Jõulukuuskede kasvatamine
Virgo Inno
Jõulupuude magusad hinnad ja sobiva, kasutuseta maa olemasolu panid kupli
all mõned mõtted keerlema... Sellealased kogemused kahjuks null. Hetkel on
plaan kevadel prooviks väiksemat sorti istandik päris nullist käima lükata
seemnekülviga otse avamaale. Istikute eelneva ettekasvatamisega lavades
saaks ilmselt parema tulemuse, aga tahaks omaenda aega ja vaeva säästa ning
võimalikult palju tööd "emakesel loodusel" lasta ära teha. :) Ilmselt siis
peab külvinorm tavapärasest tunduvalt suurem olema ja maa tuleb eelnevalt
umbrohust lagedaks teha. Maatükk ise on endine kivivaba heinamaa, mida on
külvieelselt võimalik täielikult üles künda/kultiveerida.
Seoses sellega siis küsimus, kas kellelgi juhtub olema materjale
jõulukuuskede (ja/või -nulgude) kasvatamise kohta Eestis või sarnases
kliimavööndis? Oskab keegi ehk praktilisi soovitusi anda? Mis puud sobivad?
Kui pika lõikeperioodiga arvestada? Mis nippidega võra tihedaks saada? Kui
tihedalt annab kasvatada? Väetamine, umbrohu- ja satikatõrje jne...
Tänud ette,
v
Tiit Matson
--
Tiit Matson
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
news:dpbcf3$t8s$1...@kadri.ut.ee...
> Tere listirahvas ja head uut aastat teile.
>
> Jõulupuude magusad hinnad ja sobiva, kasutuseta maa olemasolu panid kupli
> all mõned mõtted keerlema... Sellealased kogemused kahjuks null. Hetkel on
> plaan kevadel prooviks väiksemat sorti istandik päris nullist käima lükata
> seemnekülviga otse avamaale. Istikute eelneva ettekasvatamisega lavades
> saaks ilmselt parema tulemuse, aga tahaks omaenda aega ja vaeva säästa
> ning võimalikult palju tööd "emakesel loodusel" lasta ära teha. :) Ilmselt
> siis
Mina isiklikult ei soovita külvi. Põhjenduseks oleks see, et jõulukuusk peab
kasvama üksikuna, et kena välja näha. Külvil, kui seda tehe pesadena nagu
tavalist metsakülvi, hakkavad puud kindlasti kasvama mitmekesi grupis.
Järelikult tuleb kõik grupid paari aasta pärast ära harvendada ühele puule.
Ülepinnaline külv (reas, hajali või muul moel) annab tõenäoliselt veel
tihedama tulemuse.
Osta parem istikud, ise ettekasvatamine on väga riskantne, kui oskusi ega
piisavalt vaba aega ei ole.
> peab külvinorm tavapärasest tunduvalt suurem olema ja maa tuleb eelnevalt
> umbrohust lagedaks teha. Maatükk ise on endine kivivaba heinamaa, mida on
> külvieelselt võimalik täielikult üles künda/kultiveerida.
>
> Seoses sellega siis küsimus, kas kellelgi juhtub olema materjale
> jõulukuuskede (ja/või -nulgude) kasvatamise kohta Eestis või sarnases
> kliimavööndis? Oskab keegi ehk praktilisi soovitusi anda? Mis puud
> sobivad?
Iseenesest võib kasvatada kõike, mis jõulupuu välimusega on ja külmaõrn ei
ole.
Harilik kuusk, torkav kuusk (kasvab vist aeglaselt), mitmed nululiigid (mina
isiklikult prooviksin korea nuluga), ebatsuuga
> Kui pika lõikeperioodiga arvestada? Mis nippidega võra tihedaks saada? Kui
Lõikeperioodiks tuleb arvestada midagi viie ja kümne aasta vahepeal (kui sa
ikka tahad seemnest kasvatada, pead lisama 3..4 aastat) oleneb liigist .
Tiheda võra saamiseks puid pügatakse ja seetõttu näevad kõik kasvatatud
jõulukuused minu silmale koledad välja.
