Atlantic boiler
P.Bergmann
NSR, et isendil pidi olema vääga väike õhupadi. Tulemuseks olla see, et
kui sooja vett näiteks õhtul palju ära kasutada ja see külmaga asendub,
on hommikuks kaitseventiilil loik all. Soovitati miski 10~l paisupaak
soojaveetoruga ühendada.
Kuulaks hea meelega Atlanticu kasutajate kogemusi.
Tänud.
--
Peep
Mart
200l Atlantic, öise kütmise peal, loiku pole täheldanud.
--
Mart
Maanus Kask
"P.Bergmann" <be...@hot.ee> wrote:
> Kuulaks hea meelega Atlanticu kasutajate kogemusi.
100l Atlantic, ca 2 aastat kasutanud ja loiku ega tilkumist ei ole
olnud.
tervit
Maanus
Madis
kaitseventiil asub vett just mitte eriti armastava pinna kohal
...ilmselt offtopic...
Vootele Voit
mõned kuud tagasi ostetud ja paigaldatud 100l horitontaalne
atlantic-u boiler. kuna garantii nii nõudis, siis sai paigaldatud
ka tagasilöögiklapp. manuali järgi võib sealt kuni 2-3 liitrit vett
tulla (nii kinnitas ka telefonis esindaja) ja tõesti - paar korda
on loik all olnud pärast intensiivset veekasutust.
lahendus oleks ilmselt ventiili väljaviigu külge pisike toru panna,
mida kusagile purki juhtida.
tegelikult võiks ju garantii peale sülitada ja ventiilist loobuda
(vana boiler, 80l itaallane, toimis 11 aastat suurepäraselt ka
ilma ventiilita), aga varsti plaanis vahetada veemõõtja ümber
olev torustik ning tallinna vesi nõuab uutel paigaldustel samuti
tagasilöögiklappi veemõõtja ette, mistõttu veevärgi suunas
enam paisuda ei saa.
--
vootele
Frank
kaitseklapist, kui Tartu Vesi viimane kord
keldris veemõõtjat vahetas. Õnneks nägin,
et töömees pani mingi nööbi veemõõtja
väljuva toru ette. Küsisin, et mis see on?
Öeldi, et tagasilöögiklapp. Pensionärid
olevat pahandanud, et ilma klapita liigub
vesi boileri soojenedes ja jahtudes
kahes suunas läbi mõõtja -- mõõtja aga
mõõtvat ainult ühes suunas (tarbija poole)
liikuvat vett. Krt! Isegi kui see on nii (, milles
ma kahtlen -- kuidas saavad siis osavnäpud
panna mõõtjat teistpidi liikuma?), siis on see
topeltlugemine nii väike, et sellele ei tasuks
tähelepanu pöörata. Lahendasin olukorra nii,
et panin 6 at-se kaitseklapi sauna toru külge.
Nüüd tigub nii saunaahju (boileri) kütmisel kui ka
vannitoa boileri öisel kütmisel pisut vett sauna
põrandale lavaruumis (sinna panin lisaks klapile
ka 6 at-se piirkonnaga manomeetri). Tavarõhk
on mul torudes 4.5 at, saunaklapist hakkab
vesi tilkuma 5.5 at juures. Atlanticu klapp enam
ei tilgu (avanemisrõhk on 7 at).
F.
Vootele Voit wrote:
> mõned kuud tagasi ostetud ja paigaldatud 100l horitontaalne
> atlantic-u boiler. kuna garantii nii nõudis, siis sai paigaldatud
> ka tagasilöögiklapp. manuali järgi võib sealt kuni 2-3 liitrit vett
> tulla (nii kinnitas ka telefonis esindaja) ja tõesti - paar korda
> on loik all olnud pärast intensiivset veekasutust.
> lahendus oleks ilmselt ventiili väljaviigu külge pisike toru panna,
> mida kusagile purki juhtida.
> .................
Roland
Kah tilgub, itallane, kahtlustan, et samuti pärast veemõõtja vahetust pandi
tagasilöögi klapp.
Aga boileril on ju tagasilöögi klapp olemas ja tagasi ei tohiks sealt midagi
minna.
Huvi lihtsalt selles miks enne ei tilkunud aga nüüd tilgub.Vahetasi juba
klapi sisu välja võib olla väsinud.
Kaitseklapp aitab minumeelest ainult sooja vee toru peal, kui boileril
tagasilöögi klapp olemas.
Roland
Frank
vee toru peale. Sellepärast tilgubki, et
tagasi pole veel kuskile minna.
Atlanticu veevõrku ühendamise juhendist:
" Keerake kaasasolev kaitseklapp sissevoolutoru
külge - toru peab kõigil tüüpidel olema vertikaalasendis
- ning ühendage elastse vooliku abil külmaveevõrku,
monteerides vahele sulgurkraani, et boileri tühjendamise
vajadusel oleks võimalik pealevool kinni keerata.
.............................
Mõningane leke klapi äravooluavast vee soojenemise
käigus on loomulik, kuna lastakse välja vesi, takistamaks
üle 7 bar'i tekkivat rõhku boileris."
