Uus metsaseadus
Virgo Inno
palju kirgi kütnud metsaseaduse. (Pressiteade: http://www.envir.ee/112417)
Arvata võib, et ka riigikogus ei teki seaduse jõustumisele mingit erilist
vastuseisu.
Seaduse tegelikku eesmärki väljendab vast kõige paremini ERL metsatoimkonna
esimehe Jaan Pärna ütlus eelmise aasta veebruari Postimehes: "Reiljanile
kujuneb sellest eelseisvatel valimistel trump."
(http://www.postimees.ee/020205/esileht/156701.php) Et Keskkonnaministeerium
ise eelnõu veebis avaldanud pole, teen selle siinkohal kättesaadavaks:
http://my.tele2.ee/virgo/Metsaseadus.doc Kindlasti väärivad täpsemat
tutvumist §26 Lg 1 p1 ja p2, mis võrdsustavad üle 2 hektarisel langil raiet
plaaniva metsaomaniku kurjategijaga ning esitavad neile samad
kautsjoninõuded.
Hiljem kommenteerin ehk pikemalt. Hetkel pole rohkem aega.
Huvilised leiavad infi veel:
Tuleb uus metsaseadus
http://www.maaleht.ee/?page=1255&grupp=metsaleht&artikkel=54
Kautsjon on aegunud asi
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7377&old_art=35792
Metsauuendamise tagatisraha kasutamine Läänemere riikide seadusandluses
http://www.eramets.ee/foorum/read.php?f=1&i=35&t=35
v
Peeter Toomik
> Täna kiitis valitsus sisuliselt muutmata kujul heaks uue, huvigruppide seas
> palju kirgi kütnud metsaseaduse. (Pressiteade: http://www.envir.ee/112417)
> Arvata võib, et ka riigikogus ei teki seaduse jõustumisele mingit erilist
> vastuseisu.
Võrreldes varasemate versioonidega on see eelnõu minu arvates tunduvalt
paremaks muutunud. Ei jõua hilisel õhtutunnil kõike põhjalikumalt
analüüsida, aga mõned kahtlasevõitu asjad hakkasid esimesel lugemisel
kohe silma.(Esitatud siinkohal üsna kaootilises järjekorras)
1) Metsana on defineeritud vähemalt 0,1 ha suurune maa-ala, kus kasvab..
jne, kuid seadus kehtib alles 0,5 ha alates. Kellele seda jama vaja on?
2) Seadust ei rakendata siis, kui puude keskmine vanus ei ületa 10
aastat. Kuidas seda keskmist arvutatakse? Kui ühe saja-aastase puu kohta
tuleb piisavalt palju näiteks haava juurevõsusid või noori pajusid,
saame keskmiseks üsna väikese numbri.
3) Kuhugi karjamaale istutati 30 - 40 aastat tagasi männid, ilusatesse
sirgetesse ridadesse ja ühtlaste vahedega. Kas see on nüüd mets või
istandus? Maatüki arvelevõtmine metsamaana sõltus siis (ja sõltub ka
nüüd?) peamisel ametnike viitsimisest.
4) Mis asi on dendraarium? Mitu võõrpuuliiki tuleb istutada vanale
heinamaale, et see metsaseaduse toimest vabastada ja ülejäänud puudega
vabalt toimetada?
5). Kui lahus peab olema tükk, et see oleks lahustükk? See, et teda
ümbritsevad igast küljest muud kõlvikud, ei ütle veel midagi. Äkki
piisab paarikümne sentimeetri laiusest kännasmustika peenrast, et tükist
lahustükk teha?
6) Eelneva jätkuks: kuidas on võimalik legaalselt müüda "mittemetsast"
varutud palke? Saagida nagu tohiks vabalt...
7) Vääriselupaiga definitsioon (paragrahv 23) on minu arvates pisut
kahtlane. Ei ole mõtet rääkida sellest, et see on koht, kus VÕIVAD
esineda jne. Kui ikka ei esine, siis ei esine.Ja seaduses pole sõnagi
sellest, mis asjad seal peavad esinema. Nii jääb ametnikele liiga suur
vabadus isetegevuseks.
8) Esialgu lõpetuseks: koletu rahatrahv on mõeldud ka kuni 2 cm
läbimõõduga pajude ebaseadusliku raie eest. Kurat, kas pealetungiva
võsaga ei tohigi enam võidelda? See on minu arvates absurdi ülim tipp.
O.K., kell on palju ja tänaseks lõpetan, ja kui viitsin, jätkan kunagi
hiljem, sest probleeme paistab selle eelnõuga jätkuvat.
Sulev Svilponis
"Peeter Toomik" <peeter...@ut.ee> wrote in message
news:dq6lgc$1h7$1...@kadri.ut.ee...
>
> Võrreldes varasemate versioonidega on see eelnõu minu arvates tunduvalt
> paremaks muutunud. Ei jõua hilisel õhtutunnil kõike põhjalikumalt
> analüüsida, aga mõned kahtlasevõitu asjad hakkasid esimesel lugemisel kohe
> silma.(Esitatud siinkohal üsna kaootilises järjekorras)
Selliseid arvamusi, kus eelnõu eeliseid ei nimetata ega põhjendata vaid
kiidetakse lihtsalt eelmisest paremaks, on üsna igav lugeda. Siiski ei hakka
ka mina siinkohal oma arvamust, mis on pigem üsna kriitiline, põhjendama,
vaid püüan selgitada tõstatatud ebakohti.
> 1) Metsana on defineeritud vähemalt 0,1 ha suurune maa-ala, kus kasvab..
> jne, kuid seadus kehtib alles 0,5 ha alates. Kellele seda jama vaja on?
Mets on üsna raskestidefineeritav nähtus, sest looduses ei ole üleminek
lagedalt alalt metsale alati selgelt piiritletav. Näiteks võib 0,1 hektarine
puittaimedega maaala olla nii kompaktse 36 meetrise läbimõõduga ringi
kujuline kui ka näiteks 4 m laiuse 250 m pikkuse puuderibana. Rääkimata siis
sellest, et puutaimed võivad ise olla näiteks nii lehtpuunoorendikuna
(rahvakeeli võsana) kui ka 200 aastase okaspuu metsana. Mingi definitsioon
peab ju olema, et määratleda, kas seadus konkreetse ala kohta kehtib või
mitte. 0,5 hektari alampiiri kasutatakse rahvusvaheliselt (vt TBFRA
definitsioon allpool). Iga üksiku puu või pisikese puudegrupi kasvatamist
seadusega reguleerida ei ole ilmselt otstarbekas. Samas teatavatel
eesmärkidel võib 0,5 ha olla palju (näiteks kui on ikka kompaktne 0,3
hektarine=(62 meetrise läbimõõduga ring!) ja läbinisti metsailmeline
puudekogum ja sinna keskele satub näiteks statistilise metsainventeerimise
tagavaraproovitükk raadiusega 7 (0,015 ha) või 10 m (0,03 ha), siis minu
arvates on õigem lugeda proovitükki metsa sattunuks, kui pidada seda põllul
või looduslikul rohumaal asuvaks). Loomulikult on 0,1 ha tinglik piir ja
võiks peaaegu samahästi olla ka 0,05 või 0,3 ha.
TBFRA metsadefinitsioon: Land with tree crown cover (or equivalent stocking
level) of more than 10 percent and area of more than 0.5 ha. The trees
should be able to reach a minimum height of 5 m at maturity in situ. May
consist either of closed forest formations where trees of various storeys
and undergrowth cover a high proportion of the ground; or of open forest
formations with a continuous vegetation cover in which tree crown cover
exceeds 10 percent. Young natural stands and all plantations established for
forestry purposes which have yet to reach a crown density of 10 percent or
tree height of 5m are included under forest, as are areas normally forming
part of the forest area which are temporarily unstocked as a result of human
intervention or natural causes but which are expected to revert to forest.
Includes: Forest nurseries and seed orchards that constitute an integral
part of the forest; forest roads, cleared tracts, firebreaks and other small
open areas within the forest; forest in national parks, nature reserves and
other protected areas such as those of special environmental, scientific,
historical, cultural or spiritual interest; windbreaks and shelterbelts of
trees with an area of more than 0.5 ha and a width of more than 20 m.
Rubberwood plantations and cork oak stands are included.
Excludes: Land predominantly used for agricultural practices.
> 2) Seadust ei rakendata siis, kui puude keskmine vanus ei ületa 10 aastat.
