ainult üks väike katsetus...
Rahel Lilleleht
lugeda ka. Kriitikat paluks ka. Ainult, et arvestage palun seda, et see on
mul esimene katsetus üldse, nii et ärge palun väga õelad olge, jah?
Väljast kostis kära. Mitte sellist turupäeva kaubapakkujate oma, millega
kaksikud harjunud olid, vaid seekord oli see pingelisem, sisaldades ka
hirmukarjeid. Arcus, kes istus aknale lähemal, nihkus oma tooli pidi akna
suunas.
?Arcus!?
Kaksikute kasuisa Leonidius, omaaegne suur võlur, nüüd aga kaksikute
mentoriks saanud transmuter ei sallinud mingit tähelepanematust tunni ajal.
Kaksikud olid aga juba 15-aastased ja neid oli raskem ohjes hoida kui punase
draakoni vastu võidelda (nagu Leonidius juba mitu korda oma vanadele
seikluskaaslastele kaebas, kui need talle külla juhtusid).
Arcus suunas oma tähelepanu uuesti õpitavale. Aga nii raske oli keskenduda
loitsudele kui väljas kostis hääli, mis kuulutasid endast palju põnevamaid
sündmusi. Võib-olla oli tegemist isegi lahinguga? Arcus vaatas oma õe poole.
Altair saatis akna poole sama igatsevaid pilke nagu temagi. Ja nemad pidid
veel kaks tundi loitse kasutama õppima! See ei olnud ometigi aus! Kõik nende
sõbrad olid kindlasti väljas, kuidas pidid nemad siis hiljem seletama, et
nad jäid ilma aasta sündmusest uue loitsu tuupimise pärast?
?Isa, mis seal väljas toimub??
Jah, Altair oli temast seekord targem olnud. Miks ta ise kasuisa tähelepanu
väljas toimuvale juhtinud ei olnud? Arcus oli enda peale vihane. Miks ei
olnud tema sellele mõelnud? Leonidius oli ju siiski küla ainus võlur. Seega
oli tema kohus ohu korral selle kaitsmisel võlujõuga abiks olla.
Leonidius tõusis oma suurest nikerdatud toolist. Aeglaselt läbi toa ukse
poole sammudes mõtles ta selle üle, millist loitsu oleks võimaliku rünnaku
puhul kõige otstarbekam kasutada. Kaksikud, kartes Leonidiuse reaktsiooni
sellele, kui nad talle lihtsalt järele jookseksid, ronisid aknast välja, et
mitte võitluse nägemisest ilma jääda.
Küla oli tõesti rünnatud. Grupp CE fightereid oli röövretkel ning küla oli
kogemata nende teele ette jäänud (mitte et tal oleks olnud mingit võimalust
nende teest eemale tõmbuda, aga...). Nüüd olid nad jõudnud Leonidiuse maja
juurde. Vana võlur saatis nende poole teele disintegrate loitsu rohelise
kiire. Üks fighter söestus, teised vahtisid jahmunult Leonidiust.
?Kurat, võlur! Miks meid ei hoiatatud??
Rääkija oli ilmselgelt röövlite juht. Mitte ainult sellepärast, et tal kõige
uhkem raudrüü seljas oli, vaid ta näis ka ainsa intelligentse olendina
selles kambas. Arcus ohkas. Kui palju läheb tal veel aega, et selle loitsu
õppimiseni jõuda! Altair tõmbas teda varrukat pidi nurga taha tagasi.
Leonidius ei pidanud ometi teada saama, et nad toast välja olid roninud.
Kaksikud piilusid ettevaatlikult uuesti nurga tagant välja. Leonidius hoidis
fightereid loitsudega kontrolli all. Üpris varsti jõudsid röövlid otsusele,
et see on liialt vaene küla, et siit mingit korralikku saaki saada. Nad
keerasid oma hobused ümber ja ratsutasid edasi ? otse kaksikute poole, kes
nüüd uuesti akna poole kiirustasid, et enne kasuisa tagasi toas olla.
Tavaliselt oli see vägagi lihtne olnud, sest peale küla ründamist jäi
Leonidius alati seniks maja ette seisma, kuni ründajad kadunud olid, peale
seda käis ta aga korraks läbi kohalikust kõrtsist, kus tema kui küla päästja
terviseks joodi. Nii oli see alati.
Fighterid ratsutasid ümber nurga. Altair oli juba õnnelikult läbi akna tuppa
tagasi jõudnud ning pööras nüüd uuesti ümber, et venda tagasi tuppa aidata.
Aga Arcus ei seisnud enam akna all. Olles näinud Leonidiust rüüstajatega
võitlemas oli tõstnud Arcuses pead võitleja vaim. Ta seisis nüüd keset teed
ja saatis fighterite poole dancing lights loitsu. Alles peale loitsu
teelesaatmist taipas ta oma rumalust. Kuid enam polnud midagi parata.
Röövlite grupi liider pööras pead.
?Vaata aga vaata!? ja seejärel oma meeste poole: ?Hei, vaadake seda! See
poisinolk siin arvab, et ta on võlur!?
Mehed naersid. Arcus vihastas. Mida need mehed endast mõtlesid? Miks ei
võinud tema olla sama hea võlur nagu kasuisagi? Arvestades seda, et
Leonidius oli inimene ja tema õega half-elfid, oli ju loogiline, et ta võis
olla Leonidiuse vääriline õpilane. Jah, ta oli kindlasti sama hea võlur kui
iga teinegi!
?Hei!? Röövlipealikul näis olevat idee. ?Mis te arvate, kui võtaks selle
seal tasuks Galeni eest?!?
Arcusel sööstis peast läbi mõte, et Galen oli arvatavasti maja ees söestunud
röövel. Ja ta oli kindel, et ta ei taha teada, mida võõras oma viimaste
sõnadega mõelnud oli. Ta sööstis akna poole, kuid jäi hiljaks. Hetk hiljem
lebas ta kinniseotult pealiku ees hobuse seljas.
?Arcus!? kuulis ta selja tagant õe meeleheitlikku karjatust. Siis tundis ta
peas läbilõikavat valu, nagu oleks see vastu hüppelt maanduva hobuse külge
põrunud. Ja siis mattus kõik ühte suurde musta.