> tihedalt annab kasvatada? Väetamine, umbrohu- ja satikatõrje jne...
Kasvatada võiks vahest 1m x 50..100cm
Kuna ma jõulukuuskede kasvatamisest praktiliselt ega teoreetiliselt midagi
ei tea, tuleb eespool antud soovitustesse suhtuda ettevaatlikult. Soovitused
on antud üldiste metsakasvatuslike teadmiste alusel.
TiitM
Virgo Inno
news:43b93d28$1...@news.estpak.ee...
Tänud soovituste eest. Osad punktid vajavad veel pisut täpsustamist.
> Mina isiklikult ei soovita külvi. Põhjenduseks oleks see, et jõulukuusk
> peab kasvama üksikuna, et kena välja näha. Külvil, kui seda tehe pesadena
> nagu tavalist metsakülvi, hakkavad puud kindlasti kasvama mitmekesi
> grupis. Järelikult tuleb kõik grupid paari aasta pärast ära harvendada
> ühele puule. Ülepinnaline külv (reas, hajali või muul moel) annab
> tõenäoliselt veel tihedama tulemuse.
Vaimusilmas kujutasingi ülepinnalist reaskülvi ette - vajutan rullmarkeriga
vaokesed ette (et kapillaarvesi paremini seemneteni jõuaks), külvan seemne
vagudesse ja tõmban vaod õrnalt rehaga kinni ja rullin mururulliga üle.
Esimene harvendamine toimuks kolm aastat peale külvi, edasi vastavalt
vajadusele. Harvendamisel üle jäävad taimed potistan ära ja müüngi
potistatuna (loomulikult ka soolasema hinnaga). Pealegi on mul varsti metsas
aegjärkne raie tulemas ja osa taimi kuluks ka sinna istutusmaterjalina ära.
> Osta parem istikud, ise ettekasvatamine on väga riskantne, kui oskusi ega
> piisavalt vaba aega ei ole.
Hea meelega lähekski seda teed, aga plaanis oli prooviks panna ka võõrliike,
mille istikuid Eestis metsaistutusmaterjali hinnaga keegi lihtsalt ei paku.
Tuttavad käisid sel aastal Pärnus jõulupuid müümas ning nende kogemus
rääkis, et inimesed laovad eksklusiivse välimuse ja nimetuse eest hea
meelega ka mitmekordse hinna letti.
> Harilik kuusk, torkav kuusk (kasvab vist aeglaselt), mitmed nululiigid
> (mina isiklikult prooviksin korea nuluga), ebatsuuga
Torkava kuuse peale mõtlesin isegi, eriti just f.glauca e. rahvakeeli
hõbekuuse peale. Kasv ei olegi nii aeglane, aga kuskilt on nagu meeles, et
okkad pidid toatemperatuuril väga kiiresti varisema hakkama. Samuti võib
probleemiks saada pakendamine. Korrapärastes männastes, harali asetsevate
külgokstega puud on vist jupp maad keerulisem kokku siduda, kui harilikku
kuuske. Pealegi tulevad seemnest külvi korral ainult pooled puud
vormiehtsad. Arvatavasti siiski proovin.
Korea nulg oleks välimuse poolest muidugi super, aga kasv on ikka hirmus
aeglane. Lõikeperiood tuleks vähemalt 15a ja seda oleks majandusliku
tulususe seisukohalt selgelt liiga palju. Mõned võib-olla prooviks panen.
Ise mõtlesin nulgudest rohkem jaapani- ja palsaminulu peale. Küsimärgi all
oleks ka hall nulg.
Ebatsuuga kasvab esimesed 10a suht aeglaselt ja noored puud kipuvad üsna
korrapäratud ja rääbakad välja nägema. Dekoratiivsuselt jääb enamikule
kuuskedest noorena alla, seega ilmselt ei hakka isegi proovima.
