korteriühistust välja astumine
Racer
On taoline olukord- ostsin korteri majas, milles on 10 korterit. Sain
automaatselt ka korteriühistu liikmeks. Kas ja kuidas on võimalik sellest
ühistust välja astuda, et vältida ühistu poolt võetavaid kohustusi? Kuna
kaks korteriomanikku on otsustanud oma korterid maha müüa, üritavad nad
saada maja välisilme remondi abil paremat hinda - välisilme remont ei ole
aga kõige pakilisem töö, katus sajab läbi ja vundament tahaks niiskustõket.
Kuna ülejäänud elanikud on taolised "pehmekesed" liigub asi pidevalt laenu
suunas, mille sihtotstarve ei ole mõistlik. Olen proovinud aru pähe panna
elanikele, kuid siiani edutult. Üldkoosoleku protokollile, milles
fikseeritakse laenu võtmise soov ja tingimused ma alla kirjutanud ei ole.
Oman kõige suurema pinnaga korterit, ehk järgmise 15 aasta jooksul peaksin
kinni maksma tänaste korterimüüjate "lisakasumi" (minu osa oleks 1/5
kuumaksest). Kas on mingeid legaalseid meetodeid?
Taavi
HillarP
Korteriühistust välja astuda ei ole võimalik!
Ainuke võimalus on selline, et üritad majaelanikele selgeks teha asjade
tegeliku olemuse ning tood sinna juurde ka arvutused, miks ja kuidas üks
või teine asi laenu, selle tagasimakset ja korteris elamist mõjutavad.
Kõikvõimalike ühistu koosolekutel miitteosalemine või nende protokollide
mitteallkirjastamine on viga. See näitab lihtsalt, et korteriühistu liige
on maja asjade suhtes osavõtmatu. Pigem tuleks lasta protokollida oma
eriarvamus, kusjuures see eriarvamus *ei* *tohi* olla stiilis "mulle ei
meeldi" vaid *peab* olema põhjendatud.
Legaalteksti võid lugeda https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=170014
korteriühistu otsustest räägib § 13
--
Parimat
HillarP
IndrekN
> Tere!
>
> On taoline olukord- ostsin korteri majas, milles on 10 korterit. Sain
> automaatselt ka korteriühistu liikmeks. Kas ja kuidas on võimalik sellest
> ühistust välja astuda, et vältida ühistu poolt võetavaid kohustusi?
Ikka on võimalik välja astuda. Müü korter maha ja saad
automatiseeritud korras liikmestaatusest lahti.
>Kuna
> kaks korteriomanikku on otsustanud oma korterid maha müüa, üritavad
> nad saada maja välisilme remondi abil paremat hinda - välisilme remont
> ei ole aga kõige pakilisem töö, katus sajab läbi ja vundament tahaks
> niiskustõket. Kuna ülejäänud elanikud on taolised "pehmekesed"
> liigub asi pidevalt laenu suunas, mille sihtotstarve ei ole mõistlik.
> Olen proovinud aru pähe panna elanikele, kuid siiani edutult.
> Üldkoosoleku protokollile, milles fikseeritakse laenu võtmise soov ja
> tingimused ma alla kirjutanud ei ole. Oman kõige suurema pinnaga
> korterit, ehk järgmise 15 aasta jooksul peaksin kinni maksma tänaste
> korterimüüjate "lisakasumi" (minu osa oleks 1/5 kuumaksest). Kas on
> mingeid legaalseid meetodeid?
Jah! Telli oma taskust ehitusekspertiis, palka jurist ja pöördu kohtu
poole. Vaidlusta elamule kahju tekitavad tegevused ja lase oma hagi tagada
kitsenduste seadmisega kinnistusraamatusse.
Jne, jne, jne...
Ahjaa! Jurist palka selline, kes on mõnda aega kinnisvara - valdkonnas
töötanud, mitte kriminaaladvokaat või lahutusjurist.
>
> Taavi
Indrek
Racer
news:e90hsn$kpi$1...@kadri.ut.ee...