F.
veiko
> Kuulaks hea meelega Atlanticu kasutajate kogemusi.
150l Atlantic 3a. pole klappi, pole probleemi.
Roland
No jah asjad erinevad, mina mõtlesin tagasilöögi klappi koos kaitseklapiga
see jah läheb sissejooksu ette külmale veele.
Kaitseklapp eraldi asjake, mis paigaldatakse liigse rõhu alandamiseks.
Nuputasin nii ja naa, praegu ainus lahendus peale hallitava kapi, jupp
voolikut ja pudel mida aeg ajalt tühjendada.Jama!!
Roland
Kuno Talimaa
"Roland" <rola...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:cdlual$ok7$1...@kadri.ut.ee...
selle jama vältimiseks kasutatakse boileri sisendi külge ühendatud, PÄRAST tagasilöögiklappi, paisupaaki. paisupaak peab olema
mõeldud tarbeveele ja omama mahtu ca 5-7% boileri mahust. NB! väikseid TARBEVEELE mõeldud paisupaake on meie kaubandusvõrgust
praktiliselt võimatu leida. Ise kohtasin 5 ja 8l Caleffi toodete loetelus, kuid Begores neid laos ei hoia. Polevat nõudlust??!!
kt
Madis
sissevoolutorule :) et vett välja ei saaks lasta. mina kes ma oma
esimest elektriboilerit paigaldasin tegin nii nagu müüja õpetas, klapp
otse sisendisse, toru selle külge ja külmaveevõrku. hiljem kui oli
vaja vett välja lasta siis ei saanud, kohe sain aru mis valesti oli.
uskumatu on see, et seda olen ma ka mujal näinud, millegipärast... üks
näide on kohali kooli juurdeehituse wc: boiler (tundmatu nimega,
ilmselt mõni odav) lae all, 1/2" tsinktorudega ühendatud ning
termostaat ilmselt max peal (peaaegu keev vesi kraanis). ma tahaks oma
silmaga näha kuidas sellest vesi välja lastakse, tõesti tahaks.
P.S. kas ilmtingimata on boiler vaja ühendada survevoolikuga (see
terasarmeeringuga ilmselt nagu ma aru saan) otse toru asemel?
ideepoolest peaks olema voolik, lihtsam vahetada kasvõi boilerit kui
sellega midagi hullu peaks juhtuma. ainult, et minuarust on need
voolikud natuke liiga peenikesed, või mulle ainult tundub
On Wed, 21 Jul 2004 13:56:33 +0300, Frank <enns1@!kustuta!hot.ee>
wrote:
Madis
lekkekohti kappidesse? või kui just _peab_ olema, miks ei võiks siis
kasutada voolikut ja ühendada see voolik otse äravoolusüsteemi?
Frank
-- mu õetütre väljend, kui oli boilerit lae all näinud!
Elektrolux on palju ilusama disainiga...
Küsisin kunagi ehitusmessil Tiit Ilumäe (Atlanticu
maaletooja, AS PLASTOR) käest, et miks
on Atlanticu boilerid sellise tünni välimusega.
Vastus oli, et ega Prantsusmaal neid tünne näha
pole -- asuvad kappides...
Siit ka vastus, et miks neid kaitseklappe paigaldatakse
kappidesse -- nad on boilerite küljes, mis asuvad kappides.
F.
Madis
võimalus, roostevaba küttekeha) + siug, horisontaal" oli ainuke mille
ma peale pikka otsimist leidsin. enamus ei teagi sellistest
boileritest midagi, nemad pole näinud hor. boilerit siugtoruga.
esialgne mõte on ühendada pliidipudelitega... kas paha mõte?
On Wed, 21 Jul 2004 20:16:01 +0300, Frank <enns1@!kustuta!hot.ee>
wrote:
Frank
boilereid. Horisontaalseid seal pole. Soojusvahetiga boiler on hea
selle poolest, et talvel kütad tarbevett kesküttega, suvel elektriga,
http://www.plastor.ee/
F.
Guido Soosaar
> sellega midagi hullu peaks juhtuma. ainult, et minuarust on need
> voolikud natuke liiga peenikesed, või mulle ainult tundub
Mul on nende survevoolikutega - ilusam kui vask või henco IMHO, maru hea
lahti võtta kui vaja boilerit puhastada ja veesurvega küll probleemi pole.
Läbimõõtu küll. (Ülejäänud veevärk 20mm hencoga)
Guido
Madis
"State"
-------
Soojusvahetid horisontaalsed (mantel-boiler) roostevaba
el.kütteelemendiga
maht/tüüp 150 L HM 555 TPL M
läbim. 555mm
pik. 1103mm
kütteelement tavaline
võimsus 1800W
pinge 230V (võimalus ka 3*230)
----
On Wed, 21 Jul 2004 21:04:23 +0300, Frank <enns1@!kustuta!hot.ee>
wrote:
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:ll5tf0lh11gnh46tg...@4ax.com...