> Kuidas seda keskmist arvutatakse? Kui ühe saja-aastase puu kohta tuleb
> piisavalt palju näiteks haava juurevõsusid või noori pajusid, saame
> keskmiseks üsna väikese numbri.
Siin tasuks arvestada, et puistu puhul määratakse vanust rinnete kaupa. Ja
puistu vanuseks loetakse üldiselt esimese rinde vanus. Saja aastased puud ei
ole tavaliselt juurevõsaga samas rindes. Samas üksikud suuremad puud, mis ei
anna välja rinde eristamiseks vajalikku mahtu üldiselt noorendikueas metsa
kohal, ei moodusta esimest rinnet vaid käsitletakse üksikpuudena.
> 3) Kuhugi karjamaale istutati 30 - 40 aastat tagasi männid, ilusatesse
> sirgetesse ridadesse ja ühtlaste vahedega. Kas see on nüüd mets või
> istandus? Maatüki arvelevõtmine metsamaana sõltus siis (ja sõltub ka
> nüüd?) peamisel ametnike viitsimisest.
Sirged read ei mõjuta kuidagi metsaks olemist või mitteolemist. Kui on
kõlvikuna metsamaana arvele võetud, siis on mets, kui näiteks aga
põllumaana, siis võid majandada istandusena. Kõlviku liiki vist ilma
omanikuga kooskõlastamata väga lihtsalt ei muudeta. Võibolla vaid juhul, kui
ala on ekslikult (näiteks vana kaardimaterjali alusel tagastamisel)
põllumaana või rohumaana määratletud, samas kui seal kasvab selgelt mitte
istanduseilmeline puistu (100 aastane endisele puiskarjamaale kasvanud
lehtmets näiteks), on ametnikel põhjust algatada kõlviku liigi parandamist
metsamaaks.
> 4) Mis asi on dendraarium? Mitu võõrpuuliiki tuleb istutada vanale
> heinamaale, et see metsaseaduse toimest vabastada ja ülejäänud puudega
> vabalt toimetada?
Arvan, et tead küll dendraariumi tähendust, kui mõistet võõrliikidega siduda
oskasid. Ilmselt on võõrliikidest metsakultuuri ja dendraariumi eristamisel
kriteeriumiks eesmärgist tulenev erinev majandamisreziim. Ma ei ole näinud
ühtegi dendraariumi, kus puid oleks istutatud metsakultuuri kombel tiheda ja
enamvähem korrapärase skeemi järgi. Dendraariumis on puud reeglina grupiti,
vahelduvalt lagendikega ja valdavalt sellise tihedusega, et puudel on pigem
lagedal kasvavate puude tunnused.
Heinamaale peaksid minu arvates võima vabalt istutada ka kaske, mändi ja
kuuske ja neid istandusena majandada. Tuleb vaid hoolitseda, et ei antaks
ametnikele vihjeid kõlvikuliigi muutmiseks (näiteks põllumajandusliku maa
metsastamise toetuse taotluse näol) ja kui ametnike poolt peakski algatatama
kõlvikuliigi muutmine metsaks (mis on minu arvates vähetõenäoline), siis
kenasti ära põhjendama, et tegemist on istandusega. Praegu katastris
metsamaana määratletud maad istanduseks muuta on vist üsna keeruline. Uuri
kõlvikuliigi määramist käsitlevaid õigusakte (vist ministri või valitsuse
määruse vormis).
> 5). Kui lahus peab olema tükk, et see oleks lahustükk? See, et teda
> ümbritsevad igast küljest muud kõlvikud, ei ütle veel midagi. Äkki piisab
> paarikümne sentimeetri laiusest kännasmustika peenrast, et tükist
> lahustükk teha?
Kui sul tõesti on paarikümne sentimeetri laiune mustikapeenar katastris
eraldi kõlvikuna määratletud, siis peaks piisama ka sellest. Uuri
kõlvikuliigi määramist käsitlevaid õigusakte.
> 6) Eelneva jätkuks: kuidas on võimalik legaalselt müüda "mittemetsast"
> varutud palke? Saagida nagu tohiks vabalt...
Ma ei ole eelnõu viimaseid versioone lugenud (algseid aga liigagi palju,
mistõttu ei tahaks seda korduvalt muudetud teksti enne jõustumist rohkem
lugeda), kas eelnõu ei selgita seda küsimust? Kasvõi selliselt saadud puidu
võõrandamise üldise keeluna (kuigi see oleks vist põhiseaduse vastane)? Kui
eelnõu seda küsimust ei reguleeri, siis on see eelnõu koostajate viga. Ei
ole võimalik ühes pajas keeta suppi, mis enamasti on rangelt
reglementeeritud koostisega, aga kusagil samas pajanurgas tohib keeta mida
iganes.
> 7) Vääriselupaiga definitsioon (paragrahv 23) on minu arvates pisut
> kahtlane. Ei ole mõtet rääkida sellest, et see on koht, kus VÕIVAD esineda
> jne. Kui ikka ei esine, siis ei esine.Ja seaduses pole sõnagi sellest, mis
> asjad seal peavad esinema. Nii jääb ametnikele liiga suur vabadus
> isetegevuseks.
No ongi isetegevus. Mingi vääriselupaiga klassifikatsioon seaduse alusel
antava alamaktiga kindlasti kehtestatakse, kuid mingi konkreetse ala
määratlemine vääriselupaigana jääb siiski üsna subjektiivseks. Praegu
kehtiva seaduse järgi on vääriselupaiga kaitse lahendusena nähtud omaniku ja
riigi vahelist lepingut. Ma ei ole kursis, kas eelnõu pakub siin mingit
muudatust. Kui mitte, siis on kaitseabinõusid rakendama sundida ikka üsna
raske. Sellise üldise õigusaktiga, mis selgelt ei fikseeri kaitstava
vääriselupaiga asukohta või vääriselupaika üheselt määratlevaid tunnuseid,
minu arvates omanikule kohustulikke kitsendusi teha ei saa. Aga kas sina ise
ei tahagi vabatahtlikult kaitsta oma metsas asuvat bioloogilises mõttes ja
valdavalt ka välimuse poolest huvitavat metsaosa?
> 8) Esialgu lõpetuseks: koletu rahatrahv on mõeldud ka kuni 2 cm
> läbimõõduga pajude ebaseadusliku raie eest. Kurat, kas pealetungiva võsaga
> ei tohigi enam võidelda? See on minu arvates absurdi ülim tipp.
Millele see võsa peale tungib? Heinamaale? Karjamaale? Aga niida
regulaarselt, ja võsa ei tule! Metsa puhul on võsa raie käsitletav
hooldusraiena, mida kehtestatud korras ikka vast teha lubatakse. Seadus ju
selleks ongi, et seda korda kehtestada!
Sulev
Peeter Toomik
> "Peeter Toomik" <peeter...@ut.ee> wrote in message
> news:dq6lgc$1h7$1...@kadri.ut.ee...
>
>>Võrreldes varasemate versioonidega on see eelnõu minu arvates tunduvalt
>>paremaks muutunud. Ei jõua hilisel õhtutunnil kõike põhjalikumalt
>>analüüsida, aga mõned kahtlasevõitu asjad hakkasid esimesel lugemisel kohe
>>silma.(Esitatud siinkohal üsna kaootilises järjekorras)
>
>
> Selliseid arvamusi, kus eelnõu eeliseid ei nimetata ega põhjendata vaid
> kiidetakse lihtsalt eelmisest paremaks, on üsna igav lugeda. Siiski ei hakka
> ka mina siinkohal oma arvamust, mis on pigem üsna kriitiline, põhjendama,
> vaid püüan selgitada tõstatatud ebakohti.
>
tunduvalt rohkem tehnilist praaki sisaldasid, siinkohal lahkama hakata
ei tasu...
>
>>1) Metsana on defineeritud vähemalt 0,1 ha suurune maa-ala, kus kasvab..
>>jne, kuid seadus kehtib alles 0,5 ha alates. Kellele seda jama vaja on?
>
Veelkord, milleks rääkida 0,1 hektarist, kui seadus hakkab kehtima
0,5-st alate? 0.1 - 0.4999 ha on küll mets, aga väljaspool selle seaduse
regulatsiooni. 0 - 0,1 ha on mittemets, mis on väljaspool igasugust
regulatsiooni, ja seal kasvavate puude kohta ei kehti mitte miski.
