Juurte kate

taifuun

unread,

Jan 14, 2006, 11:12:11 AM1/14/06

to

Mets selline (kõrge põhjavesi), et kuused koos kogu juurestikuga
maapinnast ülalpool ja seetõttu saavad metsa korrastamisel ja kokkuveol
parasjagu viga. Valus vaadata kuis mõnel üle 100 aastasel koor
latakatena juurtelt maas. Juurepessule hea koht külge hakata. Kas keegi
oskab nõu anda, et millega vigaseid kohti üle võiks tõmmata? On vist
olemas mingid kändude ülevõõpamise vahendid ja kust neid saada on? Ise
mõtlesin, et äkki võiks "Lignot" proovida?
V.

Peeter Toomik

unread,

Jan 14, 2006, 1:50:34 PM1/14/06

to

Kuna iial ei või ette teada, millal ma ise sama probleemi ees seisan,
siis vaatasin natuke internetti pidi ringi ja leidsin mitmeid asju, mida
kuusekändude peale on pritsitud, et juurepessu levikut takistada.
Nimekirja sobiksid booraks (vist kõige levinum), karbamiid (kange
lahusena), vaskoksikloriid ja mõned süsteemsed fungitsiidid
(propiconazole). Kahtlane, kas neist elava puu vigastuste töötlemisel
abi on. Süsteemseid fungitsiide ma kuuse puhul pisut kardaksin, kuna ei
oska aimata, kuidas nad mükoriisale mõjuda võivad. (Mändide puhul poleks
kindlasti mingit probleemi, nende seenhaiguste vastu aitab Topaz
suurepäraselt). Viimasel ajal on juurepessu vastu kasutatud kännu (ja
seega automaatselt ka ümbritsevate puude) koloniseerimist ohutu seenega
(Phlebiopsis gigantea), mis Soomes olevat müügil RotStop'i nime all.
Äkki saab Kemirast abi?

Peeter

Sulev Svilponis

unread,

Jan 14, 2006, 6:16:47 PM1/14/06

to

"taifuun" <tai...@hotspam.com> wrote in message
news:43C922DB...@hotspam.com...

Kindlasti on olemas pessuvastased spetsiaalmürgid, iseasi, kas neid väieses
koguses kusagil saada on. Aianduses kasutatavad oksavahad ja muud nipid
võiks samuti vigastatud metsapuude puhul töötada. Oluline on töödelda pind
kiiresti peale vigastamist. Nakatunud juuri enam välise pritsimisega terveks
ei ravi. Kui aga juured lausa massiliselt puruks sõidetud, siis on viga kas
tehnoloogias, traktoristide äärmises hoolimatuses või valesti valitud
metsatööde ajas.
Mükoriisat vast vigastuskohtade töötlemisega olulisel määral ei kahjusta,
sest mükoriisa peaks olema ikka mullas asuvatel peenjuurtel.

Sulev

Virgo Inno

unread,

Jan 16, 2006, 1:03:52 PM1/16/06

to

"Peeter Toomik" <peeter...@ut.ee> wrote in message
news:dqbh5t$nhk$1...@kadri.ut.ee...

> Viimasel ajal on juurepessu vastu kasutatud kännu (ja seega automaatselt
> ka ümbritsevate puude) koloniseerimist ohutu seenega (Phlebiopsis
> gigantea), mis Soomes olevat müügil RotStop'i nime all.

Käisin just laupäeval metsapatoloogiga metsas, et sanitaarraie vajadustest
pilt saada. Küsimuseks oli põdra-, juurepessu- ja teise lendluse
üraskikahjustusega puude välja raiumine. Juurepessu leidub mul palju;
vanadel tormimurrukändudel viljakehadki küljes. :S

Patoloog soovitas samuti seda RotStopi. Pidada olema oluliselt tõhusam, kui
keemilised vahendid. Saavutab ülekaalu juurepessust pikaks ajaks ning tõrjub
seda ka juurtes. Eriti soodsal juhul võib pessu sootuks minema tõrjuda. Vanu
kände enam pintseldada mõtet pole, küll aga värskeid, juurepessust veel
nakatumata kände. Nüüd materjale lugedes tekkis mul aga küsimus: igal pool
soovitatakse kännud töödelda a) kohe peale raiet b) kui ööpäeva keskmine
temperatuur ületab 5C. Kuidas aga talitada, kui raie toimub veebruaris?

v

Teet Svilponis

unread,

Jan 16, 2006, 3:12:41 PM1/16/06

to

"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
news:dqgn5r$b0f$1...@kadri.ut.ee...

> Patoloog soovitas samuti seda RotStopi.

http://www.kemira-growhow.com/EST/Products/HorticultureFertilizer/BioProducts/Rotstop.htm

Teet Svilponis

unread,

Jan 16, 2006, 3:19:18 PM1/16/06

to

Rotstopi tööpõhimõte tundub olema selles, et määndab kännud enne ära, kui
juurepess külge hakkab ning erinevalt juurepessust see elavaid puid ei
nakata? Siis ei ole see võibolla vigastatud kasvavate puude kaitseks eriti
tõhus.

Peeter Toomik

unread,

Jan 16, 2006, 3:26:04 PM1/16/06

to

Kui firma esindaja paremat nõu ei oska anda, siis juhul, kui rahakott
kannatab, töötleksin korduvalt - esimene kord peale raiet ja teine kord
kindluse mõttes siis, kui väljas pisut soojemaks läheb. Asi selles, et
ega külma käes need seene-eosed kasvama ei hakka, aga hukka saada kah ei
tohiks. Ainus probleem on selles, et lume sulamisel pestakse osa eoseid
lihtsalt minema. Pisut lugemist leidsin ka veel juurde
http://www.eramets.ee/kirjandus/?m=64
Muide, mis puutub üraskitesse, siis neid elukaid saab feromoonide abiga
üsna ilusti kontrolli all hoida. Nii õnnestus mul päästa üks üsna
õnnetusse seisundisse puretud kuusetukakene, mida ma kuidagi ei
raatsinud maha saagida.

Peeter

Peeter Toomik

unread,

Jan 16, 2006, 4:12:03 PM1/16/06

to

Ei, see seeneke kõlbab ka näiteks istikute kaitseks igasuguste pahade
vastu: http://v3.espacenet.com/textdoc?DB=EPODOC&IDX=WO0213615&F=0

Peeter