> P.S. kas ilmtingimata on boiler vaja ühendada survevoolikuga (see
> terasarmeeringuga ilmselt nagu ma aru saan) otse toru asemel?
Vene ajal oli boileri passis nõue, et see tuleb veetorudega ühendada vähemalt 1m pikkuste kummivoolikute kaudu. Tõenäoliselt
elektriohutuse aspektist lähtuvalt. 1-l elektroloksul ma nägin ühenduste küljes isoleeritud vahetükke. Kui neile ühendada külge
voolik, mis on vähemalt seest dielektrik, siis jõuame sama ideeni, mis vene boileri passis kirjas oli. Teiseltpoolt, 1-l puhast
tõugu italjanol ma isolaatoreid ei kohanud, ju itaalias on kombed teised kui rootsis või venemaal. Ega ma iga päev uusi boilereid ei
jõllita ka, seega rohkemate suhtes ei oska sõna võtta. Kui boilerile teha ühendused plasttoruga (henco saab mööndustega ka selleks
lugeda, imho), siis peaks vene- või rootsipärane el. ohutus olema täidetud.
Hea oleks, kui kod. Bogomolov nüüd võtaks sõna ja ütleks, kas segistid peavad olema ka kaitsemaandusega ühendatud või mitte, sest
kui boileri sees juhtub küttekeha ära mädanema, on temas vesi pige all ja seega ka segisti. Või tuleb jääda lootma vaid RVK-le?
Soolasid sisaldav vesi on teadupärast pooljuht. Puhas vesi on isolaator.
kt
Vootele Voit
> elektriohutuse aspektist lähtuvalt. 1-l elektroloksul ma nägin
> ühenduste küljes isoleeritud vahetükke.
atlantikuga pidi ka kaasas olema 2 isoleeritud vahetükki,
(tegelikult oli üks). helistasin esindajale ja küsisin, milleks
neid vaja on. esindaja pajatas, et need väldivad vasktoruga
või pronksmuhviga ühenduse korral korrosiooni.
mustast metallist toruühenduse korral ei ole vahetükki vaja.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> kirjutas sõnumis news:40ff00e1$1...@news.estpak.ee...
>
> atlantikuga pidi ka kaasas olema 2 isoleeritud vahetükki,
> (tegelikult oli üks). helistasin esindajale ja küsisin, milleks
> neid vaja on. esindaja pajatas, et need väldivad vasktoruga
> või pronksmuhviga ühenduse korral korrosiooni.
> mustast metallist toruühenduse korral ei ole vahetükki vaja.
Vaat, kui põnev. Ja mina loll mõtlesin, et el. ohutus ülekõige.
kt
Guido Soosaar
> Vaat, kui põnev. Ja mina loll mõtlesin, et el. ohutus ülekõige.
Neid plastikjubinaid on hästi lihtne puruks keerata kah :) Ja nõrgemalt
keerates ei jäänud vesi pidama (takuga paigaldamisel)
Guido
Raul Bogomolov
news:40fef3fd$1...@news.estpak.ee...
> Hea oleks, kui kod. Bogomolov nüüd võtaks sõna ja ütleks, kas segistid
peavad olema ka kaitsemaandusega ühendatud või mitte, sest
> kui boileri sees juhtub küttekeha ära mädanema, on temas vesi pige all ja
seega ka segisti. Või tuleb jääda lootma vaid RVK-le?
> Soolasid sisaldav vesi on teadupärast pooljuht. Puhas vesi on isolaator.
Pooljuht peaks minu mäletamist mööda olema asi, mis ühes suunas juhib ja
teises mitte. Mis aga puutub muusse, siis metallkraanikausside, -vannide
jne. ja segistite vahel tehakse justnimelt selleks potentsiaaliühtlustus.
Aga milleks pagaripoisile saia, ta niigi tark.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cdniif$3c6$1...@kadri.ut.ee...
Mis aga puutub muusse, siis metallkraanikausside, -vannide
> jne. ja segistite vahel tehakse justnimelt selleks potentsiaaliühtlustus.
Huvitav, et segistitel pole selleks ettenähtud "kõrvu", kuhu juhe ühendada.
kt
Kuno Talimaa
> teises mitte.
Me vist eksime mõlemad, http://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuht . 1-s suunas juhtimine pole kriteerium, mille järgi ainet pooljuhiks
klassifitseeritakse. Vees on tegu ioonjuhtivusega.
kt
Raul Bogomolov
Tavaliselt tõmmatakse see spetsklambriga siseneva toru külge. Et sõltub
lokaaltingimustest. Aga ega RVK on sellegipoolest hea lisaks panna.
R.
Madis
On Thu, 22 Jul 2004 03:03:19 +0300, "Guido Soosaar" <gu...@hot.ee>
wrote:
Madis
kaitsemaandatud ja ma ei näe põhjust miks ei võiks lisaohutuseks
kasutada ka RVK't. milleks on aga vaja spetsiaalselt maandada
segistit? juhuslik vool temasse tuleb ju peamiselt läbi torude.
On Thu, 22 Jul 2004 01:53:32 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:f54vf05p3tf11qaar...@4ax.com...
