elektri kilp
Madis
Küsimus järgmine. Oleks vaja uues ehitatud majas seinale kinnitada
elektri kilp. Lubasin aidata selles loos. Olemas on elektri projekt, mis
sisaldas ka elektri kilbi skeemi. Ehk siis millised lülitid ja lambid
millise automaadi all. Praegu on majas ajutine pisike kilp, kus on siis
väidetavalt eesti energi vennad või keegi mõõtmas käinud, kui paigaldati
asi.
Et millised paberid peab organiseerima sellele uuele kilbile, äkki keegi
teab? Et lähen poodi, ostan kilbi kasti (näiteks sellise, kus
automaadid katte all, nagu nad tihti on, et välja vaatavad ainult
nupud). Teen ühendused vastavalt, et õige automaat lülitab õiget asja ja
peakski ju olema. Et siis vaja keegi kontrollima kutsuda nähtavasti
(pidid vist maandust mõõtma näiteks) ja ongi kogu lugu? Või oskaks keegi
seda protseduuri täpsemalt kirjeldada? Plommimist ja taolist asja ka
ilmselt vaja ei ole, sest arvesti pisteti posti otsa EE poolt.
Vihjed oleks abiks, et millised kohustuslikud elemendid ühes kilbis
peaksid sisalduma (pealüliliti ja posu automaate pakuks omalt poolt)
ning et kus võiks olla mingi asjalikum butiik, kust kilp/vajalikud
vidinad hankida võiks?
T, Madis
Arvi Pihus
Soojalt soovitan sellised elektritööd lasta teha inimestel, kes teavad,
mida nad teevad ja kuidas nad teevad.
Iseõppimiseks peaks olema raamatupoodides ka eestikeelseid raamatuid saada.
Konkreetne lahendus sõltuv alati kohalikest oludest.
Elekter on pisut karm asi ja mida rohkem sa temast tead, seda kiiremini
jõuad teadmiseni, et tead ikka veel liiga vähe....
Edu!
Arvi
punkt
antud teemas on suht kiireks läinud asjaga. Muidu soovitasin tal lasta
projektis leiduva skeemi järgi kilp lasta kokku kruvida ja siis oleks
seinale pannud ise. Väidetavalt ta aga paarist kohast uuris, kus pool
aastat järjekorrad. Sealt siis mõte, et tuleb ka karp ja automaadid ise
kokku sobitada.
Jätkuvalt, kui keegi vihjaks mõne butiigi. Ehitus maailmas tundus on
ainult täiesti lahtised plekk karbid. Ehk kruvid DIN raili sisse ja siis
kõik lage. Sihuke, kus automaadid/traadid aga kaane all, oleks vähe
sümpaatsem.
Eks tuleb ka ilmselt raamatu poest läbi käia. Millises raamatu poest
võiks teema kohta leida?
Ja loomulikult ka see paberi pool jätkuvalt õhus. Et kui ilma
kategooriata tüüp asja kokku kruvib, kuidas EE selle peale vaatab...
T, Madis
Lauri Link
Ega aru küll midagi ei saa. Algul väidad, et on olemas projekt ja siis
mõne aja pärast hakkad uurima mis detaile vaja on. Seega kas pole
projekti olemas (või on mingi meelevaldne kritseldus selle nimetuse
saanud) või siis ei osata olemasolevat projekti lugeda. Projekt võiks
ikka olla selline kirjeldus mille puhul saab ainult üheselt detaile
määrata. Kilbi koostamine pole aga enam päris sama asi mis lume
rookimine. Vale koostamise puhul (isegi kui on kõik õiged detailid) võib
kogu see ettevõtmine väga kurvalt lõppeda. Kui sul aga on tahtmine ise
teha siis võta elektrifirmast tegelane, kes su töö üle vaatab. Ja enne
kui ta pole üle vaadanud, enne seda ära pingesta seda kilpi.
Lauri@hobielektrik
Lauri Link
> Jah, jutt õige. Probleem aga selles, et inimesel, keda aidata lubasin
> antud teemas on suht kiireks läinud asjaga. Muidu soovitasin tal lasta
> projektis leiduva skeemi järgi kilp lasta kokku kruvida ja siis oleks
> seinale pannud ise. Väidetavalt ta aga paarist kohast uuris, kus pool
> aastat järjekorrad. Sealt siis mõte, et tuleb ka karp ja automaadid ise
> kokku sobitada.
> Jätkuvalt, kui keegi vihjaks mõne butiigi. Ehitus maailmas tundus on
> ainult täiesti lahtised plekk karbid. Ehk kruvid DIN raili sisse ja siis
> kõik lage. Sihuke, kus automaadid/traadid aga kaane all, oleks vähe
> sümpaatsem.
Võta siis mitu tundi aega ja (kuna sa otse loomulikult ei vihja
asukohale) sõida Peterburi teed mööda, seal on päris mitu
ehitusmaterjalide poodi. Jutt on siis TLN kohta. Kamba peale saab küll
vajalikud asjad kokku. Kuu aega tagasi oli mul asja Ehituse ABC poodi ja
seal oli olemas plastikust kilp, mis kirjeldusele vastab. Karbi ja
automaatide sobivuse kohta ei teki vast üldse küsimusi, kuna DIN
liistule sobivat kraami on küll ja veel.
Lauri
Paavo Sild
wrote:
>Soojalt soovitan sellised elektritööd lasta teha inimestel, kes teavad,
>mida nad teevad ja kuidas nad teevad.
Kirjutaja küsis, et kui teeb ise, siis millised on seaduses nõutud
protseduurid, et kasutajal hiljem ebamugavusi ei tekiks. Äkki ei ole
kõige õigem seada esitatud info põhjal kahtluse alla algse kirjutaja
teadmine "mida ja kuidas" osas?
IMHO, kui projekt on olemas, siis peaks valdav enamus tegemise
küsimustest lahendatud olema. Jääb ainult seesama paberite küsimus.
Teatavasti pädevus ja pädevustunnistus ei käi alati käsikäes ja nagu
kõigi ehitustööde puhul on ka tänapäeva paberitega elektrikute "tase"
enam kui ebaühtlane.
---
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Paavo Sild
(punkt) ee"> wrote:
>Jätkuvalt, kui keegi vihjaks mõne butiigi. Ehitus maailmas tundus on
>ainult täiesti lahtised plekk karbid. Ehk kruvid DIN raili sisse ja siis
>kõik lage. Sihuke, kus automaadid/traadid aga kaane all, oleks vähe
>sümpaatsem.
Mhh.. Minu arvates on on ehitusmaailmas (aga ka igas järgmises
elektripoes) saada lademetes kilpe. Enamus neist justnimelt kinnised.
Kas sinule sobivas suuruses on iseasi.
Sul projekt ilmselt ütleb ära, mitu automaati ja kui suur kilp.
Jupipuudust tänapäeval ei ole. Kui on veidi erilisemad, siis saab
Harju Elektri või siis Viru El. kaubanduse vms. kohast tellida.
Tegelt üks maja kilp on üldjuhul ikka päris prosta asi ja põhiline aur
kulub ikka selle kilbi paikapanemisele ja õigete jaotusotste
külgeühendamisele.
Harju Elekter Keilas muuseas teeb kilpe ka tellimuse peale aga
tõenäoliselt jah ei pruugi need järjekorrad eriti pisikesed olla ja
väikest kilpi pole sealt isegi mõtet tellida.
Madis
> Ega aru küll midagi ei saa. Algul väidad, et on olemas projekt ja siis
> mõne aja pärast hakkad uurima mis detaile vaja on. Seega kas pole
> projekti olemas (või on mingi meelevaldne kritseldus selle nimetuse
> saanud) või siis ei osata olemasolevat projekti lugeda.
Projekt (maja elektri projekt) on olemas. Mis siis sisaldab skeemi
elektri kilbi kohta, ala mis asi kus grupis. Mina nimetaks seda
skeemiks. Aga põhjusmõtteliselt on jutt õige. Sealt vaja automaadid
kokku lugeda. Pidasin rohkem silmas, et kas näiteks mingeid pikse
kaitseid/ülepinge kaitseid harrastatakse või üks kõik midagi sellist.
Ja teiseks oli minu kõrvu jäänud lugu (naised saunas rääkisid), et
elektri kilbi kohta peab olema ka eraldi konkreetne projekt. Kus siis
tõesti ei ole enam midagi mõelda endal. Dokumentatsioon sisaldab mingid
x kohustuslikku osa ja lõpuks midagi mõõtmiste kohta, et mida ja kes
mõõtis ning millise riistaga. Aga tundub, et see vist siis ei ole nii.
> ikka olla selline kirjeldus mille puhul saab ainult üheselt detaile
> määrata. Kilbi koostamine pole aga enam päris sama asi mis lume
> rookimine. Vale koostamise puhul (isegi kui on kõik õiged detailid) võib
> kogu see ettevõtmine väga kurvalt lõppeda. Kui sul aga on tahtmine ise
> teha siis võta elektrifirmast tegelane, kes su töö üle vaatab. Ja enne
> kui ta pole üle vaadanud, enne seda ära pingesta seda kilpi.
