heina tõrje
Ahto Kivi
Kas siinsetel asjatundjatel on kogemusi või ideid, kuidas võidelda meeletu
heinakasvuga seni kasutuseta seisnud põllul, kuhu nüüd sai istandus rajatud.
Istutasin 28 000 taime (männid, kuused, kased) ca 10 ha suurusele põllule.
Männid ja kased on ca 10-15 cm pikkused ja nende olukord keeruline. Männid
sai istutatud valesti - ilma igasuguse ettevalmistuseta. Neid on nüüd raske
leida. Kasetaimedele sai ca 30 cm läbimõõduga lapike tehtud ja neid on leida
lihtsam. Kuusetaimed on 4 aastased ja nendega leidmisega probleeme pole.
Praegune idee on trimmerida taimeümbrus puhtaks teha - üks kord nüüd ja
teine kord sügisel. Kas kask talub heinas kasvamist paremini kui mänd? Kas
teab keegi mõnd kemikaali umbrohu tõrjeks, mis puutaimed ellu jätaks?
Ahto
taifuun
Rohi kuuske ei tapa, kask elab kah ilmselt üle, kui istutusjärgse aasta
vastu pidas. Mänd, seni kuni kõrguses rohurindele alla jääb, on kõige
kriitilisem (valguse puudus, niiskes hämaruses okka seenhaigused,võrseid
kärpivad kitsed ja jänesed, jms.). Ca nii 4-5 aastaselt saab ta aga hoo
sisse, siis, kui muidugi veel alles on. Mürgitamise koha peald ei oska
öelda, aga varakevadel, kui rohtu pole, oleks tulnud asi üle vaadata, et
mis juba läinud, mis veel alles.
Kui jõudu ja võimalik, tuleks algul trimmerigaja ja siis puukese ümbert
ka käsitsi rohi eemaldada. Tokkidega puude tähistamine oleks muidugi
parim, arvestades nende hulka, aga suur ettevõtmine.
V.
Olavi
Trimmeriga heina niita - kuidas teha seda nii, et puukesed terveks
jääksid? Kuusega saab veel hakkama, oksad tihedad ja hästi näha. Kase
ja männiga on raske, tüvevigastused on kerged tulema. Keemiline tõrje
pole palju kergem, üldhävitava toimega herbitsiid ei tohi sattuda
puude rohelisele osale. Kõige enam on aga vaja pritsida just neid
rohuliblesid, mis vahetult puu lähedal kasvavad. See on teostatav aga
väga töömahukas.
Kask on juurkonkurentsi suhtes väga tundlik, ehk siis heinamaale
kase istutamine on halb mõte. Kahjuks on see tagantjärgi tarkus nii
sulle, kui mulle. Mänd ilmselt nii tundlik pole.
Vähemalt kunagi on tehtud herbitsiide, mis vaid üheidulehelistele
mõjuvad, selliseid võiks kasutada. Kuidas aga teha ülepinnalist
pritsimist, kui puud juba istutatud ja traktori kabiinist neid
märgata pole?
Olukord pole siiski lootusetu, hein küll pidurdab nende kasvu aga
ei tapa. Olulisem on kevaditi lamandunud heina alla jäänud puid päästa.
Kui nüüd aga rohtunud põldu õieti metsastama hakata, siis tuleks
alustada ikkagi ülepinnalie künniga ja umbrohu tõrjega.
Olavi
Teet Eomäe
> Tere!
>
> Kas siinsetel asjatundjatel on kogemusi või ideid, kuidas võidelda meeletu
> heinakasvuga seni kasutuseta seisnud põllul, kuhu nüüd sai istandus rajatud.
varem oleks pidanud sellele mõtlema...
variant: põhimõtteliselt on olemas mingid latakad, mis pannakse ümber
puude. Mõni puukool võiks teada, kust saab.
Teet.
Ahto Kivi
kevadel.
Ca 30% mändidest olen tänaseks rohust välja saanud nii, et otsin taime üles,
panen vihmaveetorust lõigatud ca 20 cm kõrguse "krae" ümber (naelad
keevitasin külge et maasse jääks) ja trimmeriga ümbrus pühtaks.
Kõige rohkem võtab aega taime otsimine. Ca 20% jääb leidmata.
Täna just lugesin artiklist, et künni või vagude juures on ohuks kuiva
kevade korral pinnase liigne kuivamine, mis on ohtlikum, kui kõrge hein.
Ahto
"Ahto Kivi" <a.k...@aprote.com> wrote in message
news:d848ss$o2t$1...@green.aprote.com...
Virgo Inno
news:d86hs5$atd$7...@kadri.ut.ee...
Neid latakaid nimetatakse multskateteks. :) Jaemüügist ostes kallid.