Morgil ärkas. Ta oli 29-aastane fighter/mage ning hetkel oli ta suuremas
segaduses kui viisteist aastat tagasi peale hobuse seljast kukkumist, kui ta
kaaslased olid kindlaks teinud, et tal mälukaotus oli. Lollakas unenägu! Kes
kurat oli see plika? Ja miks nägi see Arcuse-nimeline tüüp nii tema nägu
välja? Nojah, ega see teda tegelikult ei huvitanudki. Tal oli hetkel
parematki teha. Võta näiteks need kaks orki, kes seal selle puu tagant välja
vahtisid, nende maha löömine oleks hetkel kindlasti kõige otstarbekam
olnud...
Altair
(kes seda ära saates on vist rohkem peast põrunud kui kunagi varem)
Marek Lilleleht
> Mul tuli täna kirjutamise tuju peale ja mõtlesin, et saadan tulemuse teile
> lugeda ka. Kriitikat paluks ka. Ainult, et arvestage palun seda, et see on
> mul esimene katsetus üldse, nii et ärge palun väga õelad olge, jah?
>
sorry, can't do that :)
> ...
>
> Altair
> (kes seda ära saates on vist rohkem peast põrunud kui kunagi varem)
>
seda küll
> -
> info/abi http://lists.ut.ee ja <owner-rp...@lists.ut.ee>
>
lõppu sel lool pole aga järge ei oota ka
Marxx
________________________________
Elu on tapvalt ilus
Mario Pulver
> lugeda ka. Kriitikat paluks ka. Ainult, et arvestage palun seda, et see on
> mul esimene katsetus üldse, nii et ärge palun väga õelad olge, jah?
Ei ole 6el, a"ra muretse. Muidu oleks lugu ta"itsa korras, kui seal poleks
yhte asja mis mind alati ha"irib - ma"nguinfo (alignment, klass ja rass)
kirjeldamine tegelastele/lugejale. Mitte ykski tyyp ei oska ju kedagi
vaadates o"elda, mis on tolle alignment jne.
Na"iteks lause: Pa"kapikk t6usis pysti ja ytles: "Mina olen 3. level
fighter/cleric" - ei ole normaalne. Esiteks ei teaks ykski pa"kapikk, mis
ta level on, teiseks ei ole ta AD&Dst kuulnud. Kyll on aga aktsepteeritav
lause: Pa"kapikk t6usis pysti ja ytles: "Mina olen juba m6nda aega
maailmas reisinud ja yht-teist na"inud. Moradin teab, et ma tema pyha s6na
ja oma vaheda kirvega olen kaua aidanud neid, keda taga kiusatakse v6i
alandatakse!"
Mario Pulver (aka Sanctus & Troy)
mpu...@mask.ee/pul...@saba.jrnl.ut.ee
http://mpulver.mask.ee
Miina Liias
> teile lugeda ka. Kriitikat paluks ka. Ainult, et arvestage palun seda,
> et see on mul esimene katsetus üldse, nii et ärge palun väga õelad
> olge, jah?
Pyyan siis konstruktiivset kriitikat teha:P
Lugu nigu lugu ikka... aga. S2det ei ole, isegi loo l6pu pu2nt ei teinud
imho asja paremaks. Action justkui k2iks, aga asi kipub ikka veidi
uimaseks k6igest hoolimata. Tuletab natuke enda kirjutatud jutte meelde,
kus asi kipub liiga detailseks minema. Teine point on, et jumala eest,
sellised v2ljendid nagu 'CE fighterite grupp', 'dancing lights' jne,
selliste asjadega peab ettevaatlik olema, need rikuvad palju 2ra. Lihtsalt
suvalisest tr22kunim2ngust r22kides on need muidugi omal kohal, kui aga
kirjutada juttu, mitte m2ngukirjeldust, siis nii ei k6lba, v6tab
fiilingut oluliselt maha. Lugeja ju ei tea, et tyybid CE on, las ta saab
sellest ise aru:P ja loitsukirjeldus eesti keeles oleks muidugi lahe:)
Muidu tuleb v2lja asi, mida v6ib ainult halvaks AD&D'ks nimetada:(
Stuart
altair
> Ei ole 6el, a"ra muretse. Muidu oleks lugu ta"itsa korras, kui seal poleks
> yhte asja mis mind alati ha"irib - ma"nguinfo (alignment, klass ja rass)
> kirjeldamine tegelastele/lugejale. Mitte ykski tyyp ei oska ju kedagi
> vaadates o"elda, mis on tolle alignment jne.
>
> Na"iteks lause: Pa"kapikk t6usis pysti ja ytles: "Mina olen 3. level
> fighter/cleric" - ei ole normaalne. Esiteks ei teaks ykski pa"kapikk, mis
> ta level on, teiseks ei ole ta AD&Dst kuulnud. Kyll on aga aktsepteeritav
> lause: Pa"kapikk t6usis pysti ja ytles: "Mina olen juba m6nda aega
> maailmas reisinud ja yht-teist na"inud. Moradin teab, et ma tema pyha s6na
> ja oma vaheda kirvega olen kaua aidanud neid, keda taga kiusatakse v6i
> alandatakse!"
Altair, kes eilsest jutuga välja tulemise hetkest saati närviliselt ruumi
kaugeimas nurgas peitunud on ja nüüd vaikides kriitikat vaikides jälgis,
tõuseb järsku püsti.
"Nojah, ma saan ju aru, et ma mõningaid stiilivigasid tegin. See oli mul ju
siiski esimene katsetus selles vallas..." närviliselt libiseb tema pilk üle
kohalolijate nägude, milledelt on välja lugeda sügavat hukkamõistu selliste
täiesti arusaamatute uute mõistete kasutamine jutustuses nagu näiteks CE.
"Ma lihtsalt..." tüdruk võitleb pisaratega - ja võidab. "Ma lihtsalt
mõtlesin, et see aitab siiski natukene paremini asjast aru saada. Et
kirjeldab neid tegelasi natuke põhjalikumalt... aga peale ärasaatmist hakkas
mulle endalegi tunduma, et mõned asjad oleks võinud natuke teisiti olla.
