jootekolb ja jootmise põhitõed
Andres
Millise võimsusega peaks olema kolb, et saaks joota nii peeneid juhtmeid (nt
arvuti ventika toide) kui ka autovõimendi toitejuhtmeid (pea
pliiatsijämedused) ? 60-80W? Kas lapiku või koonilise otsikuga?
Millist jootetina ja -vedelikku või -pastat peaks kasutama või millele üldse
thpln pöörata, et tulemus hea saaks? Ma olen pisut koba. Või on materjalid
kehvad? (Flora Jootevedelik ja Saltser, väikestes tindipoti suurustes
klaaspurgikestes, ostetud 2-3 aasta eest). Olen proovinud nii pastat
sisaldava kui mittesisaldava tinaga. Jootevedelikuga kohe kuidagi ei tahtnud
tina hakata jämeda mitmekiulise vaskjuhtme külge. Saltseriga edenes pisut
paremini aga puhkus lõppes ikka enne ära kui kõik valmis sai :). No miks ma
ei saa sellist napi tinaga ja siledat-säravat tulemust nagu arvutite sees?
Hädavaevu saan kaks juhet kokku ning ühendus jääb paks-karvane-kole. Kas on
mõni lihtne nipp - kuidas hoida juhtmeid koos, juhul kui neid ei saa vastu
jootmisalust suruda? Alati ei saa ka juhtmeid kokku põimida ju.
Tööriistakataloogi lapates jäi mulje, et elektroonika ja nt prügikühvli
jaoks on erinevad tinad. Aga kas elektroonikatina sobib ka jämedamatele
(12V-toite)juhtmetele? Tevalo laoseisus on niipalju tinasid ja
vedelikke/pastasid, et silmad võtab kirjuks...
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?ec=18a5b&lng=est
Poes leidsin ühe jootekolvi "manuaalist" soovituse, et hoopis 10% sidrunhape
on jootmiseks parim?
Kas äsja isolatsioonist vabastatud vaskjuhtmed on vaja peene liivapaberiga
üle käia (lakikiht vms?) või piisab kui juhe jootevelikku kasta? Või hoopis
soolhappesse? Kui sisse kasta pole võimalik, siis millega jootevedelelikku
peale kanda? Puutikk? Pintsel? (naturaal- või sünt.karvadest?)
Kas ma teen kõik õigesti (2 juhtme kokkujootmisel)?
isolatsioon maha, liivakaga haljaks
kastan juhtmed jootevedelikku
määrin kummalegi kolviga tina peale
(uuesti jootedelikku?)
püüan juhtmeid koos hoida neid samal ajal kolviga altpoolt või küljelt
kuumutades
kui tina sulas, eemaldan ettevaatlikult kolvi, hoides juhtmeid veel mõni
sekund koos
Ette tänades
AndresV
Kuno Talimaa
"Andres" <andre...@mail.ee> kirjutas sõnumis news:cn9qmg$h9u$1...@kadri.ut.ee...
> Kas ma teen kõik õigesti (2 juhtme kokkujootmisel)?
>
> isolatsioon maha, liivakaga haljaks
> kastan juhtmed jootevedelikku
> määrin kummalegi kolviga tina peale
> (uuesti jootedelikku?)
> püüan juhtmeid koos hoida neid samal ajal kolviga altpoolt või küljelt
> kuumutades
> kui tina sulas, eemaldan ettevaatlikult kolvi, hoides juhtmeid veel mõni
> sekund koos
Kuna isad ei vasta, siis ma proovin kätt.
Kui pole tegu lakitud isolatsiooniga, siis:
-isolatsioon maha ligi 0,5-y cm pikkuselt (juhtme ristlõige x5+5mm)
-termokahanev toru 1-le juhtmele peale
-juhtmeotsad keerutada kokku
-kui räbusti ja tina eraldi, siis tikuotsa, rüüsiga või süstlaga tilk jootevedelikku (kampoli-piirituselahust) ja siis tinutada nad
läbi, kui räbusti ja tina koos, siis lisada seda kolvi otsa juurde. Läbi tinutamine tähendab, et juhtmeid soojendatakse piisavalt,
et tina jookseks ilusti juhtmete vahele ja tinakiht jääb peale jootmist läikiv. Vältida tina liiasust. Tina jahtumise ajal ei tohi
juhtmeid liigutada, et vältida nn. külmjoodet. Jahtumist võib kiirendada puhumisega.