> Mets on üsna raskestidefineeritav nähtus, sest looduses ei ole üleminek
> lagedalt alalt metsale alati selgelt piiritletav. Näiteks võib 0,1 hektarine
> puittaimedega maaala olla nii kompaktse 36 meetrise läbimõõduga ringi
> kujuline kui ka näiteks 4 m laiuse 250 m pikkuse puuderibana. Rääkimata siis
> sellest, et puutaimed võivad ise olla näiteks nii lehtpuunoorendikuna
> (rahvakeeli võsana) kui ka 200 aastase okaspuu metsana. Mingi definitsioon
> peab ju olema, et määratleda, kas seadus konkreetse ala kohta kehtib või
> mitte.
<Snip>
Mille poolest seaduse ühe vanema versiooni definitsioon: "Mets on
metsana maakatastrisse kantud ala" (või midagi niisugust, ei viitsi
igivana seadust üles otsida) halb oli?
>
>>2) Seadust ei rakendata siis, kui puude keskmine vanus ei ületa 10 aastat.
>>Kuidas seda keskmist arvutatakse? Kui ühe saja-aastase puu kohta tuleb
>>piisavalt palju näiteks haava juurevõsusid või noori pajusid, saame
>>keskmiseks üsna väikese numbri.
>
>
> Siin tasuks arvestada, et puistu puhul määratakse vanust rinnete kaupa. Ja
> puistu vanuseks loetakse üldiselt esimese rinde vanus. Saja aastased puud ei
> ole tavaliselt juurevõsaga samas rindes. Samas üksikud suuremad puud, mis ei
> anna välja rinde eristamiseks vajalikku mahtu üldiselt noorendikueas metsa
> kohal, ei moodusta esimest rinnet vaid käsitletakse üksikpuudena.
Kas oli raske seda esimest rinnet koos minimaalse võrade liitusega
seadusse sisse kirjutada?
>
>>3) Kuhugi karjamaale istutati 30 - 40 aastat tagasi männid, ilusatesse
>>sirgetesse ridadesse ja ühtlaste vahedega. Kas see on nüüd mets või
>>istandus? Maatüki arvelevõtmine metsamaana sõltus siis (ja sõltub ka
>>nüüd?) peamisel ametnike viitsimisest.
>
>
> Sirged read ei mõjuta kuidagi metsaks olemist või mitteolemist. Kui on
> kõlvikuna metsamaana arvele võetud, siis on mets, kui näiteks aga
> põllumaana, siis võid majandada istandusena. Kõlviku liiki vist ilma
> omanikuga kooskõlastamata väga lihtsalt ei muudeta. Võibolla vaid juhul, kui
> ala on ekslikult (näiteks vana kaardimaterjali alusel tagastamisel)
> põllumaana või rohumaana määratletud, samas kui seal kasvab selgelt mitte
> istanduseilmeline puistu (100 aastane endisele puiskarjamaale kasvanud
> lehtmets näiteks), on ametnikel põhjust algatada kõlviku liigi parandamist
> metsamaaks.
>
>
>>4) Mis asi on dendraarium? Mitu võõrpuuliiki tuleb istutada vanale
>>heinamaale, et see metsaseaduse toimest vabastada ja ülejäänud puudega
>>vabalt toimetada?
>
>
> Arvan, et tead küll dendraariumi tähendust, kui mõistet võõrliikidega siduda
> oskasid.
Tean, tean, endal kah üks seesugune olemas. Aga siin ongi ilus suur auk
seadusest möödahiilimiseks. Seaduse tõlgendamise seisukohalt oluline
mõiste on jäetud täpselt määratlemata. Nii võib iga vähegi taibukam
poiss istutada rajatava metsa vahele midagi pisut eksootilisemat, ja
siis kõigile kuulutada,et see maatükk on nüüd dendraarium (korrektsem
oleks vist "arboreetum"?) ja selle kohta seadus ei käi. Katsuge vastu
vaielda...
Ilmselt on võõrliikidest metsakultuuri ja dendraariumi eristamisel
> kriteeriumiks eesmärgist tulenev erinev majandamisreziim. Ma ei ole näinud
> ühtegi dendraariumi, kus puid oleks istutatud metsakultuuri kombel tiheda ja
> enamvähem korrapärase skeemi järgi. Dendraariumis on puud reeglina grupiti,
> vahelduvalt lagendikega ja valdavalt sellise tihedusega, et puudel on pigem
> lagedal kasvavate puude tunnused.
> Heinamaale peaksid minu arvates võima vabalt istutada ka kaske, mändi ja
> kuuske ja neid istandusena majandada. Tuleb vaid hoolitseda, et ei antaks
> ametnikele vihjeid kõlvikuliigi muutmiseks (näiteks põllumajandusliku maa
> metsastamise toetuse taotluse näol) ja kui ametnike poolt peakski algatatama
> kõlvikuliigi muutmine metsaks (mis on minu arvates vähetõenäoline), siis
> kenasti ära põhjendama, et tegemist on istandusega. Praegu katastris
> metsamaana määratletud maad istanduseks muuta on vist üsna keeruline. Uuri
> kõlvikuliigi määramist käsitlevaid õigusakte (vist ministri või valitsuse
> määruse vormis).
>
>
>>5). Kui lahus peab olema tükk, et see oleks lahustükk? See, et teda
>>ümbritsevad igast küljest muud kõlvikud, ei ütle veel midagi. Äkki piisab
>>paarikümne sentimeetri laiusest kännasmustika peenrast, et tükist
>>lahustükk teha?
>
>
> Kui sul tõesti on paarikümne sentimeetri laiune mustikapeenar katastris
> eraldi kõlvikuna määratletud, siis peaks piisama ka sellest. Uuri
> kõlvikuliigi määramist käsitlevaid õigusakte.
Jälle on seaduses lihtsalt pisut ebatäpne lause, piisanuks väljendist a
la "... ümbritsevad alad on maakatastrisse kantud teistsuguste kõlvikutena"
Kaitsen niigi, ilma igasuguse lepinguta, millest kellelegi mingit tulu
ei näi tõusvat.
>
>
>>8) Esialgu lõpetuseks: koletu rahatrahv on mõeldud ka kuni 2 cm
>>läbimõõduga pajude ebaseadusliku raie eest. Kurat, kas pealetungiva võsaga
>>ei tohigi enam võidelda? See on minu arvates absurdi ülim tipp.
>
>
> Millele see võsa peale tungib? Heinamaale? Karjamaale? Aga niida
> regulaarselt, ja võsa ei tule! Metsa puhul on võsa raie käsitletav
> hooldusraiena, mida kehtestatud korras ikka vast teha lubatakse. Seadus ju
> selleks ongi, et seda korda kehtestada!
Vaata, lugu on niisugune, et kaugel kaunil sovhoosiajal istutati paar
parajat platsitäit mände sellisele pinnasele, kuhu neid istutada poleks
tasunud. Kui me selle maa tagasi saime, oli mets "hundiks" hakanud haabu
ja remmelgaid täis. O.K. need sai kõik kenasti maha võetud (loomulikult
vastavalt metsamajandamiskavale), aga kännu- ja juurevõsudest ei ole
mingit pääsu (Roundupiga ka liiga vabalt ringi käia ei taha). Nii ma
neid niidan ja raiun juba aastaid, kui parasjagu midagi olulisemat teha
pole. Kena, praegu mahub see lubatud 3 tm/ha piiridesse, aga kui mul
peaks kunagi tekkima tahtmine rohkem küttepuid varuda?
Defineerimata unustatud mõisteid ja mitmeti tõlgendatavaid lauseid leiab
sellest eelnõust veel. Näiteks § 35..piiramata või tähistamata erametsas
tohib..varuda dekoratiivoksi ..metsaomaniku huve põhjendamatult
kahjustamata.. Mis asjad on dekoratiivoksad, mida varutakse? Kas kuivad
oksad mingi kompositsiooni tegemiseks või kuuskede alumised oksad
surnaia väravas müümiseks? Ja kui põhjendamatult ei tohi omaniku huve
kahjustada, siis põhjendatult järelikult võib? Millised põhjendused
kvalifitseeruvad?
Veel praaki: "(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on
puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht
mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning
majandatakse ühevanuselistena." "Ja" asemel peab kolmes kohas olema
"või", muidu ei kvalifitseeru ainult puudest või põõsastest koosnevad
istandikud. Ja kõik kasvatatavad jõulupuud peavadki olema
ühevanuselised? Noh, sellega saab veel hakkama, loeme lihtsalt, et kõigi
erinevate vanustega puude jaoks on omaette istandused...
