Nõu vaja:Soojustus
Marko Muruva'li
Oleks hea teada saada teadjamate arvamusi teemal:tuhaploki
soojustamine saepurutäidisega.Nimelt vaja tuhaplokkseina ja kipsplaadi
vahele panna saepuru (ohtralt käes) täidiseks.Sellega tekkisid
koheselt mõned küsimused:
Kas panna aurutõkkepaber tuhaploki ja saepuru eralduseks vahele?
Kas kipsplaadi ja saepuru vahele on ka vajalik miski kile või paber
panna?
Millega ja mis vahekorras oleks mõistlik segada täidiseks kasutatavat
saepuru?
Kõik ettepanekud ja nõuanded vägagi teretulnud
Ettetänades
Marko Muruväli
rein
5cm vahu või villaga ja
30 cm tuhaplokk(narvaplokk) lapiti võrdub
4cm vahu või villaga, et siis kokku 9cm.
Aurutõke pannakse ikka sissepoole ehk siis kipsi alla.
Sellist seina on kunagi proovitud mõõta ja
kui väljas oli -25, toas +20 siis 0 kraadi oli narvaploki
toapoolt esimese neljandiku lõpus.
R
"Marko Muruva'li" <marko_VISK...@hot.ee> wrote in message
news:cf9fgvgcqpecp4opv...@4ax.com...
Alo Raidaru
> Aurutőke pannakse ikka sissepoole ehk siis kipsi alla.
Kas ka siis, kui meil on
niiskuskindel kipsplaat,
immutatud aqustopiga ja
...
kaetud keraamiliste plaatidega?
Mida see aurutőke seal annab?
A.R.
rein
siis ei juhtu miskit niiakua kui seina
väliskihis pole midagi aurutõkkelist.
R
"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
news:3F07C8E9...@ut.ee...
> rein wrote:
>
> > Aurutõke pannakse ikka sissepoole ehk siis kipsi alla.
>
> Kas ka siis, kui meil on
> niiskuskindel kipsplaat,
> immutatud aqustopiga ja
> ...
> kaetud keraamiliste plaatidega?
>
>
> A.R.
Kuno Talimaa
"Marko Muruva'li" <marko_VISK...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
cf9fgvgcqpecp4opv...@4ax.com...
> Tere
>
> Oleks hea teada saada teadjamate arvamusi teemal:tuhaploki
> soojustamine saepurutäidisega.Nimelt vaja tuhaplokkseina ja kipsplaadi
> vahele panna saepuru (ohtralt käes) täidiseks.Sellega tekkisid
> koheselt mõned küsimused:
> Kas panna aurutõkkepaber tuhaploki ja saepuru eralduseks vahele?
> Kas kipsplaadi ja saepuru vahele on ka vajalik miski kile või paber
> panna?
Oleneb, mis ruumi sa teed. Kui elukondlikku (kus eritatakse niiskust), siis peaks
midagi SISSEPOOLE panema. Nüüd tekib jällegi küsimus, et kui palju eritatakse
niiskust. Kui on tegu köögiga, pesukuivatusruumiga, vannitoaga (ühu relatiivne
niiskus võib läheneda 100%-le), siis TÄIESTI soojustusest sissepoole, et vältida
vee kondenseerumist soojustuses, kuna paks plokk (kui veel üle krohvitud või
väljast seguga määritud) omab juba õhukese kipsplaadi suhtes küllaltki suurt
aurudifusioontakistust (aur jääb tema taha pidama). Seega siis kile või kiletatud
paber SISSE, mitte saepuru ja ploki vahele. Samas, kui sul on paari lateksvärvi
kihiga seest ülevärvitud kipsplaat, selles augud puuduvad (pole paigaldatud
lüliteid jne.), ruumis ei auruta, ei hinga ( :)) jne., siis pole üldse kilesid
vaja. Kui paned lülitid, pistikupesad nii, et nende kaudu aur soojustusse jookseb,
siis on jällegi kile pea-aegu mõttetu. Samas saepuru sorptsioonivõime on villaga
võrreldes 3-4 suurusjärku parem kui villal, seega lühiajaline aurutamine ei tee ka
ilma kileta midagi paha. Peale seda tuleb ruum korralikult ventileerida.
Kui ploki vuugid on hõredad, tuleks kaaluda kas ploki krohvimist väljast või
vähemalt tuuletõkkeks eh. papi KORRALIKKU paigaldamist ploki ja soojustuse vahele.
Peale seda muutub ka KORRALIKU, ilma aukudeta paigaldusega sisemine aurutõke
(kile, tihe või kiletatud paber) aktuaalseks. Kui aurutõket läbivad puittalad,
siis tuleks tala ots aurutõkkest seespool ümbritseda ka ligi 20-30cm pikkuselt
pealeliimitud paberiga, mis on seinapaberiga korralikult ühendatud.
> Millega ja mis vahekorras oleks mõistlik segada täidiseks kasutatavat
> saepuru?
Segati lubjaga (vahekorras 1-10-le) ja tambiti korralikult seina vahele kinni.
Soojustuse nimi on termoliit ja ta on sõretikseinas Eh. Konstruktori Käsiraamatu
järgi ligi 2x nigelema soojatakistusega kui vill. isover küll ise kiidab oma villa
2x paremaks, kui see raamat annab.
kt
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee> kirjutas sõnumis news:
3f0817f8$1...@news.estpak.ee...
>
> Segati lubjaga (vahekorras 1-10-le) ja tambiti korralikult seina vahele kinni.
Lisan, et tavaliselt kipsplaat termoliidi tampimist välja ei kannata (kõverdub).
Selle vältimiseks oleks soovitab sisemine tihe laudis. Selle peale kile ja siis
plaat. kui välisseina plaanis lüliteid jms. võiks seina teha nii:
-plokk
-termoliit koos roovitisega
-laudis
-kile
-50mm roovitis koos villaga (sinna ka elekter jms.)
-plaat
kt
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee> kirjutas sõnumis news:
3f0817f8$1...@news.estpak.ee...
>
Lisan, et tavaliselt kipsplaat termoliidi tampimist välja ei kannata (kõverdub).
Selle vältimiseks oleks soovitab sisemine tihe laudis. Selle peale kile ja siis
plaat. kui välisseina plaanis lüliteid jms. võiks seina teha nii:
-plokk
-eh. papp (kui plokk krohvimata)
Marko Muruva'li
>kui väljas oli -25, toas +20 siis 0 kraadi oli narvaploki
>toapoolt esimese neljandiku lõpus.
Kas siis kui plaanis tuhaplokk väljastpoolt vahtplastiga 5cm. katta
ning krohvida,oleks 0 kraadi kuskil ploki keskel või nihkuks ta
veelgi väljapoole ?
Marko Muruväli
Alo Raidaru
> Sellist seina on kunagi proovitud mõõta ja
> kui väljas oli -25, toas +20 siis 0 kraadi oli narvaploki
> toapoolt esimese neljandiku lõpus.
Miks ei ole temperatuuri jaotus homogeenses keskkonnas lineaaarne?
Esimese võimalusena tuleb pähe madalama temperatuurida osa niiskuse
külmumine.
Kas siis ei tuleks vältida ploki niiskumist ja uuesti mõõta?
Ehitusteoreetikutel peaks need asjad ju ammuilma selged olema.
A.R.
rein
R