> Ühel kenal päeval (teisipäev, 11. juuli 2006 14:39) kirjutas Racer:
>
>> On taoline olukord- ostsin korteri majas, milles on 10 korterit. Sain
>> automaatselt ka korteriühistu liikmeks. Kas ja kuidas on võimalik sellest
>> ühistust välja astuda, et vältida ühistu poolt võetavaid kohustusi? Kuna
>> kaks korteriomanikku on otsustanud oma korterid maha müüa, üritavad nad
>> saada maja välisilme remondi abil paremat hinda - välisilme remont ei ole
>> aga kõige pakilisem töö, katus sajab läbi ja vundament tahaks
>> niiskustõket. Kuna ülejäänud elanikud on taolised "pehmekesed" liigub asi
>> pidevalt laenu suunas, mille sihtotstarve ei ole mõistlik. Olen proovinud
>> aru pähe panna elanikele, kuid siiani edutult. Üldkoosoleku protokollile,
>> milles fikseeritakse laenu võtmise soov ja tingimused ma alla kirjutanud
>> ei ole. Oman kõige suurema pinnaga korterit, ehk järgmise 15 aasta
>> jooksul
>> peaksin kinni maksma tänaste korterimüüjate "lisakasumi" (minu osa oleks
>> 1/5 kuumaksest). Kas on mingeid legaalseid meetodeid?
>
> Korteriühistust välja astuda ei ole võimalik!
>
> Ainuke võimalus on selline, et üritad majaelanikele selgeks teha asjade
> tegeliku olemuse ning tood sinna juurde ka arvutused, miks ja kuidas üks
> või teine asi laenu, selle tagasimakset ja korteris elamist mõjutavad.
Kas sellisel juhul ei olda vastuolus põhiseadusega, mis sätestab
§ 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse.
rõhk sõnal õigus, mitte kohustus ?
Terv
Taavi
Tõnu Sergo
> Kas sellisel juhul ei olda vastuolus põhiseadusega, mis sätestab
> § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
> tulundusühingutesse ja -liitudesse.
>
> rõhk sõnal õigus, mitte kohustus ?
Esiteks on korteriühistu on mittetulundusühing ja teiseks loe selle § 31 teine
pool ka läbi. Kohustuse määrab korteriühistu seadus:
§5. Korteriühistu liikmed
(1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.
Kui pisut loogiliselt mõtled, siis on see igati mõistlik.... kuidas kujutaksid ette
näiteks mitmekordse maja katuse parandamist, kui seal on mõni mitteliige. Nagu varem
soovitatud, on ainukesed võimalused siiski kas selgitustööd teha või korter maha müüa.
Kalvi Teldre
> Tere!
>
> On taoline olukord- ostsin korteri majas, milles on 10 korterit. Sain
> automaatselt ka korteriühistu liikmeks. Kas ja kuidas on võimalik sellest
> ühistust välja astuda, et vältida ühistu poolt võetavaid kohustusi? Kuna
> kaks korteriomanikku on otsustanud oma korterid maha müüa, üritavad nad
> saada maja välisilme remondi abil paremat hinda - välisilme remont ei ole
> aga kõige pakilisem töö, katus sajab läbi ja vundament tahaks niiskustõket.
Katuse läbisadamine on kindel juhtum selle all elavatele tegelastele. KÜ
peab katuse parandama ja vajadusel hüvitama läbijooksust tingitud
korteri vara kahju. Sellise asja puhul oleks põhjendatud eriarvamusest
kasu - võib juhtuda, et eriarvamuse esitanud isikud ei peagi
läbijooksust tingitud kahjusi kinni plekkima vaid see jäetakse ühistu
ülejänud liikmetele.
Vundamendi niiskustõke on palju tühisem asi - kus tekib tema tegematta
jätmisest kahju? Kui tekiks - oleks asi lihtne - kohtus kindel võit. Kui
kahju ei teki siis on KÜ üldkoosoleku asi, kas parandada välisilmet või
vundamenti. Mitte ajada sassi "saamata jänud tuluga"
> Kuna ülejäänud elanikud on taolised "pehmekesed" liigub asi pidevalt laenu
> suunas, mille sihtotstarve ei ole mõistlik. Olen proovinud aru pähe panna
> elanikele, kuid siiani edutult. Üldkoosoleku protokollile, milles
> fikseeritakse laenu võtmise soov ja tingimused ma alla kirjutanud ei ole.
Lollus. Üldkoosoleku otsusele polegi sinu allkirja vaja. Sa ei peagi
üldkoosolekul käima, ikka on üldkoosoleku otsus sulle kohustuslik. Kui
üldkoosoleku otsusest võib tuleneda seaduserikkumine siis on kasulik
lisada eriarvamus. See on hiljem kohtus väga vajalik.