Ma arvan endiselt, et kõik, mis seadustesse kirja pannakse, peab olema
täpne ja kõigile üheselt mõistetav ilma igasuguseid muid dokumente appi
võtmata.
Praak praagiks, seda saavad asjaosalised Riigikogus ehk parandada. Minu
sügavalt isikliku arvamuse kohaselt on selle käsumajanduse ehk
tagatisrahaga asjad palju hullemad. Seda teemat siin läbi arutada
ilmselt ei jõua. Aga - selle asemel, et endalt küsida, miks kuradi
pärast rahvas ei taha kõiki tühje maatükke kokku osta ja neid isikliku
ainelise tulu saamise eesmärgil puid täis istutada, liigume me tagasi
selle riigi suunas, kus hommikustest uudistest võis kuulda, et X
rajoonis on kevadkülvi (või sügiskünni, vahet pole) plaanist täidetud Y
protsenti. Metsa rajamine ja kasvatamine peab olema tulus. Ja see tulu
peab olema kõigile nähtav ja ahvatlev.
Peeter
>
> Sulev
>
>
Sulev Svilponis
> Veelkord, milleks rääkida 0,1 hektarist, kui seadus hakkab kehtima 0,5-st
> alate? 0.1 - 0.4999 ha on küll mets, aga väljaspool selle seaduse
> regulatsiooni. 0 - 0,1 ha on mittemets, mis on väljaspool igasugust
> regulatsiooni, ja seal kasvavate puude kohta ei kehti mitte miski.
Ega see, et metsaseadust ei kohaldata, ei tee neid alasid päris
lindpriideks. Teised seadused kehtivad ikka, kui neid just spetsiaalselt
samuti ei ole mittekohaldatavaks tehtud. Arvatavasti on eelnõu koostajad
arvestanud, et ei ole väga suur katastroof, kui väljaspoole metsaseaduse
kohaldatavusala jäävad metsad, mida võib olla vast kuni paar protsenti,
paari aasta jooksul omanike poolt maha lõigataks. Nagu ütlesin, tuleneb 0,5
ha rahvusvaheliselt kasutatavast metsadefinitsioonist. Et aga saaks metsaks
nimetada ka 0,45 ha puudekogumit, on antud ka see madalam piir, mis
tinglikult on asetatud 0,1 hektarile (ühte puud ju metsaks nimetada ei saa).
Muidu tekiks probleem, kuidas nimetada neid alasid ametlikel kaartidel,
statistilise metsainventeerimise käigus jne.
> Mille poolest seaduse ühe vanema versiooni definitsioon: "Mets on metsana
> maakatastrisse kantud ala" (või midagi niisugust, ei viitsi igivana
> seadust üles otsida) halb oli?
Ilmselt oli probleeme just 0,5 ha väiksemate metsaalade määratlemisega.
Ja ka vanas seaduses oli seaduse kohaldatavus oluliselt keerulisemalt
määratletud, kui pelgalt katastriandmete järgi.
> Kas oli raske seda esimest rinnet koos minimaalse võrade liitusega
> seadusse sisse kirjutada?
Minu arvates on seadusesse sisse kirjutamata jäetud ja hoopis ministri
reguleerida antud märksa olulisemaid metsamajandust reguleerivaid küsimusi,
kui takseerimise põhimõtete lahtiseletamine. Pean mõistlikuks, et metsa
korraldamise põhimõtted reguleeritakse metrsa korraldamise juhendiga, kui ei
ole just sooviks saada seadust, mis mahult võrduks seaduse ja kõigi
alamaktide summaga.
> Tean, tean, endal kah üks seesugune olemas. Aga siin ongi ilus suur auk
> seadusest möödahiilimiseks. Seaduse tõlgendamise seisukohalt oluline
> mõiste on jäetud täpselt määratlemata. Nii võib iga vähegi taibukam poiss
> istutada rajatava metsa vahele midagi pisut eksootilisemat, ja siis
> kõigile kuulutada,et see maatükk on nüüd dendraarium (korrektsem oleks
> vist "arboreetum"?) ja selle kohta seadus ei käi. Katsuge vastu vaielda...
Metsamaa on metsaomanil kohustatud peale raiet taas_metsastama_. Muul maal
võib ta neid puid kasvatada nii pargi, dendraariumi kui ka istandusena.
Metsamaa muuks maaks ümbervormistamiseks tuleb teha raadamine või
planeering. Minu arvates on metsaseaduse üheks peamiseks probleemiks see, et
metsamaal toimuv on oluliselt rangemalt reglementeeritud, kui teistel
maakategooriatel. Põllumaal ei tule keegi köhima, kui maa aastaid söötis on
või kui omanik saagi valel ajal koristab. Ja kasvatada võib ka mida tahes,
ka metsapuid (kanepit ja mooni siiski mitte).
> Jälle on seaduses lihtsalt pisut ebatäpne lause, piisanuks väljendist a la
> "... ümbritsevad alad on maakatastrisse kantud teistsuguste kõlvikutena"
Probleem on selles, et kõik maad ei ole veel katastris.
> Kaitsen niigi, ilma igasuguse lepinguta, millest kellelegi mingit tulu ei
> näi tõusvat.
Tubli! Aga lepingute mittetulususega ei saa nõus olla. Leping on kahepoolne
tehing, mis peaks sõlmitama mõlema osapoole huve arvesse võttes. Seega peaks
olema mõlemale poolele kasulik. Lisaks on kaitse ka üldiselt kasulik
(loomadele lindudele elupaik, värske õhk jne.).
> Vaata, lugu on niisugune, et kaugel kaunil sovhoosiajal istutati paar
> parajat platsitäit mände sellisele pinnasele, kuhu neid istutada poleks
> tasunud. Kui me selle maa tagasi saime, oli mets "hundiks" hakanud haabu
> ja remmelgaid täis. O.K. need sai kõik kenasti maha võetud (loomulikult
> vastavalt metsamajandamiskavale), aga kännu- ja juurevõsudest ei ole
> mingit pääsu (Roundupiga ka liiga vabalt ringi käia ei taha). Nii ma neid
> niidan ja raiun juba aastaid, kui parasjagu midagi olulisemat teha pole.
> Kena, praegu mahub see lubatud 3 tm/ha piiridesse, aga kui mul peaks
> kunagi tekkima tahtmine rohkem küttepuid varuda?
Paraku saad suuremaid puidukoguseid raiuda vaid vastavalt
metsamajandamiskavale ja kinnitatud metsateatisele. Raiet reguleerivad
sätted kehtivad ka siis, kui varuda ainult küttepuitu. Kohati ei saa ma aru,
kas sooviksid seaduse suuremat regulatsiooni või hoopis väiksemat.
> Defineerimata unustatud mõisteid ja mitmeti tõlgendatavaid lauseid leiab
> sellest eelnõust veel. Näiteks § 35..piiramata või tähistamata erametsas
> tohib..varuda dekoratiivoksi ..metsaomaniku huve põhjendamatult
> kahjustamata.. Mis asjad on dekoratiivoksad, mida varutakse? Kas kuivad
> oksad mingi kompositsiooni tegemiseks või kuuskede alumised oksad surnaia
> väravas müümiseks? Ja kui põhjendamatult ei tohi omaniku huve kahjustada,
> siis põhjendatult järelikult võib? Millised põhjendused kvalifitseeruvad?
See säte on ilmselt selle jaoks pandud, et metsaomanik, kes näeb kedagi oma
metsast pihlakaoksi vaasi panemiseks murdmas, ei saaks selle isiku mõrvamist
oma metsa hädakaitsmisega õigustada. Regulatsioon on tõeti ebamäärane ja
lahenduse peaks siin igal konkreetsel vaidlusalusel juhul saama kohtust. Kui
ikka metsaomanik tõestab kohtule ära, milliseid huve kahjustati ja milliseid
kahjusid sellega tekitati, küll siis kohus määrab vastava karistuse.
> Veel praaki: "(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on
> puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht
> mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning
> majandatakse ühevanuselistena." "Ja" asemel peab kolmes kohas olema
> "või", muidu ei kvalifitseeru ainult puudest või põõsastest koosnevad
> istandikud. Ja kõik kasvatatavad jõulupuud peavadki olema ühevanuselised?
> Noh, sellega saab veel hakkama, loeme lihtsalt, et kõigi erinevate
> vanustega puude jaoks on omaette istandused...