Kuuskedest mõtlesin veel musta- ja serbia kuuse peale. Mõlemad lähevad Eesti
oludes hästi ja mingit erilist hoolt ei nõua. Musta kuuse plussiks oleks
see, et kasvatab juba väga noorelt käbikesed külge, miinuseks on nõrgavõitu
välimus. Serbia kuusk kasvatab ka lõikamata üsna tiheda ja kitsaskoonilise
võra.
> Tiheda võra saamiseks puid pügatakse ja seetõttu näevad kõik kasvatatud
> jõulukuused minu silmale koledad välja.
Sama siin, ega endalegi vigastatud puud meeldi. Kas mingite pungade
moodustumist soodustavate stimulaatorite (giberelliinid, auksiinid) või
kasvinhibiitoritega (et oksamännaste vaheline kaugus liiga pikaks ei läheks)
kasutamisega ei saaks sarnaseid tulemusi saavutada?
v
Sulev Svilponis
brozüüre, kuid ei ole enam kindel, kas need alles on. Igatahes kiirel
otsimisel ei leidnud.
Euroopas on vist tänapäeval kaukaasia nulg põhiline jõulupuuliik hariliku
kuuse kõrval. Aga see on Eesti oludes natuke külmaõrn. Hästi pidid toas
säilima Fraseri nulg ja Abies procera. Fraseri nulg on küll üsna aeglase
kasvuga.
Üks rootsikeelne kirjutis, mis on, nii palju kui ma sellest aru saan, üsna
põhjalik ja toob ka isegi mingid kalkulatsioonid istanduse rajamise ja
pidamise kuludest ja annab hulga linke
http://ex-epsilon.slu.se/archive/00000191/01/exjobb_8.pdf. Ei tea kas mõni
online translator rootsit ka tõlgib? Igatahes lubab see uurimus suurt tulu!
Sellest leidsin ka viite http://ohioline.osu.edu/b670/index.html, kus
ingliskeelne ameerika producers manual. Ilmselt saab näpunäiteid kasutada ka
siin, kuigi mitte 1:1.
Kuusemajanduse ajaloost on kena lühiülevaade
http://www.plantmanagementnetwork.org/pub/php/review/1225tree/
Sulev Svilponis
Virgo Inno
news:43b99a10$1...@news.estpak.ee...
> Eestikeelset infot:
> http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel56_52.html
Tänud viidete eest, asun uurima. Heameel tõdeda, et mu pealiskaudne hinnang
liikide sobivuse kohta enam-vähem täkkesse läks. Huvitav, et Fraseri nulgu
Palsaminulule näikse eelistatavat. Enda senised kogemused nii kasvukiiruse
kui külmakindluse osas on vastupidised olnud. Ebatsuuga hea lõikusjärgne
taastumine on argument, mis võib mind panna tema suhtes oma seisukohta
muutma. Värdnulg, Siberi nulg ja Kanada kuusk on samuti head ideed.
Esmapilgul sirvides ei saanud aru, miks kõik materjalid ühtlase kasvukiiruse
tähtsust rõhutavad. Hooldamise lihtsuse pärast? Müügisortiment peabki ju lai
olema - mõni tahab väikest puukest diivanilaua peale, teine võtab volaski,
millel latv vastu lage lookas.
v
Sulev Svilponis
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
> Huvitav, et Fraseri nulgu Palsaminulule näikse eelistatavat.
Isiklik kogemus, et palsaminulg on okkatäi suhtes tundlik. Koduaias
kahjustas okkatäi mitmel järjestikusel põuasevõitu suvel just ainsat
palsaminulgu, rikkudes selle väljanägemise. Kujutan ette, millist kahju see
võib teha istanduses (kui ei pritsi). Teisi läheduses kasvanud nulge kahjur
ei puutunudki. Palsaminulu okkad on ka väga rabedad, ja kuigi lõhnavad minu
arvates hästi, siis mõne jaoks võibolla liiga vängelt.
> Esmapilgul sirvides ei saanud aru, miks kõik materjalid ühtlase
> kasvukiiruse tähtsust rõhutavad. Hooldamise lihtsuse pärast?
