Google Groups no longer supports new Usenet posts or subscriptions. Historical content remains viewable.
Dismiss
Doktoritöö kaitsmised psühholoogia osakonnas
2 views
Skip to first unread message
Mai Kukumägi
Jun 22, 2006, 1:42:00 AM6/22/06
to
Reedel, 30. juunil kell 11.15 kaitseb psühholoogia osakonnas
Tiigi 78-127 Toivo
Aavik doktoritööd „Lexical
analysis of Estonian personal values vocabulary and relation to
socially desirable responding and parenting practices” (Eesti väärtuste
sõnavara leksikaalne analüüs ja seos sotsiaalselt soovitava vastamise
ja kasvatusstiilidega). Juhendaja prof Jüri Allik. Oponent prof Klaus
Helkama (Helsinki Ülikool, Soome).
Väitekiri koosneb viiest artiklist, milles põhiliselt tegeldakse personaalsete väärtuste struktuuri ja sisu analüüsiga. Analüüsi tulemused näitasid, et eesti keeles koonduvad väärtusi kirjeldavad sõnad kuude põhilisse rühma: Heasoovlikkus, Eneseupitamine, Vaimsus, Hedonism ja Eneserealiseerimine (I uurimus). Traditsiooniliselt on peetud väärtusi ainult positiivseteks ja elus juhtivateks eesmärkideks, kuid pole kuidagi selge, milline on välditavate aspektide osa inimeste väärtushinnangutes. Arvestades leksikaalset lähenemist võime nentida, et vähemalt keeles on küll hulgaliselt sõnu, mida inimesed käsitlevad välditavate eesmärkidena. Üritades tuvastada välditavate printsiipide strukturaalset paiknemist ihaldatavate väärtuste suhtes, leidsime et üldisel tasemel moodustavad nad tõepoolest vastandid, samas üksikväärtuste tasandil võib väita, et negatiivsed väärtused pole ühegi positiivse väärtusega seotud, vaid pigem moodustavad ühe, eraldiseisva teema eesti keele leksikonis (II uurimus). III uurimus keskendub vanemlike kasvatusstiilide ja väärtuste seose uurimisele. Kõik kasvatustiilid olid seotud positiivselt lapsevanemal Heasoovlikkuse väärtustamisega. Kõik kasvatusstiilid olid samas negatiivselt seotud Eneseupitamise ja Hedonismiga. Erikoolide laste vanemad hindasid tunduvalt olulisemaks Heasoovlikkust ja Konservatiivsust, Vaimsust aga madalamalt - võrreldes tavakoolide laste vanematega. IV uurimus keskendub sotsiaalse soovitavuse uurimisele ja uue mõõtevahendi valiidsuse hindamisele. V uurimuse põhiliseks tulemuseks on see, et on tuvastatud üks kultuure ületav dominantne stereotüüp valetajate kohta – nimelt oletatakse, et kõik valetajad varjavad oma pilku.
Reedel, 30. juunil kell 14.15 kaitseb psühholoogia osakonnas Tiigi 78-127 Margus Tõnissaar doktoritööd "Stress and sociability: individual differences and their neurochemical substrate” (Stress ja sotsiaalsus: individuaalsed erinevused ja neurobioloogilised alused). Juhendaja prof Jaanus Harro. Oponent prof György Bagdy (Riiklik Psühhiaatria ja Neuroloogia Instituut & Semmelweisi Ülikool, Budapest, Ungari).
Väitekiri koosneb kuuest artiklist ja käsikirjast, mis käsitlevad efektiivsemate loomkatsemudelite väljatöötamist ärevuse ja depressioonihäirete uurimiseks, võttes aluseks nende häirete nii endogeenseid kui psühhosotsiaalseid tegureid. Uurimuste käigus õnnestus kindlaks teha, et kasutades rottidel pikemaajaliselt erinevaid stressoreid ja serotoniinisüsteemi osalist kahjustamist, on võimalik tekitada mitmeid ärevushäiretele ja depressioonile sarnaseid käitumismuutusi. Nende kombinatsioon aga tekitab käitumismuutusi, mis on sarnased eelkõige atüüpilisele depressioonile. Antidepressandi abil on võimalik mitmete käitumismuutuste tekkimine ära hoida. Väitekirjas on näidatud, et sotsiaalne käitumine on rottidel püsiva omadusega seadumus, mis on seotud eesajukoore ajukoe ja rakkudevälise serotoniinitasemega. Rohkem ja vähem sotsiaalsed loomad erinevad tundlikkuse poolest stressi suhtes. Lisaks sotsiaalsusele on väitekirjas uuritud ka magusa lahuse tarbimist rottide poolt, mida kasutatakse loomade hedoonilise seisundi hindamiseks depressioonimudelites, kuna anhedoonia on üks depressiooni olulisemaid sümptomeid. Selgus, et ka suhkrulahuse tarbimine on rottidel individuaalselt püsiv omadus, eriti kui seda mõõta öösel, mis on näriliste ööpäevatsükli aktiivne periood. Magusatarbimine kui individuaalne püsiomadus on seotud dopamiini D_2 retseptorite talitlusega aju naalduvas tuumas. Individuaalsed erinevused juttkeha D_2 retseptorite talitluses aga võivad mõjutada rottide käitumist uudses situatsioonis.