> Oman kõige suurema pinnaga korterit, ehk järgmise 15 aasta jooksul peaksin
> kinni maksma tänaste korterimüüjate "lisakasumi" (minu osa oleks 1/5
> kuumaksest).
Kuid ka sul on saadaval 1/5 ühistu hüvedest. Maja välisilme
parandamisest läheb 1/5 sinu arvele, kuigi sina finantseerisid ka 1/5
ulatuses. Igati õiglane.
Kas on mingeid legaalseid meetodeid?
On, isegi üsna palju. Kahjuks on EV paljud neist hambutud.
Mõned mõisted ja tegutsemisjuhised
1. KÜ üldkoosolek on kõrgeim organ, seega tuleb suuta üldkoosolekul
liikmed ära rääkida ja saada mõistus pähe. Enamuse otsus on ülim ja
kohustuslik kõigile.
2. Teinekord kipub üldkoosolekul liikmetele võim pähe ja nad hakkavad
tegema ebaseaduslikke otsuseid. Nüüd on võimalik eriarvamustega ennast
nende otsuste vastu kaitsta. Lisaks on võimalus tühistada 3 kuu jooksul
otsuse vastuvõtmist kohtus ebaseaduslik otsus - see on mittevaraline
hagi ja on üsna odav. Üldkoosoleku otsus on vaja tühistada, sest 3 kuu
möödudes on ta seaduslik. Selle kohta on olemas riigikohtu lahend, kus
ebaseaduslik otsus loeti seaduslikuks, kuna 3 kuud sai täis.
3. Ka KÜ juhatusel tekib kergesti tsaari tunne ja nemadki teevad palju
ebaseaduslikke otsuseid. Õnneks pole neid vaja tühistada, ebaseaduslik
otsus on kehtetu.
4. Juhatus ja üldkoosolek viies ellu ebaseaduslikke otsuseid, peaksid
kuuluma riigivõimu ametite poolt karistamisele või korrale kutsumisele.
Õnneks EV vabariigis enamus riigiametnikke tegelevad kodanike
ahistamisega, mitte töö tegemisega nii, et sind ei aidata ka selles
vallas ja kõik juhatuse liikmed võivad julgelt tegutseda edasi. Mitmed
kõrged avaliku elu tegelased ajalehe veergudel ja televisioonis
valetavad kui tulemuslikult nad hoolitsevad korra ja õigluse eest,
igapäevases elus nad teevad kõik, et asi oleks vastupidi.
5. Kasuta oma õigust saada teavet KÜ juhtimise kohta. Õnneks on KÜ
juhatusel võimalik vilistada seaduste peale ja mitmed tippjuristid on
mulle väitnud, et teha ei saa midagi. Nad ei anna teavet ja mis siis?
Tüüpiliselt KÜ liikmel on võimalik tegutseda vaid üle üldkoosoleku.
Kohtusse saad anda KÜ vaid siis kui nende tegevusest või tegevusetusest
tekkis sulle otsene kahju, mis on tõestatav ja välja arvutatav.
Tavaliselt KÜ ei tegutse nii räpakalt nii et kohtuga sul õigust pole loota.
Küll on veel võimalik KÜ-le kaikaid kodarasse loopida. Eelkõige on
võimalik kasutada ehitusseadust, kuid enamus riigiametnikke jätavad
nende kohustused külmaks. Näiteks ei huvita kohalikke omavalitsusi
kopsakad rahatrahvid, mis nad võiksid teenida, nad lihtsalt ei taha
raha. See ei ole kõikjal nii, näiteks Rae ja Saku vald on trahvide peale
väga maiad, Tallinna linn ei tee trahvi mitte mingil juhul.
Pangalen on üldkoosoleku pädevuses olev asi ja protesteerimine on
mõttetu. Küll tasub alati uurida, kas ehitatakse nii nagu seadus nõuab.
et tehakse projekt, kus see on kohustsulik, ehitavad litsentseeritud
ehitajad, ehitus on kooskõlastatud KOV-is, on olemas ehitusjärelvalve
jne. Enamus juhtudel ühistud eksivad räigelt, ka on mitmeid
kohtulahendeid, kus ühistu pidi pärast kohtus rahakotti kergendama, kuna
ei viitsitud seaduseid täita.
Kalvi