Jah, lund on idee poolest suhteliselt tüütu ja raske rookida, niiet
loodetavasti kilbi ühendamine nii koormav ei ole:-)
Praegu kogutud info killukeste kohaselt tundub, et võin minna ükskõik
kuhu ehitus poodi, ostan piisavalt suure kilbi ja trobikonna automaate.
Vähe din raili ja faaside jaotamisekt automaatidele mingeid jubinaid
(noh need plekiga pealt kokku tüüpi plasmass jubinad din liistule). Kui
õieti mäletan, siis ISO vist sätestas kõrguse ja laiuse isoleerivatele
plaatidele, aga küllap poes õiged on. Siis pea lüliti, niisketesse
kohtadesse rikke voolu kaitse ja olemasolul piksekaitseid. Kuna
kategooriat ei ole, siis vaja ilmselt ühendamise ajal uks lukus hoida
ning pärast vaja kellegi kategooriaga venna ülevaatamist. Kuulujärgi
pidi olema ka mingi paber/allkiri tüüpi asi.
Niiet palun parandage mind, kus viga näete laita.
T, Madis
Lauri Link
> Projekt (maja elektri projekt) on olemas. Mis siis sisaldab skeemi
> elektri kilbi kohta, ala mis asi kus grupis. Mina nimetaks seda
> skeemiks. Aga põhjusmõtteliselt on jutt õige. Sealt vaja automaadid
> kokku lugeda. Pidasin rohkem silmas, et kas näiteks mingeid pikse
> kaitseid/ülepinge kaitseid harrastatakse või üks kõik midagi sellist.
> Ja teiseks oli minu kõrvu jäänud lugu (naised saunas rääkisid), et
> elektri kilbi kohta peab olema ka eraldi konkreetne projekt. Kus siis
> tõesti ei ole enam midagi mõelda endal. Dokumentatsioon sisaldab mingid
> x kohustuslikku osa ja lõpuks midagi mõõtmiste kohta, et mida ja kes
> mõõtis ning millise riistaga. Aga tundub, et see vist siis ei ole nii.
Ülepinge vältimiseks on tõesti kaitsmed olemas. Võibolla on neil mingi
teine nimi kah, aga mina endale panin, kuna mul on mingi jupike õhuliini
ja juba on sinna mingi puu peale kukkunud. Kaitse oli umbes 1000
EEK/faas. Ma kahtlustan, et kui mul seal faasi taga mingid asjad ära
surevad siis see summa on suurem, kui see, mis ma kaitsmele kulutasin.
Mõõtmiste kohta ma ei oska midagi tarka öelda, kuna ma oma hobitamise
korral olen aegajalt ka paberitega tegelasi näinud, kelle tegutsemine
minus küll erilist usaldust ei äratanud. Niipalju kui ma olen aru saanud
siis on selle paberi puhul võimalik vastutus kellegi teise kaela
veeretada. Aga kui sa endas kindel ei ole siis pole kontrollimine kunagi
liiast.
Siis pea lüliti, niisketesse
> kohtadesse rikke voolu kaitse ja olemasolul piksekaitseid.
Vot see piksekaitse on küll asi, millest mina aru ei saa. Kui sul ikka
on maa ja taeva vahel mitusada meetrit sädet ja võimsust niipalju kui
mingi linnatäis rahvast korraga vajab, siis mis vägi suudab sul kuskil
kilbis seda asja kaitsta ?
Lauri
kt
ei eksinud. Annavad koostatud kilbile passi ka kaasa.
kt
"Madis" <plane...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:45f70e9a$1...@news.estpak.ee...
Ilmar Naaber
[cut]
Ega muud polegi eriti lisada, kui ainult seda, et emakeelepäeval
võiks austada natuke rohkem õigekirja, eriti kokku-lahkukirjutamise
reegleid
> Niiet palun parandage mind, kus viga näete laita.
Ise Sa küsisid :-)
--
--IN--
PS.
Et natuke ka teemas püsida, siis juhiks tähelepanu (võibolla Sa tead
seda isegi) sellele, juhtmesoonte värvidel on oma tähendus.
Sinine-> null, tuntud ka neutraali nime all (N)
Kolla-roheline-> kaitsemaandus (PE)
Pruun-> 1. faas (L1)
Must-> 2. faas (L2)
Hall (tõsi, vahel meenustab rohkem valget)-> 3. faas (L3)
Kui faasivärvide sassiajamine suurt häda ei põhjusta, siis seevastu
sinine ja kollaroheline peaks ikka oma õiget funktsiooni täitma ja
kilbis olema eraldi lattide all viisakalt.
Kui mõni rikkevoolukaitse juhtub kilbis olema, siis sealt läbikäinud
sinine läheb eraldi N lati alla ja kõik tarbijad,
mis sama kaitsme taga - nende neutraalid sinna lati külge.
Ja veel.
Ostes sobiva kilbi, sellise kus kaan ilusti moodulite "keha" ära katab,
nendel tavaliselt DIN liistud juba sobivas pikkuses sees. Seega eraldi
osta pole vaja. Samuti on enamasti sees olemas latid PE aj N juhtmetele
Ja ära kõige odavamat plastmassi osta - näeb jube välja ja on vastikult
vedel.
Tõnu Sergo
> Mõõtmiste kohta ma ei oska midagi tarka öelda, kuna ma oma hobitamise
> korral olen aegajalt ka paberitega tegelasi näinud, kelle tegutsemine
> minus küll erilist usaldust ei äratanud. Niipalju kui ma olen aru saanud
> siis on selle paberi puhul võimalik vastutus kellegi teise kaela
> veeretada.
Selliseid tegelasi õnnestus kuu aega tagasi näha. Ülesanne ise oli suht
lihtne - pigaldada üks ~1m ja üks ~2,5m kaablikarp, kus on elekter,
arvutivõrk ja telefon. Tuiasid pea 3 nädalat kontoris ringi ja segasid
tööd... lõpuks said vist siiski hakkama... vähemalt siiani pole midagi
maha põlenud aga no krt, ripplae pealt paar kaablit vedada ja ära ühendada
võtaks isegi minusugusel amatööril max paar päeva. Täna tuiasid samad
mehed all fuajees ringi... igaks juhuks peaks vist varuväljapääse ja
tulekustuteid kontrollima:D
vtl
> Projekt (maja elektri projekt) on olemas. Mis siis
> sisaldab skeemi elektri kilbi kohta, ala mis asi kus
> grupis. Mina nimetaks seda skeemiks [...]
> Sealt vaja automaadid kokku lugeda...
Kui sa juhistikusüsteeme jms. ei tunne, siis võib
kergelt tekkida olukord, kus kõik pealtnäha nagu
töötab (loe: vool käib läbi ja pauku ei tee :), aga
normidele asi ei vasta ja inspektor vastu ei võta.
Näiteks tihtipeale on nähtud, et neutraali ja maanduse
traadid on ühendatud kuidas ja kuhu juhtub, aga need
klemmid peavad lahus olema (kuigi elektriliselt võivad
nad olla kokku ühendatud)
Üksainumas valesti ühendatud neutraali- või maandus-
juhe rikkevoolukaitsme ahelas võib tekitada probleemi,
mida võib nädalaid otsida ja mitte üles leida.
Omaenda möödunudsuvine kogemus, kui voolumõõtja
kella toitejuhe jäi kilbi ümberehituse käigus vale klemmi
alla ja plõksis suvalistel aegadel rikkevoolukaitset välja.
Klemmide-juhtmete värvid peaksid õiged olema, et
iga järgmine spets, kes oma nina kilpi topib, võiks
kindel olla, et nt. kolla-roheline latt on siiski maandus,
mitte kolmas faas :)
Nalja pole mingit - paljud tehnikainimesed (kes pole
elektrikutööga kursis) arvavad, et musta värvi juhe
tähistab ka kilbis nulli või maandust (kuna autos-arvutis
jms. aparatuuris on tihti üldjuhe just musta värvi).
> Praegu kogutud info killukeste kohaselt tundub, et
> võin minna ükskõik kuhu ehitus poodi, ostan piisavalt
> suure kilbi ja trobikonna automaate...
Õige nimivoolu- aga vale rakendumiskarakteristikuga
valitud automaadid hakkavad nt. tolmuimeja käivitamise
peale välja plõksima. Jube tüütu.
Kui tahad ise teha, siis otsi mõni paberitega elektrik,
kes annab nõu mis ja kuidas.
--
vootele
Ilmar Naaber
> Vot see piksekaitse on küll asi, millest mina aru ei saa. Kui sul ikka
> on maa ja taeva vahel mitusada meetrit sädet ja võimsust niipalju kui
> mingi linnatäis rahvast korraga vajab, siis mis vägi suudab sul kuskil
> kilbis seda asja kaitsta ?
On meelde jäänud, et keegi kunagi (sügaval stagana-ajal)
arvutas kokku palju üks piksenool maksab.
Hinnaks sai (tolleaegses vääringus) pool kopikat.
Kuigi pinge on kõrge ja vool tugev, on kestus nii imelühike,
et suurest energiast, mis linnatäie rahva vajadusi rahuldaks
ei saavat rääkida ...
