K: Sipelgapesa teisaldamine
ants102
Mure selline, et krundil hakkab peatselt pihta ehitustegevus, kahjuks
tulevase ehitusplatsi lähedal on sipelgapesa, paras hunnik, umbes 0,25 m3.
Kuidas seda majapidamist teisaldada ja milline peaks olema uus koht.
Sulev Svilponis
"ants102" <ants.ka...@mail.ee> wrote in message
news:446641f0$1...@news.estpak.ee...
Tõenäoliselt on tegemist kuklastega. Üks tore kuklaste kolimislugu:
http://www.postimees.ee/060604/esileht/siseuudised/136256.php
Uus koht peaks olema vanaga võimalikult sarnane. Oluline on jälgida päiksele
avatust ja seda, et koht ei oleks mikroreljeefilt lohus.
Sulev
taifuun
ilmselt aeg ei anna oodata.
Kaevad kihtide kaupa pesa ( ka maasisese osa) "mustadesse
prügikottidesse" ja laotad uues, sobivas kohas maapeale. On üks kord
seda ise tehtud, siis aga tegid pesa mahapaneku kohast meetrit viis eemale.
Olavi
Lisamärkus veel, et kindlasti kolida kuiva ilmaga, parim oleks vihmata
ilm paar päeva enne ja peale kolimist.
Olavi
taifuun
Andres
> Jäi märkimata, et varahommikul, kui sipelgad veel pesas.
kuidas üldse kuklaste ja raudsiklaste vahel vahet teha? (ilma end
hammustada laskmata)
AndresV
Sulev Svilponis
"Andres" <ke...@kusagil.ee> wrote in message
news:e51qpo$6oa$1...@keeks.cyber.ee...
> kuidas üldse kuklaste ja raudsiklaste vahel vahet teha? (ilma end
> hammustada laskmata)
Kuklasi ja raudsikuid on Eestis mitu erinevat liiki. Asjatundmatule
vaatlejale võivad nad kõik üsna sarnased olla. Nende bioloogilisi iseärasusi
detailsusteni tundmata pakun siiski mõned tunnused nende eristamiseks:
Elupaigalt eelistavad kuklased kuivemaid liivase pinnasega väiksema
rohukasvuga metsaaluseid (kuklane on reeglina metsasipelgas). Raudsikud
elavad ka märksa niiskemates kohtades ja ka lagedatel aladel nagu
heinamaadel, karjamaadel.
Kui on tegemist okkakuhilast pesaga, eriti kui pesadest moodustub suurem
koloonia, siis on peaaegu kindlalt tegemist kuklastega, mitte raudsikuga.
Raudsike pesad asuvad enamasti vähemärgatavalt pinnases, mättas või
kõdunenud kändudes.
Kuklased on üldiselt märksa suuremad kui raudsikud.Pakun, et keskmine
kuklane on 2 korda suurem kui keskmine raudsik.
Värvilt on enamus kuklaseliikidest harilikult pruunikaspunased, mõnevõrra
tumedama võibolla isegi triibulisena tunduva osaliselt mati tagakehaga.
Raudsikute värv varieerub rohkem, kollakaspunakast päris mustjani. Tagakeha
on raudsikutel muu kehaga üsna samas toonis ja märksa läikivam kui
kuklastel. Vaid pea on raudsikel sageli muust kehast tumedamat tooni.
Kehaasendilt kipuvad raudsikud ennast ärrituse korral rohkem kägardama.
Liikumiselt on kuklase kulg otsekui väikeste sööstude jada. Raudsikud
liiguvad kuidagi ühtlasemalt, kuigi võivad ärrituse korral olla
närvilisemad, kui kuklased.
Vahel pulmalennu ajal kohatavad lendavad sipelgad on märksa tõenäolisemalt
raudsikud kui kuklased.
Lisaks kuklastele ja raudsikutele on veel murelased ja vaaraosipelgad. Aga
neid ma praegu ei kirjelda.
Kuklaste ümberasustamise kohta olen vahepel leidnud sellise juhendi:
http://www.harju.envir.ee/index.php?PCatID=63
Sulev
taifuun
Kui ikka okastest pesakuhila teeb, on 100% kuklane. Viimaseid on 2+1
sorti. metsakuklane ja salukuklane + nende hübriid, erinevusi siin
selgitama ei hakka
Sulev Svilponis
"taifuun" <tai...@hotspam.com> wrote in message
news:e53k5e$mv4$1...@kadri.ut.ee...
> Kui ikka okastest pesakuhila teeb, on 100% kuklane. Viimaseid on 2+1
> sorti. metsakuklane ja salukuklane + nende hübriid, erinevusi siin
> selgitama ei hakka
Vikipeedias on nimetatud järgmisi kuklasi:
a.. Liivakuklane Formica pratensis
a.. Veerekuklane Formica nigricans
a.. Laanekuklane Formica aquilonia
a.. Karukuklane Formica lugubris
a.. Palukuklane Formica polyctena
a.. Arukuklane Formica rufa
a.. Kännukuklane Formica truncorum
Need liigid peaks kõik minu teada olema Eestis olemas. Lisaks on selliseid
kuklaseliike, mis Eestis puuduvad, näiteks:
a.. Formica cunicularia Latr.
b.. Formica exsecta Nylander
c.. Formica exsectoides
d.. Formica fusca (F. (Serviformica) fusca) L.
e.. Formica lemani Bondroit
f.. Formica rufibarbis F.
g.. Formica sanguinea Latr. F.
h.. Formica transkaucasica Nasonov
Olen leidnud mahajäetud kuklasepesades ka murelasi ja ei julge väita, et
raudsikud ei võiks samuti selliseid pesi elupaigaks võtta. Kuhilpesad võivad
olla ka väga erineva suurusega. Osa kuklasi ehitab massiivse liivast pesa,
mille tipus on vaid pisike okkakuhi, mida võib pidada ka lihtsalt puu otsast
varisenud okkakihiks, mida on natuke korrastatud. Kui Eestis asuv kuhilpesa
on ikka domineerivalt okastest ja oksaraagudest ning üle 10 sentimeetri
kõrge, siis on vast 99,9% tegemist kuklasega.
Sulev
Sulev Svilponis
ja Formica sanguinea on röövkuklane ning mõlemad esinevad ka Eestis.
Võibolla veel mõni neist mittekodumaisteks peetutest on siiski kohalik.
Sulev