5 magistritööd sotsioloogia ja sotsia alpoliitika osakonnas
Leane Morits
Reedel, 28.mail kell 10.00 (Tiigi 78 – 126) kaitseb sotsiaaltöö eriala
magistrant
Kristina Oja magistritööd teemal “Eakate hoolduse korraldamine Eestis:
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö” (Organising care for the
seniors in Estonia: co-operation between health care and social sphere)
– juhendajad Kai Saks, Ph.D. ja Riina Kiik, M.Sc., oponent Reeli
Sirotkina, MSW.
Töö kokkuvõte: magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel tehtav koostöö, probleemid
erinevate teenuste osutamisel ja edasised tulevikuperspektiivid vastava
valdkonna arendamisel. Rahvastiku vananemisega kaasneb eakate
hooldusvajaduse tõus. Samuti on märgata kogu ühiskonnas majanduslike ja
sotsiaalsete probleemide jõudsat kasvu. Paljud eakad hooldusvajadusega
inimesed vajavad samaaegselt nii tervishoiu- kui hoolekandeteenuseid.
Sotsiaaltöö integreerimine ravi ja taastusraviga aitab tõsta klientide
toimetulekut ja elukvaliteeti. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uurimus
ajavahemikul 01. aprill – 30. aprill 2003. aastal, mis koosnes
poolstruktureeritud intervjuude teostamisest ja analüüsimisest. Valimi
moodustasid Eestimaa mandril asuvate maakondade ja Tallinna ning Tartu
sotsiaal- ja tervishoiujuhid. Valimist jäeti välja Saaremaa ja Hiiumaa
maakonnad. Uurimus oli kvalitatiivne, kasutati poolstruktureeritud
intervjuud. Uurimistöö käigus kogutud materjali (14 intervjuud)
analüüsiti cross-case meetodit järgides. Kokkuvõtvalt saab välja tuua,
et maakondade sotsiaalala juhid peavad vajalikuks tervishoiu- ja
hoolekandealase koostöö olulist paranemist nii teenuse pakkujate kui
ministeeriumi tasandil, võtmeelemendiks koostöö integreerimisel peetakse
tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide ühiste andmebaaside ja
hindamismeeskondade teket ning mitteformaalsete hooldajate toetamist.
28.mail kell 11.00 (Tiigi 78 – 126) kaitseb sotsiaaltöö eriala
magistrant Airi Mitendorf magistritööd teemal “Hälbiva käitumise
kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel” (Constructing deviant
behaviour by clients of probation) – juhendaja Judit Strömpl, Ph.D.,
oponent Kersti Kask, MSW.
Töö kokkuvõte: Magistritöö eesmärk on uurida hälbiva käitumise
kujunemist kriminaalkorras karistatud isikute tõlgendusel.
Kriminaalhooldusaluste interpretatsioonide tundmaõppimine hälbivast
käitumisest ja toimepandud kuriteost on oluline hälbiva käitumise
kujunemise mõistmisel ning kurjategijate retsidiivsusriski määratlemisel.
Valimi moodustasid 12 kriminaalkorras karistatud isikut vanuses 16-32
eluaastat.
Magistritöö eesmärgist lähtuvalt pidasin sobivaimaks kasutada
kvalitatiivset uurimismeetodit.
Uuringu tulemusena selgus, et kriminaalhooldusaluste interpretatsioonid
hälbivast käitumisest sõltuvad tema eelnevatest elukogemustest ja
suhetest teiste inimestega. Respondentide tõlgendused hälbivast
käitumisest olid erinevad. Iseenda käitumist intervjueeritavad hälbivaks
ei tunnista. Toimepandud kuritegu püüdsid vastajad õigustada ja
neutraliseerida erinevaid meetodeid kasutades.
Läbiviidud uuringu tulemusena võib öelda, et perekondlikust struktuurist
olulisemalt avaldab mõju indiviidi kujunemisele perekonnas valitsevate
suhete kvaliteet. Kriminaalhooldusaluste retsidiivsusriski hindamisel on
oluline arvestada, millised on kurjategija interpreteeringud enda süüst
toimepandud kuriteos. Sotsiaalosakonnad peaksid teostama järelevalvet
koduvägivalla kahtlusega perekondade üle ja välja selgitama tegeliku
olukorra perekonnas.