Juristid püüavad miskipärast sageli "või" kasutamist vältida ka seal, kuhu
see grammatikareeglite järgi käima peaks. Kui kusagil on mingi mõiste
algselt antud loendis "ja"-ga (näiteks seaduse mittekohaldatavusalade loend,
kus ja on igati õigustatud), siis hiljem loendis nimetatud täpsemalt
defineerides kiputakse eeltoodud ühendit samuti sama sidesõnaga kasutama,
kuigi sisu eeldaks teisiti. Minu arvates piisanuks praegusel juhul, kui
viidatud lõigus kolmas "ja" oleks asendatud "või"-ga (mõiste oleks siis "puu
ja põõsaistandikud" ja nendes kasvatatakse puid või põõsaid).
> Praak praagiks, seda saavad asjaosalised Riigikogus ehk parandada. Minu
> sügavalt isikliku arvamuse kohaselt on selle käsumajanduse ehk
> tagatisrahaga asjad palju hullemad. Seda teemat siin läbi arutada ilmselt
> ei jõua. Aga - selle asemel, et endalt küsida, miks kuradi pärast rahvas
> ei taha kõiki tühje maatükke kokku osta ja neid isikliku ainelise tulu
> saamise eesmärgil puid täis istutada, liigume me tagasi selle riigi
> suunas, kus hommikustest uudistest võis kuulda, et X rajoonis on
> kevadkülvi (või sügiskünni, vahet pole) plaanist täidetud Y protsenti.
> Metsa rajamine ja kasvatamine peab olema tulus. Ja see tulu peab olema
> kõigile nähtav ja ahvatlev.
Riigikogus nüüd vaevalt mõni eelnõu paremaks muutub. Aga selles osas olen
nõus, et kui soovitakse metsade säilimist, ei tohi metsamajandust piirangute
läbi ebamugavaks ja ebarentaabliks muuta. Kui metsamajandamisele pidevalt
piiranguid seada, siis hakkabki omanik mõtlema, kuidas metsast põllumaa või
golfiväljak teha. Metsa uuendamise kohustuse rangemat seadustamist pean
siiski vajalikuks. Tagatisraha on aga selleks minu arvates täiesti vale
vahend. Pigem pooldaks metsaomanikelt, kes oma raiealasid mõistliku aja
jooksul ei uuenda, maade sundvõõrandamist, et see maa jõuaks kiiremini
vastutustundlike metsaomanike kasutusse. Uue seaduse põhiprobleemiks peangi
seda, et need, kes oma metsa pärast tagasisaamist/erastamist kiiresti maha
lasid raiuda/raiusid võivad nüüd pihku itsitada, kui alalhoidlikumad
metsaomanikud peavad nüüd tagatisrahade ja muude karmistuvate reeglitega
maadlema hakkama.
Sulev
Olavi
>
> 6) Eelneva jätkuks: kuidas on võimalik legaalselt müüda "mittemetsast"
> varutud palke? Saagida nagu tohiks vabalt...
sellega on nii, et eraomandit, ka palk on eraomand, võid vabalt käsutada
ja võõrandada, kui seadusega ei piirata. Niiet hea ju, kui MS's
piirangut
pole, müü kuidas tahad. Aga mittemetsast pärit palkide transpordile
kehtivad vist ikka samad nõuded.
> 7) Vääriselupaiga definitsioon (paragrahv 23) on minu arvates pisut
> kahtlane. Ei ole mõtet rääkida sellest, et see on koht, kus VÕIVAD
> esineda jne. Kui ikka ei esine, siis ei esine.Ja seaduses pole sõnagi
> sellest, mis asjad seal peavad esinema. Nii jääb ametnikele liiga suur
> vabadus isetegevuseks.
sellist keerulist asja nagu vääriselupaik, ongi üsna raske selgelt
paika panna.
> 8) Esialgu lõpetuseks: koletu rahatrahv on mõeldud ka kuni 2 cm
> läbimõõduga pajude ebaseadusliku raie eest. Kurat, kas pealetungiva
> võsaga ei tohigi enam võidelda? See on minu arvates absurdi ülim tipp.
võsa raiumine on MS'i järgi valgustusraie, suurem võsa hooldusraie.
Teed teatise ja raiud, sisuliselt pole ametil võimalik takistada
valgustusraie tegemist.
Olavi
Peeter Toomik
>
> võsa raiumine on MS'i järgi valgustusraie, suurem võsa hooldusraie.
> Teed teatise ja raiud, sisuliselt pole ametil võimalik takistada
> valgustusraie tegemist.
>
> Olavi
Tore. Kui ma olen oma seadusega lubatud 3 tm/ha küttepuid ära varunud,
võib mulle ka ühe deklareerimata hernekepi eest trahvi määrata. Ma ei
hakka siin spekuleerima selle üle, kes või kas seda
s*takeeramisvõimalust kellegi vastu kasutama hakkab. Seadused lihtsalt
ei tohi sellist asja võimaldada.
Peeter
Teet Svilponis
> Tore. Kui ma olen oma seadusega lubatud 3 tm/ha küttepuid ära varunud,
> võib mulle ka ühe deklareerimata hernekepi eest trahvi määrata. Ma ei
> hakka siin spekuleerima selle üle, kes või kas seda s*takeeramisvõimalust
> kellegi vastu kasutama hakkab. Seadused lihtsalt ei tohi sellist asja
> võimaldada.
Kui seaduses on fikseeritud mingi limiit, siis alati saab seda ka hästi
natuke ületada.
Küsimus saab olla ainult ebamõistlikule tasemele seatud limiidis või üldse
limiidi ebamõistlikkuses.
Sulev
Virgo Inno
resümeerin siinkohal lühidalt silmahakanud probleemseid kohti.
Looduskaitsest:
Metsa kaitsemetsaks määramise menetlus (§21). Järjekordne tore protsess,
milles omaniku roll piirdub vastava teatise kättesaamisega. Kus on
reguleeritud omaniku õigused?
Vääriselupaik (§23). See seadusesäte on nii jabur, et väärib siinkohal
eraldi väljatoomist: "Vääriselupaik käesoleva seaduse tähenduses on kuni 7
hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas Sic! või
kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud ohustatud, ohualtide või haruldaste
liikide esinemise tõenäosus on suur." Mille pärast on veel lisaks
kaitsemetsa mõistele, mis juba sisaldab endas looduse üksikobjekti või
püsielupaiga määratluse võimalust, veel see vaja sisse tuua?! 7ha
vääriselupaik?! "Tõenäosus on suur" - milline vapustavalt täpselt hinnatav
ning ühetähenduslik meetrik?! Seletus saab olla ainult üks: riik soovib
endale mehhanismi, millega ta soovi korral saaks ka tulundusmetsa
reguleerivatest reeglitest mööda minna.
Tegelikult tekitab minus kummastust kogu kaitsetemaatika käsitlemine MS
raames. Looduskaitseseaduse reguleerimisala katab ju niikuinii kogu
käsitletud temaatika sh. kaitse- ja hoiualad, kaitstavad üksikobjektid,
vääriselupaigad, metsakooslused jne. Milleks siia kõrvale veel teine
analoogne akt, mis paratamatult satub LKS-ga vastuollu (definitsioonid,
karistused). Otsustagu lõpuks ära, mis on MS ja mis LKS otstarve.
Metsauuendusest:
Keeld hoiumetsas looduslikku uuenemisse sekkuda (§24). Et siis mida - lasen
okaspuu uuendusel peenlehtpuu varjus hukkuda? Vaatan käed taskus pealt, kuni
seenkahjustuste- ja tormimurruhäilud metsa täiuse alla 0,3 viivad?
Metsauuendusalane ekspertiisi tegemine metsaomaniku tellimusel ja "riigi
kulul" (§25). Kõik on tore, kuni lugemisega jõuda neljanda lõikeni, kus
selgub, et ekspertiisikulude katmine jääb metsaomaniku hooleks, kui
ekspertiisi tulemusel selgub vajadus rakendada metsuuendusvõtteid. Seega
toimub ekspertiis "riigi kulul" vaid juhul, kui seesama ekspertiis
sisuliselt mittevajalikuks osutub. No kes loll sellistel tingimustel
metsauuendusalast ekspertiisi tellima läheb?!
Metsa uuendamise tagatisraha (§26). Selle sunnivahendi eetiliste ja
praktiliste aspektide lahtimõtestamisega oma närvirahu rikkuma üldse ei
hakkagi ja piirdun tehniliste märkustega:
a) Kui seaduse muudes osades on kasvutüübid/uuendusvõtted/liikide loetelud
jmt. tehnilisem info jäetud keskonnaministri vastavate määruste või
metsamajandamiseeskirjade reguleerida, siis siin on erandlikult kolm
metsatüüpi (sinilille kaasikud, jänesekapsa kuusikud, jänesekapsa-mustika
kuusikud) kohe seadusesse sisse kirjutatud.