> ma ei saa probleemist aru, boileril on selleks küttekeha
> kaitsemaandatud ja ma ei näe põhjust miks ei võiks lisaohutuseks
> kasutada ka RVK't. milleks on aga vaja spetsiaalselt maandada
> segistit? juhuslik vool temasse tuleb ju peamiselt läbi torude.
Plasttorudest käib jutt. Võib olla see ei jäänud selgelt kõlama. Algne jutt vene värgist tähendas metalltorusid. Plasttoru ei saa
maandada. Kui temas olev vesi satub küttekeha rikke tõttu pinge alla, siis pinge kandub isoleeriva toru kaudu segistiteni.
Loomulikult pole see täispinge, 220V. Kui küttekeha rikkevool ei ole KL-i välja lülitamiseks piisavalt suur, jääb boileri toide
alles. Boileri pütt on reeglina seest keraamilise kattega, mis on isolaator.
RVK peab rikke puhul rakenduma. Kui piisavalt suurt rikkevoolu ei teki (vool ahelas tekib vastavalt Ohmi seadusele), siis on segisti
pingestatud kuniks rikkevool käib läbi inimese. Mõistlik oleks inimene sellest ahelast siiski välja jätta ja ahel katkestada enne
inimese puudet segistiga. Selleks siis segisti maandamine. Samuti vähendab segisti maandamine vee el. pinget segisti juures, kui
vesi boileris pinge all.
kt
Ivo Mehide
Lisaks veel täpsustaks, et dioodis saavutatakase ühte pidi juhtivuse
effekt kahe erinevat tüüpi (üks nn "p" ja teine "n") pooljuhi abil -
nende liitekohta tekib ala, millel on omadus lasta ühes suunas rohkem
elektrone läbi, kui teises suunas. Ainult ühest pooljuhist ei piisa, see
juhib mõlemas suunas voolu ühepalju.
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Ivo Mehide
> RVK peab rikke puhul rakenduma. Kui piisavalt suurt rikkevoolu ei teki (vool ahelas tekib vastavalt Ohmi seadusele), siis on segisti
> pingestatud kuniks rikkevool käib läbi inimese. Mõistlik oleks inimene sellest ahelast siiski välja jätta ja ahel katkestada enne
> inimese puudet segistiga. Selleks siis segisti maandamine. Samuti vähendab segisti maandamine vee el. pinget segisti juures, kui
> vesi boileris pinge all.
Aga selleks ei pea ju ilmtingimata segistit maandama. Peaks piisama, kui
boileri ja ülejäänud veetrassi vahel kasutada metallist torujuppi, mis
on maandatud.
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Alo Raidaru
> Me vist eksime mõlemad, http://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuht .
Ega see link nüüd ka päris õiget juttu ei aja.
Näiteks puhas räni(pooljuhtpuhas) on üsna hea isolaator.
Sõltuvalt lisandist, saadakse kas elektron- või nn aukjuhtivus.
Ja sealt edasi tehakse need pooljuhid, mis ühes suunas juhivad ehk
dioodid. jne. jne jne.
Kõige lõpus on mikroprotsessoriga tehisaju, mis meie oma välja vahetab.
Seega on "pooljuht" mitmetähenduslik mõiste.
Aga vesi võiks olla nt lihtsalt suhteliselt suure eritakistusega vedelik.
Alo Raidaru
Pooljuhtelekrtoonik
(paberite järgi) :(
Vootele Voit
> Neid plastikjubinaid on hästi lihtne puruks keerata kah :) Ja
> nõrgemalt keerates ei jäänud vesi pidama (takuga paigaldamisel)
heh, mina ei pannud sellele plastjubinale ei takku ega linti,
pidas käega kinni keerates väga hästi.
võib-olla selles oligi point, et seal keerme vahel midagi
üleliigset ei oleks.
--
vootele
Martin Naber
poluprovodnik =1 provodnik na 2 vagona
(õigekirja eest ei vastuta)
Raul Bogomolov
news:40ffb382$0$3110$bb62...@diablo.uninet.ee...
Kuno Talimaa wrote:
>> inimese puudet segistiga. Selleks siis segisti maandamine. Samuti
vähendab segisti maandamine vee el. > pinget segisti juures, kui
>> vesi boileris pinge all.
> Aga selleks ei pea ju ilmtingimata segistit maandama. Peaks piisama, kui
> boileri ja ülejäänud veetrassi vahel kasutada metallist torujuppi, mis
> on maandatud.
Eip. See ei aita. Tuleb vältida kaht erinevat potentsiaali. Kui seda vahet
pole, voolu ei tekki. Sellepärast need sillad kraanikausist kraani veetoru
külge, dushialuse (vanni) ja segisti vahel jne. Omaette teema, et ka
vannitoa põranda alla nõuti vene aja lõpus ruudustikus
potentsiaaliühtlustust. Lihtsalt märja naha takistus on sedajagu väiksem, et
ka 12 V võib eluohtlik olla - kokkupuutepind on sedajagu suurem. Jne.