-termokahanev toru lükata pärast juhtmete piisavat jahtumist jootekoha peale ja fikseerida kas tehnilise fööni või vägumihkli leegi
abil.
Eelneval ületinatamisel on mõtet siis, kui juhe on oksüdeerunud või on tegu lakitud juhtmetega. Üle tinatakse ka suuremaid pindu
enne nende kokku liitmist. Näit. raua jootmisel. Sel puhul tuleb kasutada räbustiks saltserit. Alumiiniumjuhet saab ka joota, kuid
eriräbustite abil ja nõuab kõvasti harjutamist. Suuremaid detaile joodetakse reeglina lahtise tule (bensiini- või gaasileek) abil.
Trükkplaadi masslammutamisel (kui plaat ise rändab prügikasti) on ka lahtine leek abiks.
Pooljuhtseadmete paika tinutamisel (eriti tundlikud selles suhtes on germaaniumist jubinad) tuleb vältida nende liiga kestvat
kuumutamist , kasutada madalatemperatuurilist joodist ja vajadusel hoida nende jalgadest pinsettidega kinni, et ülemäärane soojus ei
leviks nende korpusesse. Reeglina on tundlikel jubinatel jootejuhised passis või spetsis kirjas.
Samas kõvasti kuumenevaid jubinaid tuleb joota kõrgematemperatuulisema joodisega. Kui näit. jubin on projekteeritud soojenema
100C-ni, siis joodise sulamistemp. peaks olema vähemalt 200C kandis.
kt
Alo Raidaru
> isolatsioon maha, liivakaga haljaks
> kastan juhtmed jootevedelikku
Kui see on happeline vedelik ja Sa seda hoolikalt maha ei pese, siis
mõne aja pärast on kogu see värk roheline.
> määrin kummalegi kolviga tina peale
EI! Mitte ei MÄÄRI, vaid ajad oma detaili (traadi) nii kuumaks, et tina
sulab ja märgab seda KUUMUTATUD DETAILI.
Puhast, kuuma vaske tina märgab.
> (uuesti jootedelikku?)
Kuumutamisel pind oksüdeerub.
Jootevedelik kõrvaldab oksüüdi. (KUI!)
Teine võimalus on katta pind oksüüdivastase kihiga, nt kampol.
> püüan juhtmeid koos hoida neid samal ajal kolviga altpoolt või küljelt
> kuumutades
Ei "püüa hoida" vaid hoiad koos nii et nad on lähestikku ja sulatina
MÄRGAB mõlemat osapoolt. Kuumuta kust tahad.
> kui tina sulas, eemaldan ettevaatlikult kolvi, hoides juhtmeid veel mõni
> sekund koos
Mõni sekund võib olla vähe. Ja ära puhu ja jahuta kunstlikult. Oota.
***
Võta üks pisike lauajupp, 5x3 cm. Pane sinna peale kaks vasktraadi juppi
ja tinuta need kokku. Siis lahti ja uuesti kokku ja lahti.....
Kui sa enam ei määri tina, vaid tina ise jookseb, on amet käes.
Demokraatlikus riigis peab ka tinal olema vabadus teha mis TEMA tahab.
Aga Sina, suure juhi ja õpetajana ainult suunad tina käitumist.
Esimesed 5-10-20 aastat on probleeme. Siis hakkab tasapisi minema.
A.R.
P.S.
Kui Sul on selline 3000 eeki jootejaam,
siis vast peab midagi teisiti tegama.
Aga Sina pole ju ometi selline!?
Andres
news:cna7ch$ktb$1...@kadri.ut.ee...
> Kui see on happeline vedelik ja Sa seda hoolikalt maha ei pese, siis
> mõne aja pärast on kogu see värk roheline.
KUI on... kust mina vaene mees tean, kas see Flora või Orto võimisiganes
vedelik on happeline... Loodan, et Oomipoe või Tevalo müüja teab.
> Võta üks pisike lauajupp, 5x3 cm. Pane sinna peale kaks vasktraadi juppi
> ja tinuta need kokku. Siis lahti ja uuesti kokku ja lahti.....
Ühesõnaga materjalide süüks ei õnnestu ajada. Eks ma siis harjutan, kui olen
uue kolvi ostnud.
