Google Groups no longer supports new Usenet posts or subscriptions. Historical content remains viewable.
Dismiss
SI - 157 klausi loeng
1 view
Skip to first unread message
Simo Runnel
May 25, 2006, 4:55:53 AM5/25/06
to
Tegelikult SI avaldab Argo Loo teateid endiselt, nagu järgnevast näha.
Mina pole viimasel ajal SI teateid edasi saatnud, kuna see on hakanud muutuma ühe erakonna hääletoruks ja pooldama seisukohta, et 1992. a. põhiseadus on ebaseaduslik - hoolimata sellest, et samad isikud enne rahvahääletust just seda põhiseadust kaitsesid.
S. R.
---------- Forwarded message ----------
From: SI portaal <infok...@kongress.ee>
Date: May 25, 2006 11:27 AM
Subject: SI - 157 klausi loeng
To: infok...@kongress.ee
__________ NOD32 1.1556 (20060525) Information __________
This message was checked by NOD32 antivirus system.
http://www.eset.com
Kirjad, teated, tagasiside: s...@kongress.ee
SI teadete arhiivid:
* www.kongress.ee
* www.hot.ee/teadmiseks (SI 1-160)
* www.prokarelia.net/si/ (alates 7. oktoober 2005)
* SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
Interneti kaudu levitamine: saatke teade e-mailiga edasi, riputage netikommentaaridesse, listidesse ja veebidele
Paberil levitamine: andke teade tuttavale lugeda, riputage stendile
* Soovitage tuttavatel lugeda SI uudiseid ja saata liitumiskiri aadressil s...@kongress.ee.
* Kui soovite loobuda teadete saamisest, saatke kiri s...@kongress.ee.
* Teave kestab.
Mina pole viimasel ajal SI teateid edasi saatnud, kuna see on hakanud muutuma ühe erakonna hääletoruks ja pooldama seisukohta, et 1992. a. põhiseadus on ebaseaduslik - hoolimata sellest, et samad isikud enne rahvahääletust just seda põhiseadust kaitsesid.
S. R.
---------- Forwarded message ----------
From: SI portaal <infok...@kongress.ee>
Date: May 25, 2006 11:27 AM
Subject: SI - 157 klausi loeng
To: infok...@kongress.ee
Vaclav Klaus: Euroopa Liidus jätkub hiiliv
unifitseerimine
SI-157
25.05.2006
Tšehhi president Vaclav Klaus promoveeriti eile Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja andis loengu „Mõtteid Euroopa Liidu lähitulevikust", millest allpool kokkuvõte.
Klaus ütles, et me peame rangelt vahet tegema Euroopa Liidu ja Euroopa vahel. Tšehhi Vabariik - nagu Eestigi - liitus kaks aastat tagasi Euroopa Liiduga, mitte Euroopaga. "Mul ei ole vähimatki soovi kiita või kritiseerida Euroopat, ehitada või laiendada Euroopat, sest Euroopa oli, on ja jääb olema hoolimata meie ambitsioonidest end Euroopas organiseerida, ühineda või lõhestada või leida seal sõpru või vaenlasi," märkis Klaus.
Euroopa Liidu integratsioonil on olnud kaks faasi. Alguses domineeris liberaliseerimise mudel, kus kaotati piirikontrollid kaupadele, teenustele, inimestele, kapitalile, ideedele ja kultuurimustritele.
Teist faasi nimetab Klaus harmoniseerimismudeliks, mida iseloomustab ülalt juhitud unifitseerimine, tsentraliseerimine ja rahvusteülesuse ("supranationalism") sünd.
Klaus tõi välja Euroopa Liidu neli peamist muutust viimasel ajal:
1. E Liit on 10 riigi võrra suurem. See on suurendanud majanduslikke ebavõrdsusi, aga ka suurendanud organisatsiooni kui terviku funktsioneerimiskulusid, E Liidu juhtimise ja otsustamise kogukulusid ning samuti E Liidu reeglite ja otsuste täitmisega kaasnevaid kulusid. Samuti on see suurendanud E Liidu demokraatia puudujääki.