Maandamine on elektriohutuse mõttes hoopis teine asi.
R.
Madis
poolt mingit voolu ei tule. potentsiaaliühtlustus on muidugi
asendamatu asi, aga kas nüüd selleks kohe segisteid peab
potentsiaaliühtlustusse kaasama hakkama, see on iseasi
Raul Bogomolov
news:st30g0hbk6ofg5jen...@4ax.com...
See ta on nende usutegelaste jutt. Korduvmaadurid dimensioneeritakse
ohtlikust puutepingest lähtuvalt (praegu 62V, enne 42V). See, et neil on
ühendus maaga (niiöelda maandatud), ei tähenda kohe mitte, et rikkeolukorras
on selle potentsiaal 0V. Vanal hallil ajal kasutati selleks kaitseks
nulljuhti ja siis selles tekkisid töövoolust täiendavad pingelangud.
Praeguse juhistikusüsteemi juures on need viidud miinimumini, et praktikas
on kõik sama PEN-iga ühendatud asjad pea sama potentsiaaliga. Tulemus, kui
oled ühe käega vigase pliidi, boileri vms. kallal ja teisega veetoru küljes,
on praktikas null volti potentsiaalide vahet. See vanem süsteem tõi juba
tulenevalt juhtmete erinevast koormusest potentsiaali seadmete keredesse,
samas torustikud olid alati pea nullilähedased.
Kui elu (ja süsteeminägemine) piirdub ainult boileriga, siis ehk võiks
sellest potentsiaaliühtlustusest isegi loobuda. Praktika poolelt on kõvasti
halvemaid variante - neist kõige hullem välise nulljuhtme katkemine, mis
laseb neutraali maa suhtes sisult triivima. Aga see pole kaugeltki ainuke.
Tavaliselt on elamu korduvmaandur nii 30 oomi (veneaegne norm) ja selleks,
et tekitada selles PEN-is eluohtlik puutepinge, piisab nii 2-st amprist.
Selle tasemega rike ei ole veel mitte tavakaitsmete rakendusmisalus, vaid
jääb kaitsmete tööpiirkonda. Kui nüüd veetorustikuga on üldine pot.ühtlustus
tegemata, siis see kere ja toru vahel olek võib lõppeda "suure söömaajaga".
Et see on esmane pot.ühtlustuse vajadus.
Nüüd on omaette tingimused, kus oht on suurem - põhiliselt kohtades, kus
ollakse märja nahaga ja heas kontakts nii maaga (teise potentsiaaliga ja
teist ahelat pidi) kui ka suvalise "maandatud" seadmega (vannitoad,
basseinid, minupärast köögi valamu jms.). Sellises olukorras on ohtlik
puutepinge juba märksa väiksem (suurusjärk nii 12 V). Ja ilma neid sildu
ehitamata on seesama ohtlik puutepinge sellesama pot.ühtlustuse kaudu
"maandatud" veetorustikus. Kraanikauss (dushialus vms.) on aga ühendatud
kanalisatsiooniga, mille potentsiaal on hoopis teine. Vaat selleks need
sillad tulebki peale panna, et need shundiks rikkeahelasse sattuva inimese.
See pikk teooria ja ega mingid lõdvikud seda ümber lükka. Vesi on küll
isolaator (proovi elektroodkatlas keeta destilleeritud vett ;-), aga
potentsiaal levib piisavalt tavavees olevate labaselt öeldes soolade kaudu.
Samas aga halvendavad elektrilises mõttes kontakti isegi kõik toruliitmikud,
mittejuhtivad lõdvikud jms. Et sõltub paljugi rikke asukohast, ms ja kuidas.
Et ilma selle shundita tekkib see pingelang (õigupoolest tasandusvool)
suhteliselt halvasti juhtivas vees, mis nende kahe konkreetse asja vahel
jookseb.
Korda kolm juba vast räägitud teema. Kui siit nüüd hakata piisavalt
detailidesse minna, siis saaks veel juttu kaua-kauaks. Aga loodan, et ka
sellest piisas.
R.
Kuno Talimaa
"Alo Raidaru" <alo.r...@ut.ee> kirjutas sõnumis news:cdoea9$84$1...@kadri.ut.ee...
>
> Seega on "pooljuht" mitmetähenduslik mõiste.
> Aga vesi võiks olla nt lihtsalt suhteliselt suure eritakistusega vedelik.
Kuskilt lugesin, et ka süsinik olevat pooljuht. Puhast vett saab lugeda dielektrikuks, seega väga suure eritakistusega vedelikuks.
Tema soolade lahuse eritakistus pole enam ühene ja see pole VEE eritakistus.
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cdp6kf$k6g$1...@kadri.ut.ee...
> Kui elu (ja süsteeminägemine) piirdub ainult boileriga, siis ehk võiks
> sellest potentsiaaliühtlustusest isegi loobuda. Praktika poolelt on kõvasti
> halvemaid variante - neist kõige hullem välise nulljuhtme katkemine, mis
> laseb neutraali maa suhtes sisult triivima.