Info: Marika Rauk,
tel. 737 5913
marik...@ut.ee
Väitekiri koosneb viiest artiklist, milles põhiliselt tegeldakse personaalsete väärtuste struktuuri ja sisu analüüsiga. Analüüsi tulemused näitasid, et eesti keeles koonduvad väärtusi kirjeldavad sõnad kuude põhilisse rühma: Heasoovlikkus, Eneseupitamine, Vaimsus, Hedonism ja Eneserealiseerimine (I uurimus). Traditsiooniliselt on peetud väärtusi ainult positiivseteks ja elus juhtivateks eesmärkideks, kuid pole kuidagi selge, milline on välditavate aspektide osa inimeste väärtushinnangutes. Arvestades leksikaalset lähenemist võime nentida, et vähemalt keeles on küll hulgaliselt sõnu, mida inimesed käsitlevad välditavate eesmärkidena. Üritades tuvastada välditavate printsiipide strukturaalset paiknemist ihaldatavate väärtuste suhtes, leidsime et üldisel tasemel moodustavad nad tõepoolest vastandid, samas üksikväärtuste tasandil võib väita, et negatiivsed väärtused pole ühegi positiivse väärtusega seotud, vaid pigem moodustavad ühe, eraldiseisva teema eesti keele leksikonis (II uurimus). III uurimus keskendub vanemlike kasvatusstiilide ja väärtuste seose uurimisele. Kõik kasvatustiilid olid seotud positiivselt lapsevanemal Heasoovlikkuse väärtustamisega. Kõik kasvatusstiilid olid samas negatiivselt seotud Eneseupitamise ja Hedonismiga. Erikoolide laste vanemad hindasid tunduvalt olulisemaks Heasoovlikkust ja Konservatiivsust, Vaimsust aga madalamalt - võrreldes tavakoolide laste vanematega. IV uurimus keskendub sotsiaalse soovitavuse uurimisele ja uue mõõtevahendi valiidsuse hindamisele. V uurimuse põhiliseks tulemuseks on see, et on tuvastatud üks kultuure ületav dominantne stereotüüp valetajate kohta – nimelt oletatakse, et kõik valetajad varjavad oma pilku.
Reedel, 30. juunil kell 14.15 kaitseb psühholoogia osakonnas Tiigi 78-127 Margus Tõnissaar doktoritööd "Stress and sociability: individual differences and their neurochemical substrate” (Stress ja sotsiaalsus: individuaalsed erinevused ja neurobioloogilised alused). Juhendaja prof Jaanus Harro. Oponent prof György Bagdy (Riiklik Psühhiaatria ja Neuroloogia Instituut & Semmelweisi Ülikool, Budapest, Ungari).
Väitekiri koosneb kuuest artiklist ja käsikirjast, mis käsitlevad efektiivsemate loomkatsemudelite väljatöötamist ärevuse ja depressioonihäirete uurimiseks, võttes aluseks nende häirete nii endogeenseid kui psühhosotsiaalseid tegureid. Uurimuste käigus õnnestus kindlaks teha, et kasutades rottidel pikemaajaliselt erinevaid stressoreid ja serotoniinisüsteemi osalist kahjustamist, on võimalik tekitada mitmeid ärevushäiretele ja depressioonile sarnaseid käitumismuutusi. Nende kombinatsioon aga tekitab käitumismuutusi, mis on sarnased eelkõige atüüpilisele depressioonile. Antidepressandi abil on võimalik mitmete käitumismuutuste tekkimine ära hoida. Väitekirjas on näidatud, et sotsiaalne käitumine on rottidel püsiva omadusega seadumus, mis on seotud eesajukoore ajukoe ja rakkudevälise serotoniinitasemega. Rohkem ja vähem sotsiaalsed loomad erinevad tundlikkuse poolest stressi suhtes. Lisaks sotsiaalsusele on väitekirjas uuritud ka magusa lahuse tarbimist rottide poolt, mida kasutatakse loomade hedoonilise seisundi hindamiseks depressioonimudelites, kuna anhedoonia on üks depressiooni olulisemaid sümptomeid. Selgus, et ka suhkrulahuse tarbimine on rottidel individuaalselt püsiv omadus, eriti kui seda mõõta öösel, mis on näriliste ööpäevatsükli aktiivne periood. Magusatarbimine kui individuaalne püsiomadus on seotud dopamiini D_2 retseptorite talitlusega aju naalduvas tuumas. Individuaalsed erinevused juttkeha D_2 retseptorite talitluses aga võivad mõjutada rottide käitumist uudses situatsioonis.
Info: Marika Rauk,
tel. 737 5913
marik...@ut.ee
-- Mai Kukumägi administratsioonidirektori vastutav sekretär tel 737 6110 mai.ku...@ut.ee
0 new messages