> Kui Sul on selline 3000 eeki jootejaam,
Ei ole, see valmistab Sulle kindlasti rõõmu. Mul oli üks äiapapa poolt juba
"prügikasti servale" tõstetud puitpidemega kolb, mis viimasel korral enam
häält ei teinud ja vanaduspuhkusele läks. Vaja uus osta ja selle pärast
küsisingi võimsuse kohta. Vanemaid lõngu lugedes tundub, et Sinu kogemusest
võiks miskit kosta küll...
AndresV
P.S.: Ostsin reede õhtul K-Raua poest 100W-se nupuga ja lambikesega
"püstoli". See jootis küll aga trafo ja otsikuni viiv traat on seal kohe
vastu plastmasskesta paigutatud ja 10 minutise kasutamisega läks nii
kuumaks, et plast trafo vastas muutus pehmeks ja hakkas ropult haisema. Viin
selle täna tagasi.
Alo Raidaru
> KUI on... kust mina vaene mees tean, kas see Flora või Orto võimisiganes
> vedelik on happeline... Loodan, et Oomipoe või Tevalo müüja teab.
:)
Seal on pudeli peal kirjas et sisaldab ortofosforhapet ja seda ja teist
hapet.
Vanasti oli saltser ja salmijaak.
Saltser oli soolhape, kuhu panid niipalju tsinki, et tükid alles jäid.
Tsinki sai vanast taskulambi patareist.
Salmijaak oli selline soolkivi moodi asi, millega hõõrusid oma kolvi
otsa puhtaks. Minul pole kunagi salmijaaki olnud.
Selle puhumise kohta olen kuulnud, et kiiresti jahtudes tina
kristaliseerub natuke pahasti. Tont seda teab. Ei taha riskida. Ootan.
Kui tahad tinutuskunsti kätte saada, osta kampol. Võid sulatada peale ja
võid piirituses lahustada. See on seesama, mida ka teised kunstiinimesed
(nt viiulikunstnikud) kasutavad. Ja see on vist ka selle peenikese
tinatraadi sees.
Puhta pinna puhul saad ilusa tinutuse. Kui ei ole VÄGA PUHAS siis hõõru
natuke kolvi otsaga. Kui tina jookseb laiali, on puhas.
Kasulikud on veel väikesed kruustangid. Nende vahele saad kinnitada
detaili. Siis jääb üks käsi vabaks. Ja väikesed pintsetid. Traat võib
sõrme vahel kuumaks minna ja siis pole mõnus teda hoida. Meedikutel on
sellised näpitsad, mis kinni jäävad. Need on ka head.
Kui suvel lühikeste pükstega tinutad, juhtub aegajalt et väike sulatina
tükk kukub jala peale ja jääb sinna kinni. Vaata, et siis ära kannatad
ja oma traati lahti ei lase. "Ai, kurat" võid karjuda.
A.R.
Alo Raidaru
> Vaja uus osta
Unustasin enne.
Kui ostad uue kolvi, pead seda algul "ette valmistama".
Lased kolvi kuumaks ja katad otse tinaga. (sulatad)
Nii et kogu ots oleks "valge".
Kui nüüd hakkad tinutama, siis peab moodustuma selline märgav tinasild
kolvi ja soojendatava asja vahele.
Kui soojendad kolvi otsaga, kandub üle vähem soojust. Küljega
saab juba rohkem soojendada. Aga ikka üle tina, mitte vask vase vastu.
Kui hakkad elektroonikat kokku tinutama, siis katsu leida
tefloonisolatsiooniga traati. Selle isolatsioon ei sula ja temaga on
kergem töötada. Kust leiad? Ei tea. Otsi. Tasub ära.
Minule kingiti meetrine jupp vanast Nairist.
Seal on sadu isoleeritud kiude.
Turul oli Paulil kunagi rull. 25 eeki.
A.R.
P.S.
Paul on Tartu täika elektroonikamees.
Aastaid juba. Laupäeva hommikul on kohal.
Vootele Voit
> Millise võimsusega peaks olema kolb, et saaks joota nii
> peeneid juhtmeid (nt arvuti ventika toide) kui ka autovõimendi
> toitejuhtmeid (pea pliiatsijämedused) ? 60-80W?
selleks on vaja kas kahte kolbi või siis regulaatoriga ja
vahetatavate otsikutega kolbi.
elektroonika ja peenete juhtmete jootmiseks sobilik kolb
jahtub jämedate juhtmete jootmisel kohe maha ja ei jõua
jootekohta üles soojendada.
jäme kolb kipub peene töö juures üle kuumenema ja
kohmaka otsikuga on tülikas joota.