Arvan, et eesmärk on saada maa kiiresti jälle uue istanduse jaoks vabaks.
Muidu langeb keskmine aastane tootlikkus hektari kohta. Ka turustamiseks
kuuski välja noppida on lihtsam, kui terve põld läheb saagiks 3-4 aasta
jooksul vs. 10 või enama aasta jooksul.
Tiit Matson
>
> Esmapilgul sirvides ei saanud aru, miks kõik materjalid ühtlase
> kasvukiiruse tähtsust rõhutavad. Hooldamise lihtsuse pärast?
> Müügisortiment peabki ju lai olema - mõni tahab väikest puukest
> diivanilaua peale, teine võtab volaski, millel latv vastu lage lookas.
Ühtlane kasvukiirus tähendab, et saad maad optimaalselt kasutada (üks
paigutusskeem). Kui panna sama paigutusega juhuslikult erineva
kasvukiirusega puud, siis on tulemuseks see, et osa puid varjab üksteist ära
(ja muutub ühekülgseks) ja teised on keset lagedat platsi.
Kasvuregulaatorite kohta ei oska öelda, aga kas seal ei või saada
takistuseks kõrge hind. Lisaks on avamaal kasutamisel ilmselt probleemiks
laiali hajumine.
Tiit Matson
Olavi
ja enim infot saada. Nulge ja muid kuuske võiks katsetada, kuid täpseid
eesti olude agrotehnilisi andmeid pole mina leidnud. Euroopas on kõige
enam kasvamas Abies nordmanniana (kaukaasia nulg), kuid eestis on see
külmaõrn (-35 pidi hävitama pea kõik puud, kindlalt ei tea), kusagil
saartel ja rannikul on siiski võimalik. Muude nulu ja kuusesortidega on
igasugu nüansse. Serbia kuuse kohta on ühel istikukasvatajal öelda, et
2a taimekesed on tavalise kuusega võrreldes kuidagi väetikesed ja
haiguste suhtes tunduvad rohkem vastuvõtlikud olema. Samas pidi võra
poolest serbia kuusk parem olema.
algmaterjal - kui ise pole külvidega tegelenud, siis ei soovita
katsetama
hakata, kui pole just eesmärk algmaterjali tootma hakata. Üldiselt
on kindlam ja endal vähem muret, kui tellida materjal kasvatajalt.
Õnnetuseks on eestis saada olev kuuseistik metsapuuks sobiv, jõulupuuks
aga üldse ei sobi. Minumeelest on valdavalt liikvel istanduseseemnest
kasvatattud kuusk ja sealt tulevad kiirekasvulised puud, mis üsna ruttu
2-3m kõrgust täis viskavad, kuid ilus võra unusta ära. Hiljuti uurisin
mõningaid kuuski, aastane rekordkasv oli 50cm kandis, kuid vahepeal
ei ühtegi oksa, mõni üksik pung. Kui pügada siis muidugi saab thedaks
aga...
Nuluistikuid minuteada eestis keegi ei ksavata, kui aga siiski, paluks
teada anda.
kasvatamine - esiteks tuleb kohe võtta seisukoht, et kasvatamine on
rohkem põllumajandus, kui metsandus. Võiks võrrelda viljapuu-marjapõõsa
istandusega. Ja sellest seisukohast lähtuvalt ka alustada - ikka
viljakas
maa valida, künda ja umbrohutõrje. Kui istandus, siis istutada istikuid
planeeritud kava kohaselt. Väetad, niidad, rohid, jama kui palju. Ja
tõrjud metsalisi - kitsed, jänesed, põdrad, vargapoisid ja röövlid.
Algtihedus - reegel on, et planeeritud kõrgusele kasvanud puudel peab
võrade vahele niipalju ruumi jääma, et inimene vabalt läbi mahub ja
ei pea pugema hakkama. Min oli 1.5x1.5m, tavaliselt suuremate puude
jaoks ikka 1.8-2.0m. Jaluta noores kuusikus ja mõõda puudevahelisi
kaugusi, saad ettekujutuse mis on kõrguse ja võra suhe.