--
--IN--
kt
"Ilmar Naaber" <kaval...@adrastos.ee> kirjutas sõnumis
news:45f87abd$1...@news.estpak.ee...
Jutt käis võimsusest, mitte energiahulgast.
kt
Alo Raidaru
"kt" <kuno at neti ee>
>
> Jutt käis võimsusest, mitte energiahulgast.
Eks seal natuke energiat ikka ka ole.
Puid lõhub ju kenasti. :)
***
Oli juhus nii 10 m pealt näha sellist 0,5 m pikkust kaart.
Katuselt oli latt all toodud, maa latt oli ka olemas aga jupp oli vahelt
puudu.
Sealt siis see matakas käis.
Ilus pilt oli.
Aga see on nagu langeva tähega. Kui just sinna vaatad siis näed.
***
Aga mis spetsidesse puutub siis minu 400 Hz alalisvoolu rääkija oli 5. kat.
mees
ja see kes rääkis et lülititega saab ainult kahest kohast sisse-välja oli 4.
kat. mees
(Vekslit teadis, rist oli saladus.)
A.R.
Andres Soolo
>> Kuigi pinge on kõrge ja vool tugev, on kestus nii imelühike,
>> et suurest energiast, mis linnatäie rahva vajadusi rahuldaks
>> ei saavat rääkida ...
>
> Jutt käis võimsusest, mitte energiahulgast.
Kui energiakogus on lühikese rakendusaja tõttu piisavalt pisike, on
mõeldav too võimsus pikselöögi kestusest paar suurusjärku pikema aja
peale laiali määrida ja sedaviisi paar suurusjärku madalam
väljundvõimsus saada.
--
Andres Soolo
Tõnu
> arvutas kokku palju üks piksenool maksab.
> Hinnaks sai (tolleaegses vääringus) pool kopikat.
>
> Kuigi pinge on kõrge ja vool tugev, on kestus nii imelühike,
> et suurest energiast, mis linnatäie rahva vajadusi rahuldaks
> ei saavat rääkida ...
http://ael.physic.ut.ee/tammet/atmel/vorm2.htm
Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200
kA. 1000 MV ja 100 kA teeb võimsuseks 100 GW. Välk kestab vaid
sekundikümnendiku ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande
kilovatttunni.
Tuhat kWh maksab ca 1000EEK, niiet poolest kopikast on asi kaugel.
Tõnu.
Kalev Jõgi
Inspektsioonil...
http://www.tji.ee/?op=body&id=242 ja http://www.tji.ee/?op=body&id=237
K. Jõgi
"Madis" <plane...@hot.ee> wrote in message
news:45f85193$1...@news.estpak.ee...
Ilmar Naaber
> http://ael.physic.ut.ee/tammet/atmel/vorm2.htm
Tänud, oli huvitav lugeda ja ennast harida.
[cut]
> Tuhat kWh maksab ca 1000EEK, niiet poolest kopikast on asi kaugel.
Jah, ilmselt mäletasin valesti, ikkagi pea 30 aastat tagasi loetud asi.
Info ise on pärit lapsepõlvest loetud nn. populaateaduslikest artiklitest.
Väljaanet enam ei mäleta.
Usu siis seda vene propagandat ... :-)
--
--IN--
Madis
Tänud teile kõigile. Sain palju targemaks. Õigekirja luban ka rohkem
kontrollida:-)
Asi lahenes lihtalt, leidsin inimese (elektrik), kes asja ette võtab ja
kilbi valmis meisterdab.
T, Madis
vtl
> On meelde jäänud, et keegi kunagi (sügaval stagana-ajal)
> arvutas kokku palju üks piksenool maksab.
> Hinnaks sai (tolleaegses vääringus) pool kopikat.
allpool toodi juba küll teine arvutuskäik, aga lihtsalt
võrdluseks - üks kilovatt-tund maksis kaks kopikat.
--
vootele
Alo Raidaru
"vtl" <vtl [ät ] vtl [punkt] ee> wrote in message
news:45fb1b2f$1...@news.estpak.ee...
Alo Raidaru
"vtl" <vtl [ät ] vtl [punkt] ee>
> lihtsalt võrdluseks - üks kilovatt-tund maksis kaks kopikat.
bensiin oli 5 kopikat liiter ja 0,5 l piima 10 kopikat.
kroon on 1000 kopikat
seega oli on suhe
elekter 2 1000 500
bensiin 5 12500 2500
piim 10 4000 400
viin 372 ?
palk 12000 10000000 833,33
A.R.
Ilmar Naaber
> bensiin oli 5 kopikat liiter ja 0,5 l piima 10 kopikat.
5 kopikut ma ei mäleta, mäletan, et oli A76 oli 7,5
ja AI93 maksis 9,5 kopikat.
Ja mul oli probleem - kuidas ma seda kopikat poolitan kui ostma lähen ...
Ja siis me vahetasime oma moskvits 401 VAZ 2102 vastu.
Vanaisal oli probleem - no nüüd on vaja kalli bensiiniga sõitma hakata,
oli seda uut autot nüüd vaja ...
Sry, OT.
--
--IN--
Alo Raidaru
Tõnu Sergo
Siin on üks viga. Mina seda aega ei mäleta, kui bensiin 5 kopikat
maksis aga siis, kui bensiini hind mulle pisut rohkem huvi pakkuma
hakkas(loe: esimese sääreväristaja sain), kopikate eest 5l bensiini
ei saanud. Sel ajal, kui rublasid kroonide vastu vahetama hakati,
olid palgad juba neljakohalised. Raske on selle aja rubla ja
tänapäeva krooni kurssi leida... keskmist palka võrreldes saame
hoopis, et üks tänapäeva kroon on 1,2 tolle aja kopikat, samas
jälle pole ka nii õige, kuna elatustasemed on erinevad;)
Alo Raidaru
"Tõnu Sergo" <napo...@autoid.kustutasee.ee>
> Siin on üks viga. Mina seda aega ei mäleta, kui bensiin 5 kopikat
> maksis aga siis, kui bensiini hind mulle pisut rohkem huvi pakkuma
> hakkas(loe: esimese sääreväristaja sain), kopikate eest 5l bensiini
> ei saanud.
Selles 5 kopikas pole ma ka päris kindel. Mäletan tohutut tõusu.
Kas see oli 5 to 7,5 või 7,5 to 15 vot seda ei mäleta.
Aga see tõus oli tohutu ja suur õnn oli õuelt peaaegu kadumas.
Aga see mees kes pidi oma spidomeetrit kruttima ja
bensiini kraavi valas (sest bensiini pidi ju välja võtma), see
küsis liitrist 3 kopikat. See on kindlalt meeles. Aga oleks vaja olnud
vaati.
Sain nii siiski korra terve 20 l kanistri täie!
ca 73.-74. a.
Vabandage neid totakaid korduskirju.
Cancel kuidagi streigib. :(
Ja näpud on mõistusest ees.
A.R.
Tõnu Sergo
> Aga see mees kes pidi oma spidomeetrit kruttima ja
> bensiini kraavi valas (sest bensiini pidi ju välja võtma), see
> küsis liitrist 3 kopikat. See on kindlalt meeles. Aga oleks vaja olnud
> vaati.
> Sain nii siiski korra terve 20 l kanistri täie!
> ca 73.-74. a.
Sellele tahtsingi eelmises kirjas tähelepanu juhtida, et võtsid
hinnad 70ndatest ja krooni kursi 90ndate algusest, kui rubla
väärtus oli suure kolinaga kukkunud. Aga ega see kukkumine ainult
rubla probleem ole... mõtle, kui suur raha oli 1000kr. vahetult
peale rahareformi ja kui suur raha on see täna;)
> Vabandage neid totakaid korduskirju.
> Cancel kuidagi streigib. :(
> Ja näpud on mõistusest ees.
Proovisin sinu ee.test gruppi tehtud postitusele cancel teha...
vaata, kas kadus ära, vähemalt minu klient seda enam ei näita;)
Kristian
sisendpistikuid! oli 2tk, üks 32A CEE ja teine 63A CEE.
"Nali" oli selles, et ükskõik kumba sa sissetuleva otsa ühendasid, siis
teise pistiku pulkadel oli kenasti pinge peal. Erinevate sisendite
väljalülimisvõimalus puudus.
Alguses mõtlesin, et tegu kellegi haltuuraga, aga kui kilbi kinnitatud
skeemi nägin, siis tulid judinad peale ja ehitasin kiirelt kilbi ringi.
"kt" <kuno at neti ee> wrote in message news:45f86cb8$1...@news.estpak.ee...
Kalvi Teldre
> Küsimus järgmine. Oleks vaja uues ehitatud majas seinale kinnitada
> elektri kilp. Lubasin aidata selles loos. Olemas on elektri projekt, mis
> sisaldas ka elektri kilbi skeemi. Ehk siis millised lülitid ja lambid
> millise automaadi all. Praegu on majas ajutine pisike kilp, kus on siis
> väidetavalt eesti energi vennad või keegi mõõtmas käinud, kui paigaldati
> asi.