> Kas lapiku või koonilise otsikuga?
lapikul otsikul on suurem kontaktpind - parem töötada.
kooniline otsik sobib jällegi väga peenikese töö jaoks
(pindmontaazkomponentide jootmiseks)
> Millist jootetina ja -vedelikku või -pastat peaks kasutama
> või millele üldse thpln pöörata, et tulemus hea saaks?
kui sa just plekkämbreid ei jooda, siis kampolit.
ohtralt kampolit. ülejäägid saad pärast piirituse või
atsetooni-nitrolahustiga maha pesta.
mõned kasutavad ka kampoli piirituslahust, aga
imho sellega mökerdamine on ebamugav.
kõikvõimalikkud saltserid ja happed tuleb ära unustada.
flora jootevedelik juhib elektrit ja tuleks elektroonika korral
ka ära unustada. (ärapesemine ei aita, kuna see sitt
tungib sügavale trükkplaadi sisse)
> No miks ma ei saa sellist napi tinaga ja siledat-säravat
> tulemust nagu arvutite sees?
kui jootekoht on kare ja/või matt, siis
a) pole ta kas piisavalt kuumenenud, et tina ühtlaselt laiali voolaks,
b) või vastupidi, jootekoht on ülekuumenenud ja oksüdeerunud
c) räbustit (kampolit) on liiga vähe ning jootekoht on oksüdeerunud.
d) jootekohta on enne tina täielikku tardumist liigutatud ja
tekkis külmjoode
> Jootevedelikuga kohe kuidagi ei tahtnud tina hakata jämeda
> mitmekiulise vaskjuhtme külge. Saltseriga edenes pisut paremini
siis oli juhe oksüdeerunud või ei jõudnud kolb juhet üles kuumutada.
oksüdeerunud juhet tuleb eelnevalt puhastada mehhaaniliselt
või kangema räbustiga ning sellejärel hoolikalt räbustijääkidest
puhtaks pesta.
> Tööriistakataloogi lapates jäi mulje, et elektroonika ja nt
> prügikühvli jaoks on erinevad tinad. Aga kas elektroonikatina
> sobib ka jämedamatele (12V-toite)juhtmetele? Tevalo laoseisus
> on niipalju tinasid ja vedelikke/pastasid, et silmad võtab kirjuks...
klassikaline jootetina on 60/40, millel on kampol sees.
sisemisest kampolist jätkub ainult siis, kui sa tinatraadiga otse
jootekohal toimetad. http://www.tevalo.ee/mimages/18_1.gif
kui sa võtad tina kolviotsale ja viid kolviga jootekohale, siis
jõuab see pisike kampolitilk kolvilt ära aurata ja jootekohale
ei jõua midagi. sellisel juhul on vaja veel eraldi kampolit.
> Kas äsja isolatsioonist vabastatud vaskjuhtmed on vaja
> peene liivapaberiga üle käia (lakikiht vms?)
isolatsiooniga juhtmed ei ole tavaliselt lakitud ja neid võib
kohe joota.
oksüdeerunud juhtmeid tuleb puhastada. peenikeste kiudude
puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, sest kratsitud kiud kipuvad
murduma.
> Või hoopis soolhappesse? [...]
> Poes leidsin ühe jootekolvi "manuaalist" soovituse, et
> hoopis 10% sidrunhape on jootmiseks parim?
soolhape ja üldse kõik happed tuleb elektrivärkide
jootmisel ära unustada. kui juhe on nii oksüdeerunud,
et miski muu meetodiga seda puhtaks ei saa, siis
tuleb võtta teine juhe.
> Kui sisse kasta pole võimalik, siis millega jootevedelelikku
> peale kanda? Puutikk? Pintsel? (naturaal- või sünt.karvadest?)
käepärase vahendiga. nt. kruvika ots.
> Ma olen pisut koba. Või on materjalid kehvad?
ma olen tähele pannud, et isegi suur osa elektroonikuid ei
oska korralikut joota, mis siis veel rääkida, kui inimene
esimest korda kolvi kätte võtab.
korralike töövahendite ja õigete töövõtetega ei ole siiski
midagi keerulist ja on lihtsalt harjutamise küsimus.
alusta peenemate juhtmete jootmisest - vastupidiselt
üldlevinud arvamusele on jämedate juhtmetega on raskem
tegutseda, kuna pinnad kuumenevad üles raskemalt.
elektroonika jootmisest loe veel:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?page=products/mail/18_2004solder.html
--
vootele
Vootele Voit
> klassikaline jootetina on 60/40, millel on kampol sees.