Ise olen mõelnud, et kui maad käes on aga investeerimiseks raha napib,
siis võiks ka külvivarianti katsetada - roundupiga rohi surnuks, siis
künd ja kevadel ülepinnaline tihe külv, ikka mitu korda enam seemet,
kui metsakülvi norm on. Siis peaks paari aasta pärast tihe kuusemuru
olema ja umbrohuga vähe probleemi. Ka tekib harvendamisel võimalus
istikuid saada ja alles jätta kõige perspektiivikama võraga puud.
Aga kui hästi sellistes oludes puud ikkagi kasvavad pole selge..
Olavi
Tiit Matson
> katsetama
> hakata, kui pole just eesmärk algmaterjali tootma hakata. Üldiselt
> on kindlam ja endal vähem muret, kui tellida materjal kasvatajalt.
> Õnnetuseks on eestis saada olev kuuseistik metsapuuks sobiv, jõulupuuks
> aga üldse ei sobi. Minumeelest on valdavalt liikvel istanduseseemnest
> kasvatattud kuusk ja sealt tulevad kiirekasvulised puud, mis üsna ruttu
> 2-3m kõrgust täis viskavad, kuid ilus võra unusta ära. Hiljuti uurisin
> mõningaid kuuski, aastane rekordkasv oli 50cm kandis, kuid vahepeal
> ei ühtegi oksa, mõni üksik pung. Kui pügada siis muidugi saab thedaks
> aga...
> Nuluistikuid minuteada eestis keegi ei ksavata, kui aga siiski, paluks
> teada anda.
arvan, et kui suuremat kogust vaja saab ka neid osta odavamalt.
> Ise olen mõelnud, et kui maad käes on aga investeerimiseks raha napib,
> siis võiks ka külvivarianti katsetada - roundupiga rohi surnuks, siis
> künd ja kevadel ülepinnaline tihe külv, ikka mitu korda enam seemet,
> kui metsakülvi norm on. Siis peaks paari aasta pärast tihe kuusemuru
Ülepinnaliseks külviks peaks olema ikka oma 30 korda rohkem seemet, kui
metsakülvi norm (so. ligi 15 kg /ha).
TM
Olavi
>
> Kindlasti kasvatatakse. Aga müügil on tõenäoliselt ainult ilupuudena. Ma
> arvan, et kui suuremat kogust vaja saab ka neid osta odavamalt.
oled kindel? Mina olen siiani kohanud valdavalt sisseveetud ilupuid.
Mõned vist siiski üritavad ka eestis algmaterjali kasvatada. Kuid
ilupuuna
tuleb istiku hind pisut liiga kõrge..
Nulgude seemnest kasvatamine pidi küllaltki probleemne olema, niiet
hind tuleb kindlasti kõrgem, kui samaealisel kuuseistikul.
> Ülepinnaliseks külviks peaks olema ikka oma 30 korda rohkem seemet, kui
> metsakülvi norm (so. ligi 15 kg /ha).
täiesti võimalik, et tulebki nii palju külvata.
Olavi
Tiit Matson
>> Kindlasti kasvatatakse. Aga müügil on tõenäoliselt ainult ilupuudena. Ma
>> arvan, et kui suuremat kogust vaja saab ka neid osta odavamalt.
>
> oled kindel? Mina olen siiani kohanud valdavalt sisseveetud ilupuid.
praegu selle maht on ma ei tea, ega oska ka uurida. Kuid kindlasti leidub
puukoole, kes kasvatavad ka nulge seemnest.
> Mõned vist siiski üritavad ka eestis algmaterjali kasvatada. Kuid
> ilupuuna
> tuleb istiku hind pisut liiga kõrge..
> Nulgude seemnest kasvatamine pidi küllaltki probleemne olema, niiet
> hind tuleb kindlasti kõrgem, kui samaealisel kuuseistikul.