TT-juhistik majja? Lisaks siseneva PENi ja oma maanduse vaheline pingekontroll? Näiteks lihtsa voltmeetrina, et saaks vajadusel
EE-d tüüdata, et ta el. varustuse korda teeks. Kui tahad mind jälle "andekaks" tituleerida, siis ma annan sulle selle võimaluse-- ma
oma majapidamises kasutan TT-juhistikku. Koos RVK-dega. Just sinu poolt nimetatud põhjusel.
kt
Mart
Mis puutub Atlantic boilerisse, siis neile null otsa ei ühendadata, vaid
maandus korpusesse, ehk potensiaaliautomaadist pole mingit kasu.
--
Mart
rein
boiler, millel ei ole õhkpatja, Vesi väljub ülevalt,
pole ka tagasilöögiklappi vesi siseneb alt- hüdrofoor
või siis linnatrass on paisupaagiks?(veemõõtja?)
Rnews:ll5tf0lh11gnh46tg...@4ax.com...
> kaitse/tagasilöögiklapp tuleb jah monteerida otse boileri
> sissevoolutorule :) et vett välja ei saaks lasta. mina kes ma oma
> esimest elektriboilerit paigaldasin tegin nii nagu müüja õpetas, klapp
> otse sisendisse, toru selle külge ja külmaveevõrku. hiljem kui oli
> vaja vett välja lasta siis ei saanud, kohe sain aru mis valesti oli.
> uskumatu on see, et seda olen ma ka mujal näinud, millegipärast... üks
> näide on kohali kooli juurdeehituse wc: boiler (tundmatu nimega,
> ilmselt mõni odav) lae all, 1/2" tsinktorudega ühendatud ning
> termostaat ilmselt max peal (peaaegu keev vesi kraanis). ma tahaks oma
> silmaga näha kuidas sellest vesi välja lastakse, tõesti tahaks.
>
> P.S. kas ilmtingimata on boiler vaja ühendada survevoolikuga (see
> terasarmeeringuga ilmselt nagu ma aru saan) otse toru asemel?
> sellega midagi hullu peaks juhtuma. ainult, et minuarust on need
> voolikud natuke liiga peenikesed, või mulle ainult tundub
>
>
> wrote:
>
> >Kaitseklapp monteeritakse ikka külma
> >vee toru peale. Sellepärast tilgubki, et
> >tagasi pole veel kuskile minna.
> >Atlanticu veevõrku ühendamise juhendist:
> >" Keerake kaasasolev kaitseklapp sissevoolutoru
> >külge - toru peab kõigil tüüpidel olema vertikaalasendis
> > - ning ühendage elastse vooliku abil külmaveevõrku,
> >monteerides vahele sulgurkraani, et boileri tühjendamise
> >vajadusel oleks võimalik pealevool kinni keerata.
> >.............................
> >Mõningane leke klapi äravooluavast vee soojenemise
> >käigus on loomulik, kuna lastakse välja vesi, takistamaks
> >üle 7 bar'i tekkivat rõhku boileris."
> >
> >F.
> >
> >Roland wrote:
> >
> >> Kah tilgub, itallane, kahtlustan, et samuti pärast veemõõtja vahetust
pandi
> >> tagasilöögi klapp.
> >> Aga boileril on ju tagasilöögi klapp olemas ja tagasi ei tohiks sealt
midagi
> >> minna.
> >> Huvi lihtsalt selles miks enne ei tilkunud aga nüüd tilgub.Vahetasi
juba
> >> klapi sisu välja võib olla väsinud.
> >> Kaitseklapp aitab minumeelest ainult sooja vee toru peal, kui boileril
> >> tagasilöögi klapp olemas.
>
Raul Bogomolov
Brr. Loeb veel korra see eelnev jutt läbi. TT korral või kahes erinevas maa
punktis olla erinev potentsiaal. PE korral seda erinevust eri asjade vahel
praktiliselt ei ole. Sellepärast sakslased ehitavadki oma süsteeme ringi.
Seal oli see ajalooliselt ka kasutusel.
Et tänan, ei. On ohutumaid variante.
R.
rein
ei ole miite paagi vaid selle klambri küljes mis igaksjuhuks
toetab polti mis on tenni ovaalse kanna küljes. Kui tenn on küljes ära siis
polegi maandust ja maanduselektronid liiguvad läbi poldi ja mutri klambri
kaudu keresse.
Paagi ja klambri pind oksüdeerudes (vask vastu pronksi)
on vaspaak kehvalt maandatud torututsidest rääkimata.
R
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
news:40ff6c30$1...@news.estpak.ee...
Guido Soosaar
> kas antud olukorras poleks parem olnud too silikoonlint?
Halvad kogemused tolle lindiga... Millimeetritki tagasi pöörata ei tohi ja
niisamagi kipub tilkuma. Nööriga koos on muidugi tunduvalt parem. Ainke
koht, kus oli manuaalis kirjas (ma üldjuhul loen neid :) ), et kasutada võib
ainult linti, oli Atlas veefiltril.