Samas ei olegi ma väitnud, et ma kirjutamises Maniaci, Lembitu või
eeskõneleja enda tasemel oleksin. Tean, et mul on veel palju õppida. Tahtsin
vaid teada, kas mul on mingit mõtet edaspidigi üritada."
Ja heites kõigile veelkorra vastust anuva pilgu istub Altair uuesti maha.
Altair
"kui Jumal oleks tahtnud, et inimesed lendaksid, oleks ta neile
lennukipileti andnud."
(T. Pratchett)
rah...@ut.ee , alt...@mega.ee , Rahel.L...@mail.ee
Henrik Veenpere
On Wed, 24 Jan 2001, altair wrote:
> Tean, et mul on veel palju õppida. Tahtsin
> vaid teada, kas mul on mingit mõtet edaspidigi üritada."
kuule, see on küll loll küsimus. eksole. loomulikult on m6tet.
küsisid kriitikat, said kriitikat.
julgus üldse nina välja pista ja teiste arvamust küsida on
väga väärt algus;)
nii m6negi siin praegu posiitivset kriitikat nautiva noor-
kirjaniku esimesed katsetused olid.. hm. .. veidi toored v6i
nii. loomulik vist.
nii et v6ta seda osa kriitikast, mis on m6istlik, arvesse,
v6itle pisaratega l6puni ja tee uuesti. ja teed paremini. ja
näita meile ka:)
edu,
henrik
Miina Liias
> siiski esimene katsetus selles vallas..." närviliselt libiseb tema pilk üle
> kohalolijate nägude, milledelt on välja lugeda sügavat hukkamõistu selliste
> täiesti arusaamatute uute mõistete kasutamine jutustuses nagu näiteks CE.
> "Ma lihtsalt..." tüdruk võitleb pisaratega - ja võidab. "Ma lihtsalt
> mõtlesin, et see aitab siiski natukene paremini asjast aru saada. Et
> kirjeldab neid tegelasi natuke põhjalikumalt... aga peale ärasaatmist hakkas
> mulle endalegi tunduma, et mõned asjad oleks võinud natuke teisiti olla.
> Samas ei olegi ma väitnud, et ma kirjutamises Maniaci, Lembitu või
> eeskõneleja enda tasemel oleksin. Tean, et mul on veel palju õppida. Tahtsin
> vaid teada, kas mul on mingit mõtet edaspidigi üritada."
"Rahu nyyd, ega see asi nii hull ka ei ole," kostab h22l teisest nurgast
ja varjust ilmub yks eelnevalt k6nelenud isik. "Tahtmist sul ju oli asi
valmis kirjutada, h22, et nimetet t2hekombinatsioone ei kasutanud
puhtast laiskusest, vaid ikka sygavast soovist asju selgemaks teha. Vahel
on aga nii, et huvitavam ongi see, et tuleb ise pead murda, mitte lasta
lusikaga suhu toppida."
K6neleja muigab ja r22gib edasi.
"Keegi ei v2itnudki ju, et sa peaks hirmus h22 kirjutaja kohe olema ja ei
v6etud sind ka karmilt pihtide vahele. 2ra seda k6ike lihtsalt nii
sydamesse v6ta."
Stuart naeratab, t6mbab kyyned sisse ja patsutab Altairile 6lale: Take it
easy:) Ja yrita edasi:) Eks me tee siis kriitikat ka;)
Stuart
Lembit Lillenberg
> nii et v6ta seda osa kriitikast, mis on m6istlik, arvesse,
> v6itle pisaratega l6puni ja tee uuesti. ja teed paremini. ja
> näita meile ka:)
Kõige tähtsam asi elus ei ole oskus maksimaalselt ära kasutada oma
saavutusi. Seda oskab iga lollpea. Tõepoolest tähtis on aga saada kasu oma
kaotustest. Selleks on tarvis mõistust, ning just see eristab arukat
inimest lollpeast.
Lembit Lillenberg <b0le...@htg.tartu.ee> <lembit.l...@mail.ee>
--------------------------------------------------------------------
"Kui te olete head teiste inimeste vastu, teete te head eelkõige
iseendale."
- Benjamin Franklin
Karu
> saavutusi. Seda oskab iga lollpea. Tõepoolest tähtis on aga saada kasu oma
> kaotustest. Selleks on tarvis mõistust, ning just see eristab arukat
> inimest lollpeast.
kas see on siin bullshitlist või drägonilist?! räägiks asjast muidu on iga
päev sadatuhat kirja.
Karu
Maniac
>
> Altair, kes eilsest jutuga välja tulemise hetkest saati närviliselt ruumi
> kaugeimas nurgas peitunud on ja nüüd vaikides kriitikat vaikides jälgis,
> tõuseb järsku püsti.
> "Nojah, ma saan ju aru, et ma mõningaid stiilivigasid tegin. See oli mul ju
> siiski esimene katsetus selles vallas..." närviliselt libiseb tema pilk üle
> kohalolijate nägude, milledelt on välja lugeda sügavat hukkamõistu selliste
> täiesti arusaamatute uute mõistete kasutamine jutustuses nagu näiteks CE.
> "Ma lihtsalt..." tüdruk võitleb pisaratega - ja võidab. "Ma lihtsalt
> mõtlesin, et see aitab siiski natukene paremini asjast aru saada. Et
> kirjeldab neid tegelasi natuke põhjalikumalt... aga peale ärasaatmist hakkas
> mulle endalegi tunduma, et mõned asjad oleks võinud natuke teisiti olla.
> Samas ei olegi ma väitnud, et ma kirjutamises Maniaci, Lembitu või
> eeskõneleja enda tasemel oleksin. Tean, et mul on veel palju õppida. Tahtsin
> vaid teada, kas mul on mingit mõtet edaspidigi üritada."
> Ja heites kõigile veelkorra vastust anuva pilgu istub Altair uuesti maha.