> Et millised paberid peab organiseerima sellele uuele kilbile, äkki keegi
> teab? Et lähen poodi, ostan kilbi kasti (näiteks sellise, kus
> automaadid katte all, nagu nad tihti on, et välja vaatavad ainult
> nupud). Teen ühendused vastavalt, et õige automaat lülitab õiget asja ja
> peakski ju olema. Et siis vaja keegi kontrollima kutsuda nähtavasti
> (pidid vist maandust mõõtma näiteks) ja ongi kogu lugu? Või oskaks keegi
> seda protseduuri täpsemalt kirjeldada? Plommimist ja taolist asja ka
> ilmselt vaja ei ole, sest arvesti pisteti posti otsa EE poolt.
> Vihjed oleks abiks, et millised kohustuslikud elemendid ühes kilbis
> peaksid sisalduma (pealüliliti ja posu automaate pakuks omalt poolt)
> ning et kus võiks olla mingi asjalikum butiik, kust kilp/vajalikud
> vidinad hankida võiks?
Tere!
Seaduses on jämedalt neli mõistet või prodseduuri
Projekt - ei ole otseselt kohustuslik, kuid tungivalt soovitav. Teha
tohib vaid pädevusega isik.
elektritööd - otseselt võib igaüks teha, kuid töid juhtida tohib vaid
pädevusega isik
Mõõtmised - mõõta võivad vaid sertifitseeritud laborid.
Tehniline inspektor - See on kõikvõimas. Tema võib otsustada, kas
esimesed kolm prodseduuri on üldse vajalikud. Tema allkiri on tegelikult
määrav. Vaid tema allkirjaga võib uusi asju pingestada või teha
kasutuselevõtu kontrolli. Ainus häda on, et selle litsents on peaaegu EV
võimatu, vaid kümmekond firmat seda omab.
Uue asja pingestamist, kui ka aeg ajalt kohustuslikku kasutuse kontrolli
(iga 5 või 10 aasta järel) võib teostada vaid tehniline inspektor
EE huvitab, et oleks kehtiv projekt ja/või oleks keegi elektritööde eest
käe alla visanud. Palju sõltub kohalikust mehest. Üle 35 A meeldib aga
täie rauaga küsida.
Kuna sul on olemas kehtiv projekt siis tegelikult võid üldse kadalipust
pääseda. Nimelt võid kilpi "taastada" olemasoleva projekti alusel. Sel
juhul pole kindlalt vaja projekti ja elektritööde koha pealt võid väita,
et eelmise kasutuskontrolli ajal on kilp tehtud.
Kalvi
Alo Raidaru
"Kalvi Teldre" <kalvi...@hot.ee>
: elektritööd - otseselt võib igaüks teha, kuid töid juhtida tohib vaid
: pädevusega isik
Kes see "pädevusega isik" on?
: Mõõtmised - mõõta võivad vaid sertifitseeritud laborid.
Kas mõõta ei tohi või aktsepteeritakse ametlikult ainult sertifitseeritud laboreid?
Koormusvoolude ja maandustakistuse mõõtmine on ju selline
elementaarne asi et seda võiksid algkooli lapsedki teada. Pingest rääkimata.
Kui näiteks ehitada oma maandust siis takistuse teadasaamiseks ei ole küll sertifikaati vaja.
Doku ment on vajalik noile onudele.
***
Mäletan, meil istusid välisühenduse juures paberitega tegijate peamees ja
järelvaatajate paberitega peamees ja sinna nad vaidlema jäidki.
Vaidlus käis teemal kas null ja kaitsemaa lähevad kokku või ei.
A.R.
Tõnu Sergo
> Kas mõõta ei tohi või aktsepteeritakse ametlikult ainult sertifitseeritud laboreid?
> Koormusvoolude ja maandustakistuse mõõtmine on ju selline
> elementaarne asi et seda võiksid algkooli lapsedki teada. Pingest rääkimata.
>
Mina ei laseks isegi põhikooli lapsi ilma täiendavate eeldusteta mõõtma...
oma põhikooli ajast meenub, et kui tööõpetuse tunnis tuli ühendada kaks
pirni patareiga jadamisi, siis rohkem, kui pooled ei saanudki juhendamiseta
hakkama;) Kui see laps nüüd pinget ampermeetriga mõõtma läheb või
pinge/voolu mõõtmisel vale vahemiku valib, siis on asi hästi lõppenud, kui
ta ainult mõõteriista tuksi keerab;)
Ilmar Naaber
> pinge/voolu mõõtmisel vale vahemiku valib, siis on asi hästi lõppenud, kui
> ta ainult mõõteriista tuksi keerab;)
Üldjuhul jah, õige, aga oleneb natuke ka mõõteriistast.
Täna just oli juhus, kus omateada pingevabas kilbis kotermanni otsides
ja andurite takistusi mõõtes äkki analoogskaalaga oommeetri osuti täie
rauaga ja suure põrina saatel servast serva kihutama hakkas.
Selgus, et ühe "anduri" juhtme otsas ilusti 220V pesitseb.
Mõõteriist jäi terveks, mina ise ka.
Isegi imestan ...
--
--IN--
Paavo Sild
<napo...@autoid.kustutasee.ee> wrote:
>Mina ei laseks isegi põhikooli lapsi ilma täiendavate eeldusteta mõõtma...
>oma põhikooli ajast meenub, et kui tööõpetuse tunnis tuli ühendada kaks
>pirni patareiga jadamisi, siis rohkem, kui pooled ei saanudki juhendamiseta
See kilbis mõõtmine peaks olema isereguleeruv protsess. Surmahirm ja
looduslik valik ning natuke õnne (et säilitada variatsioonid) peaks
välja filtreerima antud tegevuse jaoks piisava koolihariduse ja
objektiivse enesehinnangu ning alalhoiuinstinktiga indiviidid.
Küsimus on, kas ülejäänud on ühiskonnale vajalikud :))
---
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Alo Raidaru
"Tõnu Sergo" <napo...@autoid.kustutasee.ee> wrote in message
news:dkmkd4-...@mail.autoclub.ee...
Jah.
Meenub kuidas Kahvli saates kaks inseneri mõõtsid inimese võimsust ja said
2,5W.
Aga ka nendest lastest peavad ju ka elektriinimesed saama. Vähemalt
mõnedest.
Olgu, esimesed 20-30 aastat on probleeme aga siis hakkab ju natuke ikka
minema.
Näete Ilmar jäi ellu.
Järgmine kord on natuke targem ja mõõdab kilbi pinge järgi enne üle.
Või lükkab kaitsmed välja. Või lihtsalt mõtleb enne kui mõõdab.
Väga kasulik tegevus muuseas. Eriti 220V elektriga tegeledes.
70 kV puhul ka. Oma kogemustest räägin.
***
See algkooli laste õpetamine tuli mul sellest et just laupäeval tutvusin
nende õpikuga.
Täitsa õpetlik oli.
Mõned aastad tagasi, kui lasteaias elektrist rääkisin, tuli seal täitsa
asjalikke küsimusi.
Ja peaaegu kõigile oskasin vastata :)
Filoloogile olen ka elektrivärgi selgeks saanud.
Ons siis see õpetamise ja õppimise asi ikka nii lootusetu.
A.R.
Tõnu Sergo
Lolluse ja süüdimatuse kooslusesse suhtun ka ise suhteliselt radikaalselt
aga tahtsin öelda pigem seda, et elektriga pole mõtet isetegevust
propageerida...kahju oleks nendest, kes saavad aru, et ei tea ega oska
ja kellele tehakse selgeks, et see on nii lihtne, et polegi võimalik
midagi valesti teha;)
Ilmar Naaber
> Näete Ilmar jäi ellu.
> Järgmine kord on natuke targem ja mõõdab kilbi pinge järgi enne üle.
> Või lükkab kaitsmed välja. Või lihtsalt mõtleb enne kui mõõdab.
Heh,
Ma vist väljendasin end segaselt.
Vähe sellest et kaitsmed väljas, kilbi peatoitekaabel sai ka
jõukilbist lahti ühendatud.
Aga seda, et anduri kaablisse keegi väljaspoolt kilpi kuskil voolu
sisse laseb - no seda ei osanud tõesti kahtlustada.
--
--IN--
Alo Raidaru
> Aga seda, et anduri kaablisse keegi väljaspoolt kilpi kuskil voolu
> sisse laseb - no seda ei osanud tõesti kahtlustada.
Miks seda oli vaja teha?
Elu õpetab.
Järgmine kord oskad ennast ka sellise asja eest hoida. :)
Aga ära muretse.
Kui midagi saab lollisti teha siis keegi seda ka teeb.
Kui ei saa, siis ikkagi tehakse.
Seepärast ongi elu huvitav.
A.R.
P.S.
Kooliõpikust:
Vooluring koosneb patareis, juhtmetest, lülitist ja lambist. Oli nagu nii.
Mida võiks ära jätta et ikkagi oleks tegu vooluringiga?
Mu õpetaja läheks vist halliks kui ma oleks ta õpilane.
