Lindude pesakastidest
Virgo Inno
Viimastel aastatel on metsahoolduse käigus päris palju alusvõsa välja
raiutud. Et seda pisut kompenseerida ja üraskite ning kõiksugu muude
puidukahjurite vastu looduse enda jõududega võidelda, on plaan paarsada
pesakasti putuktoiduliste lindude populatsiooni suurendamise eesmärgil kokku
klopsida ja metsa üles panna.
Paraku on mu ornitoloogilised teadmised täiesti olematud. Tean vaid seda, et
teema on oluliselt keerukam, kui pealtnäha arvata võiks. Seega on igasugu
küsimusi:
- Pesakasti mõõtmed; jalatoe ja sisselennuava omavaheline kõrgus ning
kõrgus pesakasti põranda/lae suhtes jmt?
- Kas ja kuidas lindude liigilised erinevused asjaga seonduvad / millisele
"sihtrühmale" :) keskenduda?
- Kui suur peaks olema sisselennuava, et kärp, orav ja röövlinnud jmt.
tegelased kurja ei saaks teha?
- Millist materjali kasutada? Kas nt. okaspuupuidu kasutamine on kuidagi
vastunäidustatud (vaik)?
- Millisele kõrgusele ja mis ilmakaarde pesakast kinnitada?
- Kuidas kinnitada pesakasti, et puid võimalikult vähe kahjustada?
- Kui kaua peaks pesakastid enne kevadet väljas vanuma (kuuldavasti päris
värskeid kaste linnud omaks ei võta)?
- Millist hooldust pesakastid vajavad nt. kas enne pesitsusperioodi tuleks
pesakast vanast pesast puhastada (st. kas põrand tuleks plaanida hõlpsalt
eemaldatav)?
- Pesakastide mõistlik hulk 1 ha kohta?
- Talvise toitmise vajadus (kas/kuidas/kui palju)?
- Muud asjad, mille peale ma tullagi ei oska?
Tänan,
v
Lauri Link
> Praegu küll vale aeg, aga küsin ära, kui kord juba pähe tuli.
>
> Viimastel aastatel on metsahoolduse käigus päris palju alusvõsa välja
> raiutud. Et seda pisut kompenseerida ja üraskite ning kõiksugu muude
> puidukahjurite vastu looduse enda jõududega võidelda, on plaan paarsada
> pesakasti putuktoiduliste lindude populatsiooni suurendamise eesmärgil kokku
> klopsida ja metsa üles panna.
>
> Paraku on mu ornitoloogilised teadmised täiesti olematud. Tean vaid seda, et
> teema on oluliselt keerukam, kui pealtnäha arvata võiks. Seega on igasugu
> küsimusi:
>
Mäletan vaid niipalju, et see jutt oli umbes 2 kuud ( vbl ka tiba rohkem
) tagasi päevalehes või siis linnalehes. Igasugu mõõdud olid ka toodud.
Isegi vist see jutt, millisest puust mis lindudele kõige paremini see
majake sobib. Vbl kuskilt arhiivist leiad selle jutu. Võibolla päevalehe
toimetusele saadetud kiri aitab. Mingi arhiiv neil seal kindlasti on.
Sulev Svilponis
http://www.hot.ee/linnumaja/tee%20pesakast.htm
http://www.eoy.ee/varamu/pesakast.htm
http://www.raitwood.ee/?id=1309
http://www.puuinfo.ee/ehitameise/pesakast/
http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=111
Istumispulk (või jalatugi) pesa lennuava all on kurjast, ära seda tee, see
aitab pesarüüstajatel pesasse tungida.
Sihtrühmast tulevad kõne alla suluspesitsejad ja poolsuluspesitsejad. Kui
teed mingi spetsiifilise liigi pesakaste, siis tutvu enne selle liigi
bioloogiaga, et teada saada, kas sinu mets talle üldse sobib ja kas teda
seal üldse leida võib. Liigi bioloogiast võib saada ideid ka pesakasti õige
asukoha valikuks.