Seda küll, kuid ma lehitsesin mõned hinnakirjad läbi - nulge küll ei
leidnud, kuid Luua puukool pakkus palasjuurseid ebatsuuga istikuid 12 kr./tk
TM
Virgo Inno
kasutuskõlblikku, aga vähemalt huvitavat mõtet on pinnale ujunud.
1) Pidada olema hea kuuseistandikus lambaid karjatada. Umbrohutõrje- ja
väetisemure murtud. Okaspuid ei pidada lammas puutuma, kui ninaesine vähegi
olemas. Erandina pidid lambad kevadel noori kasve näksima. Nii et kes nii
laisk, et puid pügadagi ei viitsi võib ka selle lammaste teha jätta.
Täielikult isemajandav ökovärk. :) Endal paraku nende määgivate
muruniidukite pidamise kavatsust pole.
2) Mõned ilusamad kuuseladvad sobivad väga hästi jõulupuuks. Eriti kui veel
käbisid ka juhtub olema. Kas just päris turuhinnaga, aga 100.-kr/m peaks
kaubaks minema küll. Niiet polegi midagi keerulisemat, kui otsida kus
jõulude ajal saed vinguvad ja saemeestel paari pudeli eest lasta ilusamad ja
tihedamad ladvad eraldi tõsta. Muidu läheksid lihtsalt veoteele
väljaveotraktori rataste alla.
v
taifuun
Pensionär seda ikka koju ei vii
Tiit Matson
>>> arvan, et kui suuremat kogust vaja saab ka neid osta odavamalt.
>>
>> oled kindel? Mina olen siiani kohanud valdavalt sisseveetud ilupuid.
> Täiesti kindel. Vene ajal kasvatati enamus liike kohapeal seemnest, kui
> suur praegu selle maht on ma ei tea, ega oska ka uurida. Kuid kindlasti
> leidub puukoole, kes kasvatavad ka nulge seemnest.
võõrpuuliikidest metsataimi tuhandetes (st. alla 10 000 aastas). Ja vähemalt
mingi osa on kohapeal korjatud seemnest (kindlasti Järvseljal, Tartu
Puukoolil...)
TM
Tarmo
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
> kaubaks minema küll. Niiet polegi midagi keerulisemat, kui otsida kus
> jõulude ajal saed vinguvad ja saemeestel paari pudeli eest lasta ilusamad
> ja tihedamad ladvad eraldi tõsta. Muidu läheksid lihtsalt veoteele
> väljaveotraktori rataste alla.
Ma kardan, et "paar pudelit" peab kõigepealt tegema hoopis metsaomanikule ja
siis alles saemeestele. Muidu võib jamaks kiskuda. Võtsin ka eelmine aasta
ühe kuusehiiglase (kännu läbimõõt paar sentimeetrit alla 80-ne sentimeetri)
maha. Oli teisele ürask sisse pugenud ja rähnid umbes 5 meetri ulatuses
koore maha toksinud.
Latv oli ilus küll kuid jah, umbes kahemeetrist latva andis ikka vedida, oli
lõikekohast kuskil 10 cm läbimõõduga ja külgoksad ka parajad roikad. Läkski
laasimiseks ja loosi läksid vaid ilusate käbidega oksad, needki parajalt
rasked. Kui selline isegi tasuta ära anda, ei jaksa pensionär tõesti seda
koju tarida.
Tegu oli muidugi lagedal kasvanud isendiga, seega latv ja osad olid eriti
võimsad ning jässakad. Võibolla tihedas kuusikus on olukord teine.
Tarmo
taifuun
Olulist vahet pole, latv ikka päiksekäes, on neid piisavalt palju oma
metsas sae alt läbi käinud ;-)
>
Kaarel Saask
Aasta on 2020, kas on jõulukuuse kasvatamisega edasiminekuid?
Avastasin ka selle variandi enda jaoks. Aga olen rohelisem, kui muru.
Parimat
Kaarel
Kristjan Sepp
Avastasin just selle grupi, kui keegi soovib infot, siis minu käest saab. Minu kontaktid leiab siit: https://xn--julukuusk-q7a.ee/
Parimat
Kristjan