Kõike seda tunnistas pealt ka pimedas toas montoridest koosneva seina
ees tooli peal istuv must gnoom, mustad kitsad päikeseprillid ees ja
mantel tooli seljale riputatud. Ta vaatas tummalt, kuidas Altair oma
esimest teost kaitses, kuni hetkeni, kui gnoomi true name kõva häälega
välja öeldi. "Miks ta pidi seda tegema?", pomises gnoom oma
kitsehabemesse ning haaras ees lauapeal lebava klaveri ja hakkas
kiiresti klõbistama.
<kaamera kuvab yhte mitmekymnest ekraanist>
-----
Black Death Inc>load deep_gnome_maniac_v200243 -location: rpg.dragon
Virtual Reality Matrix v2.4
location: rpg.dragon tavern
datetime: -5 minutes from insertion time.
Username Verification: Maniac
Password: ***************
Confirm Password: ***************
loading location rpg.dragon tavern
location loaded
loading entity deep_gnome_maniac_v200243
entity loaded
proficiencies loaded
special abilities loaded
special equipment loaded
setting insertion time -5 minutes from current timeline
!!!WARNING!!!
Timeline alteration attempt detected. This funtion is only
prohibited to agent units. Extra clearance password required.
Password: neowashere
Password accepted.
Welcome agent Maniac.
Timeline is -5 minutes from current matrix time. Time alteration
accepted.
Starting the matrix in 5...4...3...2...1...matrix has been initiated.
------
Olles oma viimase käsurea sisestanud, sättis gnoom ennast mugavasti
toolile ja tõmbas käepidemest välju väikese metallist otsaga juhtme,
ja tõstis selle parema kõrva taga asuva väiksese kyberneetilise
sisendi juurde ja lykkas selle sisse ning sulges oma silmad.
<Kaamera jälgib (kiirentatult) rpg.dragoni järjekordse manifestatsiooni
esiust ja selle kõrval seisvat silindrjast prügikasti. Jälgib hetk...
veel natuke, korraga kõrtsi uks avaneb ning vaatajatele tundub, kui
haldjas astuks uksest välja tagurpidi ja kõnnib samamoodi mööda
vasakule suunduvat rada eemale kõrtsist. Paremalt kyljelt ilmub
vaatajate ette kass, kes jookseb tagurpidi ja hetke pärast hiir, kes
samas suunas kassiga silkab tagurpidi täiesti jõust. Paar hetke
taas vaikust, kui siis uuesti avaneb kõrtsi uks ja selle hetke omanik
Henrik kõnnib tagurpidi välja, käes tyhjad tuhatoosid ning sammub
prügikasti juurde, mille kaane avab ning prygikastis lendab toosidesse
hunnik prahti ja konisid koos tuhaga, peale mida Hanrik paneb
prygikastile kaane peale ning kõnnib tagurupidi tagasi kõrtsi. Vaatajad
saavad aru, et see mida nad näevad on sama, kui vaataksit videot, kuid
ainult kassett kerib ennast tagasi algusesse. Taas hetk vaikust, kuni
korraga käis väikene nõks ja vaatajad saavad aru,et aeg ei liigu enam
kiirendatud tagasi, vaid normaalselt edasi. Korraga prygikast rapub
ja koliseb, kui siis rahuneb taas maha. Möödub hetk ja ei ole sealt
miskit liikumist märgata. Korraga kõrtsi uks avaneb ja Henrik sammub
sealt täis tuhatoosidega välja, otse prügikasti juurde, avab kaane ja
vahib midagi seal sees. Vahib hetke ja siis käratab: "Kuradi Maniac,
keri siit välja!!! Cho-ku-node, stiilsete prillide jms. jaoks sul
platinumi jätkub, kui elukoha jaoks mitte!! Täielik nilbus selline,
kurat kas sa yldse kuuled mind!!?? Võta need kõrvaklapid peast ära!!!
Kaamera zoomib aeglaselt prygikasti juurde, siis ei ole näha, kuid
hetke pärast tõuseb yle serva banaanikoor, millele järgeb tumehall
gnoomipea, kellel on stiilsed päikeseprillid ees ja väikeses nupp-
kõrvaklapid kõrvades. Olles oma suure nina saanyd yle prygikasti
serva, piilub ta ettevaatlikult kõik 360 kraadi ymber silindrja kasti,
loomulikult viimasena uurides piirkonda, kus Henrik seisis. Olles
siis viimaks märganud tulipunast Henrikut röökimas tema suunas midagi,
võttis gnoom yhe nupu kõrvast ära ja terve ymbruskond mattus korraga
Prodigy "Out Of Space"-i meloodiasse. Gnoom kysis midagi ja Henrik
röökis nii nagu jaksas, kuid midagi ei olnud kuulda peale muusika.
Gnoom hindas natuke situatsiooni ja pistis nupu tagasi kõrva, peale
mida sigines taas meeldiv vaikus ymbruskonda ja vaatajad kuulevad
metsamyhinat kõrtsitagusest metsatukast. Henrikule aitab, ta asetab
tyhatoosid maha ja haarab siis gnoomilt kiiresti õlgade alt kinni ja
lennutas ta taeva suunas. Seda gnoom just ootaski ning peale
mõnesekundilist lendu (ja kahte kolme päris stiilset akrobaatilist
pööret) maandus ta kindlalt kahel jalal kõrtsi ukse ees. Vaadanud
kiiresti igas suunas ja veendunud, et miski oht teda ei ohusta hakkas
ta ukses sisse astuma, kui korraga tunnetas, et midagi on puudu,
ta katsus oma põuetaskut ja vaatas siis Henriku poole, kes parajast
oli tyhjendanud toosid ja hakkas kaant prykkarile peale panema, kui
märkas korraga midagi ning kummardas kasti sisse ning tõsti seal
välja väikese määrdinud plastmassist eseme, vaatas tylpinud pilguga
gnoomile otsa ja heitis selle siis gnoomi suunas. Gnoom saanuna
selle kätte naeratas Henriku suunas ja nühkis varrukaga tuha oma
nokia 8110 mobiililt ära ja koos Henrikuga sisenes kõrtsi, kus
Altair pidas just oma kõnet, mida gnoom oli mõned minutid tagasi
juba kuulnud.