See, kui kiiresti värske pesa omaks võetakse, sõltub linnuliigist ja
sobivate alternatiivsete pesitsuskohtade olemasolust. Kui esimesel aastal ei
võetagi liigse värskuse tõttu, siis järgmisel ei tohiks see enam probleemiks
olla. Seega spetsiaalsel vanutamisel ei näe mõtet.
Pesakasti kinnitamiseks pean kõige õigemaks viisiks puu tüve külge
naelutamist. Liiga palju olen näinud sissekasvanud traadiga vanu pesakaste.
Naelutamine vigastab ainult mõnda punkti ja kui naelu mitte üle
dimensioneerida, siis annavad need puu jämedamaks kasvades järele (kruvid ei
sobi!), traat aga soonib sisse. Loomulikult ei tohi naelu ka
aladimensioneerida, sest tuule käes kõikuvad puud loksutaksid siis pesakasti
lahti ja see kukub (halvimal juhul just pesitsemise ajal) alla. Pesakast
peab olema kindlalt kinni, nii, et käega mõõduka tugevusega külgsuunas
lükates-tõmmates pesa kindlalt paigas püsiks. Tarbepuud loomulikult
pesakasti naelutamisega rikkuma ei maksa hakata, kui on piisavalt tarbepuuks
ebasobivaid, kuid siiski kindlalt püsivaid puid.
Reeglina vajavad tehispesad ka hooldamist, mis tähendab üldjuhul vana
pesasisu väljavõtmist. Hooldamata pesadel kasvab pesasisu mitme aastaga
lennuava kõrguseni ja siis on rüüstajal väga hea pesast poegi noppida. Mõned
pesad (nt. kakupesad) tahavad ka uue tühja pesa vooderdamist kuivade lehtede
vms kuiva ja pehme pesamaterjaliga. Kuigi kakupesa tegemine ja
ülesriputamine on üsna suur töö, soovitan proovida, sest kakud on väga
huvitavad linnud. Kui kakupesa siiski teed, tuleks pesitsusperioodil selle
läheduses puu otsa ronimist mitte harrastada, võib kaku käest kakkuda saada
(omal nahal kogetud).
Talvise toitmise koha pealt nii palju, et talvituvate lindude arvukus ja
liigirikkus võib söötmise läbi üsna palju tõusta. Sööta tuleb regulaarselt,
seega söögimajakest kusagile kõrvalisse kohta kauaks üksi jätta ei tohi.
Mina olen oma koduaias andnud talvel lindudele peamiselt päevalilleseemneid
ning lisaks pekki ja kiirkaerahelbeid. Päevalilleseemneid armastavad
rasvatihased, rohevindid, suurnokk vindid, siisikesed, leevikesed,
pasknäärid, puukoristaja, musträstad, urvalinnud ja ohakalinnud. Pekki
sinitihane, rasvatihane, rähn ja puukoristaja. Kiirkaerahelbeid sinitihane,
musträstad, varblased, rohevindid ja urvalinnud. Minul kulub umbes 50-100
talvituva linnu peale talve jooksul 40-50 kg päevalilleseemneid, paar kilo
pekki ja paar pakki helbeid. Aga mul on ka naabreid, kes samuti linde
toidavad.
Peki peamine hea omadus on selle kauakestev vastupidamine. Kui seemnetops
tehakse tühjaks umbes tunniga, siis pekitükk kestab nädalaid (kui just rähn
väga näljane pole) ning aitab ka siis, kui toitumisolud lindudele järsult
halvenenud on, kuid seemnetopsi mingil põhjusel sellevõrra sagedamini täita
ei saa.
Muud asjad: ma ei tea, kui hästi sa linde tunned, kuid hoiatan, et kui
hakkad juba nendega tegelema, siis võib sellest haigus kujuneda.
Sulev