle paranevat
>investeerimiskeskkond, investeeringud aga loovat uusi töökohti.
>Tegelikkuses tuleb investeeringuid nagu muda, kuid ainukesena on
> Euroopa tasemeni tõusnud tööpuudus (neljalt protsendilt
>kaheteistkümnele).
>Miks?
>Investeeringud lähevad peamiselt mehhaniseerimiseks, automatiseerimiseks
>ning arvutiseerimiseks, samuti konkurentide ülesostmiseks, mille tõttu
>ettevõtjatel on võimalik vallandada tuhandeid töötajaid.
>
>Miinusena jääb iga Eesti elanik, rinnalapsed kaasa arvatud, ilma
>1200 kroonist, seda kas otse või kaudselt. Lubatust vähem tõstetakse
>lastetoetusi, maksuvaba palgamäära tõus külmutati, elamuehitussummad
>nulliti, invaliidide toetamine lükati edasi. Vallandatakse üle 500
>politseiniku, mis vähendab meie kõigi turvalisust. Väheneb tudengite
>stipendium, samuti teadusele ja kultuurile eraldatav raha.
>Eesti Pangalt võetakse 130 miljonit. Küttele kehtestatakse aktsiis.
>Suurendatakse riigilõivusid 240 milj. võrra. Tulumaksuvabastus suurendab
>tööpuudust ja Tallinnasse liikuvate tööotsijate hulka, vähendab asustust
>väljaspool Tallinnat. Loodus tühja kohta ei salli. Regionaalpoliitika
>puudumise tõttu üliodavalt müüdud põllumaad ja talukohad ostetakse
>välismaalaste poolt. Rääkimata elukohavahetuse tõttu purustatud
>perekondadest ja sündimata lastest! Kokkuvõttes tähendab see elukalliduse
>tõusu 20 % võrra.
>
>Seega on arusaadav miks ei ole üheski riigis kehtestatud
>tulumaksuvavabastust investeeringutele. See on riigile ja rahvale kahjulik.
>
>Miks aga sellest hoolimata soovitakse laiendada tulumaksuvabastust
>Tallinnasse ja Harjumaale?
>Teatavasti oli kolmikliidul raskusi raha leidmisega kohalikeks valimisteks
.
>Lahendus leiti: ettevõtjad eraldasid valimiskampaaniaks kolmikliidu
kassasse
>tubli hunniku raha tingimusel, et teenivad tulumaksuvabastuse näol 1,5
>miljardit krooni järgmisel aastal.
>Seega peale 200 ettevõtja saab kasu ka käputäis südametunnistuseta
>poliitikuid, osa neist ei häbene end seejuures nimetada
isamaa(liit)lasteks.
>
>See on põhjus miks ei hoolita Eesti tunnustatud majandusautoriteetide
>arvamusest, samuti kogu maailma kogemusest. Siim Kallas tegi ühe vea.
Võimas
>soov seda heastada, midagi uudset või Eesti krooni juurutamisega analoogset
>korda saates, ei tohiks aga varjutada kainet mõistust.
>Lubamatu on käputäie ettevõtjate ja poliitikute pärast ohverdada Eesti
rahva
>tulevik.
>
>Argo Loo
>Rahvusvaheliste suhete magistrant
>
>
>
Marek Põldeots
kui mehed parasjagu IME ümber jahusid, sellest on kümme aastat möödas juba.
Las uurib tulevikku edasi kusagil oma liivakastis.
Tervitustega IT-sektorist
Marek
: ----------
: From: Argo Loo[SMTP:ar...@kmin.ee]
: Sent: 27. jaanuar 2000. A. 18:41
: To: Multiple recipients of list
: Subject: [UtMaj:975] Re: Tulumaksuvabastuse laienemine on IDIOOTSUS.
:
: Sellise järelduse on teinud ka Erik Terk Tuleviku Uuringute Instituudist
:
Tõnu Toompark
> Ärme hakka jälle selle vana asjaga peale! Erik Terk oli
"tegija mees" siis
> kui mehed parasjagu IME ümber jahusid, sellest on kümme
aastat möödas juba.
> Las uurib tulevikku edasi kusagil oma liivakastis.
Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja.
Mikskipärast unustatakse ära selle ütluse teine poole - kes
vana asja unustab, sel mõlemad silmad peast välja.
See on ju täiesti loogiline, et Argo Loo tahab, et Eestimaa
põldu haritaks kombekohaselt härja-hobusega, et masina
asemel oleks kondimootor. See nägemus peab meid kõiki
meeltülendava rikkuse ja heaoluni viima. Halleluuja!
> Tervitustega IT-sektorist
See tervitus on eelneva valguses kui irvitamine.
T.
sarkastiline
Argo Loo
Marek Põldeots wrote in message ...
>Ärme hakka jälle selle vana asjaga peale! Erik Terk oli "tegija mees" siis
>kui mehed parasjagu IME ümber jahusid, sellest on kümme aastat möödas juba.
>Las uurib tulevikku edasi kusagil oma liivakastis.
Kõvad argumendid Sul Marek!
Loe siis nooremaid nagu Hardo Pajula, Hardo Hansson või uusimRein Ruusalu
06.03.00 Äripäev.
Kõik uus on unustaud vana.