>
> sisemisest kampolist jätkub ainult siis, kui sa tinatraadiga otse
> jootekohal toimetad. http://www.tevalo.ee/mimages/18_1.gif
>
> kui sa võtad tina kolviotsale ja viid kolviga jootekohale, siis
> jõuab see pisike kampolitilk kolvilt ära aurata ja jootekohale
> ei jõua midagi. sellisel juhul on vaja veel eraldi kampolit.
täpsustan. kui sa joodad juhte klemmi külge, nagu ülaltoodud
joonisel, siis on vast kõige mugavam kampoliga tinatraat vastu
jootekohta toetada, kuni vajalik kogus tina on jootekohale voolanud.
kui sa tinutad kahte juhet omavahel kokku, siis jääb tavaliselt
see kolmas käsi puudu ja tuleb kõigepealt kolviotsale
kampolit võtta, see jootekohale kanda, siis kolviotsale
tina võtta ja see jootekohale viia.
võid ka enne juhtmeotsa korraks kampolitüki peale panna
ja kolviga pealt soojendada, kuni kampol sulab ja juhtme-
otsa katab. siis tinutad nagu ikka.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> kirjutas sõnumis news:4198f...@news.estpak.ee...
> lapikul otsikul on suurem kontaktpind - parem töötada.
> kooniline otsik sobib jällegi väga peenikese töö jaoks
> (pindmontaazkomponentide jootmiseks)
Kunagi, kui sai ka sellise masohhismiga ennast lõbustaud, sobis TTL-i vms kivide jootmiseks 2mm otsik, mille sisse oli puuritud 1
või 0,8mm auk.
> kui sa just plekkämbreid ei jooda, siis kampolit.
> ohtralt kampolit. ülejäägid saad pärast piirituse või
> atsetooni-nitrolahustiga maha pesta.
> mõned kasutavad ka kampoli piirituslahust, aga
> imho sellega mökerdamine on ebamugav.
Kui on vaja palju joota, siis on mõistlik puhtaks nühitud vasega trükkplaat käia koheselt (oksüdeerumise vältimiseks) pintsli abil
kampoli ja piirituse lahusega üle- edasine on vaid tina peale tilgutamise küsimus. Aega võidab kõvasti ja suitsu on tunduvalt vähem.
Hilisem küürimine on ka hõlpsam.
kt
Vootele Voit
> Kui on vaja palju joota, siis on mõistlik puhtaks nühitud vasega
> trükkplaat käia koheselt (oksüdeerumise vältimiseks) pintsli abil
> kampoli ja piirituse lahusega üle- edasine on vaid tina peale
> tilgutamise küsimus. Aega võidab kõvasti ja suitsu on tunduvalt
> vähem. Hilisem küürimine on ka hõlpsam.
kampoli-piirituslahus jääb ikkagi pikka aega kleepuma ja
töötada on ebamugav.
tänapäeval kasutatakse samaks otstarbeks n.n. flux-lakki,
mis tekitab oksüdeerumist takistava kaitsekile, mis toimib
ka räbustina. täpsemalt loe:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?lng=est&page=!650-436#!650-436
--
vootele
Kuno Talimaa
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> kirjutas sõnumis news:41991...@news.estpak.ee...
> tänapäeval kasutatakse samaks otstarbeks n.n. flux-lakki,
> mis tekitab oksüdeerumist takistava kaitsekile, mis toimib
> ka räbustina. täpsemalt loe:
> http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?lng=est&page=!650-436#!650-436
Maksab kole palju, :). Kampol piirituses on praktiliselt tasuta ja tavaliselt kohe võtta (piiritust saab säästukast- süütevedelik).
Plaadi saab atsetooniga hõlpsalt puhtaks (vähemalt 20a. tagasi oli see nii- nüüd võib olla enam ei saa). Ja meenutan, et kampoliga
plaadi katmine tuli jutuks selles kontekstis, et toppida kolb kampolisse ja siis tinutada- tulemus on ilge tõrva sisaldav suits ja
peavalu, kui pole kohtäratõmmet). Plaadil kampolikile paksust saab reguleerida lahuse kangusega ja kui tal lasta kuivada, siis ta ei
kleepu (nagu kuiv kampolgi).