Henrik oli esimene, kes teda rahustama sammus, et ära pelga, tahtsid
kriitikat ja said ka, proovid uuesti. Seda sama ütles talle ka Stuart
ja Lembit. Kui nemad olid lõpetanud, korraga turtsatas Karu, et mis
kuradi nämmutamine siin toimub ja see oli vihje gnoomile, et nyyd on
aeg tõsisemat juttu puhuda ja sammus Altairi juurde ja kysis:
"Sa kutsusid mind?"
Altair vaatas gnoomile imeliku pilguga otsa. Gnoom vaatas samuti
imestunud pilguga Altairi suunas: "Noh, kas kass viis su keele ära?"
ja hetk hiljem olid juba gnoomi väikesed näpud kangutamas Altair suud
lahti et selles veendud, kuid suu ei avanenud kuidagi. Gnoom läks
sujuvalt yle tagavara plaanile ning väledad näpud genereerisid armutul
määral närvikõdi vaesele ohvrile. Ja viimane hakkas naerma ning ei
suutnud
enam suud kinni hoida. Sellest gnoomile piisas, et veenduda kelle
olemasolust. Gnoom muutus taas rahulikuks ning kysis uuesti: "Sa
kutsusid
mind?". Altair olles naermise lõpetanud ja enda riideid natuke silunud
vaatas gnoomile tõsiselt otsa ja kysis ettevaatlikult: "Ma kutsusin
sind??". "Jah, sa ju kutsusid mind, sa laususid mu nime ja ...", korraga
jäid gnoom vait. Ta vaatas ymbritsevatesse adventuureritesse ja kysis
aeglaselt: "Keegi ei ole talle seda öelnud ju ... ega? Et ma olen... ja
kui ta lausub my tõelise nime, siis ma pean.... " ja zestis aeglaselt
kätega. Mõne hetke pärast oli tal pilt selge ja ta vaatas Altairi
suunas:
"Sa ei kutsunudki mind?". Altar raputas pead. Gnoom vaatas teda hetke ja
siis toimus kiire iseloomu muutus. "Ah ei kutsunud, no siis on okei. Aga
annan ka paar omapoolselt hinti sinu jutule. Unusta selline tehniline
CE,fighter/mage,dancing light sõnade kasutamine, jah nad on lubatud,
kuid
kirjelda veel millegi muuga neid termined. See et su esimene jutt ei
olnud
sinu ootustele vastav ei tähenda, et sa peaksid lõpetama kirjutamise,
kamoon selline kerge kriitika peaks sulle just inspiratsiooniks olema.
Sa
oled yx esimesi meist siin, kes on kysinud ka kriitikat. Mis sa arvad,
kui
rahvas olex pidanud kritiseerima minu, mario või lembu jutte, oleks need
eriti paremad välja tulnud. Häh, ofkoors mitte. Mul endal on lihtsalt
aktiivne (ja kahtlane) fantaasia, mida ma aegajalt välja elan nende
kirjadega, küll sa veel leiad oma koha meie kõrtsi jutuvestjate seas.
Võtab lihtsalt aega, kui kyll see koht leidub" (ning näitab silti
seinal,
kus kirjas, et otsitakse kohta jutuvestja jaoks rpg.tavernis Altairi
jaoks,võtta ühendust Altairi. Altair ise vaatas seda silti ja pomises:
"ma ei ole seda sinna pannud". "Muidugi sa ei ole", patsutab teda
gnoom õlale, "see tekkis sinna sel hetkel, kui sa oma juttu vestma
hakkasid".
Altair noogutas arusaavalt ning kõndis rahva sekka tagasi. Gnoom aga
leides, et ylesanne täidetud haaras põuest mobiili, tõstis selle kõrva
juurde ja ootas hetke... ootas kaks... kõrtsi sigines haudvaikus.
Gnoom saamata aru, et mis lahti on vaatas mobiili ja siis korraga
käratas
Henriku poole: "miks siin Radiolinjal levi ei ole?!!". Henrik ei olnud
argade killast ja pani vastu: "a kes see kurat eelmine kord siin
Armageddoni õhkis nii et terve kõrts ribadeks lendas?""Patricia!!", pani
gnoom vihaselt vastu. "Aga kelle idee see oli", käratas Henrik
vihasemalt
vastu, mille peale gnoom jäi korraga vait. "A millal uus mast pysti
pannakse?", sosistas peale hetkelist vaikust gnoom. "Ylehomme", vastas
maha rahunenud Henrik vastu. Gnoom ohkas korra sygavalt, pistis mobsi
taas põue ja vantsis baarileti juurde ja vaatas Henrikule otsa.
"Anna klaas yx pudel Macallanit ning pane see koos armageddoni kahjudega
minu arvele, eks"
--
Maniac
Veljo Hagu
> iga päev sadatuhat kirja.
Sellist mahakarjumist kuuldes teeb trapper oma silmaluugid jälle
lahti. Ilmselgelt on ta pahane selle peale, et teda tühja-tähjase
karjumisega üles aeti, sest käratab: "No mis lahmimine siin käib?
Korralik kaklus on kena asi vaadata (eriti näitsikute
mudamaadlus...), aga niisama röökimine siseruumides ei kõlba
küll kuhugi! Ega meil siin mingi TSIVILISEERITUD koht ole, et
igaüks teeb, mis tahab!"
Lausega maha saanud, satub ta korraks segadusse, taibates, et
on ise äsja täpselt samamoodi lärmi löönud. Seejärel kehitab ta
õlgu, takseerib hindava pilguga eelmist hüüdjat ning mõtiskleb
vaiksel häälel: "Ja üleüldse, toa seinale kuluks uus karunahk ära.
Kus ma selle suure madjaka õige jätsin..."