Tõnu Sergo
> Aga ka nendest lastest peavad ju ka elektriinimesed saama. Vähemalt
> mõnedest.
Need mõned ongi juba täiendav eeldus:) Aga enne peab laskma neil ohutu
pingega katsetada, et terad sõkaldest eraldada:)
> Olgu, esimesed 20-30 aastat on probleeme aga siis hakkab ju natuke ikka
> minema.
Nujah... aga mõnel alal võib suurem probleem kahjuks viimaseks jääda.
Mina kuulun vist sellesse sihtgruppi, keda jumal kaitseb, kuna
eelkooliealisena suutsin krtteabkuidas laualambist pesa kätte saada,
selle lahti lammutada ja pinge all olevad klemmid suhu toppida, kuid
pääsesin vaid ehmatusega ja suutsin isegi kõik uuesti kokku panna nii,
et vanemad teada ei saanud:D
> See algkooli laste õpetamine tuli mul sellest et just laupäeval tutvusin
> nende õpikuga.
> Täitsa õpetlik oli.
Õpik on õpetlik aga mis on algkooli lapse jaoks tähtsam - kas aru saada
või hea hinne saada? Tänapäeval pidavat muidugi 90% sellised lapsed olema,
kes eelistavad aru saada või jätavad asja üldse sinnapaika aga vananenud
haridusssüsteem surub nad "õigetesse" raamidesse või saadab prügikasti
kõrvale;)
> Filoloogile olen ka elektrivärgi selgeks saanud.
>
Tee minu peal katse - saan aru, kuhu valemis koosinus fii panna
aga selle looma olemus on siini natuke segane(ärge nüüd kõvasti
pekske, ma pole elektrik ega elektroonik).
Tõnu Sergo
> Kooliõpikust:
> Vooluring koosneb patareis, juhtmetest, lülitist ja lambist. Oli nagu nii.
>
> Mida võiks ära jätta et ikkagi oleks tegu vooluringiga?
> Mu õpetaja läheks vist halliks kui ma oleks ta õpilane.
Sobivate parameetrite korral võib kõik, peale patarei, ära jätta:D
Aga kuidas saab su õpetaja olla sinu õpetaja, kui sina tema õpilane
ei ole?;)
Alo Raidaru
> Sobivate parameetrite korral võib kõik, peale patarei, ära jätta:D
Kui on ainult patarei siis pole RINGI.
Juhe ikka ka. :)
A.R.
Tõnu Sergo
Piisava pinge korral pole ju juhet vaja... või pole see vooluring, kui
elektronid juhtme abita teist klemmi atraktiivsemaks peavad?:)
Alo Raidaru
> Tee minu peal katse - saan aru, kuhu valemis koosinus fii panna
> aga selle looma olemus on siini natuke segane
Oletan et see sõna oli siiAni :)
Tegelikult on see fii asi vist nii.
Võimsus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis.
Me paneme aga tavaliselt pinge ja vooluna kirja maksimaalväärtused.
Aktiivse takisti (küttekeha) puhul vastabki suurimale pingele suurim vool.
ja cos (fii) on 1. fi =0.
Aga kui koormus on pool (mähis) so induktiivsus või kondensaator so mahtuvus
siis suurima pinge ajal on vool parajasti null.
ehk on faasis 90 kraadi pingest ees või maas.
Nii tulebki välja et I x U x cos(90) on null seega aktiivset võimsust ei
eraldu. Ideaalis.
Kui seal on natuke aktiivtakistus ja natuke reaktiiv siis on fii kuskil 0 ja
90 (-90) vahel ja
natuke eraldub/kasutab ka. Aga mitte Imax*Umax , ikka cos (fii) võrra vähem.
Umbes nii see käib.
A.R.
(ma pole õpetaja)
vtl
> Kui on ainult patarei siis pole RINGI.
> Juhe ikka ka. :)
heh, ma läksin kavala näoga ja esitasin sama
küsimuse abikaasale ja sain samasuguse vastuse,
nagu tõnu poolt eelmises kirjas tuli.
kui ma siis hakkasin tähtsalt juhtmetest targutama,
tehti mulle selgeks, et osadel (vene päritolu?) lapikutel
patareidel sai klemmid ka ilma mingi juhtmeta kokku
venitada. siis tuli endale ka meelde, et sai nagu küll.
ja _kahte_ "krona" patareid saab vastastikku kokku
panna. vooluring missugune.
üks elektroonikust sõber rääkis, et tema lapsena
tegi nõnda erinevate krona patareide võistlusi -
neid paaripidi kokku pannes. võitis see isend,
mis kõige kauem kestis.
--
vootele
Tõnu Sergo
>> Tee minu peal katse - saan aru, kuhu valemis koosinus fii panna
>> aga selle looma olemus on siini natuke segane
>
> Oletan et see sõna oli siiAni :)
Loodame:) Uudishimu tappis kassi aga koosinus fii seda ehk üksi
ei suuda:)
> Tegelikult on see fii asi vist nii.
> Võimsus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis.
> Me paneme aga tavaliselt pinge ja vooluna kirja maksimaalväärtused.
>
> Aktiivse takisti (küttekeha) puhul vastabki suurimale pingele suurim vool.
> ja cos (fii) on 1. fi =0.
>
> Aga kui koormus on pool (mähis) so induktiivsus või kondensaator so
> mahtuvus
> siis suurima pinge ajal on vool parajasti null.
> ehk on faasis 90 kraadi pingest ees või maas.
>
> Nii tulebki välja et I x U x cos(90) on null seega aktiivset võimsust
> ei eraldu. Ideaalis.
>
> Kui seal on natuke aktiivtakistus ja natuke reaktiiv siis on fii kuskil
> 0 ja 90 (-90) vahel ja
> natuke eraldub/kasutab ka. Aga mitte Imax*Umax , ikka cos (fii) võrra
> vähem.
eeee.... see kõlas umbes nii, et auto hakkab kiiremini liikuma, kui
gaasi anda. Vaatame kondensaatorit... kui see täis saab, on pinge
maksimaalne ja vool 0 - see on arusaadav. Kui kondensaatori klemmidele
ühendada ka takisti, on selge, et takistit läbiv vool saab olla 0 ainult
siis, kui takisti klemmipinge on 0. Aga EE võrgus on koosinus fii väidetavalt
kuskil 0,8 kandis ja varugeneraatoril 1 ... mõlemad annavad välja
220V ja kummagi peale ükski seade ei jonni aga sellest ei saa hästi
aru, mida see erinevus tähendab(või eelnevat lugedes pole tegelikult
päris kindel, kas erinevus üldse eksisteerib).
Alo Raidaru
"Tõnu Sergo" <napo...@autoid.kustutasee.ee>
> eeee.... see kõlas umbes nii, et auto hakkab kiiremini liikuma, kui
> gaasi anda. Vaatame kondensaatorit... kui see täis saab, on pinge
> maksimaalne ja vool 0 - see on arusaadav. Kui kondensaatori klemmidele
> ühendada ka takisti, on selge, et takistit läbiv vool saab olla 0 ainult
> siis, kui takisti klemmipinge on 0.
"Täis" ja "tühi" võib kondensaator olla alalsvoolu toitel.
Kui pinge pidevalt muutub siis see muutub pidevalt ka vool ja suurim vool on
pinge "nullis" ja vastupidi.
Induktiivsusega on samamoodi, ainult faasinurk on teine.
Muuseas, selle, Lenzi seaduse avastas kunagi üks meie Ülikooli poiss.
> Aga EE võrgus on koosinus fii väidetavalt
> kuskil 0,8 kandis ja varugeneraatoril 1 ... mõlemad annavad välja
> 220V ja kummagi peale ükski seade ei jonni aga sellest ei saa hästi
> aru, mida see erinevus tähendab(või eelnevat lugedes pole tegelikult
> päris kindel, kas erinevus üldse eksisteerib).
See 0,8 ja 1 ei ole ju generaatori vaid tarbija iseloomustus.
"Mida sa jonnid kui sööki antakse.
Ja kui sa korralikult ei söö neid fii elektrone, siis tuleb insenerionu ja
viib su metalli kokkuostu.
Vot nii!"
0,8 tähendab siis et voolu kasutatakse induktiivsuste toiteks. nt mootorid
ja trafod.
Varugeneraatori 1 võiks tähendada seda et tema ISE faasi ei mõjuta.
Aga kuipalju ja kuna ta voolu annab see on juba teine jutt.
Öeldakse et kelle sööki sööd, selle laulu laulad.
Siin on et keda toidad, selle järgi väänad.
Pinged ja sagedused aetakse sünkrooni aga voolu annab
igaüks niipalju kui just parajasti suudab.
Kui tahad autodega vaadata siis kujuta et 3 autot on kokku keevitatud.
Võid ükskõik millisel gaasile vajutada ikka läheb kolmik edasi.
Aga bensiini kulub erinevalt.
Kas nii ei sobi.
A.R.
Alo Raidaru
"vtl" <vtl [ät ] vtl [punkt] ee> wrote in message
news:460828e5$1...@news.estpak.ee...
> heh, ma läksin kavala näoga ja esitasin sama
> küsimuse abikaasale ja sain samasuguse vastuse,
> nagu tõnu poolt eelmises kirjas tuli.