Aga maitse asi, ütles sitasitikas ..., kui tsiteerida klassikuid.
kt
Alo Raidaru
> toppida kolb kampolisse ja siis
> tinutada- tulemus on ilge tõrva sisaldav suits ja peavalu
Ära liialda.
See peavalu tuli vast sellest teisest komponendist.
Eriti kui liiga palju lahusti kangust testida.
Ma tunnen 2 m pealt lõhna järgi ära suitsetanud inimese.
Aga sulatamisel kampoli lõhna on vaevalt tunda.
Igatahes vähem kui piiritus.
***
Just testisin. Kampolit. No ei ole suitsu ja haisu.
Aga see võib sõltuda ka kampoli kvaliteedist.
Ta ju tõrv ongi. Või sinnapoole.
A.R.
Lauri Lihtmaa
> Just testisin. Kampolit. No ei ole suitsu ja haisu.
> Aga see võib sõltuda ka kampoli kvaliteedist.
> Ta ju tõrv ongi. Või sinnapoole.
Kas see kampol on selline merevaigukarva plastmassi
taoline moodustis. Olen seda jootmisel alati kasutanud.
Kuna "seda" on pidevalt jätkunud, siis ei teagi mis asi
see olnud on, aga joodab jube hästi.
jootmiseks mõeldud tinatraadi kuumutamisel kolviga on
teatud valguse käes näha imepisikesi pritsmeid, mis see võib olla?!
L
Alo Raidaru
> Kas see kampol on selline merevaigukarva plastmassi
> taoline moodustis. Olen seda jootmisel alati kasutanud.
> Kuna "seda" on pidevalt jätkunud, siis ei teagi mis asi
> see olnud on, aga joodab jube hästi.
Plastmass on kampolilaadne, aga sitkem moodustis :)
Natuke vaigulõhnaline. See peaks olema jah kampol.
Tehakse vist (männi) puuvaigust. Kunagi 50.ndatel oli üks raamat, mis
õpetas kuidas teha. Üritasin, aga siis ikka avastasin muusikapoest
sellise valmis karbi.
Viiuli poognale tõmmatakse seda ka peale, teeb karedaks.
> jootmiseks mõeldud tinatraadi kuumutamisel kolviga on
> teatud valguse käes näha imepisikesi pritsmeid, mis see võib olla?!
Mõnel traadil on kampol(või sarnane) segu sees,
mõnel ei ole.
A.R.
Vootele Voit
> Viiuli poognale tõmmatakse seda ka peale, teeb karedaks.
minu kogemuste järgi viiulikampol haiseb võikalt (kuumutamisel)
elektroonikatöös kasutatav kampol on suht lõhnatu. vähemalt
seni, kuni ta "värske" ja hele on.
pikemal sussitamisel läheb teine tumedamaks ja suitseb rohkem.
--
vootele
Andres
news:4198f...@news.estpak.ee...
> selleks on vaja kas kahte kolbi või siis regulaatoriga ja
> vahetatavate otsikutega kolbi.
Auto kallale nagunii talvel ei lähe ja arvuti juhtmete jaoks sobis Oomipoe
30/130W Velleman küll.
http://www.dil.nl/NL/details.asp?artcode=VTSG130
Suured tänud kõigile nõuannete eest!! Eile kukkus juba päris hästi välja.
Parem kolb, jootevedelik (saltseri asemel) ja juhtmekiudude üksteise ümber
mässimine lihtsustasid tööd oluliselt.
> siis oli juhe oksüdeerunud või ei jõudnud kolb juhet üles kuumutada.
juhe oli uus ja säras, ju siis kolb.
> soolhape ja üldse kõik happed tuleb elektrivärkide
> jootmisel ära unustada
Ok. Igatahes tsingilisandiga soolhapesse kastmine sobis hästi kui vene ajal
oli vaja pidevalt mopeedi siduri-piduri trosside otsi taastada. Pidas kauem
kui tehase joodis.
> elektroonika jootmisest loe veel:
>
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?page=products/mail/18_2004solder.html
See oli hariv, tänan. Püüdsin ka midagi sarnast leida aga google ei leidnud
seda artiklit ei sõnade "jootma jootetina", "jootmine KKK" ega ka lihtsalt
"jootetina" järgi.
Kas ma sain õigesti aru, et kolviots peab olema kogu aeg tinakihiga kaetud?