Haden,
norib vist tüli :)
Henrik Veenpere
Maniac wrote:
> Henrik kõnnib tagurpidi välja, käes tyhjad tuhatoosid ning sammub
> prügikasti juurde, mille kaane avab ning prygikastis lendab toosidesse
> hunnik prahti ja konisid koos tuhaga, peale mida Hanrik paneb
> prygikastile kaane peale ning kõnnib tagurupidi tagasi kõrtsi.
varavalges, kui viimased k6rtsilised ära on kukkunud, istub
k6rtsmik letile, laseb pikad jalad rippu ja ohkab:
"l6puks ometi on vanad head ajad vist tagasi. hea on, kui
läbi astuvad vanad s6brad ja uuedki näod, kel midagi huvitavat
öelda on ja kes niisama nurgas ei p6rnitse; olgu siis teineteist
v6i k6ike muud, mis liigutab.
teeb selle urka pidamise peale veedetud aja väärtuslikuks."
libistab siis end p6randale ja kobib üles magama.
m6ne minuti pärast tuleb trepist alla naeratus, tema järel
ka k6rtsmik. koos lähevad nad leti taha. k6rtsmik v6tab seinalt
kergelt kollaseks t6mbunud sildi, mida keegi kunagi vaatama
ei ole vaevunud, murrab selle kokku ja pistab leti alla.
"meil ei suitsetata," ütles see silt. nüüd siis suitsetatakse.
ega meil siin mingi "selline" koht ei ole, kus jutustused
reaalsusel p6hinevad. ikka vastupidi.
Raul Veede
Kui noor segadussesattunud ja kurblikupilguline haldjapiiga kõrtsist
lahkub, astub talle vastu nähtamatu gnoom, kergitab puht viisakusest oma
nähtamatut kaabut ja torkab tagantselja - veeretades pickpocketsis 1%, st
tema arvates kyll midagi criticalilaadset - piiga taskusse hinnalise,
nimelt _paberist_ (!) sedeli.
Sedelile on kriipsaka maagikäekirjaga skribatud:
"No põld see nii hull kedagist, et nina norgu lasta ja tasku pista. Siin
on ka niukest ... ee... obstsöööööönsust old, et lase ambu. Tõsi-tõsi,
mängujutus ei tohi miskil juhul tehnilise terminoloogiaga yle pingutada,
aga natuke on asjaks, on ju teatud sort kirjandust kohe, mis eeldab
tehnika tundmist. No kuulge, mulle kohe väegade meeldib Dust und Fire,
mis pyhakirjaautorite (see lohepildiga kamp, teate kyll, kus nimes lohe
taalamärki meenutab) vanal ja tolmanud ftp-saidil ripub, ja samuti muud
sedasorti yllitised, satiirilugudest nt Sick Kids jms lastehaiglajutud,
aga seal on tehnikavärk oma sousti sees ja mõnusaste õuntega ära
prepareeritud. Nii et, kulla Lilleke ja armas rahvas, ei maksa ikka
kutsikat jalaga taguda, kui ta esimesed toodud tuhvlid pisut näritud
on! Ikkagi tuhvlid ju. Tassi neid ikka edasi. Apport! ;)=
Oop"
Sedeli vahele on torgatud turske kuldmynt, ja muuseas, see _ei_muutugi_
vaseks, kui kylma rauaga koputada! (Esimene psioonik, kes selle päritolu
uurib, näeb eelmiste omanikena kõigepealt pisikest punase habemega gnoomi,
välimuselt kuidagi kahtlast, ja siis suurt tursket meest, miski raskema
eluala esindajat, seppa või midagi sarnast.)
Seejärel, enne kui haldjast avali jäänud uks sulgub, lipsab vilgas ja
ikka-veel-nähtamatu gnoom ukseavast sisse. Vilavisilmi põikab ta lähima
laua juurde, kus istub yks kohalikest karudest, arvatavasti
Beorning. Tema selja taha astudes muutub ka gnoomi parem käsi - seni
normaalselt gnoomilik, hõljub ta ymber nyyd ainult temporaalmaagidele
tuttavat tulevikulehka ja sõrmedest saavad sujuvalt kyynised, käest käpp
ning käeselg kattub tuhkhallide, pisut punakat tooni karmide
karvadega. Sellesama käe kyynised rehmab ta, ise samal hetkel nähtavaks
muutudes, Karule sõbralikult - kuid õelalt! - irvitades kaela sisse,
ymisedes samal ajal ammutuntud viisikest "Lõuad, oh lilleke, rahvas
ju mängib, juba on saabunud kevadekuu."
Nagu iga teinegi kunagi assassiinide seltsis segase päritoluga aineid
suitsetanu aimata võib, hakkab selliste märgusõnade peale tööle meie
paranoiliselt kahtlustava gnoomi poolt aegsasti varutud kontingentsiloits
ning gnoom teleporteerub teadmata suunas. Õhku jääb tilpnema vaid
aeglaselt langev järjekordne paberileheke, millele on kuldtindiga maalitud
read:
"Maniakaalsed saavutused esinevad juba iganenult ammutuntud hääduses. Pole
sakummi vajagi. Paraku, temporaalfyysikalistegi muutuste puhul aitab
gnoomide maagiaresistents - vähemalt vahetevahel, ja muidugi siis kui teda
vastavate loitsudega järele aidata. Eks hunt hunti lõhnast tunne, ammugi
siis gnoom.
P.S. Loitsudega tegelejale on õigekiri eriti tähtis. ;)="
Oop,
friend of Maxwell,
gnoom,
libuhant in spe
e.piir
>läbi astuvad vanad s6brad ja uuedki näod, kel midagi huvitavat
>öelda on ja kes niisama nurgas ei p6rnitse; olgu siis teineteist
>v6i k6ike muud, mis liigutab.
>teeb selle urka pidamise peale veedetud aja väärtuslikuks."
>libistab siis end p6randale ja kobib üles magama.
>
>m6ne minuti pärast tuleb trepist alla naeratus, tema järel
>ka k6rtsmik. koos lähevad nad leti taha. k6rtsmik v6tab seinalt
Õrn vine imbub seinast ja matab kõrtsmiku enesesse. Ah, sina,
Une-Mati? - küsib kõrtsmik unesegaselt. Aga tal pole aimu, kellega
tal tegemist on. Ja ta ei taha teada... ei... tõesti ei taha.
EP
Mario Pulver
> kaugeimas nurgas peitunud on ja nüüd vaikides kriitikat vaikides jälgis,
> tõuseb järsku püsti.