Kõige kindlam on ikka takk ja Unipak määre.
guidZ
Kuno Talimaa
"Guido Soosaar" <gu...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:41017...@news.estpak.ee...
Proovige taku ja valge lindiga järgmiselt: takk alla ja lint peale.
Keskküttesüsteemile sobib vaid loktati keermeliim või o-rõngad-- muu kraam raiskab lihtsalt aega ja võib anda niiskeks tõmbuva
liite.
Unipak koos takuga annab immitsevaid liiteid. Valge lint üksi- tilkuvaid liiteid.
Alatuse seadus torutöödel: 1.alati hakkab lekkima selline liide, mis on halvas kohas või töömahukalt korrastatav.
kt
rein
"Guido Soosaar" <gu...@hot.ee> wrote in message
news:41017...@news.estpak.ee...
siis on see panek väga tülikas, pane ikka hästi pikakiulist peenikest lina.
R
tuntu...@narija.linaarmastaja
rein
"Martin Naber" <a@b.c> wrote in message news:40ffc...@news.estpak.ee...
budet.
R
rein
2 vaguni saatjaks?
R
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
Paavo Sild
>> Kõige kindlam on ikka takk ja Unipak määre.
>>
Määre on ainult selleks, et libedamalt läheks :) - ehk siis sobib üsna
suva õline ollus. Mina olen ka litooli ja mineraalõli kasutanud :))
>Eestis vist kasvatab mõni seda haruldust nagu lina. Kui takku paned,
>siis on see panek väga tülikas, pane ikka hästi pikakiulist peenikest lina.
Eks korralik lina on ikka hea aga kuna torutööd tulevad ikka
ootamatult, siis on mind päästnud takunöör. Takunööril on keskel üks
peenike kiud sünteetilisest materjalist - tolle olen võimalusel taku
pealispinnale mähkinud. Niimoodi hoiab siis taku liitmiku
kokkukeeramise ajal ilusti paigas. Siiani pole (ptüi...) tilkuma
jäänud!
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
rein
Mul olid aknapiidavahed takku täis
see ei kõlba kuhugi.
R
"Paavo Sild" <Cn...@uninet.ee> wrote in message
news:gi89g09lmuo5a10a9...@4ax.com...
Tige Tikker
> Kuno Talimaa wrote:
>
>> Vaat, kui põnev. Ja mina loll mõtlesin, et el. ohutus ülekõige.
>
> Neid plastikjubinaid on hästi lihtne puruks keerata kah :) Ja nõrgemalt
> keerates ei jäänud vesi pidama (takuga paigaldamisel)
>
> Guido
>
>
>
Neid plastjubinaid ei tohigi reeglina taku või lindiga paigaldada.
Reeglina on selleks kummist tihend või on siis plast ise tihendajaks.
Veel soovitan torutöödeks Loctite keermeliimi või sama firma torunööri.
Liim tahab saada metallpindu , kui metallist on vaid 1 detail kestab
kivistumine kaua ja ka liide pole päris usaldusväärne.
Nööri kulub n. pooletollise keerme peale 2-3 keerdu , ei pea olema keerme
põhjas. Plussiks liimist kindlam ühendus ja odavam hind.
P.Bergmann
>
> selle jama vältimiseks kasutatakse boileri sisendi külge ühendatud, PÄRAST tagasilöögiklappi, paisupaaki. paisupaak peab olema
> mõeldud tarbeveele ja omama mahtu ca 5-7% boileri mahust. NB! väikseid TARBEVEELE mõeldud paisupaake on meie kaubandusvõrgust
> praktiliselt võimatu leida. Ise kohtasin 5 ja 8l Caleffi toodete loetelus, kuid Begores neid laos ei hoia.
>
Tänud kõigile kirjutajatele, otsus tehtud.
Ostsin ToruJürist 8l paisupaagi, firma miski "elbi".
--
Peep
Kuno Talimaa
"P.Bergmann" <be...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:410941...@hot.ee...
Kas see oli mõeldud joogiveele (tarbeveele)? Kahtlen. Küttesüsteemile mõeldud paagid annavad veele kummihaisuse lõhna.
kt
Joel Kuusk
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas:
> Proovige taku ja valge lindiga järgmiselt: takk alla ja lint peale.
> Keskküttesüsteemile sobib vaid loktati keermeliim või o-rõngad-- muu kraam
> raiskab lihtsalt aega ja võib anda niiskeks tõmbuva liite.
>
> Unipak koos takuga annab immitsevaid liiteid. Valge lint üksi- tilkuvaid
> liiteid.
Aru ma ei saa... Ma viimased paar aastat pannud lina ja suvalise
sanitaarsilikooniga ja kõik nagu pidama jäänud... Enne seda panin palja
linaga ja jäid kah pidama, kuigi vahest oli veidi rohkem jamamist ja eks
see veidi harjutamise asi kah ole.
> Alatuse seadus torutöödel: 1.alati hakkab lekkima selline liide, mis on
> halvas kohas või töömahukalt korrastatav.
See on küll õige märkus jah :-)
--
Joel
P.B.