Millest selline ebajärjepidevus? On ju selge, et seaduse elutsükkel on hulga
pikem, kui vastavatel täidesaatva võimu aktidel ning ka muutmine oluliselt
keerukam. Metsaomaniku loogiline järeldus saab olla ainult üks: nimetatud
lisapiirangutega enamuspuuliikide kasvatamist tuleb (nimetatud
kasvukohtadel) vältida ning võimalusel asendada need alternatiivsete
variantidega. Kas see oligi eesmärgiks?
b) Kogu peatükk hiilgab äärmise umbmäärasusega. Eks võrrelge ise:
varasem seadus: mets loetakse uuenenuks, kui seal kasvab enam kui 1200
ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8m kõrgust peapuuliigi taime hektari
kohta. Minu jaoks täiesti selge, planeeritav ja kontrollitav.
uus seadus: mets loetakse uuenenuks, kui seal kasvab ülepinnaliselt
paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid mõõtmetega ja koguses,
mis tagavad uue metsapõlve tekke. Mis kuradi mõõdik see "sobiv" on?! Kelle
hinnangul? Mis aja vältel sobivust hinnatakse? Jällegi sogatakse vett
ilmselgelt eesmärgiga soovi korral tagatisraha tagasi maksmisega viivitada
või seda sootuks vältida.
Kokkuvõte:
Uue eelnõu läbivaks jooneks võiks nimetada suuremate õiguste ja
tõlgendusvabaduste andmist riiklikele metsakorraldusametkondadele ja
erametsaomanike süvenevat peedistamist. Midagi eriti imestamapanevat selles
pole kuni ühiskondliku arvamuse läbilõige endast midagi sellist kujutab, et
metsaomanik on saemaniakk, keda riik kaikaga metsast eemal peab hoidma. Hea
võimalus populistlikel poliitikutel poliitilist profiiti lõigata.
Virgo Inno
news:43CBA3A3.407D5F8F@kustuta_aetec.ee...
> Peeter Toomik wrote:
>>
>> 8) Esialgu lõpetuseks: koletu rahatrahv on mõeldud ka kuni 2 cm
>> läbimõõduga pajude ebaseadusliku raie eest. Kurat, kas pealetungiva
>> võsaga ei tohigi enam võidelda? See on minu arvates absurdi ülim tipp.
>
> võsa raiumine on MS'i järgi valgustusraie, suurem võsa hooldusraie.
> Teed teatise ja raiud, sisuliselt pole ametil võimalik takistada
> valgustusraie tegemist.
Praktikas ei ole kuusenoorendiku vahelt valgust varjavate lepavitsade
toksimine selline plaanilist laadi töö, mis ühe suure hurraaga ära teha.
Seda on paras nokitseda siis, kui muude tegemiste vahel auk juhtub olema või
kuum päike metsavilusse peitu ajab. Ei hakka ju teatist võtma juhuks, kui
"äkki tuleb tuju" või "oih, näe mis padriku siia visanud".
Iga liigutust ka reguleerida mõtet ei ole. Kui juba sellega, et hommikul
kodust välja astud, kolme-nelja seadust oled rikkunud, tekitab see lõpuks ka
kõige seaduskuulekamas inimeses käegalöömismeeleolu.
v
Peeter Toomik
välja pakkuda ilusa ja EV Põhiseadusega mitte väga koledasti vastuollu
mineva selgituse, miks igaüks võib vabalt oma praegusele >0,5 ha põllu-
või heinamaale istutada oma kartulite-kaalikate asemele näiteks
hübriidhaaba, musta mändi, serbia kuuske, kreeka pähklipuud etc.
(nimekirja jätkamine vastavalt lugeja maitsele), raiuda need puud maha
siis, kui ta seda kõige otstarbekamaks peab ja müüa puit maha ilma
igasuguste deklaratsioonideta, aga täpselt sellele samale põllule
istutatud kuuse, kase haava jms korral ei tohi tema seda teps mitte teha?
Peeter
Sulev Svilponis
> igasuguste deklaratsioonideta, aga täpselt sellele samale põllule
> istutatud kuuse, kase haava jms korral ei tohi tema seda teps mitte teha?
Palun anna viide seadusesättele, mis kodumaiste liikide põllumaal
kasvatamise keelab. Minu teada sellist keeldu pole, seega ei ole seda vaja
ka põhjendada.
Sulev
Sulev Svilponis
Peeter Toomik
> Mõtlesin siis istandusena kasvatamist.
>
>
Just nimelt, kollast võib vabalt kasvatada ja majandada metsana (kui
keegi peaks sellega hakkama saama), aga arukaske ei tohi... Nii et
küsimus endiselt õhus.
Peeter
Sulev Svilponis
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
news:dq5qf2$47b$1...@kadri.ut.ee...
> Et Keskkonnaministeerium ise eelnõu veebis avaldanud pole, teen selle
> siinkohal kättesaadavaks: http://my.tele2.ee/virgo/Metsaseadus.doc
Heitsin viimaks pilgu peale - kui see on ikka see kõige viimane, siis on
lugu ikka masendav küll. Need paar lehekülge, mis ma kiiruga vaatasin,
jätsid mulje, et tekst on hoopis vigasemaks muutunud kui enne. Tõesti
MASENDAV!
Sulev
Sulev Svilponis
> Just nimelt, kollast võib vabalt kasvatada ja majandada metsana (kui keegi
> peaks sellega hakkama saama), aga arukaske ei tohi... Nii et küsimus
> endiselt õhus.
Põllumaale istutatud arukaske võid metsana küll majandada, aga siis juba
vastavalt metsa majandamise reeglitele. Kui tahad majandada mitte nende
reeglite järgi, siis peaks olema lubatud ka istandusena majandamine. Milles
on probleem? Hoopis (enamus) võõrliike ei tohi minu teada metsana kasvatada.
Sulev
Peeter Toomik
seadus ei keela mul oma põllumaale kuitahes absurdselt valitud
võõrliikidest kaunist segametsa kokku komplekteerida ja seda siis
omatahtsi majandada. Siin see absurd peitubki.
Peeter
Sulev Svilponis
> Võõrliike ei tohi istutada metsana maakatastrisse kantud maale. Ükski
> seadus ei keela mul oma põllumaale kuitahes absurdselt valitud
> võõrliikidest kaunist segametsa kokku komplekteerida ja seda siis
> omatahtsi majandada. Siin see absurd peitubki.
Aga see arukase jutt?
Virgo Inno
news:43cc1866$1...@news.estpak.ee...
On küll õige ja vahetust allikast. Täpsemalt siis N 12.01.2006 15:48
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja käest saadud.
v
Virgo Inno
>> 7) Vääriselupaiga definitsioon (paragrahv 23) on minu arvates pisut
>> kahtlane. Ei ole mõtet rääkida sellest, et see on koht, kus VÕIVAD
>> esineda jne. Kui ikka ei esine, siis ei esine.Ja seaduses pole sõnagi
>> sellest, mis asjad seal peavad esinema. Nii jääb ametnikele liiga suur
>> vabadus isetegevuseks.
>
> No ongi isetegevus. Mingi vääriselupaiga klassifikatsioon seaduse alusel
> antava alamaktiga kindlasti kehtestatakse, kuid mingi konkreetse ala
> määratlemine vääriselupaigana jääb siiski üsna subjektiivseks. Praegu
> kehtiva seaduse järgi on vääriselupaiga kaitse lahendusena nähtud omaniku
> ja riigi vahelist lepingut. Ma ei ole kursis, kas eelnõu pakub siin mingit
> muudatust. Kui mitte, siis on kaitseabinõusid rakendama sundida ikka üsna
> raske. Sellise üldise õigusaktiga, mis selgelt ei fikseeri kaitstava
> vääriselupaiga asukohta või vääriselupaika üheselt määratlevaid tunnuseid,
> minu arvates omanikule kohustulikke kitsendusi teha ei saa. Aga kas sina
> ise ei tahagi vabatahtlikult kaitsta oma metsas asuvat bioloogilises
> mõttes ja valdavalt ka välimuse poolest huvitavat metsaosa?