> "Nojah, ma saan ju aru, et ma mõningaid stiilivigasid tegin. See oli mul ju
> siiski esimene katsetus selles vallas..." närviliselt libiseb tema pilk üle
> kohalolijate nägude, milledelt on välja lugeda sügavat hukkamõistu selliste
> täiesti arusaamatute uute mõistete kasutamine jutustuses nagu näiteks CE.
Yritanud tulutult teda noominud preestri na"ost hukkam6istu va"lja lugeda,
loobub Altair yritusest. Preestri lahkest na"ost paistab va"lja ainult
yx: s6bralikkus. :)
> "Ma lihtsalt..." tüdruk võitleb pisaratega - ja võidab. "Ma lihtsalt
> mõtlesin, et see aitab siiski natukene paremini asjast aru saada. Et
> kirjeldab neid tegelasi natuke põhjalikumalt... aga peale ärasaatmist hakkas
> mulle endalegi tunduma, et mõned asjad oleks võinud natuke teisiti olla.
> Samas ei olegi ma väitnud, et ma kirjutamises Maniaci, Lembitu või
> eeskõneleja enda tasemel oleksin. Tean, et mul on veel palju õppida. Tahtsin
> vaid teada, kas mul on mingit mõtet edaspidigi üritada."
> Ja heites kõigile veelkorra vastust anuva pilgu istub Altair uuesti maha.
Kas aitab asjast aru saada? Kindlasti. Kas tasub veel
kirjutada? Kindlasti. Rohkem pole mul m6tet o"elda, sest teised on juba
seda palkju paremini va"ljendanud.
Ahjaa, protestin selle vastu, et mind koorekihi hulka loetakse. :) Minu
enda lugudes on samuti hulgaliselt asju, mis ha"irivad lugejaid. Ja
pealegi, mina hakkasin fantasy't kirjutama natuke yle aasta tagasi -
sugugi mitte ammu.
Lemmit Toomet
L.
Miina Liias
> Näiteks drägonilaua taga tüütab pikapeale ära, kui keegi räägib
> mingist tulekera moodustamisest või õhku täitvast leegitsevast
> ollusest või võluri sõrmedelt väljuvast nähtamatust kiirest, mis
> eesmärgini jõudnuna tohutuks tuleleeke loitvaks plahvatuseks vormub,
> ... kui ta selle all üha Fireball-i mõtleb.
No mina olen vist kogu aeg r22kinud, et on vahe, kas on lihtsalt
dr2gon22ride kokkusaamine, kus siis r22gitakse, mis, kes ja kuidas,
lihtsalt, lyhidalt ja arusaadavalt, v6i siis on tegemist JUTUSTUSEGA, kus
suur ja t2htis osa on just sellel, mida m2ngus endas roleplay'ks
hyytakse:) ja mille pole t2ringuveeretamise, levelite ja muu sellise
tehnilise kammiga suurt pistmist. jutu headus s6ltub ju peamiselt
sellest, KUIDAS asja kirjeldada.
Stuart,
I'm not evil, I'm just kind:)
scripter
drägondamise asja edasi anda, siis kõigil nendel poolpateetilistel
jutukestel (mis siin listis ilmuvad ja muidu ka, raamatutena) on see
viga küljes, et nad ei tegele üleüldse kahe keskkonna vahele jääva keele
ristumisalaga. ja sellega läheb kaotsi tegelt drägondamise kõige parem
osa, see on see kakskeelse mängu ja teiseks irl-i ja mänguterminoloogia
ristumise baasilt tulev fun. ühesõnaga, seni kuni miski jutt ei
integreeri neid kahte tasandit kirjanduslikult vastuvõetavas vormis
kokku, ei ole miskist erilisest lugemisrõõmust võimalik rääkida. kuni
undead beholder ei ütle adventuureritele: Ŧelame, näeme!ŧ (jacki lugu)
ja kuni modronite küljest ei leita manuale õpetusega Ŧrtfmŧ ja kuni
jututegelastele ei tule vastu kamp skeletone kellel on kaelas sildid
kirjaga Ŧeelmised adventuureridŧ ja kuni seina seest ei imbu välja
lillade triipudega elukaid, kelle vastu ka tõepoolest aitab sõna
Ŧvoorshpellhappeloŧ, seni on miskist kirjanduslikust funist väga raske
rääkida.
samas ei taha ma öelda, et inimesed peaksid oma loomingurõõmu häbenema
ja pimeda kapi põhja peitma, sest siin tõepoolest ei mängita mõisate ja
köite peale
frststr
> e.piir wrote:
> > Näiteks drägonilaua taga tüütab pikapeale ära, kui keegi räägib
> > mingist tulekera moodustamisest või õhku täitvast leegitsevast
> > ollusest või võluri sõrmedelt väljuvast nähtamatust kiirest, mis
> > eesmärgini jõudnuna tohutuks tuleleeke loitvaks plahvatuseks vormub,
> > ... kui ta selle all üha Fireball-i mõtleb.
e.piir
>viga küljes, et nad ei tegele üleüldse kahe keskkonna vahele jääva keele
>ristumisalaga. ja sellega läheb kaotsi tegelt drägondamise kõige parem
>osa, see on see kakskeelse mängu ja teiseks irl-i ja mänguterminoloogia
>ristumise baasilt tulev fun. ühesõnaga, seni kuni miski jutt ei
>integreeri neid kahte tasandit kirjanduslikult vastuvõetavas vormis
>kokku, ei ole miskist erilisest lugemisrõõmust võimalik rääkida. kuni
See on muidugi tõsi. Aga selge on seegi, et juttude vestmine ja
lugude kirjutamine on täiesti isesugused asjad. Mis suurendab
kõikvõimalikke lõhesid veelgi. Mis tähendab, et hästi jutustatud lugu
kirjapanduna võib jätta üsna jahedaks. Mis ei tähenda, et hästi kirja
pandud lugu hästi ümber jutustada õnnestuks.
Drägoni-alane kirjandus arvatavasti jääbki kitsa huvigrupi nautida.