......
>>Ostsin ToruJürist 8l paisupaagi, firma miski "elbi".
>
>
> Kas see oli mõeldud joogiveele (tarbeveele)? Kahtlen. Küttesüsteemile mõeldud paagid annavad veele kummihaisuse lõhna.
>
Viljandi ToruJüris oli neid kaht sorti: valge kestaga tarbeveele ja
punane küttesüsteemile.
Poed: http://www.torujyri.ee/ee/kontakt.php
Peep
Kalvi Teldre
> "Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:ll5tf0lh11gnh46tg...@4ax.com...
>
>>P.S. kas ilmtingimata on boiler vaja ühendada survevoolikuga (see
>>terasarmeeringuga ilmselt nagu ma aru saan) otse toru asemel?
>
>
> Vene ajal oli boileri passis nõue, et see tuleb veetorudega ühendada vähemalt 1m pikkuste kummivoolikute kaudu. Tõenäoliselt
> elektriohutuse aspektist lähtuvalt. 1-l elektroloksul ma nägin ühenduste küljes isoleeritud vahetükke. Kui neile ühendada külge
> voolik, mis on vähemalt seest dielektrik, siis jõuame sama ideeni, mis vene boileri passis kirjas oli. Teiseltpoolt, 1-l puhast
> tõugu italjanol ma isolaatoreid ei kohanud, ju itaalias on kombed teised kui rootsis või venemaal. Ega ma iga päev uusi boilereid ei
> jõllita ka, seega rohkemate suhtes ei oska sõna võtta. Kui boilerile teha ühendused plasttoruga (henco saab mööndustega ka selleks
> lugeda, imho), siis peaks vene- või rootsipärane el. ohutus olema täidetud.
>
> Hea oleks, kui kod. Bogomolov nüüd võtaks sõna ja ütleks, kas segistid peavad olema ka kaitsemaandusega ühendatud või mitte, sest
> kui boileri sees juhtub küttekeha ära mädanema, on temas vesi pige all ja seega ka segisti. Või tuleb jääda lootma vaid RVK-le?
> Soolasid sisaldav vesi on teadupärast pooljuht. Puhas vesi on isolaator.
Elektriohutus ei nõua kaitsemaandust, kui segisti on peaaegu kohe
plastiktoru (või muu mittejuhtiva) otsas. Kui aga metalltoru jätkub
pikemalt siis peab olema.
Kalvi
Alo Raidaru
> Kuno Talimaa wrote:
>> Soolasid sisaldav vesi on teadupärast pooljuht. Puhas vesi on isolaator.
>
>
> Elektriohutus ei nõua kaitsemaandust, kui segisti on peaaegu kohe
> plastiktoru (või muu mittejuhtiva) otsas. Kui aga metalltoru jätkub
> pikemalt siis peab olema.
Eksperiment.
-----------------
Võtsin portselankausi.
Lasksin sinna kraanist vett.
Panin kausi peal joonlaua.
Testri otsad pistsin kohtadel 10 cm ja 20 cm vette.
Tester näitas 200 kilooomi.
Siis hakkas takistus tõusma ja tõusis 400 koomini.
Miks, esialgu ei tea. Pinnaeffektid?
Muutsin vahekaugust peaaegu 1 cm-ni - takistus ei muutunud.
***********
Küsimus
--------
Kas minu kraanist tuleb "pooljuht", või on see "puhas vesi"?
Kui plastmassist veetoru üks ots pingestub 220 V-ga,
kas siis toru teisest otsast läbi segaja ja minu minev 1 mA on
piisavalt väike vool?
***
Kui meenutada raadilampi, siis elektronide teele pandud sõel pidurdas
neid edukalt. Kui plastiktoru keskele panna tihe maandatud metallvõrk
peaks see ju ioonidega sama tegema.
Oli mingi sarnane laborikatse, kus me vesivannis potentsiaale mõõtsime.
Ülikooliajal.
A.R.
Raul Bogomolov
news:cgnvb7$kbk$1...@kadri.ut.ee...
> Siis hakkas takistus tõusma ja tõusis 400 koomini.
> Miks, esialgu ei tea. Pinnaeffektid?
>
> Muutsin vahekaugust peaaegu 1 cm-ni - takistus ei muutunud.
Alalisvoolutester? Siis ju loomulik. Vahelduvaga on hullem lugu - ioonid ei
tea, kuhupoole lippama hakata ja värisevad kohapeal ;-).
R.
Alo Raidaru
> Alalisvoolutester? Siis ju loomulik. Vahelduvaga on hullem lugu - ioonid ei
> tea, kuhupoole lippama hakata ja värisevad kohapeal ;-).
Vahelduvvoolus "lõdisevad" isegi elektronid juhtmes.
See liikumiskaugus on imepisike.
On selline keskkooliõpiku ülesanne. Leida liikumiskaugus.
Loodan kohe saada valmis 400 Hz allika. Siis võib sellega proovida.
Aga nagu elektrikud räägivad on 400 Hz juba alalisvool :)
A.R.
Mehis Siim
MS