2. E Liit on muutunud tsenraliseeritumaks ja dirigeeritumaks. E Liidu reguleerimine ja koordineerimine on aina suurenenud, mis on näha vastuvõetud seaduste arvu kasvust. Viimase kaheksa aasta (1998-2005) jooksul on vastu võetud rohkem seadusi, kui eelneva kolmekümne (1957-1987) aasta jooksul: vastavalt 12 tuhat seadust ja 10 tuhat seadust. Liikmesriikide ja rahvusparlamentide roll on selle tulemusena radikaalselt vähenenud.
3. E Liit on muutumas poliitiliseks liiduks. Kuigi E Liidu põhiseadus kukkus läbi, lõhestas see ambitsioonikas plaan kiirendada poliitilise liidu teket ometigi E Liitu. "Probleemiks on, et isegi siis, kui see lükati minu suureks rahulduseks tagasi, jätkub hiiliv unifitseerimine, nagu midagi ei oleks juhtunud," märkis Vaclav Klaus.
4. Rahaühik euro on plaanitud otsustavaks vahendiks, et liikuda suurema integratsiooni (ehk föderaliseerimise...) suunas. "Ühise valuuta sisseviimine, mis oli poliitiline mitte majanduslik projekt, oli edukas, aga ma ei nõustu domineeriva tõlgendusega, et sisseseadmine ise oli veenvaks tõendiks selle rahandualase kokkuleppe positiivsest mõjust europiirkonna majandusliku arengu ja sotsiaalse jõukuse kohta. Ühisvaluuta kasutuselevõtu hinda - nähtavat majanduskasvu aeglustumist peale euro kasutuselevõttu - ei ole tunnistatud. Isegi sellise seose oletamine on poliitiliselt ebakorrektne," ütles Klaus.
"Minu ettepanek on Euroopa Liidu kontseptsiooni täielik ümbermuutmine, mitte ainult kosmeetiliste paranduste tegemine. Me peame unustama hüüdlause "vähem rahvusriike, enam internatsionalismi", sest riik on asendamatu demokraatia tagatis," ütles Vaclav Klaus.
Klaus toonitas, et me vajame individuaalsete riikide suhteid ja suhete süsteeme, mis põhinevad vabade, iseseisvate riikide heanaaberlikel suhetel ja tagasihoidlikel rahvusvahelistel lepingutel ja paktidel, ning ei põhine võltsil internatsionalismil, rahvusteülestel organisatsioonidel ja globaliseerumise mittemõistmisel.
Allikas: Argo Loo
Kontakt: loo...@yahoo.com
SI-157
25.05.2006
Tšehhi president Vaclav Klaus promoveeriti eile Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja andis loengu „Mõtteid Euroopa Liidu lähitulevikust", millest allpool kokkuvõte.
Klaus ütles, et me peame rangelt vahet tegema Euroopa Liidu ja Euroopa vahel. Tšehhi Vabariik - nagu Eestigi - liitus kaks aastat tagasi Euroopa Liiduga, mitte Euroopaga. "Mul ei ole vähimatki soovi kiita või kritiseerida Euroopat, ehitada või laiendada Euroopat, sest Euroopa oli, on ja jääb olema hoolimata meie ambitsioonidest end Euroopas organiseerida, ühineda või lõhestada või leida seal sõpru või vaenlasi," märkis Klaus.
Euroopa Liidu integratsioonil on olnud kaks faasi. Alguses domineeris liberaliseerimise mudel, kus kaotati piirikontrollid kaupadele, teenustele, inimestele, kapitalile, ideedele ja kultuurimustritele.
Teist faasi nimetab Klaus harmoniseerimismudeliks, mida iseloomustab ülalt juhitud unifitseerimine, tsentraliseerimine ja rahvusteülesuse ("supranationalism") sünd.
