Kurg vs. maaomanik 2:0
Virgo Inno
aasta tagasi oli ka teema "Kurg vs. maaomanik 1:0". Lühidalt refereerides
kirjutasin ma seal maaomaniku ja praeguse looduskaitsekorralduse huvide
konfliktist omaenda näitel. Põhjuse sellele järg kirjutada andis asjaolu, et
see neetud "kurg" suutis vahepeal jällegi oma skoori kasvatada.
Jutt on siis ühest maatükist, mis keskkonnateenistuste kaartidel on märgitud
looduskaitsealuse musta toonekure pesitsuspaigana. Viimane kokkulepe
keskkonnateenistustega oli, et maatükk kuulutatakse Tammiku looduskaitseala
piirkaitsevööndi kuuluvaks ning kure pesitsuspaiga ümbrusele (r=200m)
rakendub lisaks Eesti seadustest tulenev üksikobjekti kaitse. Sellise
teadmisega sai siis ka tänaseni oma asju korraldatud.
Täna aga sai puhtjuhuslikult Natura alade kaarte sirvides avastatud, et
teemaks olnud maatükk on mingi ime läbi ka Natura 2000 alade koosseisu
sattunud! Oh üllatust! Minu telefonikõne peale kosteti
keskkonnateenistusest, et "jah tõesti - hetkel on mainitud maatükile
rakendatud Natura 2000 piirangud ning see on tingitud Tammiku
looduskaitseala seaduseelnõu menetlemise venimisest." Nagu ma aru sain,
juhtus neil seal selline õnnetus, et Tammiku LK eelnõu menetlemise ajaks
kehtestatud piirangute tähtaeg kukkus ning selle peale otsustati parema
puudumisel Natura omi rakendada.
Mis arvate, kas maaomaniku arvamust sellise "pisiasja" nagu Natura 2000
kitsenduste rakendamise kohta üldse arvamust küsiti? ...või kas peeti kasvõi
vajalikuks maaomanikku maa muutunud kasutustingimustest teavitada? Oh ei,
muidugi mitte! Savi ju, kui maaomanikul peaks olema vajadus hüpoteegiga
koormatud maatüki kasutustingimuste muutumisest ja võimalikust
tagatisväärtuse muutumisest oma krediitoreid teavitada. Pohhui, kui
maaomanik heauskselt teadmatusest tõttu mõne kitsendusega konflikti läheb.
Keskkonnateenistus kommenteeris seda nii: "Meil tegeleb selle teemaga kaks
spetsialisti ning nad lihtsalt füüsiliselt ei jõudnud teatisi saata."
Vot selline on jätkuvalt meie "looduskaitsekorralduse" seis.
v
PS. Kui kellegil tekkis lugedes küsimus, kuidas kurel endal ka läheb, siis
selles osas on seis samaks jäänud st. kurg pole peale pesapuu murdumist juba
aastaid sinna oma nägu näidanud.
PPS. Keda teema algus huvitab, leiab selle arhiivist:
http://groups.google.com/group/ee.keskkond.mets/browse_thread/thread/8a0ca3e9f94d387c/d59952068ac57d88?q=kurg&rnum=1&hl=et#d59952068ac57d88
Mart
> Mis arvate, kas maaomaniku arvamust sellise "pisiasja" nagu Natura 2000
> kitsenduste rakendamise kohta üldse arvamust küsiti? ...või kas peeti kasvõi
> vajalikuks maaomanikku maa muutunud kasutustingimustest teavitada? Oh ei,
> muidugi mitte! Savi ju, kui maaomanikul peaks olema vajadus hüpoteegiga
> koormatud maatüki kasutustingimuste muutumisest ja võimalikust
> tagatisväärtuse muutumisest oma krediitoreid teavitada. Pohhui, kui
> maaomanik heauskselt teadmatusest tõttu mõne kitsendusega konflikti läheb.
> Keskkonnateenistus kommenteeris seda nii: "Meil tegeleb selle teemaga kaks
> spetsialisti ning nad lihtsalt füüsiliselt ei jõudnud teatisi saata."
Võta kohtutee ette.
--
Mart
Virgo Inno
news:4367DC...@me.if.needed...
> Võta kohtutee ette.
Lihtne öelda, raske teha. Advokaadi tunnitasud on ca. 1500 kr.
Keskkonnaametnike viha enda peale kutsuda pole ka mõistlik. Nende käsutuses
on seaduslikud võimalused ja aparatuur, millega nad soovi korral maale
sellised piirangud peale vajutavad, et omanik ei tohi seal kõndidagi,
rääkimata siis ehituslubadest või metsateatistest.
Ja üldse - milline antud juhul see kaasus olla võiks? Mingit materiaalset
kahju tõendada ei suuda (õnneks antud juhul seda polnud). Seega
võlaõigusseaduse suhtes ma mingit kaebeõigust ei oma. Avaliku teenistuse
seaduse teenistuskohustuste peatüki koha pealt annaks ehk midagi tekitada,
aga mida ma sellega saavutaksin? Keeraksin sellega ainult paarile KKT
spetsialistile käru, kes tegelikult ju selles süüdi pole, et riigi
keskkonnahaldussuutlikkuse olukord selline on.
v