Ja ei tundu olevat põhjendatud seda huvigruppi vägisi suurendada. Ja
ei tundu teostatavgi olevat. Küll aga tundub olevat võimalik
kirjutada häid jutukesi. Eesti ulmekirjanduse mõnda teost lugenuna
kaldun arvama, et maailmaklassikale ja tippudele jääme kõvasti alla.
Miks peaks sama kehtima fantaasiakirjandusega
(või-kuidas-seda-drägoni-asja-ka-ei-nimetaks)? Aga esimesed mustandid
ja kavandid ei tee veel meistritööd. See, mis listis on ilmunud, on
olnud lihtsalt huvitav, aga ei midagi enamat. Seni veel.
Sahtlisse kirjutatud asjad sahtlist välja, üle lugeda ja kas: A)
minema visata, B) suureks kirjutada või C) paremaid aegu ootama
jätta. Aga sahtlis nad kah kuidagi paremaks ei muutu.
Eesti fantaasiakirjanduse pärast muret mitte tundes
EP
Lembit Lillenberg
> mantel tooli seljale riputatud. Ta vaatas tummalt, kuidas Altair oma
> esimest teost kaitses, kuni hetkeni, kui gnoomi true name kõva häälega
> välja öeldi. "Miks ta pidi seda tegema?", pomises gnoom oma
> kitsehabemesse ning haaras ees lauapeal lebava klaveri ja hakkas
> kiiresti klõbistama.
> enam suud kinni hoida. Sellest gnoomile piisas, et veenduda kelle
> olemasolust. Gnoom muutus taas rahulikuks ning kysis uuesti: "Sa
> kutsusid
> mind?". Altair olles naermise lõpetanud ja enda riideid natuke silunud
> vaatas gnoomile tõsiselt otsa ja kysis ettevaatlikult: "Ma kutsusin
> sind??". "Jah, sa ju kutsusid mind, sa laususid mu nime ja ...", korraga
> jäid gnoom vait. Ta vaatas ymbritsevatesse adventuureritesse ja kysis
> aeglaselt: "Keegi ei ole talle seda öelnud ju ... ega? Et ma olen... ja
> kui ta lausub my tõelise nime, siis ma pean.... " ja zestis aeglaselt
> kätega.
Kogu maailma filosoofia ja kõigi asjade ja olevuste aluseks on
olemus. Meie näeme ennast olevat ümbritsetud selle olemuse välisest
ilmingust, mille aluseks on seaduspärasus ja harmoonia. Kogu universum on
harmoonia seaduse alusel üles ehitatud. Igal asjal on temale omane
individuaalsus. See väljendub tema "nimes", sest asi ise on mõtte
väljendus, mis tema olemust seletab. Välised nimed, mida inimesed
paljudele asjadele annavad, on tuletatud nende iseloomust või antud
lihtsalt kokkuleppel, aga asjade tõelised nimed nende enda looduskeeles
tulenevad asjade olemusest. Nad on neis väljenduse leidnud mõtete
sümbolid. Asja tõelist nime välja öelda tähendab asja mõttes kätketud
jõudu kasutada. Asja tõelist nime välja öeldes pole meil tegemist tühjade
sõnadega, vaid asja mõttes kätketud jõu sihikindla rakendamisega. Selles
peituvadki maagilise loomejõu imed. Tõelist nime mõeldes ja välja öeldes
kutsume me vastava asja kujuteldavast maailmast tegelikkku
olemusse. Seepärast ei saa ka keegi jumala tõelist nime välja öelda - see
tähendaks jumala loomist.
"Sõna" okultses mõttes on kõla. Kogu maailm koosneb "vaimsetest
kõlavõngetest" (akasha) ja nende modifikatsioonidest. Loovast sõnajõust
"saagu" tekkis "tuli" (energia), tulest valgus, valgusest
"vesi" (astraalmaailm), veest maa (materiaalne printsiip). Nii sündis ka
jõud, mille abil me kuuleme, kompame, näeme, maitseme ja lõhnasid
eristame.
Igaüks neist jõududest koosneb tollest ürgsubstantsist, mida me
"looduse universaaltahteks" võime nimetada. Need jõud esinevad nii
füüsilisel, astraalsel kui ka vaimsel pinnal ning nende nähtumused
olenevad võnkesagedusest ja iseloomust. Seega on igal asjal universumis
oma kindel nimi ja arv.
Teadvusest, nimest ja arvust tekib mõiste, kujutlus ja
vorm. Seepärast on igal asjal, ideel ja mõttel tema olemusele ja
omadustele vastav vorm. Kus puuduvad segavad tegurid ja mõjutused, seal on
nimi, arv ja vorm täielikus kooskõlas (üks on teisest rangelt
tingitud). Kõige aluseks on harmoonia. Kui inimene oleks suutnud säilitada
teadvuse oma jumalikust päritolust (oma jumaliku nime), siis oleksid kõik
võnked, mis tema vaimu, hinge ja keha täidavad, harmoonilised. Kogu loodus
koosneks siis valgusest ja rõõmust, s.o. harmooniast. Kogu ebakõla, kurbus
ja kannatused tulenevad sellest, et inimene on unustanud oma tõelise
olemuse. Ta on unustanud oma tõelise olemuse ja sellega kaotanud jumaliku
jõu. Eksides ja valesti toimides peab inimene ennast millekski muust kui
ta seda tegelikult on. Seeläbi muutusid tema nimi, arv ja vorm. Tõelisest
ainsusest sai näiline mitmus. Upsakast eneseteadvusest tekkis terve rida
kujutlusi. Vormitusest tekkis lõpmatu hulk vorme ja kui neis tunnetus ellu
ärkas, siis unustasid nad oma tõelise olemuse. Paljude vormide erinevatest
huvidest tingituna tekkis võitlus olemasolu pärast ja disharmoonia, mis
kestab kuni inimkond tervikuna oma olemuse ainsuse tunnetuseni jõuab.
Nii õpetab jooga.
Lembit Lillenberg <b0le...@htg.tartu.ee> <lembit.l...@mail.ee>
--------------------------------------------------------------------
P.S. Kas haldjatele anti sündimisel pärisnimed?
Y
↑
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Look here................