Siinkohal tahaksin küll sõna sekka öelda. Elaksime me ideaalses maailmas,
kus määratavad kaitsepiirangud on otstarbekohased ning arvestavad kõigi
asjassepuutuvate osapoolte huvidega, poleks mingit probleemi. Paraku on mul
endal täiesti konkreetne kogemus, mis näitab, kui ohtlik selline meelevaldne
tõlgendamis- ja tegevusvabadus olla võib. Praktikas nägi asi välja selline:
a) Kaitsepiirangud üritati kehtestada oluliselt suuremale alale, kui reaalne
kaitsevajadus seda tingis. Kaitsepiirangute määramise kriteeriumiteks ei
olnud mitte reaalsed olud, vaid ametnike mugavus ja laiskus. Ametniku jaoks
oli lihtsam määrata kaitsetsoon piki katastripiiri, kui hakata seda "ühe
mõttetu omaniku huvides" koordinaatpunktide ja mõtteliste joontega
korralikult määratlema. Rahaliselt oleks kahju suurus olnud mõõdetav
seitsmekohalise summaga.
b) Kaitsepiirangute kehtestamisel lähtuti puudulikust ning aegunud infost.
Piirangud polnud konkreetse kaitseala kaitse-eeskirja eesmärgiga kooskõlas
ega otstarbekohased. Piirangute kehtestamise vajaduse üle otsustas hoopis
teise maakonna Keskkonnateenistus, kui see kuhu alla konkreetne maatükk jäi.
Ükski piiranguid kehtestava KKT spetsialist polnud kõnealusele maatükile
ealeski oma jalga tõstnud.
c) Piiranguid üritati kehtestada viidates valele seaduselõikele (ilmselt
lihtsalt hooletusest). (Tegemist oli üksikobjektiga, mille piirangute
ulatuse määramine on reguleeritud Kaitstavate loodusobjektide seaduse §5 lg
5, aga millegipärast viidati hoopis lõikele 4, mis antud juhul asjasse
absoluutselt ei puutunud.) Lisaks rikuti hiljem protseduurireegleid jättes
"ajapuudusel" omanikule teatis saatmata.
Siinkohal oleks paslik rõhutada, et konkreetse juhtumi korral oli just
omanik see, kes _vabatahtlikult_ keskkonnateenistusi kaitsealuse liigi
esinemisest informeeris ning juba ammu enne menetlemise algatamistki
_omaalgatuslikult_ liigi säilimiseks meetmeid rakendas. On täiesti naiivne
arvata, et kõik keskkonnaametnikud tegutsevad hoolikalt ning
eesmärgikohaselt ning et neil jätkub ressursse ning soovi asjasse süvenda
ning otstarbekohane lahendus leida. Sellise pealiskaudsuse vältimiseks
peavadki olema kehtestatud ÜHESELT MÕISTETAVAD ning MÕÕDETAVAD kriteeriumid,
mitte mingi üldine huinja-muinja "esinemise suurest tõenäosusest".
Kindlasti ei tohi vaatlemata jätta ka võimalust, et maaomaniku suhted
vastavate avalike teenistujatega on mingitel isiklikel, rahalistel või
muudel asjasse mittepuutuvatel põhjustel lihtsalt halvad. Sel juhul ei ole
ametnikele jäetud suure tõlgendusvabaduse korral kahtlustki, kumb asub
jõupositsioonil. Piltlikult öeldes võib ametnik metsaomaniku
administratiivterroriga lihtsalt "välja süüa". Lisaks tähendab suurem
otsustusõigus kahtlemata ka suuremat korruptsioonisurvet (eks teate ju küll,
kuidas maal vahel need asjad käivad). Riigi haldussuutmatuse eest lihtsalt
EI SAA ega TOHI karistada metsaomanikku (nagu praegugi seda näiteks
sellesama metsauuenduskautsjoniga teha üritatatakse).
v
Virgo Inno
> Võõrliike ei tohi istutada metsana maakatastrisse kantud maale.
V.a. keskkonnaministeeriumi vastava määrusega lubatud loetelu Vt. §24 Lg 9.
Senise seadusega kaasaskäinud loetelu vastuolulisus looduskaitse seisukohalt
peitub selles, et loetelus on toodud just nimelt sellised puud, mis Eesti
oludes võivad kodumaiseid liike oma kasvukiirusega (lehised), ristumisega
(hübriidhaab) või loodusliku uuenduse andmisega (ebatsuuga) ohustada. Need
liigid, mis looduslikes tingimustes kodumaistele metsapuudele mingit
konkurentsi ei paku, aga metsakasvatuslikke perspektiive avardada võiksid
(nagu näit. seedermännikute kasvatamine seemnete söögiks või
paljundusmaterjaliks kasvatamise eesmärgil) me sealt ei leia. :S
v
Sulev Svilponis
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
> Siinkohal tahaksin küll sõna sekka öelda...
Siin on minu arvates kaks täiesti erinevat asja. Erinevalt kaitsealadest või
kaitstavatest loodusobjektidest käib vääriselupaiga kaitse omaniku ja riigi
esindaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Seega on mõlemal lepingupoolel
võrdne võimalus seada tingimusi ja mitte sõlmida lepingut endale kahjulikel
tingimustel. Kuna uue eelnõu kohaselt soovib riik eramaa riigi kasuks
isikliku kasutusõigusega koormamist, tuleb omanikel edaspidi lihtsalt väga
hoolikalt mõelda, kas see kasutusõigus riigile anda või mitte. Kui ei anna,
ei tule ka kaitse kohustust, soperdatagu siis ametnike poolt vääriselupaiga
piirid ja omadused omatahtsi või kindlate reeglite järgi.
Sulev
Sulev Svilponis
> Võõrliike ei tohi istutada metsana maakatastrisse kantud maale. Ükski
> seadus ei keela mul oma põllumaale kuitahes absurdselt valitud
> võõrliikidest kaunist segametsa kokku komplekteerida ja seda siis
> omatahtsi majandada. Siin see absurd peitubki.
Absurd on hoopis selles, et, nagu ma juba varem kirjutasin, kui maa on
metsamaa, siis kehtivad sellele hoopis rangemad piirangud kui teistel
maakategooriatel. Põllumaal võid kasvatada peaaegu mida iganes ja kuidas
iganes. Ka kohalikke metsapuid. Metsamaal aga kipuvad veidrad reeglid metsa
majandamist vägisi ebarentaabliks või siis vähemalt äärmiselt ebamugavaks
muutma, jättes sadu võimalusi mingite sätete vastu eksimiseks ja selle eest
karistada saamiseks.
Peeter Toomik
Vaat selle arukase jutuga jõuamegi sinnamaale, et vastavalt kehtivale ja
kehtestada kavatsetavale seadusele võib igasugust Eesti loodusele
mitteomast kooslust majandada omaenda soovi kohaselt, kohalikule
loodusele omast kooslust aga mitte. Jabur, et mitte öelda hullemini.
Esimene minimaalne ettepanek: anda maaomanikele (ja nende pärijatele!)
õigus majandada senistele mittemetsamaadele rajatud uusi metsi ilma
igasuguste piiranguteta. Punkt. Vanad metsad, mis enne meid istutatud,
jäägu esialgu nii, nagu nad on. Eeldatav tulemus - metsi hakatakse
istutama rohkem, vanade metsade raiekoormus hakkab kahanema. Viimast,
tõsi küll, alles aaastakümnete pärast, aga need veskid on ikka aeglaselt
jahvatanud.
Ja väga kauges perspektiivis oleks minu jaoks ideaal see, kui
tulundusmetsade kasutamiselt kaotataks üldse igasugused piirangud. Mets
on sajandite vältel töötanud omamoodi investeerimisfondina. Kui olid
head ajad, siis istutati metsa, kui halvad ajad, või millekski muuks
raha vaja, siis raiuti. Polnud ohtu, et liiga palju oleks raiutud, nagu
praegugi pole ohtu, et kõik inimesed korraga oma raha pankadest ja
investeerimisfondidest välja võtaksid. Selleks, et investeerida, vajab
investor kindlust, et investeeringuid ei blokeerita. Niisamuti
julgustaks inimesi metsa istutama teadmine, et istutaja lapselapsed
selle metsaga oma pensionipõlve võivad kindlustada - ilma ohuta, et
mingi ministri määrus raiumisõiguse paarkümmend aastat plaanitsetust
kaugemale nihutab. Eestit tabanud kapitali esmase akumulatsiooni
perioodi, mil oleks raiutud ja rahaks tehtud kõik, mis vähegi müüa
kannatab,võime vast varsti juba unustada. Aga olgu, annan endale üsna
selgelt aru, et see jääb vähemalt esialgu unistuste valdkonda, aga
mõnikord on ka unistada ilus...