Mulle tundus eile, et üleliigne tinakiht kolviotsal tõmbab kerge oksiidikihi
peale kohe, kui paariminutiline paus tekib, ja siis ei nakku enam hästi?!
Sellepärast pühkisin kolviotsa regulaarselt köögipaberisse puhtaks.
Kollane Øvamm oli kolvihoidjaga kaasas aga kust ma pidin teadma, et see
tuleb niiskeks teha... Kuivana ta igatahes ei töötanud :). Muide eelmise
vuffel-kolviga oli kaasas samuti kollane aga kõvem-karedam käsnmoodustis,
mis minu arust puhastas kolviotsa ka ilma niisutamata.
Vana generatsiooni kolviga oli lihtne - kui ots tina külge ei võtnud,
tõmbasid liivapaberiga üle ja jälle korras. Nüüd nende moodsate asjadega
kardan tööriista ära rikkuda. Kasutusjuhendist pole ka abi.
AndresV
Kuno Talimaa
"Alo Raidaru" <alo.r...@ut.ee> kirjutas sõnumis news:cnbump$1jq$1...@kadri.ut.ee...
> Ära liialda.
> See peavalu tuli vast sellest teisest komponendist.
> Eriti kui liiga palju lahusti kangust testida.
Eks elktrimehed ole elupäeavad tinutanud ja jootnud.
kt
Ardo Isküll
>
> minu kogemuste järgi viiulikampol haiseb võikalt (kuumutamisel)
>
suhtes on minu kogemus positiivne olnud. Vanasti polnud seda kraami mujalt
saadagi, kui muusikapoest. Praegu pole mõtet enam viiuldajate kraami ära
osta, elektroonikapoest saab ka :)
A.
juxxi koduarvuti
> > elektroonika jootmisest loe veel:
mmm... et natuke ju teemasse läheb. ;)
Kui Pärnus (läheduses) leidub tehnikahuviline, korraliku arvutioskusega,
tehnikast lugu pidav ja kohusetundlik noormees, siis tulgu kähku meile
tööle.
Kolbidega jootmine õpetatakse kolme päevaga selgeks.... :)
...aga põhiliseks tegevusalaks saaks SMT montaažiliini seadistamine ja
korrashoid.
(printer, pick&place ja reflow ahi.), FUJI tehnika.
Tehnilise inglise keele oskus vajalik.
Töökoht Pärnus, Papiniidus, tööaeg kella 8-16.30,
väljaõpe põhiliselt Soomes,
vajalik valmisolek ka vahetustega töötamiseks.
..kui huvi, siis mail -juh...@efore.fi
meil on mõned kandidaadid olemas.. kuid vaataks veel ringi.
parimat !
juxx.
Paap Neemelaid
>
> kui sa tinutad kahte juhet omavahel kokku, siis jääb tavaliselt
> see kolmas käsi puudu ja tuleb kõigepealt kolviotsale
> kampolit võtta, see jootekohale kanda, siis kolviotsale
> tina võtta ja see jootekohale viia.
> võid ka enne juhtmeotsa korraks kampolitüki peale panna
> ja kolviga pealt soojendada, kuni kampol sulab ja juhtme-
> otsa katab. siis tinutad nagu ikka.
>
jootetina saadaval, kerid jupikese jootetraati ümber joodetava ja
voila....pole käsi puudu ega miskit
paap@>30 aasta "tina pannud"
Alo Raidaru
> miks läbi p....e nina nokkida, viimased 10 aastat on peenike kampoltäidisega
> jootetina saadaval, kerid jupikese jootetraati ümber joodetava ja
> voila....pole käsi puudu ega miskit
Eriti hea on nii joota pindmontaazi
kondesi/takisteid 1x2 mm või väiksemaid
A.R.
Paap Neemelaid
juhtme kokkujootmisega tegu nimelt..:-)
Andres
news:41a5887a$0$3113$bb62...@diablo.uninet.ee...
> miks läbi p....e nina nokkida, viimased 10 aastat on peenike
kampoltäidisega
> jootetina saadaval, kerid jupikese jootetraati ümber joodetava ja
> voila....pole käsi puudu ega miskit
Hea mõte, tänan. Ma imestasingi, et miks see kampoliga traat küll NII
peenike peab olema :)
AndresV
Paap Neemelaid
> jootmiseks mõeldud tinatraadi kuumutamisel kolviga on
> teatud valguse käes näha imepisikesi pritsmeid, mis see võib olla?!
>