Odavaimad, mis näinud olen, olid papist 50senti/tk. Tõesti ei tule meelde,
kus nägin - äkki oli Hansaplanti Roheline Kaubamaja, aga samahästi võis olla
ka Estpaki või Rautakesko aiandusosakond või mõni muu koht. Igal juhul tuleb
targem need katted ise ruberoidist välja lõigata. Erinevalt pappkattest
kestavad mitu aastat ja ei lase lisaks põuaperioodil maal liiga ära kuivada.
Saega või kirvega ruberoidirull juppideks; noa või kääridega tükkideks;
igale latakale lõige sisse.
Trimmeriga ei soovitata istikute ümbruses eriti vehkida. Lendav sodi lõhub
puukeste õrna tüve. Terav vikat igal juhul parem, aga nojah, 10ha ikkagi...
Mitteselektiivsete herbitsiidididega, nagu Roundup, on see probleem, et
tuulega kandub see ka istikutele. Selektiivsetest herbitsiididest
kasutatakse männiistandustes BASF-i toodetud Arsenali, mida meil annaks ka
Kemirast osta:
http://www.kemira-growhow.com/EST/Products/PlantProtector/OtherHerbitsiids/
Aga nagu tootetutvustusest nähtub, võib see ka okaspuude kasvu pidurdada.
Endal kogemus puudub ja seega soovitada ei julge. Igal juhul tuleks enne
kasutamist asjatundjaga konsulteerida.
Mis muud, kui vikat selga, töökindad kätte, six-pack õlut näppu ning põllule
tegutsema. :)
v
Virgo Inno
> Ca 30% mändidest olen tänaseks rohust välja saanud nii, et otsin taime
> üles,
> panen vihmaveetorust lõigatud ca 20 cm kõrguse "krae" ümber (naelad
> keevitasin külge et maasse jääks) ja trimmeriga ümbrus pühtaks.
Hmm, hea mõte. Ise olen kasutanud plastmasspudelitest tehtud ümbriseid
närilisekahjustuste vältimiseks, aga selleni pole mu mõistus küündinud, et
sama ideed annaks ka rohu trimmimisel kasutada.
> Täna just lugesin artiklist, et künni või vagude juures on ohuks kuiva
> kevade korral pinnase liigne kuivamine, mis on ohtlikum, kui kõrge hein.
Selleks istikuid multsitaksegi. Eelmises postituses unustasin mainida, et
lisaks ruberoidile on ka okaspuukoor väga hea mults, kui seda õnnestub
kuskilt odavalt saada.
v
Virgo Inno
news:d86rhm$dhl$1...@kadri.ut.ee...
> Selleks istikuid multsitaksegi. Eelmises postituses unustasin mainida, et
> lisaks ruberoidile on ka okaspuukoor väga hea mults
...huvitav, miks postirobot sõnas mults "s" tähe pealt katused ära sõi?
v
Olavi
>
> Täna just lugesin artiklist, et künni või vagude juures on ohuks kuiva
> kevade korral pinnase liigne kuivamine, mis on ohtlikum, kui kõrge hein.
see on reaalne oht vaid liivasel mullal ja kõrgematel kohtadel. Või
kui on väga ebasoodne ilm peale istutust - ei saja 2 nädalat.
Üldiselt on ülepinnaline künd hea maa ettevalmistus, kuid enne ikka
mõtle kui teed ja ajalehes esitatud poolikut tõde ära võta 100% tõena.
Olavi
Kalvi Teldre
> Tänan nõuannete eest. Täpsustuseks niipalju, et kõik taimed istutati sellel
> kevadel.
> Ca 30% mändidest olen tänaseks rohust välja saanud nii, et otsin taime üles,
> panen vihmaveetorust lõigatud ca 20 cm kõrguse "krae" ümber (naelad
> keevitasin külge et maasse jääks) ja trimmeriga ümbrus pühtaks.
> Kõige rohkem võtab aega taime otsimine. Ca 20% jääb leidmata.
Ma kasutasin kiviaegsemat meetodit. Maha sai pandud, et algus ja
lõpukoht sai välja mõõdetud siis kaks kaigast sihiks ja labidapikkus
mõõduks. Võib takkajärgi tõdeda, et õnnestus. Kui rohida vaja, leidsin
üle 90% mände ülesse.
Rohisin lihtlabaselt - kindad käes haarasin männi ümbert olevast rohust
kinni ja sikutasin. Raks - raks ja asi valmis. Järgmine mänd. Igatahes
bensu ei kulunud. Seeaasta sai asisem heinaniiduk ostetud ja nüüd saab
ka mändide vahelt ülejäänud hein maha võetud.
Kalvi