Peeter
>
>
Virgo Inno
Uus seadus jätab riigile täiesti vabad käed käsitleda mistahes hoiu-, või
kaitseala, üksikobjekti, püsielupaika või omavalitsuse tasandil kaitstava
loodusobjekti (§19 Lg1 p1,2) omal vabal valikul kas kaitsemetsana või
vääriselupaigana. Võib arvata, et Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse
hiljem väärielupaikade lepingute tüüptingimused (või vähemalt loen ma midagi
sellist välja: §23 Lg2) ning omanikul pole omapoolsete tingimustega siin
midagi kobiseda. Kui meeldib, võtab lepingu vastu; kui ei meeldi, leiab
paari kuu pärast oma postkastist teatise metsa kaitsemetsaks kuulutamise
kohta, mille koha pealt pole tal mitte mingit sõnaõigust. Olgem ausad - pole
sugugi võimatu stsenaarium.
v
Sulev Svilponis
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
> Uus seadus jätab riigile täiesti vabad käed käsitleda mistahes hoiu-, või
> kaitseala, üksikobjekti, püsielupaika või omavalitsuse tasandil kaitstava
> loodusobjekti (§19 Lg1 p1,2) omal vabal valikul kas kaitsemetsana või
> vääriselupaigana. Võib arvata, et Keskkonnaministri määrusega
> kehtestatakse hiljem väärielupaikade lepingute tüüptingimused (või
> vähemalt loen ma midagi sellist välja: §23 Lg2) ning omanikul pole
> omapoolsete tingimustega siin midagi kobiseda. Kui meeldib, võtab lepingu
> vastu; kui ei meeldi, leiab paari kuu pärast oma postkastist teatise metsa
> kaitsemetsaks kuulutamise kohta, mille koha pealt pole tal mitte mingit
> sõnaõigust. Olgem ausad - pole sugugi võimatu stsenaarium.
Ikkagi ei ole põhjust nuriseda vääriselupaiga määramise ebamäärasuse üle,
sest seda saab omanik lepinguga mittenõustudes takitsada. Probleem on hoopis
kaitsemetsaks määramise väga ebamäärastes alustes. Aga kaitsemetsa võib
siiski majandada, kuigi teatavate kitsendustega.
Tegelikult ei ole ka see päris õige, et omanikul mingit sõnaõigust pole.
Haldusakte saab siiski kindla korra kohaselt vaidlustada. Aga omaniku
positsioon on uue seadusega ikka väga nõrgaks tehtud.
Sulev
Sulev Svilponis
Näiteks kohaliku tähtsusega kaitsemetsaks muutmisel võib väga oluliseks
argumendiks kujuneda läbisaamine kohaliku keskkonnateenistusega. Ja
selliseid korruptsiooni soodustavaid muutusi on eelnõus hulgaliselt.
Sulev
Sulev Svilponis
> Sulev Svilponis wrote:
>> Aga see arukase jutt?
>
> Vaat selle arukase jutuga jõuamegi sinnamaale, et vastavalt kehtivale ja
> kehtestada kavatsetavale seadusele võib igasugust Eesti loodusele
> mitteomast kooslust majandada omaenda soovi kohaselt, kohalikule loodusele
> omast kooslust aga mitte.
Võõrliikide vaba majandamine kehtib siiski vaid mittemetsamaal. Võib teha
haljastust, parke, dendraariumeid, istandusi ja neid kõiki oma maal üsna
vabalt majandada (tiheasustusaladel siiski mitte nii vabalt või siis mõnes
osas lausa veel rangemalt reglementeerituna kui metsamaal, näiteks puude
raie linnades). Kodumaiseid liike _võib_ minu teada majandada kõigis muudes
maakategooriates enamvähem sama vabalt, kui võõrliikegi, metsamaal aga on
kodumaiste liikide raie enamasti (mõned liigid siiski välja arvatud, nagu
nt. üsna haruldlane kohalik liik künnapuu, mis on miskipärast lindpriiks
jäetud ja ei sisaldu kahjutasutabelis) oluliselt rangemalt reglementeeritud
kui võõrliikidel. Kultiveerimisega on metsamaal lugu vastupidine, enamus
võõrliike ei ole metsapuuna kasvatamiseks lubatud.
Asi on tõesti absurdne - kui riik ei soovi näiteks hübriidhaava levikut
Eestis, siis on veider, et keelatakse ära üksnes poolel territooriumil
kasvatamine ja ülejäänud osas kasvatamiseks mingeid piiranguid ei ole.
Sulev
Virgo Inno
> Ikkagi ei ole põhjust nuriseda vääriselupaiga määramise ebamäärasuse üle,
> sest seda saab omanik lepinguga mittenõustudes takitsada. Probleem on
> hoopis kaitsemetsaks määramise väga ebamäärastes alustes.
Jah, nõus. Praktikas on kaitsemetsaks määramise temaatika tunduvalt
olulisem. See vääriselupaiga määratluse juurde kuuluv "suure tõenäosuse"
jutt oli lihtsalt sedavõrd markantne umbmäärasuse näide, et hakkas silma.
> Tegelikult ei ole ka see päris õige, et omanikul mingit sõnaõigust pole.
> Haldusakte saab siiski kindla korra kohaselt vaidlustada. Aga omaniku
> positsioon on uue seadusega ikka väga nõrgaks tehtud.
Siinkohal hakkavad minu juriidilised teadmised küll lõppema, aga seadusest
annab välja lugeda vaid seda, et omanikul on avaliku väljapaneku
kahenädalase kestuse jooksul "õigus" esitada ettepanekuid ja vastuväiteid
ning algataja (KKM KKT ettepanekul) kohuseks on kaks nädalat _peale_
väljapaneku lõppu neile vastata (§21 Lg 6). Ei sõnagi sellest, millistest
ekspertiisiaktidest või normatiividest lähtuvalt kaitsemetsaks võtmise otsus
langetatakse ning kuidas tagatakse ekspertiisi erapooletus.
Olen nagu aru saanud, et seadusandlusest tuleneva täitevakti vaidlustamise
võimalus tekib omanikul alles peale kaebeõiguse teket st.peale akti
jõustumist ning seda, kui tal õnnestub tõendada akti mitteotstarbekohasus
ning sellest tulenev majanduslik kahju. Milliseid institutsioone üldse
annaks sellistes vaidlusküsimustes arbiterina kasutada ning kes katab sel
juhul ekspertiisikulud; millised tingimused esitab riik ekspertiisi
koostajale jne? Oiguslikust põhimõttest lähtuvalt on ju täiesti absurdne,
kui eksperthinnangu koostab üheks vaidluspooleks olev ametkond ise. Ning ka
positiivse lõppotsuse korral tähendab see omanikule ikkagi kuudepikkust
tõestamist, et ta ei ole kaamel.
v
Olavi
>
> Praktikas ei ole kuusenoorendiku vahelt valgust varjavate lepavitsade
> toksimine selline plaanilist laadi töö, mis ühe suure hurraaga ära teha.
> Seda on paras nokitseda siis, kui muude tegemiste vahel auk juhtub olema või
> kuum päike metsavilusse peitu ajab. Ei hakka ju teatist võtma juhuks, kui
> "äkki tuleb tuju" või "oih, näe mis padriku siia visanud".
aga miks ei siis ei tee teatist? ma olen küll teinud valgustusraie ja
istutamise kohta teatisi igaks juhuks põhimõttel.
> Iga liigutust ka reguleerida mõtet ei ole.
seda nüüd küll, reguleerimist võiks tõesti vähem olla. See aga juba
teine teema.
Olavi
Olavi
>
> Ja väga kauges perspektiivis oleks minu jaoks ideaal see, kui
> tulundusmetsade kasutamiselt kaotataks üldse igasugused piirangud. Mets
> on sajandite vältel töötanud omamoodi investeerimisfondina. Kui olid
> head ajad, siis istutati metsa, kui halvad ajad, või millekski muuks
> raha vaja, siis raiuti. Polnud ohtu, et liiga palju oleks raiutud, nagu
> praegugi pole ohtu
see oht on endiselt olemas ja kipub pigem kasvama, uurige ajalugu, sealt
leiab näiteid. On meil eestiski ulatuslikke alasid kontrollimatult
puhtaks raiutud ja seda korduvalt. Ja kui kaugemale vaadata, siis üks
hullemaid näiteid on lihavõttesaar, mis sootuks paljaks raiuti.
Olavi