> kui ma siis hakkasin tähtsalt juhtmetest targutama,
> tehti mulle selgeks, et osadel (vene päritolu?) lapikutel
> patareidel sai klemmid ka ilma mingi juhtmeta kokku
> venitada. siis tuli endale ka meelde, et sai nagu küll.
Siin ei aita muud kui kurva näoga küsita et:
"Ega sa, kallike, siis niiiiii vana pole et sa vene aega mäletad."
Naine: " Muidugi mäletan........."
Sina: " Ma ei märganutki enne et oled tõesti niiiii vana "
Pärast enam vene patareidest juttu ei tule. Proovi.
Ja kui see ei aita, siis tuleb tuua õpik ja seal on öeldud et patarei
koosneb tsingist ja grafiitpulgast.
Seega too lapik plekk ei kuulu patarei juurde. :)
Too lapik asi on juba juhe. Ainult et lapik. Seal sees elektronid käivad
külg ees.
> ja _kahte_ "krona" patareid saab vastastikku kokku
> panna. vooluring missugune.
>
> üks elektroonikust sõber rääkis, et tema lapsena
> tegi nõnda erinevate krona patareide võistlusi -
> neid paaripidi kokku pannes. võitis see isend,
> mis kõige kauem kestis.
Tal oli siis kõva taskuraha saadaval.
Ja ei olnudki vaja patareil mäe otsa ronida nagu teeb see "duura sell".
Need viimased on nagu nimest paistab venelaste omad või neile mõeldud.
Vaata, kui see su sõber ei oleks lapsena patareidega mänginud,
siis oleks tast saanud korralik inimene.
Nüüd sai elektroonik.
A.R.
Pooljuhtelektroonik
Tõnu
Vale puha, tavaliselt pannakse kirja voolu ja pinge effektiivväärtused,
mitte maksimaalväärtused.
Seinakontaktist tuleb sul 220...230V eksole.
Vot lase see nüüd läbi dioodi kondeka peale ja vaata,
palju nüüd pinge on. >=300V on !
Miks ? Sest see on nüüd seal maksimaalväärtus.
Ja umbes sellisel tasemel on ka tipist tulevad "insenerid",
paberiga, aga asjast ei tea tuhkagi.
Tõnu
Alo Raidaru
"Tõnu" <tonu_att_i...@nospam.xx> wrote in message news:4608ba86$1...@news.estpak.ee...
:> Me paneme aga tavaliselt pinge ja vooluna kirja maksimaalväärtused.
:
Alo Raidaru
"Tõnu" <tonu_att_i...@nospam.xx> wrote in message news:4608ba86$1...@news.estpak.ee...
:
: Vale puha, tavaliselt pannakse kirja voolu ja pinge effektiivväärtused,
: mitte maksimaalväärtused.
Ongi nii! :)
:Seinakontaktist tuleb sul 220...230V eksole.
:Vot lase see nüüd läbi dioodi kondeka peale ja vaata,
:palju nüüd pinge on. >=300V on !
Aga kui sa nüüd oma testri lahti võtad siis seal sees ongi ju AC peal samasugused dioodid ja
konde ja riist näitab 220V. Ja kui lased sinna peale nelinurkse 220V
pinge muundajast siis näitab veel rohkem.
Kuidas see siis küll nii tulla ja olla saab? :-())
(Proovitud.
Mul on nende riistade parandamise ja teimimise õiguse kohta paber ja praktika.)
: Ja umbes sellisel tasemel on ka tipist tulevad "insenerid",
: paberiga, aga asjast ei tea tuhkagi.
Tuhk on anorgaaniline jääk, seda ei peagi elektriinimene väga teadma.
See rohkem pritsi- ja põllumeeste rida.
***
Kui nüüd minna arvutama pinge hetkväärtusi U*sin(fii)
siis mina paneks sinna U kohale pingena ikkagi maksimaalväärtuse.
Siis integreerides üle perioodi saaks effektiivväärtuse (keskmise on ju null) ca 1,4 (ruutjuur 2 ) väiksema.
Aga ma pole insener ning äkki on partei ja valitsus
võtnud vastu eurodirektiivi et tuleb arvutada teisit. Seda ma ei tea. Nad seal millegi üle vaidlevad.
A.R.
Tõnu
>>Vot lase see nüüd läbi dioodi kondeka peale ja vaata,
>>palju nüüd pinge on. >=300V on !
> Aga kui sa nüüd oma testri lahti võtad siis seal sees ongi ju AC peal
> samasugused dioodid ja
> konde ja riist näitab 220V. Ja kui lased sinna peale nelinurkse 220V
> pinge muundajast siis näitab veel rohkem.
> Kuidas see siis küll nii tulla ja olla saab? :-())
No siis see tester arvutabki sul ju effektiivväärtust.
Oleneb, mis funtsiooni pärast dioode tehakse, kas max või integraal.
Kuna tester peab näitama efektiivväärtsust, siis ta seda teebki, mida seal
imestada on ?
Nelinurga effektiivväärtus on palju suurem kui siinusel teadupärast.
"riistade parandamise ja teimimise õiguse kohta paberi ja praktikaga" mees
võiks ju ometi teada selliseid elementaarseid asju nagu pinge, vool,
takistus
ja EFFEKTIIVVÄÄRTUS !
M.O.T.T. - meil antakse igasugu ludridele paberid,
mis tegelike teadmistega kuidagi korrelatsioonis pole.
Tõnu
Alo Raidaru
"Tõnu" <tonu_att_i...@nospam.xx>
: M.O.T.T. - meil antakse igasugu ludridele paberid,
: mis tegelike teadmistega kuidagi korrelatsioonis pole.
Täpselt.
Seepärast mind lihtsalt huvitaski palju Tõnu ka tegelikult teab.
Kas ka räägib 400 Hz alalisvoolust.
Olen seda lugu ehitus.vestluses rääkinud.
Ei hakka kordama.
***
Aga pabereid on tõesti palju vaja.
Isegi ühte tühipaljast massspektromeetrit
ei või ilma paberiteta valideerida.
Sebli kursuste vahel. Õudne.
A.R.
Tõnu
>> mis tegelike teadmistega kuidagi korrelatsioonis pole.
> Täpselt.
> Seepärast mind lihtsalt huvitaski palju Tõnu ka tegelikult teab.
> Kas ka räägib 400 Hz alalisvoolust.
Võin ka 400Hz alalisvoolust rääkida :)
Oleneb kontekstist ja viitsimisest täpselt definitsioone järgida.
Kui vool oma suunda ei muuda, küll aga oma olemasolu,
siis võib küll rääkida 400Hz alalisvoolust, mida mõni seade
ka väljastada võib. Jutu mõte siis seisneb selles, et
näituseks trafot pole sinna otsa mõtet toppida.
Tõnu.
@taavi.ee
wrote:
>Siin ei aita muud kui kurva näoga küsita et:
>"Ega sa, kallike, siis niiiiii vana pole et sa vene aega mäletad."
>Naine: " Muidugi mäletan........."
>Sina: " Ma ei märganutki enne et oled tõesti niiiii vana "
>Pärast enam vene patareidest juttu ei tule. Proovi.
Peale seda ei ole enam millestki juttu. Nädal aega. Ja magad diivanil.
Hea kui teki saad.
ain
Alo Raidaru
> Oleneb kontekstist ja viitsimisest täpselt definitsioone järgida.
> Kui vool oma suunda ei muuda, küll aga oma olemasolu,
> siis võib küll rääkida 400Hz alalisvoolust, mida mõni seade
> ka väljastada võib. Jutu mõte siis seisneb selles, et
> näituseks trafot pole sinna otsa mõtet toppida.
Aga üle suure konde?
Aga üle el-lüüdi?
***
Minu 400 Hz jutt oli natuke tõsisem. :)
Räägiti meile kui tore asi on ostsillograaf. (profid elektrikud, 5. kat)
Kõik võrgu 50 Hz võnkumine on näha.
Küsisin et kuidas siis 400 Hz-ga ka on, vastus oli et 400 Hz on alalisvool.
Ekraanil on ainult üks triip. Tõsi, lai.
***
Mul oli kunagi 400 Hz peal tudengiaja esimese arvuti toide.
ca 2kW. Hommikul alajaamas muundaja sisse, õhtul välja.
Sealt see 400 mälestus. Undamine siiani meeles.
A.R.
vtl
> Ja kui see ei aita, siis tuleb tuua õpik ja seal on
> öeldud et patarei koosneb tsingist ja grafiitpulgast.
> Seega too lapik plekk ei kuulu patarei juurde. :)
kuulub küll.
tsingist ja grafiitpulgast on tehtud tsink-süsinikELEMENT
sõna patarei tähendab "süsteemselt kokku ühendatud
või koos töötavad üheliigilised seadmeid, ehitusi vms."
näiteks akupatarei, keskküttepatarei, suurtükipatarei...
antud juhul on "lapik plekk" kasutusel ka elementide
patareiks kokku ühendamiseks, seega patarei osa.