Kapitalism ei ole enam mitte esimeses nooruses, millegipärast pole seda
unustatud vana, mõnedele uut tulumaksuvabadust aga mujal kasutusele võetud
kui banaanivabariigis.
Tuletan meelde, et banaanivabariigiks nimetatakse riiki, mida juhitakse
kusagilt mujalt.
Tõnu Toompark wrote in message <38914e03$0$69...@diablo.uninet.ee>...
>Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja.
>Mikskipärast unustatakse ära selle ütluse teine poole - kes
>vana asja unustab, sel mõlemad silmad peast välja.
>See on ju täiesti loogiline, et Argo Loo tahab, et Eestimaa
>põldu haritaks kombekohaselt härja-hobusega, et masina
>asemel oleks kondimootor. See nägemus peab meid kõiki
>meeltülendava rikkuse ja heaoluni viima. Halleluuja!
Esimese poole pääle aplaus, polnudki ennem kuulnud.
Teise poole peale arvab Tõnu Toompark minu mõtteid lugevat aga kahjuks
ebaõnnestunult. IT ja kinnisvaraarendus on ilmselt lihtsam kui
mõtetelugemine.
Suurim rikkus on vabadus ja tarkus. Jüri Mõis küll arvab, et vaesus on häbi.
Ainus häbiasi on minu arvates rumalus ja enda teistest kõrgemale kergitamine
millegi niivõrd kaduva läbi kui seda on mammona. Aga kes see koera saba ikke
kergitab.
Lühidalt pole Argo Loo öelnud sõnu mida Tõnu Toompark on püüdnud minu suhu
panna.
Vabadust eelkõige, siis tarkust , siis peale armastust tuleb kuskil jõukus,
vat mida tahab Eestimaale ja eestlastele Argo Loo.
Senini oleme laias laastus hakkama saanud enesevihkajaliku
tarbimishullusega, selleks aga et vaba olla on vaja midagi enamat kui
lääne moodi elamispüüe, kõige mahamüümine ning töörabamine.
Mina sõõn parem sammalt kui olen ori. Ükskõik kas siis raha või raha
vahendusel väljamaalastest omanike ori ehk moodsama sõnaga teenistuja.
Sinna kanti see Eesti asi läheb kui aru pääs pole.
Homme aga on vastlapäev -kutsun Teid vanaka mäele kelgutama poisid.
Argo Loo
Erki Uustalu
: Loe siis nooremaid nagu Hardo Pajula, Hardo Hansson või uusimRein Ruusalu
: 06.03.00 Äripäev.
1) Teisena nimetatud isiku eesnimi on siiski Ardo;
2) Rein Ruusalu lisamine sellesse nimekirja oli kyll strateegiline viga.
6. ma"rtsil avaldatud Ruusalu artikkel oli ta"ielik demagoogia, mis p6hines
eelnevalt ajakirjanduses juba kajastatud probleemide ymberjutustamisel.
Selle artikli oleks v6inud ta aga avaldamata ja"tta, sest suuremas osas
na"itas ta selle artikliga oma teadmatust maksunduse p6hireeglite tundmises.
Nendel, kes on huvitatud juriidilise ja fyysilise isiku tulumaksu integratsioonist
(ehk sellest miks maksustada midagi juriidilise isiku tasandil v6i midagi
fyysilise isiku tasandil ning kuidas va"ltida majanduslikku topeltmaksustamist)
soovitan lugeda na"iteks raamatuid:
A) Messere, K., Tax policy in OECD Countries: Choices and Conflicts;
B) Harris, P., Corporate/Shareholder Income Taxation and Allocating Taxing
Rights between Countries: A comparison of Imputation Systems.
Lisaks ma"rgiks veel a"ra, et ajakirja European Taxation aprillikuu numbris
ilmub ta"ispikk artikkel Eesti tulumaksureformist. Senini on lyhiartiklid
ilmunud sellistes professionaalsetes rahvusvahelistes maksundusajakirjades
nagu Tax Notes International (isegi 2 artiklit), Tax News Service, Tax
Planning International Review ning yks peaks ilmuma ka BNA's Eastern
European Reporteri ma"rtsikuu numbris. A"kki on kusagil veel ilmunud,
kuid mul pole aega olnud k6igil ajakirjadel silma peal hoida ning toimetajatega
suhelda. Aga huvi on inimestel olemas.
Ainsa inimesena, kes Eesti tulumaksureformi suhtes kriitiliselt meelestatud
oli, juhtus olema OECD fiskaalkomitee peasekreta"r Sasseville (see vend
muuseas istus kunagi Eesti esimeste maksulepingute s6lmimise ajal Eestlaste
lauapoole taga). Nagu tema jutust (eravestlus eelmise aasta novembris)
aga aru v6is saada, ei olnud temani j6udnud veel info, et tulumaks siiski
sa"ilib kasumi jaotamisel. Professor Kees van Raad v6i Rahvusvahelise
Maksuakadeemia peadirektor R.Prokisch olid aga kyllaltki positiivselt
meelestatud (eelmise aasta 14. detsembril toimus Maksuakadeemias ka Eesti
tulumaksureformi alane seminar). Niipalju siis maksu-uudistest.
Erki Uustalu
e...@ibfd.nl
IBFD Tax Treaty Department
__________________________________________________
FREE voicemail, email, and fax...all in one place.
Sign Up Now! http://www.onebox.com