Klaus tõi välja Euroopa Liidu neli peamist muutust viimasel ajal:
1. E Liit on 10 riigi võrra suurem. See on suurendanud majanduslikke ebavõrdsusi, aga ka suurendanud organisatsiooni kui terviku funktsioneerimiskulusid, E Liidu juhtimise ja otsustamise kogukulusid ning samuti E Liidu reeglite ja otsuste täitmisega kaasnevaid kulusid. Samuti on see suurendanud E Liidu demokraatia puudujääki.
2. E Liit on muutunud tsenraliseeritumaks ja dirigeeritumaks. E Liidu reguleerimine ja koordineerimine on aina suurenenud, mis on näha vastuvõetud seaduste arvu kasvust. Viimase kaheksa aasta (1998-2005) jooksul on vastu võetud rohkem seadusi, kui eelneva kolmekümne (1957-1987) aasta jooksul: vastavalt 12 tuhat seadust ja 10 tuhat seadust. Liikmesriikide ja rahvusparlamentide roll on selle tulemusena radikaalselt vähenenud.
3. E Liit on muutumas poliitiliseks liiduks. Kuigi E Liidu põhiseadus kukkus läbi, lõhestas see ambitsioonikas plaan kiirendada poliitilise liidu teket ometigi E Liitu. "Probleemiks on, et isegi siis, kui see lükati minu suureks rahulduseks tagasi, jätkub hiiliv unifitseerimine, nagu midagi ei oleks juhtunud," märkis Vaclav Klaus.
4. Rahaühik euro on plaanitud otsustavaks vahendiks, et liikuda suurema integratsiooni (ehk föderaliseerimise...) suunas. "Ühise valuuta sisseviimine, mis oli poliitiline mitte majanduslik projekt, oli edukas, aga ma ei nõustu domineeriva tõlgendusega, et sisseseadmine ise oli veenvaks tõendiks selle rahandualase kokkuleppe positiivsest mõjust europiirkonna majandusliku arengu ja sotsiaalse jõukuse kohta. Ühisvaluuta kasutuselevõtu hinda - nähtavat majanduskasvu aeglustumist peale euro kasutuselevõttu - ei ole tunnistatud. Isegi sellise seose oletamine on poliitiliselt ebakorrektne," ütles Klaus.
"Minu ettepanek on Euroopa Liidu kontseptsiooni täielik ümbermuutmine, mitte ainult kosmeetiliste paranduste tegemine. Me peame unustama hüüdlause "vähem rahvusriike, enam internatsionalismi", sest riik on asendamatu demokraatia tagatis," ütles Vaclav Klaus.
Klaus toonitas, et me vajame individuaalsete riikide suhteid ja suhete süsteeme, mis põhinevad vabade, iseseisvate riikide heanaaberlikel suhetel ja tagasihoidlikel rahvusvahelistel lepingutel ja paktidel, ning ei põhine võltsil internatsionalismil, rahvusteülestel organisatsioonidel ja globaliseerumise mittemõistmisel.
Allikas: Argo Loo
Kontakt: loo...@yahoo.com
SI portaal www.si.kongress.ee
__________ NOD32 1.1556 (20060525) Information __________
This message was checked by NOD32 antivirus system.
http://www.eset.com
Kirjad, teated, tagasiside: s...@kongress.ee
SI teadete arhiivid:
* www.kongress.ee
* www.hot.ee/teadmiseks (SI 1-160)
* www.prokarelia.net/si/ (alates 7. oktoober 2005)
* SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
Interneti kaudu levitamine: saatke teade e-mailiga edasi, riputage netikommentaaridesse, listidesse ja veebidele
Paberil levitamine: andke teade tuttavale lugeda, riputage stendile
* Soovitage tuttavatel lugeda SI uudiseid ja saata liitumiskiri aadressil s...@kongress.ee.
* Kui soovite loobuda teadete saamisest, saatke kiri s...@kongress.ee.
* Teave kestab.
0 new messages