--
vootele
Tõnu Sergo
> "Täis" ja "tühi" võib kondensaator olla alalsvoolu toitel.
> Kui pinge pidevalt muutub siis see muutub pidevalt ka vool ja suurim
> vool on pinge "nullis" ja vastupidi.
Mulle meeldivad diskreetsed suurused rohkem, piisavalt lähedalt vaadates
on kogu teadaolev mateeria ju diskreetne:) Kui jagame vahelduvvoolu
piisavalt pisikesteks tükkideks, siis selle pisikese tüki piires meil
nagu olekski alalisvool. Kui õige kondensaator ja väga õige hetk
satub, võib isegi täis kondensaatori saada... või panen sellega
nüüd puusse?
>> Aga EE võrgus on koosinus fii väidetavalt
>> kuskil 0,8 kandis ja varugeneraatoril 1 ... mõlemad annavad välja
>> 220V ja kummagi peale ükski seade ei jonni aga sellest ei saa hästi
>> aru, mida see erinevus tähendab(või eelnevat lugedes pole tegelikult
>> päris kindel, kas erinevus üldse eksisteerib).
>
> See 0,8 ja 1 ei ole ju generaatori vaid tarbija iseloomustus.
>
> "Mida sa jonnid kui sööki antakse.
> Ja kui sa korralikult ei söö neid fii elektrone, siis tuleb insenerionu
> ja viib su metalli kokkuostu.
> Vot nii!"
>
> 0,8 tähendab siis et voolu kasutatakse induktiivsuste toiteks. nt
> mootorid ja trafod.
Et siis põhimõtteliselt hakkab see mootor või trafo mingi faasinihkega
ise võnkuma ja töötab toiteallikale vastu? Ja cos(fii) näitab, kui
suur see nihe on?
> Varugeneraatori 1 võiks tähendada seda et tema ISE faasi ei mõjuta.
> Aga kuipalju ja kuna ta voolu annab see on juba teine jutt.
Nujah... kuna see 1 oli ikkagi generaatori peale kirjutatud ja
generaatori tarbijana kasutamisel erilist mõtet ei ole(isegi, kui
kaitset vahel pole ja ringi käima hakkab, et tee ta ju elektrist
bensiini), siis arvasin, et see võiks ikka generaatori mitte
hüpoteetilise tarbija omadusi kirjeldada;)
> Kui tahad autodega vaadata siis kujuta et 3 autot on kokku keevitatud.
> Võid ükskõik millisel gaasile vajutada ikka läheb kolmik edasi.
> Aga bensiini kulub erinevalt.
>
> Kas nii ei sobi.
Hm... oleneb, kuidas need kolm autot on kokku keevitatud. Kui teha kolmest
ühesugusest autost rong, siis ei tohiks mõistlikult gaasi andes kütusekulu
erineda.
Tõnu Sergo
> kuulub küll.
> tsingist ja grafiitpulgast on tehtud tsink-süsinikELEMENT
>
> sõna patarei tähendab "süsteemselt kokku ühendatud
> või koos töötavad üheliigilised seadmeid, ehitusi vms."
> näiteks akupatarei, keskküttepatarei, suurtükipatarei...
>
> antud juhul on "lapik plekk" kasutusel ka elementide
> patareiks kokku ühendamiseks, seega patarei osa.
>
Nii olen minagi sellest aru saanud... toiteallikast rääkides
meil ongi kaks klemmi ja must kast ehk siis ei oma otseselt tähtsust,
kuidas need elemendid kokku on ühendatud.
Samas kõnekeeles kasutatakse seda tihti sõltumatu toiteallika
sünonüümina... üks AA patarei ju tihti oma olemuselt ainult
üks element ongi...
Alo Raidaru
"vtl" <vtl [ät ] vtl [punkt] ee> wrote in message
> antud juhul on "lapik plekk" kasutusel ka elementide
> patareiks kokku ühendamiseks, seega patarei osa.
Hakkasin mõtlema kas elemente ühendas riba või peenike traat.
Vat enam ei mäleta ja midagi pole enam lahti ka võtta.
***
Aga ega me siis selle vene patarei pärast nüüd kaklema ka pea.
Kindlasti on selline kokkuühendatud +- klemmidega patarei vooluring.
Võiksime jätkata teemal kas tarbija on see plekk või persoon kes pleki
ühendas.
***
Koolipoisi põhiprobleem oli see et ahelas peab olema ka lüliti.
Õpikus oli nii öeldud. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Katsusin mõelda- kirjeldada päikesepatareiga arvutit
ja seal saab ju ilma lülitiga läbi.
Energia tekitamine ja kasutamine (mõistlik) on vast need olulised kohad.
Aga kui kirjutatud on et ....... siis on raske kahelda.
A.R.
Alo Raidaru
> Kui jagame vahelduvvoolu
> piisavalt pisikesteks tükkideks, siis selle pisikese tüki piires meil
> nagu olekski alalisvool. Kui õige kondensaator ja väga õige hetk
> satub, võib isegi täis kondensaatori saada... või panen sellega
> nüüd puusse?
Kas see pole natuke Ahhilleuse ja kilpkonna probleemi moodi.
Kindlasti on mingil hetkel laeng maksimaalne.
> Et siis põhimõtteliselt hakkab see mootor või trafo mingi faasinihkega
> ise võnkuma ja töötab toiteallikale vastu? Ja cos(fii) näitab, kui
> suur see nihe on?
Nii saaks seda seletada. Kui kadusid poleks, oleks nihe 90 kraadi.
> Nujah... kuna see 1 oli ikkagi generaatori peale kirjutatud ja
> generaatori tarbijana kasutamisel erilist mõtet ei ole(isegi, kui
> kaitset vahel pole ja ringi käima hakkab, et tee ta ju elektrist
> bensiini), siis arvasin, et see võiks ikka generaatori mitte
> hüpoteetilise tarbija omadusi kirjeldada;)
Vast tähendab see 1 et aktiivkoormuse korral faasinihe on null. ????
Oletasin et see on generaator, mis toidab tarbijat. Kui tarbija pole, pole
ju ka voolu.
(Olgu, erutus jääks välja. Mõeldav ju ka püsimagntist ergutus.)
Vooluta on natuke raske rääkida ja mõõta voolu faasi nihet.
Kui vool kuskilt läbi läheb, siis saab vaadata kuidas on vool nihkes pinge
suhtes.
Näiteks, vooluringis on järjest väike aktiivtakisti ja seal pealt saab mõõta
voolu väärtuse.
Pinge saab ju otse kätte.
> Hm... oleneb, kuidas need kolm autot on kokku keevitatud. Kui teha kolmest
> ühesugusest autost rong, siis ei tohiks mõistlikult gaasi andes kütusekulu
> erineda.
Kui on kolm bensiinipaaki, siis vast saab vahet teha kus kuipalju gaasi
vajutati.
Nagu ka kolme eri paralleelselt ühendatud generaatori puhul.
A.R.
Kalvi Teldre
> "Kalvi Teldre" <kalvi...@hot.ee>
>
> : elektritööd - otseselt võib igaüks teha, kuid töid juhtida tohib vaid
> : pädevusega isik
>
> Kes see "pädevusega isik" on?
Vastavalt seadusele tunnustatud haridust tõendava asutuse poolt
positiivselt eksamineeritud isik. Lihtsamalt, tal on paber ette näidata.
>
> : Mõõtmised - mõõta võivad vaid sertifitseeritud laborid.
>
> Kas mõõta ei tohi või aktsepteeritakse ametlikult ainult sertifitseeritud laboreid?
> Koormusvoolude ja maandustakistuse mõõtmine on ju selline
> elementaarne asi et seda võiksid algkooli lapsedki teada. Pingest rääkimata.
aksepteeritakse vaid akrediteeritud labori poolt teostatud mõõtmisi.
Suvalise selli mõõtmised ei loe ja kui ta vormistab mõõtmiste kohta
sarnase paberi siis on tegemist juba võltsimisega.
>
> Kui näiteks ehitada oma maandust siis takistuse teadasaamiseks ei ole küll sertifikaati vaja.
> Doku ment on vajalik noile onudele.
Enda rahustamiseks pole sulle muidugi sert. labori mõõtmist vaja. Kui
aga tahad ametlikku paberit siis saab vaid sert. laborist.
> ***
> Mäletan, meil istusid välisühenduse juures paberitega tegijate peamees ja
> järelvaatajate paberitega peamees ja sinna nad vaidlema jäidki.
>
> Vaidlus käis teemal kas null ja kaitsemaa lähevad kokku või ei.
Tuttav teema. Enamus paberitega mehi ei tea seda ikkagi õieti peale eksamit.
Kalvi
Alo Raidaru
"Kalvi Teldre" <kalvi...@hot.ee> wrote in message
news:461a60f1$1...@news.estpak.ee...
> Enda rahustamiseks pole sulle muidugi sert. labori mõõtmist vaja. Kui aga
> tahad ametlikku paberit siis saab vaid sert. laborist.
Ütleks et kui mul on vaja otsustada siis ma usaldan oma mõõtmist
aga olen muidugi nõus seda võrdlema ametliku paberiga.
