marek <mae...@yahoo.com> wrote in article
<01be90ac$8138a3a0$1f1a...@siimon.vkm.just.sise>...
Üürniku pinnale elama asumine peaks nagu tähendama, et leping on sõlmitud.
Kuigi üürileping peab kirjalik olema puudub see enamikul juhtudel.
Välja saab tõsta ainult kohtuotsuse alusel, selleks tuleks lähemalt
elamuseadust tudeerida - oli vististi mingist kolmest kuust juttu.
Konkreetsemat juriidilist ja muud abi soovitan Majandusministeeriumi
elamuosakonnast küsida. Praegust (praeguseid?) juristi seal ei tunne, aga
ennevanasti olid nad igal juhul abivalmis ja ka tasemel.
Mis kuradi pärast sel majaomanikul selle sissekirjutusega oli vaja jännata.
Minuteada käsitletakse seda regulatsiooni puudumisele-puudulikkusele
vaatamata kui õigulikku alust elamispinnal elamiseks.
T.
: marek <mae...@yahoo.com> wrote
Jack Slicker jack.s...@mail.ee
Toodud arvamused on isiklikud ega pruugi ühtida tööandja seisukohtadega
Praegune menetlus on selline, et kaebad sissekirjutusega tyybi
kohtusse, nõudes tema eluruumi kasutamisõiguse lõppemise
tunnustamist, selle otsuse alusel ametnik kirjutab ta välja.
Kadunud tyypide jaoks on ajalehekuulutused & tagaseljaotsused.
asjkohane lahend ka riigikohtult:
http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?${BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&ID='RKTKo_RT_
III_1999,_12,_124'
Kiur
Elamuseadus määrab, et üürileping peab olema kirjalik. Suurel osal juhtudel
see nii siiski pole, sest nagu tavaliselt - lihtsalt ei täideta seaduseid.
Suulise lepingu sõlmimist tõestab elamispinnale elama asumine ja üüri
maksmine (offert jqa aktsept).
Sestap olen sõpradele-tuttavatele soovitanud, et üüri maksku
pangaülekandega - nii jääb maksmisest kindel märk maha.
Suulised üürilepingud on paljus ka õigusjärgsetele omanikele tagastatud
majade üürnikel. Seda seetõttu, et omanik keeldub kirjalikult sõlmimast teda
ahistavat lepingut. Sellegi poolest lähtub kohus ikkagi lepingu olemasolust.
Tänases Ekspressis peaks kirjutatama tagastatud üürnikest ja nende
huvitavatest seiklustest.
> Kuidas aga välja kitjutada kui tüüpi ennast pole tõesti 10 aastat näha
> olnud? Kas kuulutada teadmata kadunuks? Seda ju võivad asjast huvitatud
> isikud taotleda minu teada. Situatsioon on jabur kyll.
Ise ma ei ole jurist ja ei tea, kuidas sellisel puhul toimida. Kunagi
esitasin siin samas grupis küsimuse, et kui avalik sektor lähtub
põhimõttest, et teha tohib seda, mis seadus ette näeb ja sissekirjutust
(elukohas registreerimist) seadus ette ei näe, siis millisel alusel nad
kirjutavad kalleid kodanikke sisse ja välja? Vastus jäi toona paraku
saamata. Ehk oskab keegi ikkagi sellele seletust-selgitust anda. Oleks
lihtsalt huvitav teada.
T.