Sotsiaaltöötaja ülesanne ei ole alati laste perekonnast eemaldamine ja
lastekodusse paigutamine, vaid igapäevane pereelu toetamine koos
psühhosotsiaalse nõustamisega.
Uuringu tulemusena võib öelda, et klassikursuse kordamine on oluline
riskifaktor kuritegelikele eluviisidele kaldumisel.
28.mail kell 12.00 (Tiigi 78-126) kaitseb sotsiaaltöö eriala magistrant
Margit Laurson magistritööd teemal “Psüühilise erivajadusega inimeste
kogukondlik hoolekanne klubimaja näitel” (Community care for mentally
impaired people at the example of a clubhouse) – juhendaja Reeli
Sirotkina, MSW, oponent Riina Kiik, M.Sc.
Töö kokkuvõte: Haabersti klubimaja Tallinnas on käesoleval ajal ainuke
antud mudelil töötav asutus Eestis psüühilise erivajadusega inimestele,
mis pakub kogukonna tööl põhinevat vaimse tervise teenust. Teenuse
kasutamise tulemusena seostatakse psüühilise erivajadusega inimene
üldiste avalike teenustega nii, et saab võimalikuks nende pidev
kasutamine, vajadus toetavate teenuste järele kaob või muutub
minimaalseks. Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada klubimaja programmi
kui ühe kogukonna vaimse tervise teenuse tähendust tarbijate jaoks nende
argielus ja vastavust nende põhivajaduste rahuldamisele. Ühtlasi
püütakse välja selgitada klubimaja programmi hinnatumaid külgi oma
liikmete poolt. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade
kogukonnahooldusest, toetussüsteemi erinevatest mudelitest ja isiku
juhitud teenuste süsteemist, kirjeldatakse psüühilise erivajadusega
inimese taastumisprotsessi ja seda mõjutavaid tegureid ning klubimaja
mudelit. Uurimuses kasutati kvalitatiivset meetodit Viidi läbi 16
süvaintervjuud klubimaja ja pereliikmetega. 23 klubiliiget vastasid
avatud küsimustega ankeetidele, mille abil hinnati klubimaja programmi
erinevaid külgi ning tehti ettepanekuid programmi täiendamiseks.
Uuritava sihtgrupi seisukohtadele toetumine võimaldas avada psüühilise
erivajadusega inimeste igapäevaelu klubimaja kontekstis ning andis
teavet nende ning pereliikmete põhivajaduste rahuldamisest
psüühikahäirega toimetulekul. Saadud ettepanekud võimaldavad
hoolekandeteenuste arendamist ja klubimaja programmi täiendamist, mis
ühtlasi aitab kaasa psüühilise erivajadusega inimeste täiuslikuma elu
kindlustamisele kogukonnas.
28.mail kell 13.00 (Tiigi 78-126) kaitseb sotsiaaltöö ja
sotsiaalpoliitika eriala magistrant Merli Mendelman magistritööd teemal
“Kodu- ja eluasemeteenused kolme kohaliku omavalitsuse näitel” ( Home
and housing services by the example of three local governments)–
juhendajad Gaabriel Tavits, Dr.iur. ja Dagmar Kutsar, Ph.D., oponent
Marju Medar, MSW.
Töö kokkuvõte: Käesoleva magistritöö eesmärgiks on kodu- ja
eluasemeteenuste analüüs kolme kohaliku omavalitsuse näitel. Eesmärgi
saavutamiseks käsitletakse õiguslikku raamistikku ja finantseerimise
võimalusi antud teenuste valdkonnas.
Töö teoreetilises osas käsitletakse sotsiaalpoliitika mõistet ja
eesmärki, eluasemega seonduvaid probleeme, sotsiaalteenuste
finantseerimist, selle valdkonnaga seonduvaid õigusakte, antakse
ülevaade kodu- ja eluasemeteenustest Eestis. Samuti käsitletakse kolme
kohaliku omavalitsuse kodu-ja eluasemteenuste regulatsioone ja
eelarveid. Töö empiiriline osa koosneb uurimusest, mis viidi läbi Tartu,
Valga linna ja Viimsi valla spetsialistide seas. Andmete kogumiseks
kasutati kvalitatiivset semistruktureeritud süvaintervjuud.