Arvestades seejuures muidugi riistade täpsusklasse ja arvutuste veaarvestust
s.o seda, mida ülikool ja elukool on õpetanud.
Minu jutualustuse eesmärk oli jõuda sinna, et kõik need asjad ei ole
mingi müstika ja on suhteliselt lihtsalt mõõdetavad.
***
Ja ma ei ole ikkagi nõus ohutustehnikat õpetanud-eksamineerinud
spetsialistiga et
teadmised elektrist ja ohutustehnikast on vajalikud selleks et ülemused ei
jääks süüdi
kui inimesega midagi juhtub.
Olen pea 40 aastat tööinimesena arvanud et need teadmised jätavad mõne
inimese ellu.
Mina olen siiani jäänud.
A.R.
Kalvi Teldre
>> Enda rahustamiseks pole sulle muidugi sert. labori mõõtmist vaja. Kui
>> aga tahad ametlikku paberit siis saab vaid sert. laborist.
>
>
> Ütleks et kui mul on vaja otsustada siis ma usaldan oma mõõtmist
> aga olen muidugi nõus seda võrdlema ametliku paberiga.
> Arvestades seejuures muidugi riistade täpsusklasse ja arvutuste
> veaarvestust
> s.o seda, mida ülikool ja elukool on õpetanud.
Paberi eesmärk on vastutus piiritleda. Kui sa oleksid ise tehniline
inspektor ja sul on valida - tellida kallim mõõtmine ning ise pääseda
vastutusest või mõõdad ise, kuid õnnetuse korral pead taskust ise plekkima?
Kui aga oled tavakodanik, sa oma maja maandustakistust ei peagi mõõtma,
sest korraline kontroll peab seda tegema, kui vajalikuks peab. Pärast
allkirja andmist on sulle tõendatud, et maandustakistus on normis ja
elamine ohutu. Milleks veel kahtlustusmaania käes vaevelda.
> Minu jutualustuse eesmärk oli jõuda sinna, et kõik need asjad ei ole
> mingi müstika ja on suhteliselt lihtsalt mõõdetavad.
Ee ... maandustakistus ei ole alati lihtsalt mõõdetav. Enamus juhtudel
piisab paarist põhimeetodist, kui aga on liivane pinnas siis
põhimeetodeid kasutada ei saa. Oled nõus oma varaga riskima?
> ***
> Ja ma ei ole ikkagi nõus ohutustehnikat õpetanud-eksamineerinud
> spetsialistiga et
> teadmised elektrist ja ohutustehnikast on vajalikud selleks et ülemused
> ei jääks süüdi
> kui inimesega midagi juhtub.
See ongi eksami eesmärk - vabastada ülemus vastutusest. Seepärast on
levinud eksamineeritava valik - kas annad kohe allkirja ja oled vaba või
mängid eksamit kaasa.
> Olen pea 40 aastat tööinimesena arvanud et need teadmised jätavad mõne
> inimese ellu.
> Mina olen siiani jäänud.
Kõik viimased elektrialased surmajuhtumid on minu teada seni tingitud
kahest põhjusest
a) tööline on nii enesekindel, et ei jälgi ohutusnõudeid, katsub
pingestatud osi ja saab surma
b) tööline on nii loll, et ta ei teagi ohtu ning saab surma.
Mõlemal juhtumitel on meestel paber taskus olnud.
Kalvi
mati
Lolli päästab haud.
mati
matnud...protokollid said ju tehtud...
mati
Mina ikka mõõtsin, mitte ei võtnud kõik see mees kontuuri peale kusema.
Alo Raidaru
"mati" <it...@hot.ee>
>>> Kalvi
>> Nõus täielikult.
>> Lolli päästab haud.
Ainult et lollil on hea, tema ei tea, et ta ei tea.
Tark inimene jälle teab, kui palju tal veel teadmata on ja õpib nagu loll.
> Neid elekroode igasuguses pinnaases sisse tagunud ja maha
> matnud...protokollid said ju tehtud...
Aasta oli ca 73 ja FI-s oli üks mõõteriist, mis kartis häireid.
Otsustasime teha talle "hea maanduse".
Sinna läks vist 4 või 6 kolmemeetrist nurkrauda ja vahele sai kraavi
keevitatud latid ühenduseks.
Kaks laia latti tuli tuppa. Et induktiivsus oleks väiksem. :)
Ise keevitasime (nüüd on neist keevitajatest mitmed akadeemikud aga
kaitseminister oli siis veel alles tudeng)
Ja siis sai selle kolme elektroodi meetodil mõõdetud. Oli meil selline
riist. Töötas.
Aga hinge jäi kahtlus ja siis sai sinna lastud 10A ja mõõdetud pingelangu
võrgunulli ja radiaatori ja veekraani suhtes. Oli nagu samad arvud. Väärtust
ei mäleta.
Müra natuke vähenes. Vähemalt me uskusime et vähenes.
***
Aga kui ma autole mahtuvusel põhinevat vargakaitset tegin siis
kere ja maa vaheline takistus shuntis võnkeringi ära. Oli 10 koomi.
Pistsid taskunoa maasse ja testriga mõõtsid. Kui ajasin auto rattad kilele,
siis oli lõpmatus.
Katsusin testriga kummi mõõta - ka lõpmatus. Vot nii on selle takistusega.
A.R.
mati
Tõenäosus siiski oli.
Lauri Link
>>
> Ei mäleta riista marki, oli mingi Moskva labori toode.
> Tõenäosus siiski oli.
Mati läheb ja tutvub nüüd natuke netiketiga, millest võib lugeda siit
http://www.eau.ee/~mhovi/arvut/NETIKET.htm
Tõsi küll osad asjad võivad hetel imelikuna tunduda aga järgnev lõik
pole küll liialdus.
Elektronkirjas on lihtne tsiteerida kirja, millele vastate - ärge
kuritarvitage seda võimalust, tsiteerige ainult minimaalselt vajalikku
osa. Tsiteerige lühidalt ja selgelt. Kui vastate kirjale, kasutades
teile kirja saatnu tsitaate, ärge kasutage mitte kogu saadetud teksti.
Väga tüütu on lugeda kirju, kus on mitu lehekülge kellegi tsiteerimist,
millele järgneb paar rida uut teksti.
Lauri
Peeter Vois
üksikeramus või OMA korteri sees paigaldustöid. Kõik ülejäänud variandid
nõuavad eri klassi pädevusi. Näiteks kui sa teed oma sõbrale tema
eramusse, siis peab sul olema B klassi pädevustunnistus. Kui töö tehtud
on üleandmisakt, kus on kõik sinu rekvisiidid ja allkiri. Kui omad
klassi siis ka oskad seda kirjutada. Ühes teises kirjas mainiti, et tööd
võib teha suvaline aga töö juhataja ehk vastutaja peab olema pädevusega.
Sisuliselt on ka see õige kuid selle asja juures on rõhk pädevusega
vastutaja olemasolul.
Kui paigaldus tehtud, siis pädevusega tööjuhataja olemasoluta on kogu
vastutus omanikul või töö tellijal. Tehakse kogu paigaldisele
kontrollmõõtmised ja kõige lõpuks ka tuleb taodelda paigaldisele
kasutuskõlblikkuse tunnistus, ehk vaadatakse et kõik on paigaldatud
ohutult. Täpselt ma enam nende protseduuride nimesid ei tea ja neid töid
saavad teha ka vaid pädevusega inimesed. EE aga nõuab ka paigaldaja /
tööde tegija / vastutaja pädevuse olemasolu. Vastasel juhul tuleb palju
uste hingi nühkida.
/Peeter
Madis wrote:
> Tervist,
>
> Küsimus järgmine. Oleks vaja uues ehitatud majas seinale kinnitada
> elektri kilp. Lubasin aidata selles loos. Olemas on elektri projekt, mis
> sisaldas ka elektri kilbi skeemi. Ehk siis millised lülitid ja lambid
> millise automaadi all. Praegu on majas ajutine pisike kilp, kus on siis
> väidetavalt eesti energi vennad või keegi mõõtmas käinud, kui paigaldati
> asi.
> Et millised paberid peab organiseerima sellele uuele kilbile, äkki keegi
> teab? Et lähen poodi, ostan kilbi kasti (näiteks sellise, kus
> automaadid katte all, nagu nad tihti on, et välja vaatavad ainult
> nupud). Teen ühendused vastavalt, et õige automaat lülitab õiget asja ja
> peakski ju olema. Et siis vaja keegi kontrollima kutsuda nähtavasti
> (pidid vist maandust mõõtma näiteks) ja ongi kogu lugu? Või oskaks keegi
> seda protseduuri täpsemalt kirjeldada? Plommimist ja taolist asja ka
> ilmselt vaja ei ole, sest arvesti pisteti posti otsa EE poolt.
> Vihjed oleks abiks, et millised kohustuslikud elemendid ühes kilbis
> peaksid sisalduma (pealüliliti ja posu automaate pakuks omalt poolt)
> ning et kus võiks olla mingi asjalikum butiik, kust kilp/vajalikud
> vidinad hankida võiks?
>
> T, Madis