Eluasemeteenused olid Tartu, Valga linnas ja Viimsi vallas reguleeritud
väga üksikasjalikult. Koduteenuste osutamise kord oli vastu võetud
ainult Tartu linnas. Viimsi vallas ja Valga linnas osutatakse
koduteenuseid tavaõiguse alusel, puudub igasugune regulatsioon. Samas ei
suuda kolm kohalikku omavalitsust täita kõiki sotsiaalhoolekande
seadusest tulenevaid kohustusi, seda just eluruumide kohandamisel
vastavalt vajadustele ja rahuldada kõikide klientide vajadusi
sotsiaaleluruumile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg. 2 järgi on
selline kohustus valla- või linnavalitsusel. Kui kliendile ei suudeta
kriisisituatsioonis mõistliku aja jooksul tagada eluaset, siis ei saa
rääkida kohustuste täitmisest. Tulenevalt ka Euroopa sotsiaalharta
artiklist 13 lg.1 ei saa selle õiguse tagamist seada sõltuvusse
mingisugustest tingimustest ega ka eelarvelistest võimalustest.
Spetsialistide hinnangul suudavad kolm kohalikku omavalitsust täita
võimaluste piires seadusega pandud kohustusi.
28.mail kell 14.00 (Tiigi 78-126) kaitseb sotsiaaltöö ja
sotsiaalpoliitika eriala magistrant Maria Orešina magistritööd teemal
“Vene noorte tulevikuorientatsioonide protsessi uuring” (On the process
of changing future orientations of russian-speaking youth in Estonia) –
juhendaja Dagmar Kutsar, Ph.D., oponent Marju Selg, MSW.
Töö kokkuvõte:
Noored on sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö üheks sihtgrupiks, kelle eest
peaks hoolitsema riik ja ühiskond. Viimastel aastatel on üles kerkinud
noorte seas mitmeid probleeme (töötus, narkomaania, alkoholism jms.),
samas ei osata noori aidata. Eriti on ohustatud vene noored, kes ei oska
tihtipeale eesti keelt ja seega on võrreldes eesti noortega vähem
eelistatumas olukorras.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on jälgida kevadel 2002 gümnaasiumi
lõpetanud vene noorte tulevikuvisioonide realisatsioone ja muutusi kahe
uurimuse vahelisel perioodil – kevad 2002 ja sügis 2003, keskendudes
olulisimatele probleemidele – tööturule sisenemine ja haridustee
jätkamine. Uurimismeetodiks on valitud kvalitatiivne meetod,
semistruktureeritud intervjuu. Uurimuse empiiriliseks aluseks on 8 Tartu
ja 8 Kohtla-Järve vene gümnaasiumi lõpetajate intervjuud, mis on
koostatud kahel ajamomendil – noorte gümnaasiumi lõpetamise eel ja
pooleteise aasta möödudes. Töö tulemusteks on:* kolme põhilise vastajate
grupi moodustumine: karjäärile orienteeritud, kahtlejad ja julged
probleemilahendajad. * Noorte elu mõjutamine sotsiaalse võrgustiku poolt
(perekond ja sõbrad) ja välismõjurite poolt (ühiskonna ja riigi
poliitika). * Seostades oma tuleviku Eestiga, tahaksid noored võimalusel
välismaale kolida, tähtsustades seal avanevaid paremaid
eneserealiseerimise võimalusi ja elutingimusi. * Kohtla-Järve ja Tartu
noorte identiteetide muutumine: vastavalt „Ida-Viru päritolu stigmaga”
identiteedilt „vene noor” omale, ning „vene noore” identiteedilt „Eesti
kodanik” omale. * Elus läbilöömiseks väärtustavad noored peale
kõrghariduse, töö ja perekonna veel iseloomujooni, püüdlikkust ja
ettevõtlikkust.
--
-----------------------------------
Leane Morits
Tartu Ülikool / University of Tartu
siseinfo spetsialist / PR-officer
+372 737 5683
leane....@ut.ee